/Esimene päev
Enamike õpirändel osalejate jaoks algas päev 10.30 Astangul, kust suunduti lennujaama ja kohtuti teiste kaasatulijatega. Lend väljus oodatust veidi hiljem (15 minutit), jõudsime õnnelikult Frankfurti. Seejärel läksime oma rendiautode järele. Seal saime mõnusa üllatuse osaliseks, sest meie poolt broneeritud kahe väikse auto asemel pakuti meile 9-kohalist avarat bussi. Sõit Bitburgi kestis ca 2 tundi, mille käigus muutusid vaated üha imelisemaks – mäed ja orud vaheldusid ning avarus võttis sõnatuks. Saksamaal oli juba suur kevad – puud rohelised, kastanid õitsesid ning toomingad juba lõpetanud. Soojem kui Eestis ja poisid vahetasid jalanõud plätude vastu.
Jõudsime Euro BBW -sse, majutasime end ära. Uus kodu kaheks nädalaks on meil avar ja privaatne. Kõigil on oma tuba, lisaks avarad köögi-ja puhkeruumid.
Õhtu lõppes meil kohalikus kebabisöögi kohas, kus meid kostitati suurte ning maitsvate praadidega.
Märkamisi – metsad olid ilusad ja paksud; lennukisõit oli huvitav ja vahva.
/Teine päev
Hommik algas pudru söömisega ja siis läksime kooliga tutvuma. Seal toimus tutvustamine, mis toimub koolis ja mis toimub piirkonnas. Kõik olid väga külaslislahked ja sõbralikud. Seejärel suundusime puidutehasesse Notte, kus tutvusime praktikakohaga. Teel tagasi võtsime kaasa ka Saksamaal tavalise käitumise ehk tänavale jäetud tarbetute asjade hulgast väikse kodutu laua, mis leidis uue kodu meie vastuvõtja Anne juures. Siis käisime kooli puidutöökojas ja läksime lõunale. Toit oli suurepärane ja väga maitsev. Abikokad tutvusid oma praktikakohaga ehk suure köögiga. Meid viidi ka kohalikku teepoodi, kus oli äärmiselt rikkalik valik väga erinevaid teesorte. Seal veetsime üsna pikalt aega.
Seejärel suundusime tutvuma kohaliku marketiga. Õhtul oli meid kutsutud kohalike õppijatega tutvuma õppelinnakus olevasse noortekeskusesse vastuvõtupeole.Seal pakuti süüa ja ka meie pakkusime omalt poolt Eesti toitu – kiluvõileibu ja kamakreemi. Noortekeskuses saab mängida piljardit, videomänge, noolemänge, teha sporti jne. Homme ootab meid juba tõsine tööpäev.
/Kolmas päev
Hommikusöök oli kell 7, mille tegid Karl ja Raiti ning tööpäev algas juba 7.50. Abikokad valmistasid kana-juurvilja roa alustades juurviljade puhastamisest ja tükeldamisest kuni serveerimiseni. Lisaks tegid vahvleid ja kirsikompotti. Pärast lõunat toimus väga põhjalik köögi koristus. Puiduõpilased Euro BBW-s valmistasi tappe ja Nottes olevad alustasid koristamisega ja hiljem said freesida ja saagida.
Pärast tööpäeva istusime oma bussi ja startisme Trier’i linna poole, mis asub ca 30 km kaugusel ning kuulub maailma kultuuripärandi hulka olles lääne poolseim Rooma pealinn Euroopas. Seal saime imetleda Rooma aegseid linnaväravaid, milles ka sees ära käisime. Lisaks nägime hiigelsuurt Trieri Püha Peetri katedraali nii seest kui väljast. Jalutasime linna peal ning seejärel suundusime tagasi Bitburgi. Õhtu lõppes kohalikus pubis süües ning toidukauplust külastades.
/Neljas päev
Tänane tööpäev algas samuti vara. Igaüks läks oma tööpostile. Karl ja Raul puhastasid kõigepealt kalast luud välja, siis puhastasid nad baklažaani, sibula ja kartuli. Toit oli tänagi imemaitsev.
Mark ja Sten jätkasid käsitööga – valmisid ilusad tapid. Juba varsti algab uus töö. Lauri ja Raiti valmistasid ukseraame ja said sealhulgas vestelda pikemalt ettevõtte juhiga.
Peale tööpäeva tegime väikese pausi ja tõttasime vaatama Saatana kanjonit. Vaated olid nagu muinasjutumetsas, aga ronimist oli palju. Tegemist tundus olevat nõiametsaga, sest plaanisime olla seal 45 minutit, ent välja jõudsime 3 tundi hiljem. (Tõele au andes juhtus nii, et printsessid eksisid ära ja välja tõid neid 2 kohalikku, müriseva raudse ratsu seljas).
Õhtu lõppes ühise toidutegemisega ja me polnud tükk aega söönud nii maitsvaid makarone hakklihaga ning Raiti poolt valmistatud pannkooke.
/ Viies päev
Päev algas traditsioonilise hommikusöögi valmistamisega ning tööle suundumisega (ikka armutult liiga vara). Abikokkadele oli juba valmis pandud eesti keelde tõlgitud šokolaadi-pähklikoogi retsept, mida asusime usinalt tervele koolile valmistama. Muna asemel oli küll sõna “omanik”, kuid paraku sellist koostisosa me laost ei leidnud. Puidu õppijad hakkasid tegema puuhaamrit ja said lõpuks kasutada ka masinaid, mis erinevalt Astangu masinatest on elektriliselt seadistatavad ning kuigi oli uudne kogemus, siis saadi nende mugavusest kiiresti aru. Nottes tehti heakorra tööd – põletati kõnniteed gaasipõletiga umbrohu ja sambla eemaldamiseks.
Täna pakuti lõunasöögiks klassikalist bradwursti koos currykastmega, niiet saime süüa traditsioonilist saksa toitu.
Peale tööpäeva istusime kiiresti oma bussi, et jõuda Bernkastel-Kuesi Moseli jõe ääres, et külastada vanade saksa autode muuseumi ning väga armast vanalinna. Linn asub sügaval jõe orus, mida ümbritsevad kõrged mäed, mida katavad viinamarja istandused. Vaatepilt on lummav ja võimas. Nii automuuseum kui linnajalutuskäik olid täpselt paraja suurusega, et jõuda veidi varem oma praegusesse koju ning õhtu lõpetada taas ühise õhtusöögiga.
/Kuues päev
Päev algas ikka veel liiga vara 🙂 Kui toit söödud, liikusime töökohtadele.
Peale 3 päeva jahtimist, saime pagaritöökojast ka lõpuks brezeleid, mis on traditsioonilised Saksamaa soolakringlid.
Abikokad valmistasid täna cannelloone, mis teisisõnu on hakklihaga täidetud suured makaronid. Puidu töökojas valmisid puidust haamrid ja ettevõtte poisid eeltöötlesid põrandat alusvaibaga, et saaks varsti panema hakata parketti.
Peale tööpäeva sõitsime lossi – Burg Eltz. Selles lossis on elanud 60 generatsiooni ja kuulub tänini samale suguvõsale, kes peab seda lossikest oma suvekoduks.
Karmen valmistas meile jälle õhtusööki – seekord ristotot – aitäh, kõht sai täis.
Juba homme ootavad meid uued seiklused.
/Seitsmes päev
Päev algas tavapärasest pool tundi hiljem, kuid juba kell 8 oli väljasõit Luxembourgi poole. Esimesena suundusime Notrhe-Dami katedraali, seejärel jalutasime mööda hertsogilossist ning läksime külastama Casemates de Bocki, mis kujutas endast kunagist kindlusemüüri ja vanglat. Seal pidime ronima üsna kitsastes käikudes, kuid vaated olid kaunid. Jalutasime veel vanalinnas ning otsustasime ka minna vaatetorni, mis andis ülevaate tervele linnale.
Seejärel oligi aeg öelda hüvasti Luxembourgile ja võtta suund Prantsusmaale Metzi linna. Seal oli meil 2 eesmärki: moodsa kunsti muusem ehk Pompidue keskus ning Metzi katedraal. Katedraal oli äärmiselt võimas ja muljetavaldav. Moodsa kunsti muuseumis avaldas kõige rohkem muljet seina külge teibiga kinnitatud banaan, mille kunagine müügihind oli 6,2 miljonit dollarit. Tegu oli maailmakuulsa itaalia visuaalkunstniku Maurizio Cattelani näitusega.
Prantsusmaal käisime kohalikus passeries ja ostsime kaasa nii baguette, makroone kui ekleere. Oligi aeg tagasi suunduda Saksamaale, mida seekord läbisime läbi Schengeni asula, et uudistada kolme riigi piiripunkti.
/Kaheksas päev
Kaheksas päev algas nagu ikka hommikusöögi valmistamisega, pärast mida võtsime suuna Belgia poole, et külastada Tongereni linnas Euroopa suurimat igal pühapäeval toimuvat antiigiturgu. Tongeren on Belgia vanim linn. Külastasime seal ka kohalikku katedraali (selleks reisiks oleme neid näinud piisavalt).
Edasi suundusime Hollandi poole. Eesmärk oli külastada Maastichti linna, mis asub kohe Belgia piiril. Seal käisime omalaadses raamatupoes, mis oli üllatus-üllatus – kirikus. Lisaks külastasime Illusioonide muuseumi ning nautisime mõnusat söömaaega õues (28 kraadi).
Lisaks enne Bitburgi tagasi pöördumist sõitsime veel Aacheni lähedal asuvasse kolme riigi (Saksamaa, Hollandi ja Belgia) piiripunlkti, kus oli kõrge vaatetorn ning mitmed restoranid. Kahjuks oli suletud juba seal asuv põõsastest labürünt, kuid eks midagi võib jääda ka tulevikuks.
Kõik on oma reisiga rahul, kuigi oleme juba üsna väsinud intensiivsetest päevadest ning suundume täna varakult puhkama.
/Üheksas ja kümnes päev
Eile oli meil lühem tööpäev. Kohe lõunast startisime lõbustusparki nimega Phantasyland. Algus oli rahulik, teine sõit läks hullemaks, aga kolmas juba ületas taluvuse piiri. Õpetajad alustasid kolmandast. Õpetajad rahustasid end seejärel lastekarusselil ja saksa estraadi vaadates ning tegid hiirtejahti. Õppijad tegid veeprotseduure ja hirmutasid ennast hiina õuduste toas, mis päriselt oli hoopis naljaks. Pärast enda loksutamist suundusime tutvuma endise Lääne-Saksa pealinna Bonniga ning oligi aeg tagasipöörduda oma armsasse Bitburgi.
Tänane päev algas äärmiselt töökalt – abikokad puhastasid ja tükeldasid tohutud kogused porgandeid ja kartuleid ning tegid kahte erinevat juustukooki. Puidupoisid valmistasid koolis ette CNC – pingi jaoks materjalid ning hakkasid seal välja freesima karpe. CNC tundus põnevam kui tegelikult on. Nottes freesiti CNC peal pleksiklaasi ning aitasid transporttööl.
Pärast tööpäeva võtsime vastu otsuse käia omal soovil kauplustes ja Bittburgi linnaga tuvumas. Enne seda tegime oma selle reisi suurimad sisseostud kooli kohalikus teepoes.
/Üheteistkümnes päev
Päev algas töiselt: abikokad tükeldasid savoia kapsast, seejärel sibula ettevalmistus, kartuli tükeldamine, kartulipüree ja kaiserschmarrn’i valmistamine. Puidutöökojas toimus pliiatsikarpide valmistamine (kaante tegemine), Nottes pandi korteri põrandale parketti ning lõigati pleksiklaasi.
Peale tööpäeva sõitsime tagasi Luxembourgi, et külastada Viandeni lossi. Võrreldes eelmise lossiga, oli tegu modernsema lossiga. Sees oli vähe vaadata, sest ruumid olid küll avarad, kuid tühjad. Selle põhjustas ilmselt II Maailmasõda, mille käigus loss oli saanud kahjustada. Pärast jalutasime veel veidi mööda linna, kus tee lookles mäest alla ja üles. Sõime jäätist ja vaatasime jõge.
