1 mai – Töörahva püha!
Esmaspäeval otsustasime viia käiku pühapäevased plaanid minna Prantsusmaale Strasbourgi linna. Hommikuses söögilauas otsustas Heleri, et ta ei ole veel oma jala pärast valmis tulema pikale reisile. Seejuures tuli Henri meiega kaasa, ehk nüüd üritasime viiekesi kõik ühte autosse mahtuda. Alustasime oma pikka reisi peatusega Saksa linnas Karlsruhes, kus tutvusime ilusa arhitektuuriga ja sõitsime kodumaise Bolti tõuksiga. Pärast seadsime oma sihid Prantsusmaa poole! VIVE LA FRANCE!
Prantsusmaale sõit oli pikk ja väsitav. Peatusime Strasbourgi linnas, kus oli raske ringi sõita ja parkimiskohta leida. Lõpuks leidsime koha ja seadsime suunad Strasbourgi katedraali poole. Hetke pärast saime teada, miks leidub nii palju mundrites mehi tänavate peal. Olime sattunud töörahva püha rahutustele. Igal tänavanurgal jälgisid meid valvsad sandarmite pilgud, vahepeal otsisid nad meid isegi läbi. Õnneks olime piirkonnas, kus ei leidunud eriti karmi vägivalda. Rahvamasside keskel üritasime leida Strasbourgi kuulsaima vaatamisväärsuse, Cathedral Notre Dame de Strasbourg. Kõndisime üle mitmete sildade ja lõpuks leidsime vanalinna, kus ilm oli väga tormiseks läinud. Õnneks leidsime varju poodide all ja lõpuks katedraali sees.
Peale katedraali ilusate vaadete sisse elamist ja pilte tegemas, olime otsustanud leida endale süüa, hiljem avastades ühe saiakeste müügikoha. Suutsime peale saiakeste minna veel ühte restorani, mitte isegi 5 minutit hiljem, kuid tüüpiliselt Henri polnud nõus tellima sealt midagi. Restorani ettekandjad olid väga ilusad ning rääkisid väga ilusat prantsuse keelt.
9. päev algas oma projekti edasi tegemisega koolis. Tänane päev oli täis mõtlemist ja tõeliselt põnevat vaheldust koos finantsjuhiga, kes tegi väikese ekskursiooni ringkäigu ja pärast tegi kohvikus meile välja.
Kahjuks pidi Heleri käima hambaarsti juures oma hambavaluga. Peale selle tegelesime oma tööde kallal, õppisime programmeerimis keeli ja lahutasime meeli male ja noole visetega. Raymond oli lõpuks jaksanud teha midagigi, Henri istus oma istmes ja imetles oma mõõka, Rait tegi head tööd. Kell 7 tulime kokku ja kirjutasime blogipostituse ja otsustasime minna Brahausi õhtusööki sööma.
Comments are closed.