Töötajate õpiränded – Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õpiränded

Rubriik: Töötajate õpiränded

Märtsikuu alguses, lõputunu tunduvate viimaste talveilmade ajal sõitsime Erasmus+ programmi raames õpirändele Saksamaale, et külastada ühe reisi raames kahte Lääne-Saksamaal asuvat kutsekooli. Õpirändel osalesid Astangu Keskuse tehnoloogia õppesuuna juht Margus Koolme ja välissuhete koordinaator Annemari Parmakson. Meid olid Saksamaale kutsunud Europäisches Berufsbildungswerki (Euro-BBW) ja Berufsbildungswerk (BBW) Mosbach-Heidelbergi töötajad, kes käisid eelmisel poolaastal Astangu Keskuses õpirändel ja kellega näeme ühiselt potentsiaali koostööks. Sõitsime vaatama nende koole, et tutvuda nende süsteemi, erialade ja õppetingimustega ning arutada võimalusi vastastikusteks töötajate ja õppijate õpiränneteks tulevikus.

1. päev, esmaspäev

Päev algas vara, olime lennujaamas juba kell 5 hommikul ja startisime Frankfurdi poole. Frankfurdis saime veidi linna avastada, jalutada Maini jõe jääres ja külastada kommunikatsiooniteemalist muuseumi. Pärast esimest saksapärast lõunasööki võtsime suuna Heidelbergi poole, mis asub Frankfurdist vaid tunniajase autosõidu kaugusel. Heidelberg on umbes 150 000 elanikuga linn, mis asub Neckari jõe kallastel mägedevahelises orus. Meid võttis vastu meile juba tuttav Frank Weiland, kes õpetab BBW Mosbach-Heidelbergis logistika erialal matemaatikat. Frank tutvustas meile linna ja koos võtsime Heidelbergis esimesed 303 trepiastet, et näha kohalikku suurimat vaatamisväärsust – Heidelbergi lossi –, ja jalutada lossipargis.

Margus ja Annemari koos BBW Mosbach-Heidelbergi õpetaja Frank Weilandiga

2. päev, esmaspäev

Päeva peaeesmärk oli tutvuda BBW Mosbach-Heidelbergi selle osaga, mis asub Heidelbergi linnas. 11 aastat tagasi otsustati algselt vaid Mosbachis asunud koolile luua filiaal Heidelbergi, kus nüüd õpetatakse jalgrattatehnikuid, köögimööblikolimisabilisi (Möbelküchenumzugshelfer), logistikuid ja juuksureid. Seejuures oli jalgrattatehnikute õpe meie jaoks uudne: see on Saksamaal rattakultuuri populaarsuse tõttu spetsiifiline ja nõutud amet ning Heidelbergis oli see eriala hästi välja arendatud.

Koolis võttis meid koos Frankiga vastu Nils Fischer, kes on BBW Mosbach-Heidelbergi õpetaja ja Erasmus+ programmi koordinaator. Saime põhjaliku ülevaate erivajadustega õppijatele mõeldud kutsekoolide süsteemist Saksamaal: erivajadustega õpilastele on mõeldud eraldi kutsekoolid – Berufsbildungswerk’id, kus pakutakse nii kutseõpet kui ka kutseõppe-eelseid kursusi. Üldiselt toimub kutseõpe Saksamaal kaksiksüsteemis (mis sarnaneb meie õpipoisiõppele): praktiline kutse-eriala õpe toimub ettevõtetes, paralleelselt õpitakse teooriat paaril päeval nädalas kutsekoolis. BBW-de eripära on see, et ka praktikaõppe jaoks on loodud töökojad kooli sees. Mosbachis ja Heidelbergis kestab kõigil erialadel õpe 3 aastat.

BBW Mosbach-Heidelbergis on kahte tüüpi kutseõppe-eelseid kursusi: BvB ja VAB. Mõlemad on 1-aastased kursused ja nende peamine vahe seisneb rahastajas ja praktika osakaalus. Saime ülevaate kogu koolist, õppijate toetamise süsteemist ja tööle siirdumise toetamisest. Suurem roll õppija toe korraldamisel on sotsiaaltöötajal, kes on ühtlasi juhtumikorraldaja ülesannetes.

Peale sisutiheda tööpäeva lõppu siirdusime Mosbachi poole, mis asub Heidelbergist umbes 50 km kaugusel, ja külastasime teepeale jäävaid losse. Järgmisse linna jõudnud, ööbisime OM-Mosbachi külalistemajas, mis oli kena peatuspaik ja sobiks tulevikus hästi majutuseks ka meie õppijate välispraktikatel.

Logistika õppeladu, kus täidetakse tööharjutuse vormis ka firmadelt tulevaid lihttöö tellimusi

Margus ja Annemari koos BBW Mosbach-Heidelbergi õpetaja ja Erasmus+ koordinaatori Nils Fischeriga

BBW Mosbach-Heidelberg on osalenud mitmes keskkonnateemalises projektis.
Koolis on seinal ÜRO säästva arengu eesmärgid.

3. päev, teisipäev

Hommikul kohtusime Mosbachi koolis taas Nilsiga, et tutvuda BBW Mosbach-Heidelbergi kooli teise, suurema osaga. Saime ülevaate IT, puidu, kontoriabilise ja e-kaubanduse erialadest. IT-s paistis eriti silma erinevate 3D-printerite kasutamine õppetöös. See on teema, mida soovime ka Astangul õppesse sisse tuua, ning meie õppijad ja neid saatvad õpetajad saavad Mosbachis olevate võimalustega tutvuda juba peatselt, aprillis-mais toimuval IT süsteemide nooremspetsialisti eriala õppijate välispraktikal. Huvitav oli tutvuda ka e-kaubanduse erialaga, mille raames arendatakse kooli oma e-poodi ja koostööd ettevõtetega.

Tugiteenused olid Mosbachis korraldatud sarnaselt Heidelbergiga. Lisaks sotsiaaltöötajale hakkab 3. kursusel õppijatega töötama ka tööhõivespetsialist, kes aitab leida töökoha ja valmistab õppijat ette kandideerimiseks ning hoiab õppijatega kontakti ka aasta jooksul pärast kooli lõpetamist.

Jagasime BBW Mosbach-Heidelbergi Erasmus+ koordinaatoriga kogemusi õpirännete ja välisprojektide korraldamisest ning arutasime võimalusi vastastikusteks õpiränneteks ja ühisteks noortevahetusteks. On hea meel, et oleme leidnud meile sobiva ning huvitatud uue partneri!

Päev lõppes tuuriga Mosbachis ja jalutuskäiguga piirkonna kõige kõrgema mäe, kunagise vulkaani Katzenbuckeli tippu. Nägime ka endise kaevanduse asemele tekkinud maalilist veesilma, Katzenbuckelsee järve. Külastatud linnade ning linnu ühendava Neckari jõe lähistel on hulgaliselt looduskauneid kohti ja matkaradu, nii et tegu on tõeliselt võimalusterohke piirkonnaga matkasõpradele.

E-kaubanduse eriala raames loodav e-pood

Annemari ja Margus koos IT õpetajate Stefan Bautzi ja Gernot Haageriga

4. päev, kolmapäev

Päeva siht oli jõuda Mosbachist ligi 300 km kaugusel asuvasse Bitburgi linna. Meid võttis vastu Euro-BBW Erasmus+ ja välisprojektide koordinaator Anne Unfried, kes näitas meile linna. Jalutasime veidi vihmasevõitu õhtuses Bitburgis ja külastasime Euro-BBW-le kuuluvat teepoodi, kus õppijad müüvad teed ja muid kooli ja kohalike firmade tooteid, sh kooli oma mesitarudest pärinevat mett.

Anne tutvustas meile Euro-BBW eripära: kool asub Lääne-Saksamaal Luksemburgi, Belgia ja Prantsusmaa piiride lähistel, olles nii justkui Euroopa keskpunktis. Koolis on nii õppijaid kui ka töötajaid kõigist neist riikidest. Euro-BBW kuulub Saksamaa Punase Risti organisatsiooni alla, mis on ainulaadne, kuna reeglina kuuluvad BBW-d Saksamaal kirikutega seotud organisatsioonidele. Punasel Ristil on Saksamaa sotsiaalsüsteemis laiem roll: lisaks haiglatele ja esmaabile tegeleb Punane Rist piirkonniti ka erivajadustega inimeste toetamise ja hoolekandeteenuste korraldamisega.

5. päev, neljapäev

Neljapäeval läksime külla Euro-BBW majja, või õigem oleks öelda – mitmetest eri hoonetest koosnevasse linnakusse. Seal ühines meie seltskonnaga veel üks külaline Eestis, Amanita Töökeskuse eestvedaja Indrek Linnuste. Saime ülevaate Euro-BBW-st, tutvusime nii õpetatavate erialadega – eelkõige IT ja puiduõppega –, aga ka tugiteenuste, õpilaskodu ja vabaajaveetmise võimalustega. Kooli õppehooned ja õpilaskodu neli hoonet moodustavad suure kampuse, lisaks on koolil õppijate majutamiseks ka kortereid lähedalasuvates majades. Ehitamisel on ka viies õpilaskodu hoone. Õppehooned on avarad ja valgusküllased, ehitatud 1990ndatel spetsiaalselt sellele kooli vajadusi ja nende peamist sihtrühma ehk psüühikahäiretega inimesi silmas pidades.

Kutseõppe kursused Euro-BBW-s on 2–3,5-aastased, lisaks pakutakse 1-aastaseid kutseõppe-eelseid programme. Erialad varieeruvad IT-st kuni aianduseni, esindatud on kõik Astangu Keskuse kutseõppe suunad – IT, abikokk, puit –, mistõttu võiks Euro-BBW meile väga hästi tulevikus Erasmus+ partneriks sobida.

Kampuses asub ka suur erinevaid spordi- ja vabaajavõimalusi koondav hoone, kus asuvad spordisaal, bändiruum, teraapiatuba, meeltetuba ja lisaks ka baar, kus täisealistel õppijatel on võimalik õhtuti paar õlut osta. Meeltetoas, kuhu õppija saab muust kärast eemalduda, olid muuhulgas kiik, raskustekiga voodi ja raskustega kott-tool, mille abil saavad õppijad leida rahustavat tegevust.

Nädala jooksub toimuvad erinevad huvitegevused, näiteks hip-hop tants, lauatennis, keraamika, jooksmine ja rattasõit, samuti saab mõnel õhtul ühineda ühise õhtuse jalutuskäiguga. Spordirajatise kõrval on veevõtutiik, kus ühtlasi harjutatakse kanuutamist. Õpilastel on võimalus vajadusel võtta õppetööst vabu päevi, misjuhul kutsutakse neid osalema loomingulistes tegevustes. Koolil on ka oma mesitarud, mille hooldamine kuulub aiandusõppe juurde ning mille saadust müüakse kooli oma teepoes Mosbachi kesklinnas.

6. päev, reede

Reedel külastasime lähedalasuvat kaitstud töö keskust DRK-Sozialwerk, mis kuulub samuti Saksamaa Punasele Ristile. Keskuses tehakse väga erinevaid töid: neil on oma viinamarjaistandus ja veinitehas, hobuhotell, puidutöökoda, aiand jne. Puidutöökojas valmistati põhiliselt veinikaste ja muid veinimüügiga seotud tooteid, kuna keskus asub viinamarjaistanduste ja veinitööstuse piirkonnas. Keskusel on ka oma pood, kust on võimalik veini ja teisi tooteid osta.

Saksamaal on ettevõtted kohustatud kas palkama erivajadustega inimesi, tegema koostööd kaitstud töö keskustega või vastasel juhul maksma trahvi. Seetõttu on ettevõtted huvitatud koostööst. Klientidele makstava tasu summa ei ole seadustes kirjas, vaid iga keskuse nõukogu kinnitab tasu suuruse järgmiseks aastaks (tasu ei ole seotud alampalgaga). Kliente esindab nõukojas klientide endi seast valitud esindaja.

Päeva teises pooles külastasime Trieri linnas nn „küla keset linna“ – Schammatdorf e.V.-d, mis on 1980ndatel ehitatud kortermajades toimiv omalaadne kogukond. Kogukond valib endale nõukogu ja külavanema, kelle ülesanne teha demokraatlikult ühiselu puudutavaid otsuseid ning leida rentnikud vabanevatesse korteritesse. Peamine põhimõte seejuures on, et küla elanikkond oleks võimalikult mitmekesine: et igas kortermajas ja külas tervikuna oleks nii erivajadustega inimesi, lastega peresid, eakaid, rikkamaid ja vaesemaid. Eesmärk on, et naabrid saaksid vastastikku üksteist toetada. Otsuse selle kohta, kes saavad külla elama tulla, teevad külavanem ja klooster, kellele küla maa kuulub. Tegemist ei ole sotsiaalteenuseid pakkuva asutusega, vaid vabatahtlikkuse alusel toimiva kogukonnaga, kus omal moel luuakse mudelit ühiskonnast, kus erinevad inimesed üksteist toetades koos elavad.

Multifunktsionaalne toode: veinipudeli hoidja, millest saab pärast veinipudeli tühjenemist teha lindude söögipunkti

7. päev, laupäev

Viimasel reisipäeval jõudsime enne tagasilendu vaadata ringi ka Trieri vanalinnas, mida peetakse vanimaks linnaks Saksamaal ning mis oli omal ajal Rooma impeeriumi kõige põhjapoolsem kants. Sellest iidsest ajast on säilinud mitmeid varemeid, näiteks Porta Nigra ehk Must Värav. Põnev oli näha kirikute ja teiste hoonete arhitektuuris eri ajastute kihte kõrvuti ja kohati ka kokku sulamas, nii et vääriks kindlasti omaette ajalooteemalist reisi, et selle linnaga põhjalikumalt tutvuda.

Reisile panime punkti ühise söömaajaga kohalikus pitsarestoranis koos Anne ja tema abikaasaga. Tundsime rõõmu lahkest vastuvõtust ja heast seltskonnast. Seejärel asusime, mõtted nädala muljetest tulvil, tagasiteele Frankfurdi lennujaama poole.

Psühholoogid ja eripedagoogid Ateenas – Theotokos Foundation´i külastus (20-23.03)

By Astangu Astangu

On 10.04.2023

In 2023 Kreeka, Theotokos Foundation

Epiloog

Varajane hommikutund lennujaamas. Tuju on hea ja ootused suured. Pagasit ära andes käis korra peast läbi mõte, et meil ju kõigil pagas selles mõõdus ja kaalus, et võtta kaasa lennuki salongi. Aga pagasi tasu makstud ja mõte, et pead siis lohistama oma kohvrikest lennujaamas ühest väravast teise, summutas selle uitmõtte minna lennukisse oma pagasiga. Vahel aga tasub oma uitmõtteid usaldada. Kui jõudsime Ateenasse, siis lint muudkui keerles kohvritega, kuni viimnegi oli omaniku leidnud. Me polnud ainukesed, kes tabloole ilmuva kirja peale, et pagasi üleandmine on nüüd lõppenud, ehmatusega reageerisime. Tundus pisut sürrealistlik see olukord. Kohalike targal juhtimisel suundusime siis leti taha, kus sai esitada oma avaldus kadunuks jäänud pagasi kohta. Tundus, et kohvri kohta oleks isegi kõik mõlgid pidanud üles lugema. Aga saime kinnituse, et pagas tuleb järgmise lennuga ja tuuakse hotelli järgneval päeval. Ega muud, kui hotelli poole teele. Ka seal ootas väike segadus, kuid saime hotellist esmavajalikud hügieenitarbed ja hea õhtusöök kustutas kogu ehmatuse mälust.

I päev

Katrin Saaremägi: Esmaspäeval tutvusin hommikul üleminekuosakonnaga (Transition Program). Sellest kohtumisest on meelest hommikuring, kus meenutati nädalavahetusel toimunut ja mõeldi ja arutleti küsimuste üle, mis on olulised täiskasvanueluga alustamisel (kes ma olen, kuhu ma tahan jõuda, mida ma elus ei sooviks). Üleminekuosakonnas on projekti raames kliendid, kes on osalenud keskuses mõne osakonna töös (puidutöö, käsitöö, disain) ja soovivad nüüd iseseisvat elu alustada.

Katrin Tomberg-Tohter: Minu esmaspäev algas graafilise disaini osakonnas (Graphics Arts Department), kus minu kaaslasteks oli ka rühm Saksamaalt. Kujundati parasjagu saksa grupi märkmikku. Nemad olid olnud juba ka eelneva nädala praktiseerimas. Kujundajate grupp koosnes peamiselt autismispektrihäirega noortest. Selle rühma tublimate ja kiiremate poolt valmisid siis kaks võimalikku märkmiku kaane varianti. Vahepeal haarati mind kaasa keskuse tutvustusringile, kus käisime läbi keskuse kõik erinevad osakonnad. Saime hea ülevaate keskuse toimimisest, eesmärkidest ja osakondadest. Päeva jätkudes liitusin saksa grupiga graafilise disaini osakonnas. Selleks ajaks olid märkmiku kaaned välja trükitud ja sain koos teistega märkmikke komplekteerida. Meelde jäi, kuidas osati ka kõige väiksemat töölõiku väärikalt läbi viia ja keegi õpilastest ei jäänud märkamatuks.

Agne Põlder ja Tatjana Neborjakina: Psühholoogid said nädala avapauguna vaadelda grupikohtumist psühholoog Penelope ja muusikaterapeudi eestvedamisel. Grupikohtumise teemaks oli emotsioonide taju ja väljendamine läbi muusika. Grupis osalejate jaoks on need teemad päris keerulised, kuid kannatliku ja toetava lähenemise kaudu said kõik proovida väljendada erinevaid emotsioone ning kaardistati, millised on konkreetse emotsiooni näo- ja kehalised väljendused. Kohtumise lõpus käsitleti ka isiklike piiride seadmist – osalejad lahkusid rühmatunnist ükshaaval ja valisid ühe inimese rühmast, kellega soovivad sel korral põhjalikumalt hüvasti jätta, enne luba küsides, kas võivad tal kätt suruda või teda kallistada.

Selle järgselt tegi (Chief of Diagnostics and … Department) diagnostika ja sekkumise/teraapia osakonna juht ja psühholoog Afrodite meile kõigile ettekande Theotokose keskusest. Ettekanne oli põhjalikult koostatud inglise keeles ning me saime infot nii Theotokose keskuse sünniloost (keskuse vanus on ca 60 aastat!), tema arenemise ajaloost ja käeoleva aja tööstruktuurist ning põhimõtetest. Huvitav oli teada, et keskus töötab nii eelkooli vanuses lastega (varajase märkamise ja sekkumise eesmärgil) ja seejärel teismeeliste ja täiskasvanutega, kes on vähemalt põhikooli lõpetanud. Kooliealistel lastel on kohustus õppida tavalistes koolides ja see vanusegrupp ei saa Theotokoses viibida. Samuti oli ettekandes põhjalikult seletatud psühholoogide roll ja nende vajalikud kompetentsid. Kõik keskuses töötavad 4 psühholoogi on arengupsühholoogi spetsialiseerumise ja kindla teraapia väljaõppega – kõige hinnatum on süsteemne pereteraapia ja kognitiiv-käitumuslik lähenemine. Psühholoogide ülesannete hulka kuulub klientide iga-aastane intellektitaseme testimine ja teiste vajalike diagnostiliste vahendite rakendamine, samuti erinevate gruppide läbiviimine ja vestlusringide juhtimine erinevatel teemadel, keskuse personali toetamine ja nõustamine, ning regulaarsetel iganädalastel meeskonna kohtumistel osalemine jmt. Praktiseeritakse palju interdistsiplinaarset tööd erinevate spetsialistide ja osakondade vahel. Ettekandele järgnes põhjalik majatuur.

Päeva lõpetas keerulise juhtumi tutvustus psühholoogide Penelope ja Afrodite ning sotsiaaltöötaja poolt. Juhtum oli meie auks tõlgitud inglise keelde ja oli tajutav, kui põhjalikku, professionaalset ja mitmetahulist tööd teevad sealsed spetsialistid. Sekkumine keskendus kogu perele ja eesmärgid olid suured – toetada klienti iseseisvumisel. Töö spetsiifika üldse eeldab palju võrgustikutööd klientide perekondadega ja nende nõustamist. Kuigi ajaliste ressursside piiratuse tõttu ei jõua psühholoogid siiski kõigile põhjalikku süsteemset pereteraapiat pakkuda ja seda rakendada vajavatele perekondadele.

II päev

Katrin Saaremägi: Teisipäeval oli mul terve päeva ulatuses võimalik tutvuda toitlustusüksusega (Catering Department). Selles osakonnas oli mitu lüli: toiduvalmistamise osakond, pakkimise, toiduainete sorteerimisosakond ja triikimisosakond. Esmalt tutvusin ja jälgisin toiduvalmistamise osakonna tööd. Nende töö oli kohvikusse igapäevaselt pirukaid ja küpsiseid valmistada. Tööd juhendas väljaõppinud kokk ja abis oli ka õpetaja rollis psühholoogiat eelnevalt õppinud neiu. Kliendid olid toimekad, iga ühel oli oma tööjagu mille tegemist klient õppis ja harjutas, teinekord kuid, enne kui uus ülesanne anti (üks raputas pitsale juustu, teine rullis taigna ümmarguseks jne). Meelde jäi ka üks noormees, kellel faktide osas hea mälu. Ta soovis minuga vene keelest vestelda (kuna oli lisaks inglise keelele seda iseseisvalt õppinud) ja mäletas, et Eesti oli kunagi osa Nõukogude Liidust ja seepärast kõnetas ta mind ka vene keeles (selline oli tema seletus). Edasi nägin ära komplekteerimisosakonna, kus kohalikust toidupangast annetatud kaup läheb siis õpperühmade vahel ära jagamiseks vahepala ajaks. See töö oli täppistöö! Võrdselt oli vaja jaotada toodud kogus kaupa kõigi rühmade vahel, pidada arvet palju oli rühmades seepäev kliente ja mõnikord ka täpselt teada, mitu küpsist või vahvlit ühes karbis oli. Osakonnatöö vaatluse lõpetas triikimisosakond, kus eripedagoogist õpetaja kasutas tunni läbiviimiseks palju viipeid, kuna rühmas oli kliente, kes rääkisid vaid üksikuid sõnu. Seega oli see hea ühine keel, mille kaudu üksteist mõista, kuna inglise keeles õpetaja räägitud ei osanud. Ja tegelikult oli ka neljas osakond cateringis, mis oli kohviku osakond. Ehk siis, kell 11, kui oli aeg vahepealaks, olid kohvikus abis teenindamas kliendid. Kohvikus teeninduse osas abis olla, oligi nende ülesanne. Kohvikupidaja (juhendaja) oli üks ääretult soe ja tore naisterahvas, kes jagas lugusid Kreeka poliitikute korrumpeerumise tasemest ja üleüldisest Kreeka eluolust.

Katrin Tomberg-Tohter: Teisipäeva hommikupoolikul üleminekuosakonnaga (transition) tutvumas. Selles rühmas siis need, kes soovivad tööle minna ja iseseisvat elu alustada. Kuid minu grupp oli Katrin Saaremäe grupist erinev. Päev algas hommikuringiga ja arendavate mängudega. Hämmastav rahulikkus ja aeglane tempo iseloomustas neid paari tundi. Samuti märkasin, kui „tähtsad“ olid need õppijad, kes saadeti vahepala toidukorvidele järgi. Või siis ka mingit pakikest teise osakonda viima. Ja kuidas elati üksteisele mängus kaasa, püüti igati toetada ja vihjeid anda. Oldi siiralt õnnelikud, kui kellelgi õnnestus mäng. Päeva teises pooles taas graafilise disaini osakonnas. Sel korral sai proovitud siiditrükki ja nii mulle kui ka saksa grupile tehti ülevaade, kuidas see protsess algusest lõpuni toimib.

Agne Põlder ja Tatjana Neborjakina: Teisipäeva hommik algas samuti grupikohtumise vaatlusega. Sel korral oli grupi eesmärk arendada sotsiaalseid oskuseid ja seksuaalharidus, läbiviijateks psühholoog Penelope ja sotsiaaltöötaja. Konkreetse kohtumise teemaks olid taaskord emotsioonid, kuid pisut teise nurga alt. Samuti oli sihtgrupp taseme poolest erinev. Tüdrukud käsitlesid kohtumise jooksul erinevaid olukordi, mis panevad neid mingit kindlat emotsiooni tundma ning proovisid seejärel seda emotsiooni pantomiimis edasi anda. Oli tajutav, et grupis on loodud väga turvaline ja toetav õhkkond, kuna õppijad avanesid ja olid teemadega kaasas, koostööaldis ning avanesid kergelt. Kuidas me sellest aru saime? Kreeka keelt me paraku (eriti) ei oska, kuid Penelope tihti tõlkis ja selgitas meile, mis parajasti toimis. Samuti saime kohtumise lõpus temaga eraldi arutada ja küsimusi küsida. Lisaks on emotsioonidega seotud teemad ka nii kultuuri- ja keeleülesed, et paljutki tajusime õppijate nägudest ja kehakeelest :).

Päeva teisel poolel ootas meid töövarju kohtumiseks veel üks psühholoog Jorgos. Tema kabinetis oli meil võimalus pealt vaadata ühe autismispektri häirega noormehe nõustamise protsessi, loomulikult kliendi eelneval nõusolekul. Paraku nõustamine, nagu oli eeldada, toimus kreeka keeles, kuid õnneks selle teema, sisu ja seletuste osas oli meil võimalik küsida pärast psühholoogi käest. Keskuse kliendid tihti vajavad juhendamist, seletamist, tegude ja nende võimalike tagajärgede valgustamist nn psühhoharimist jmt. Aga alati küsitakse ja peetakse tähtsaks kliendi enda unistusi, soove ja eesmärke ning alati toetakse tema enda autonoomia arendamist ja iseseisvumise tugevdamist.

III päev

Katrin Tomberg-Tohter: Kolmapäeval olin plaani kohaselt cateringi osakonnas ehk siis selle osakonna kohviku grupis. Päev algas taas hommikuringiga ja arendavate mängudega. Suure juhusena sain kutse osaleda muusikateraapias. Seal loomulikult haarati mind ka kohe ringi ja pidin tegema kiire otsuse, kas soovin koos juhendajaga mängiga klaverit, soleerida klaveril või siis trummidel. Iga teraapiast osavõtja pidi oma emotsiooni tutvustama ja andma ülevaate, kuidas tal läheb. Imeliselt soe ja toetav tunne oli. Ja nagu ikka siin keskuses kombeks ja külalislahkuse märgiks sain pika aplausi osaliseks. Taas kord tunnetasin seda üksmeelt ja üksteisele kaasa elamist. Peale vahepala käisin külastamas pesupesemise ja triikimise osakonda. Silma jäi iga tööoperatsiooni kohta seintele paigaldatud piktogrammid. Sealsete õppijate seas olid mitmed kõnepuudega ja raske intellektipuudega. Kogu keskuse pesu (köögist, kohvikust, käterätid kõikidest osakondadest) pesti seal ja ka triigiti. Lisaks oli osakond saanud iganädalase tellimuse juuksurisalongilt. Ja lähipäevil oli kogu see grupp oodatud sinna salongi kas juukseid lõikama, meikima või maniküüri. Pealelõunal aitasin komplekteerida keskuse majanduslikult kehval järjel olevatele õppijatele toidupakke. Pakkide sisu vastavalt sellele, mida nende Toidupank nende keskusele toonud oli. Komplekt koosnes sel päeval 8 erinevast ühikust.

Agne Põlder ja Tatjana Neborjakina: Kolmapäeva hommiku veetsime töövarjutades tegevusterapeut Mariat, kes sel hommikul kohtus kahe minigrupiga (3+3), et KINEMS metoodika abil arendada õppijate füüsilist ja kognitiivset võimekust, aga ka sotsiaalseid oskuseid (koostöö ja teistega arvestamine). KINEMS metoodika on arvutipõhiste multisensoorsete hariduslike mängude kogum, mille kaudu saab arendada mängijate (peen)motoorikat ning keelelisi ja kognitiivseid võimeid (https://www.kinems.com/). Pealt vaadates oli näha terapeudi sekkumist, tema suhtlemise ja kaasamise stiili, konkreetsete inimeste eripäradega arvestamist, üksikindiviidi ja grupi juhtimist. Psühholoogina oli eriti huvitav jälgida kognitiivsete protsesside arendavate mängude töötamist ja mõju, tegevusterapeudi poolt saime ka palju seletust. Grupikohtumiste järgselt saime ka ise proovida, kuidas on porgandeid juurida või sarnaseid lihavõttemune leida – see ei olnud üldse nii lihtne.

Päeva teisel poolel osalesime veel ühe grupitöö töövaatluses. Seekord see oli „Me and You“ kommunikatsiooni ja sotsiaalsete oskuste arendamise rühm, mida juhtisid psühholoog ja sotsiaaltöötaja. Teemaks oli erivajaduste inimeste õigused ja võimalused ning milliseid oskusi on vaja arendada oma õiguste kasutamiseks või millist abi siis saada, kui oma võimalused on piiratud. Huvitav oli vaadata ka paaritööd selliste gruppide läbiviimisel, kus nii psühholoogi kui ka sotsiaaltöötaja teadmised ja oskused on vajalikud ja täiendavad üksteist.

Lõpuks õnnestus meil osaleda ka interdistsiplinaarsel meeskonnatööl ühes osakonnas, kus arutati rühma keerulisi juhtumeid ja väljakutseid. Näiteks, kuidas toetada klienti, kellel ei ole lõplikult arenenud söömisprotsess – söögi mälumine ja läbi närimine. Imelik oli näha, et ka psühholoog osaleb sellistes diskussioonides, tuli aga välja, et perekonna ja keskuse vahelise suhtlemise soodustamiseks ja parendamiseks ongi vaja kaasata ka vastavat spetsialisti. Meile oli alguses lubatud, et ka psühhiaater osaleb sellistes meeskonnatöödes ja meil on võimalus temaga tuttavaks saada ja rääkida psühhiaatri töö eripärast vastavas keskuses. Kahjuks aga ei õnnestunud meil siiski kohtuda kreeka psühhiaatritega, võib olla järgmisel korral kunagi 🙂

IV päev

Katrin Tomberg-Tohter: Neljapäeval oli minu kord olla siis köögis ja vaadelda seal toimuvat. Sel päeval oli kohviku grupp kinos ja seetõttu oli neil ka toodangut vähem. Mõned eritellimusel lõunasöögid erinevate osakondade juhendajatele. Ja siis küpsised, mida tehti järgmiseks päevaks varuks. Kõik olid nii või teisiti tegevusse haaratud. Mõni küll minimaalselt, aga see-eest tegi ta seda väga väärikalt. Mõned valmistasid küpsiseid mõnusa grupitööna, keegi elegantses üksinduses. Ennast „king of the kitchen“ nimetanud autistlik noormees valmistas küpsiseid sellise väljapeetuse ja vilumusega, et kaunistaks ilmselt oma kohaloluga igat pagaritöökoda. Kui vaid poleks neid keerulisi suhtlusolukordi. Vahepausi järgselt anti mulle võimalus viibida grupi juures, kus õppijad erinevaid ehteid tegid. Neid võib müüa vaid keskuse heategevuslikel laatadel (jõulud, lihavõtted), sest neil puudub seaduslikult võimalus oma toodangut müüa. Selle rühmas olid keeruliste diagnoosidega noored, neist nii mõnigi kõnetu jne. Kuid juhendaja oli soe ja hooliv ning kõik probleemid, mis hakkasid tekkima, suutis ta juba eos lahendada. Seal joonistasime siis koos pilte ja kaarte ning kinkisime üksteisele kallistuste ja komplimentide saatel. Taas märksõnad: RAHULIKKUS, AKSEPTEERIMINE, TOETAMINE, HOOLIMINE.

Agne Põlder ja Tatjana Neborjakina: Viimane neljas päev Theotokosel kulges väga sisukalt. Päev algas keskuse psühholoogide koosolekuga, mis kujutas endas kovisiooni moodi juhtumi üle arutamise ja üksteise toetamisega ning administratiivsete küsimuste info vahetumisega. 2 psühholoogil oli võimalus rääkida oma kliendi juhtumist ja raskustest sellega seoses ning ühise arutelu vormis olid leitud võimalikud lahendused. Keskne probleem, mis tihti esineb erivajaduste inimestega tegelevate inimeste töös on raskused koostöös klientide perekondadega ning eesmärkide erinevus keskuse ja pere vahel seoses erivajaduse inimese iseseisvumise ja tema toetamisega. Samuti olid arutatud ka mõned administratiivsed küsimused ja probleemid.

Peale seda oli meil võimalus tutvuda Theotokose andmebaasi süsteemiga, kus on klientide andmed ja kõikide spetsialistide hinnangud, tagasiside, testimise tulemused jmt info hoitud. RFK süsteemi ja vastavate koodide kasutamine on keskuses juurutatud direktori enda algatusel, mitte kohustuse tõttu nagu Eestis praegu üritatakse sisse juurutada. See info annab rohkem võimalusi arvestada klientide toimetulekuga ja planeerida vastavaid sekkumisi. Samas aga esineb ka teatud subjektiivsus erinevate spetsialistide hinnangutes, mis võib erineval määral mõjutada kliendi tuleviku perspektiive.

Päeva teisel poolel kohtusime Theotokose õpilasesinduse liikmetega. Õpilasesindus koosneb seal iga õpperühma poolt valitud esindajatest ning lisaks valitakse ka osakondade esindajad. Kohtumiste käigus kaardistatakse, millised on õpperühmade mured ja rõõmud ning milliseid lahendusi võiks ellu kutsuda, et õppijate elu Theotokoses parandada – üks oluline algatus oli keskuse esisele tänavale ülekäiguraja loomine, mis paraku ei ole veel lõpplahenduseni jõudnud. Õpilasesinduse kohtumisi suunavad psühholoog ja logopeed. Meie kohtumine toimus mõnusas vabas vormis, saime esitada küsimusi esindajatele ning kohtumise lõpus said osalejad küsida ka meilt küsimusi – neile pakkus huvi see, milline on Astangu keskuse hoone ja saime selgitada, et meie maja on neljakordne ja ühes hoones, mitte mõnusasti suure muruplatsi peale laiali laotatud nagu Theotokos.

Kokkuvõte

Katrin Saaremägi: Üldiselt jään meenutama keskuse rahulikku kulgemist ja töötempot. Hommikul sotsiaaltranspordiga keskusesse jõudes on õpilastel veel tund aega, et päeva rütmi sisse elada. Siis kahe tunni pärast on keskuse klientidel jälle tund, et süüa vahepala ja natuke lõõgastuda. Ja siis kell 1 saab peamistes üksustes klientidel päev läbi ja aeg bussiga jälle koju sõita. Lisaks tuli toreda üllatusena see, et kõikidele keskuse klientidele õpetatakse inglise keelt. Enamus neist oskas öelda: tere, oma nime ja kuidas läheb inglise keeles. Ja viimaseks eripäraks tooks välja pusled, mis olid iga nurga peal, et neid kokku panna või siis, kui juba kokku oldi saadud, olid need raamitud ja seintele pandud. Lisamärkusena ütlen, et hästi soe vastuvõtt oli nii keskuse klientide poolt, kes olid meie osas väga uudishimulik ja töötjate poolt, kes olid väga abivalmid. Kuna Astangu õppijad olid Kreekas käinud praktikal, siis paljud mäletasid meie endi õpetajaid ja saatsid neile soojasid tervitusi. Lisaks oli keskuses sama aegselt kamp sakslasi, kes nüüd õppeaasta lõpus samuti Astangule tulemas. Kreeka ja Eesti vahel on loodud tore koostöövõrgustik :).

Katrin Tomberg-Tohter. Nõustun eelnevalt mainituga. Mina võtan sealt kaasa pühendumise, koostöö, aktsepteerimise. Ning mõtte, et rühmajuhendajana jagan järgmisel aastal enda 2 akadeemilist tundi osadeks, et pakkuva toetavat päeva alustamist ja õppenädala lõpetamist.

Agne Põlder: Theotokose keskus mõjus väga inspireerivalt. Palju oli märke tihedast koostööst meeskonna ja võrgustiku vahel ning individuaalset lähenemist, mis pakkus suurt äratundmisrõõmu. Samuti oli väga innustav näha, kui professionaalse väljaõppega ja mitmekülgne on sealne psühholoogide meeskond.

Tatjana Neborjakina: Kuna palju spetsilistidelt oli õppinud välismaal, k.a. UK-s, siis nende inglise keele tase oli loomulikult kõrge ja selle tõttu oli meil suurepärane võimalus saada igakülgseid seletusi, tõlget ja juhtimist. Inspireeriv oli ka see fakt, et Theotokose keskus võtab vastu palju praktikante, vabatahtlike ja teistest riikidest vahetusspetsialiste. Meie 4 päeva jooksul kohtusime nii psühholoogi praktikandi, tegevusterapeudi vabatahtliku kui ka Saksamaa kooli õppijate rühma ja nende õpetajatega. Nad kuidagi suudavad kõikidega tegeleda, juhtida ja nõustada, samas ka kasutada väljastpoolt abivõimalusi. Keskuse külastamise järgselt on tekkinud mõned uued ideed, mida mina psühholoogina saaksin rakendada enda töös, näiteks, rohkem gruppide juhtimist vastavalt erinevatele teemadele ja vajadustele.

Füsioterapeutide õpiränne Hispaaniasse, Valladolidi

By Astangu Astangu

On 05.04.2022

In 2022 Hispaania, Fundacion INTRAS

Füsioterapeutidena Astangul on meie üheks ülesandeks toetada õppijaid ja kliente neile meelepärase sportliku tegevuse leidmisel, et tagada võimalikult hea füüsiline ja vaimne tervis.

Õpirände eesmärgiks on saada praktilisi näpunäiteid kuidas paremini kaasata psüühikahäiretega inimesed regulaarsesse sportlikesse tegevustesse. Meie soov on õppida INTRASe headest praktikatest ja vahetada kogemusi.

1. Päev

Äratus 4.45 varahommikul, Harjumaal on kevadest saanud talv…aga meie võtame suuna Hispaaniasse. Meid ootas ees pikk reisipäev, marsruudil: TALLINN-MÜNHEN-MADRID-VALLADOLID.

Hommikune kohv Tallinna Lennujaamas äratas meid üles, olime reisiks valmis.

Kuna eeltöö reisi planeerimise osas oli väga hästi tehtud Mariti poolt ja lisainfot transpordi osas saime ka Kerlilt siis sujus edasine reis kui õlitatult.

Pikem vahepeatus oli Münheni lennujaamas, kus veetsime kokku kolm tundi.

Tegime aega parajaks ja valmistusime päikeseliseks Hispaaniaks.

Münhenist Madridi jõudsime pärastlõunal, oodatust pool tundi varem, sest tuul oli tagant. Ostsime lennujaamast rongipiletid ja jätkasime reisi Valladolidi poole.

Umbes kella poole kuueks õhtul jõudsime kohale. Meid tervitas mõnus päikesepaiste ja soe kevadõhk. Meie hotell asub rongijaamast umbes 800m kaugusel ja tänu google mapsile leidsime selle lihtsasti üles.

Kuna pikk reis oli seljataga siis soovisime sööma minna. Hotellist söögikoha soovitust küsides saime teada, et hispaanlastel algab õhtusöök alles umbes poole üheksa paiku õhtul. See tundus meile õhtusöögiks liiga hiline aeg, seega otsustasime leida mõne kohviku kus midagi hamba alla pista- ja leidsimegi.

Õhtusöök söödud, jalutasime veel veidi ja siis tulime hotellituppa esimese päeva kokkuvõtet tegema ja homseid ülesandeid üle vaatama.

2. Päev

Meie tänane esimene kohtumine oli planeeritud algusega kell 10.00 Intrase peakorteris. Meie olime kaardi pealt juba valmis vaadanud, et sinna on hotellist umbes 10minutiline jalutuskäik ja olime täpselt kella kümneks kohal. Majja sisse minnes selgus, et oleme vales kohas ja meid oodatakse hoopis mujal. Olime kogemata kahe silma vahele jätnud aadressi muutuse. Õnneks rääkis kohalik töötaja head inglise keelt, oli abivalmis ja kutsus meile takso, mis meid mõningase hilinemisega õigesse kohta toimetas.

Alati rõõmsameelne Gustavo juba ootas meid ja andestas meile hilinemise.

Tänase päeva peamiseks eesmärgiks oli saada ülevaade Intrase tegevustest ja klientidele osutatavatest teenustest. Ülevaate saamiseks tegi Gustavo meile esitluse, rääkisime erinevatest Intrase poolt pakutavatest võimalustest ning tutvusime põgusalt ka majaga.

Peamiseks märksõnaks tänasest on koostöö olulisus erinevate süsteemide vahel. Gustavo rõhutas, et kõik Intrases tehtavad tegevused ja pakutud teenused on suunatud kliendi taastumisele (meile tundus olevat väga palju sarnasusi CAREmetoodika põhimõtetega) ja integreerimisele ühiskonda. Kliendi taastumise teekonnal lähtutakse alati kliendist ja tema soovidest, klienti toetatakse vastavalt vajadusele ja pakutakse erinevaid võimalusi enda heaolu ja tervise parendamiseks.

Samuti saime teada, et sportlikud tegevused ei ole kohustuslikud, olgugi, et tervislik eluviis on au sees. Siinsed spetsialistid on leidnud viise kuidas kliente füüsiliselt aktiivsena hoida lisaks spordile ka muudel viisidel. Näiteks saavad paljud kliendid enda füüsilist ja ka vaimset tervist edendada läbi füüsilise töö. Üheks selliseks võimaluseks on töötada Intrase poolt ~1,5 a tagasi renditud õunaaias.

Külastasime seda õunaaeda koos Gustavoga, kohtusime klientidega ning saime teada, et kliendid käivad õunaaias tööl kolmel päeval nädalas ja teevad seal kõiki vajalikke töid sh. lõikavad õunapuid, hoolitsevad nende eest, korjavad vilju, teevad nendest mahla ja muid tooteid ning müüvad enda toodetud produkte kogukonna poes. Kliendid on kaasatud kõikidesse töö- ja tootmisetappidesse. Kuna õunaaed asub linnast u 10km kaugusel siis on mõned kliendid ka autojuhtideks ning nende ülesandeks on kaastöötajad õigeks ajaks kohale transportida. Kuna õunaaias töötamine on füüsiliselt kurnav siis see ongi osadele klientidele nö treeningu eest. Need kliendid, kes mõne aja möödudes saavad aru, et füüsiline koormus parandab unekvaliteeti, meeleolu ja tervist üldiselt, jõuavad hiljem ka suurema tõenäosusega mõne spordiala juurde.

Pärast õunaaia külastust, umbes kella kahe paiku viis Gustavo meid lõunasöögile. Kõhud olid selleks ajaks juba väga tühjad, sest harjumuspärasest lõunasöögiajast oli juba mitu tundi möödas. Magustoiduks tellisime mõlemad cappuccinod, millel oli eriliselt rikkalik vaht.

Pärastlõuna jätkus aktiivselt. Meile tutvustati kogukonna avalikke sportimisvõimalusi ning osalesime koos Intrase klientidega jalgpallitrennis, mis toimub 1x nädalas kolmapäeva õhtuti.

Tähelepanelik vaataja leiab üles väga hoogsa sammu pealt tabatud Pireti 😀

Mängijad olid osavad ja meid saadi tunniajase treeningu käigus korralikult võhmale. Pärast kohtumise lõppu kasutasime võimalust, nautisime ilusat päikeselist ilma ja jalutasime mööda jõeäärt tagasi hotelli.

Päev oli taas pikk, informatsiooni- ja emotsioonide rohke. Õhtusöögile läksime täna hispaanlastele omaselt alles kella üheksa paiku, sest varem lihtsalt ei jõudnud 😀

Tervislik menüü puhtjuhuslikult, valisime üsna huupi, sest hispaania keele oskus on veel puudulik. Kahjuks polnud arvestatud keeleoskamatute eestlastega ja hispaanlastel puudus inglise keelne menüü 😀

3. Päev

Tänase päeva esimene kohtumine algas kell 9.30. Selleks, et Intrasesse õigeks ajaks jõuda läksime juba varakult bussi peale- jõudsime täpselt kohale.

Veidi uniste nägudega, aga õigel ajal, õiges kohas.

Esimene kohtumine oli Intrase töö- ja hariduskeskuse juhi Lauraga. Laura kaasas enda tõlgina sealset töökeskuse klienti Diegot. Diegot kaasati selleks, et ta saaks praktiseerida enda inglise keele oskust ning kaasata suhtlemissituatsiooni.

Laura koos Diegoga rääkisid meile lähemalt erinevatest võimalustest töökeskuses ning sellest, et peamine eesmärk on kliendid suunata tööle avatud tööturule. Taaskord oli väga oluliseks märksõnaks koostöö erinevate ettevõtetega, et luua sidemeid ja kontakte kuhu kliendid tööle saaksid minna. Lisaks on Intrasel ka enda töökeskused, kus kliendid suurema toetusega tööd teha saavad (nt. mööbli restaureerimine, aiatööd, ökosaaduste poes jne).

El Sumo töökeskus mööbli restaureerimiseks, kus töötavad nii naised kui mehed

Ökosaaduste pood kogukonnas, mida opereerivad Intrase kliendid, kes seal töötavad.

Diego rääkis meile ka enda taastumise lugu ning näitas meile ka enda korterit (kogukonnas elamise teenus?). Diego korter on Intrase vahetus läheduses, et ta saaks käia enda valitud teenustel ja ka tööl. Korter on kolme toaline, mõeldud kahele inimesele, aga hetkel elab Diego seal üksi. Diegot on aja jooksul toetatanud tugiisik, aga praegu vajab ta tugiisiku teenust järjest vähem, sest saab iseseisvalt hästi hakkama ning tema soov ongi täiesti üksi korter rentida.

Teise poole hommikust oli meie ekskursioonijuhiks Gustavo. Gustavo näitas meile erinevaid Intrase töökeskuseid, kus nende kliendid töötavad peamiselt iseseisvalt, ilma kõrvalise juhendamiseta. Näiteks mööbli restaureerimise keskuses käib juhendaja vaid 1x nädalas.

Kõikide töökeskuste tööd tutvustades rõhutas Gustavo, et töö on füüsiline ja paljudele klientidele tagabki nende töö piisava kehalise aktiivsuse. Seetõttu ei survestata kliente valima endale sportlikku lisategevust, aga samas julgustakse neid, kes soovivad enda vaba aega sportlikult sisustada.

Hea oli Gustavo käest kuulda, et ka psühhiaatrid on järjest enam selle poolt, et liikumine ja aktiivne eluviis toimib ka nagu „ravim“. Psühhiaatrid on hakanud klientidele rõhutama spordi ja liikumise olulisust, sest siis saab suure tõenäosusega vähendada aja jooksul ka ravimite kogust. Lisaks annab sport, liikumine ja tööl käimine enesekindlust ning paneb tundma ennast täisväärtusliku ühiskonna osana.

Lõunasööki pakkus meile täna Intrase keskus. Toidu valmistasid meile kliendid, samuti katsid laua ja teenindasid meid. Söök oli väga maitsev, Hispaania kartuliomlett ja pisto (köögiviljaroog) ning magustoiduks värsked maasikad ja puuviljad.

Värske puuviljasalat magustoiduks. Maasikad on kasvatatud Intrase klientide poolt ja olid ülimaitsvad.

Pärast lõunasööki pakkus Gustavo meile võimalust teha väike siesta nende kaunil kollasel diivanil 😀 aga läksime siiski klientide padelimängu vaatama.

Padeliväljakuid renditakse vastavalt mägijate arvule, täna oli käigus vaid üks väljak.

Õhtu lõpetas mõnus 25km rattasõit koos Intrase klientide ja töötajatega, kes treenivad ~500km pikkuseks rattamatkaks Valladolidist Portugali. Matk toimub juba mai kuus. Tänane rattasõit oli osalejatele esimene väli tingimustes sõit, siiani on treeningud toimunud saalis, veloergomeetritel.

Meil Piretiga vedas, sest saime testida elektrirattaid ja need veeresid peaaegu iseenesest 😀

Rattasõidu lõpetasime umbes pool üheksa õhtul ja sellega meie päev ka tänaseks lõppes.

4. Päev

Tänane päev on meil viimane töine päev Valladolidis. Alustasime kell 10.00 Intrases kus Annalisa, kes on elamisteenuste eest vastutav, andis ülevaate Intrase poolt pakutavatest elamisteenustest. Saime teada, et lisaks vaimse tervise probleemidega inimeste toetamisele tegeleb Intras ka kodututele (peamiselt psüühikahäiretega kodututele) elamisteenuste pakkumisega. Kodututega tegelemine on Intrase töötajatele üsna uus projekt.

Annalisa rääkis, et COVID-i ajal toetati kliente kasutades erinevaid digilahendusi. Klientidele anti ühenduse hoidmiseks tahvelarvuteid, millesse oli paigaldatud spetsiaalne skype-i vorm, kus klient nägi endale oluliste spetsialistide pilte, et oleks lihtsam ühendust võtta. Need kliendid, kes ei osanud kasutada või ei soovinud endale tahvelarvutit hoidsid ühendist whatsapp-i teel või telefonitsi.

Üks huvitav projekt, mis tänu COVIDi ajale käima lükati on korterite varustamine liikumisanduritega ja kliendi kasutusse nutikella/randmepaela andmine. Seda tehti klientide turvalisuse huvides ja nende tervislikust seisundist parema ülevaate saamiseks. Nutikell/randmepael edastab teavet Intrase infosüsteemi, kus spetsialistid saavad jälgida kliendi aktiivsust ja füsioloogilisi parameetreid (nt. südamelöögi sagedus, sammude arv jne.) ning vastavalt sellele infole reageerida. Hetkel on selliseid täisvarustuses kortereid vaid üks, aga plaanis on järjest enam kortereid seadmetega varustada. Sellise tehnoloogia kaasamine aitab loodetavasti tulevikus vähendada ka igapäevast tugiisiku teenuse vajadust kuid samas tunneb klient ennast turvaliselt ning tal on piisavalt autonoomsust.

COVID-i aeg oli keeruline ka töötajate jaoks ning Annalisa sõnul on töötajad enda vaimse tervise hoidmiseks läbinud mindfulness-i koolituse. Lisaks aitab stressi leevendada võimalus kasutada Intrase spordisaale- ja vahendeid. Annalisa tõi välja ka kolleegide toe olulisuse (vähemalt 1x nädalas tiimi kokkusaamised). Vajadusel on töötajatel võimalik pöörduda ka enda asutuse psühholoogide poole kuid enamasti seda võimalust ei kasutata. Tulevikus loodetakse leida võimalus töötajatele kasutada psühholoogi teenust, kes ei oleks Intrasega seotud.

Järgmisena kohtusime Javieriga, kes on vastutav spordiga seotud tegevuste ja projektide eest. Javiga oleme kohtunud Sport+4All projekti raames ka varasemalt.

Intrase spetsialistid peavad sporti üheks olulisemaks osaks klientide taastumise teekonnal ja tervise säilitamisel/parendamisel. Spetsialistid näevad, et sport aitab siduda paljusid igapäevaelu toiminguid (suhtlemisoskused, hügieen, riietumine jne) ning läbi spordi saavutatakse tihti parem kontakt kliendiga (kliendid avavad ennast). Seetõttu on Javieril ja Gustavol plaan luua eraldi sporti ja tugiisiku süsteemi ühendav osakond.

Javier tutvustas meile Intrase sporditegevuse põhimõtteid ja seda kuidas kliente kaasatakse. Kõige olulisem on, et klient teeb ise enda valikud, spetsilisti ülesanne on olla kohal, pakkuda erinevaid võimalusi ja toetada klienti tema valikutes.

Mõned olulisemad salidid Javieri presentatsioonist.

Meile meeldis mõte, et stigma vastu võitlemiseks on Intrasel spordiklubi, mis kannab nime “Club Duero”. Kuna spordiklubi nimi ei ole seotud asutuse nimega siis ei teki inimestel eelarvamusi. Klubi tegevusi on väga mitmeid. Näiteks korraldatakse jalgpallitrenne ja turniire, tegeletakse matkamisega, käiakse ronimas, jooksuvõistlustel jne. Klubi liikmeks võivad saada kõik kes soovivad ka väljastpoolt Intrast (avatud ka kogukonnale).

Päeva lõpetuseks oli meil suurepärane võimalus osaleda Javieri poolt läbi viidud ringtreeningus koos Intrase klientidega. Treeningul osalejaid koos meiega oli kuus. Trenn oli mitmekülgne ja piisavalt pingutust pakkuv. Saime kogemuse võrra rikkamaks ja mõistame psüühikahäiretega inimeste treeningu juhendamise eripärasid paremini.

Treeninggrupp pärast trenni. PS. Javier kinkis meile Club Duero särgid ja võib-olla oleme isegi nüüd klubi täieõiguslikud liikmed 😀

Oleme väga tänulikud kõikidele Intrase spetsialistidele, kes meiega tegelesid ja meie jaoks aega leidsid. Vastuvõtt oli äärmiselt soe ja tore oli üle pika aja näha tuttavaid nägusid, häid partnereid. Samuti oleme väga rõõmsad ka selle üle, et Intrase kliendid meid enda tegevustesse soojalt vastu võtsid.

Tunneme, et õpiränne Intrasesse täitis püstitatud eesmärki. Külastuse käigus mõistsime, et sport on taastumises väga oluline osa, aga kõik peab toimima kui tervik (nii elamine, töö, vaba aeg, suhted…). Meile tundus, et Intrases on kõik eelnev väga hästi korraldatud, spetsialistid teevad oma tööd suure südamega väärtustades koostööd nii asutuse siseselt kui kogukonnaga.

Suur tänu Gustavole ja kõikidele teistele asjaosalistele nii Valladolidis kui Tallinnas 🙂

Homme, laupäeval, sõidame tagasi koju võttes kaasa head mõtted ja parimad mälestused.

5. Päev

Kojusõit: Valladolid-Madrid-London-Tallinn.

Kuidas õpetatakse Soome toitlustusvaldkonnas?

By Astangu Astangu

On 14.03.2022

In 2022 Soome, Tampere Kutsekool Tredu

Piret Põllu, Tiivi Karus, Aet Kala ja Tea Vallimäe asusid täna teele Soome.

Ees ootab nädal Tamperes külastamaks sealset kutsekooli TREDU.

Õppekäigul uurime lähemalt kuidas toimub toidu erialade õpetamine meie naaberriigis.

Uute mõtete ja ideede kogumine algas juba laeval, kus abikoka ja pagari õpetajad uurisid sealseid kohvikulette uute toodete ja serveerimise ideede tarbeks.

Pildistame üles kõik kohad kus reisil sööme!
TOITLUSTUSE SUUNA ÕPETAJAD

Õppekorralduse spetsialist Piret pidi veel laeval usinalt tööd tegema, et õpilaste stipendiumid saaks kinnitatud.

Hoolimata katkendlikust internetist laeval said asjad korda ning nii sai lõpuks hakata nautima uude keskkonda minemist.

Esimene päev- oleme teel

Laevalt maha sõites ootas meid ees sama võrratu päikesepaisteline ilm nagu Tallinnast lahkudes.

Sõitsime ja nautisime aknast avanevat, hoopis teistsugust maastiku kui Eestis.

Kõht olles harjunud Astangu lõuna kellaajaga andis peagi valjult märku oma vajadustest. Tegime sõitu lõunapausi. Napilt enne sööma asumist tuli meil meelde laeval antud lubadus ning pildistasime üles esimesed toidud:

Vaid tunnike sõitu veel ning olimegi oma öömajas kohal.

Hotelli registreeritud ning asjad tuppa viidud tahtsime veidi ümbrust uurida.

Köögis toimetavad õpetajad ei ole ju harjunud nii pikalt istuma ja nõnda võtsime ette väikese jalutuskäigu, et vaadata linna ja leida lõpuks ka koht õhtusöögiks.

Tiivi ja Aet on “nutikad” ning nende sammud said üles loetud.
Tea ja Piret usaldasid lihtsalt enda sisetunnet, et nüüd tänaseks aitab sest väike jalutuskäik venis juba pimedasse välja.

Kui kõndimisega läks meil mõnusalt siis söögikoha leidmisega jäime jänni.

Mitte ei soovinud me Soomes süüa toitu Hiina, India, Tai või Mehhiko köögist. Kutsuvad ei olnud meile ka Inglise pubid ning ohtrad kiirsöögikohad.

Asi lõppes sedasi, et esimeseks õhtusöögiks ostsime endale salatid toidupoest.

Homme näeme aga kindlasti Soome kööki nii tegija kui sööja vaatenurgast sest ees ootavad põnevad kohtumised kutsekoolis.

Töötajad Mariabergis kevadel 2019

By marit

On 08.03.2019

In 2019 Saksamaa, Mariaberg e.V.

PÜHAPÄEV 10.MÄRTS

Alustame oma õpirände blogiga…….

Erasmus+ õpirändel osalejad on õppekorralduse spetsialist Piret, eripedagoog Kaire, õppeosakonna juht Marju ja füsioterapeut Liina. Oma planeeritud töövarjunädala Mariabergi Euroopa projektide koordinaatori Michael Backhausi juurde ajastas ka meie välissuhete koordinaator Marit. Kohtusime pühapäeva varahommikul kell 5:20 lennujaamas, et alustada oma seitsmepäevast reisi Mariabergi, Saksamaale. Lendasime Tallinnast Frankfurti ja Frankfurdist liikusime edasi rongiga Stuttgarti, kus ootas meid rendiauto. Stuttgardis võttis meid vastu Michael, kes tegi meile Stuttgarti kesklinnas ka väikse tuuri.

Seejärel võtsime suuna Metzingeni, kus on meie kodu järgnevaks seitsmeks päevaks. Metzingen asub Mariabergist umbes 40km kaugusel. Esimese päeva õhtul kutsus võõrustaja meid õhtusöögile kohalikku restorani, kus sõime erinevaid tüüpilisi saksa toite ja nautisime meeldivat seltskonda. Michael tutvustas meile nädala kava ja tegime plaane järgnevateks töisteks päevadeks.

ESMASPÄEV 11.MÄRTS

Sel ajal märtsis on tavaliselt Lõuna-Saksamaal ilmad soojad ja kevadised, aga meid üllatas hommikul lumesadu ja sellest tulenevalt ummikud teedel.

Kiirteedel oli kaos, aga kuna sõitsime mööda väikseimad kõrvalteid siis jõudsime kenasti õigeks ajaks Mariabergi kohale. Ümberringi oli imeline võlumetsa meenutav lumine mets.

Ja peagi paistis auto aknast Mariaberg juba kaugelt, kuna asub kõrgel mäe otsas.

Mariaberg on väike küla, mis asub Lõuna- Saksamaal, Baden-Württembergis. Selle regiooni pealinn on Stuttgart. 1847 a ehitas kohalik maavaldaja Mariabergi kloostri, kus elasid nunnad. Kui nunnad lahkusid, asusid sinna elama erivajadustega inimesed, kuna usuti, et värske õhk ja liikumine aitavad haigustest paraneda. Kloostri ümber tekkis hiljem küla ja toimiv kogukond, kus asuvad erinevad hooned – kool, lastead, töökojad, külalistemaja, psühhiaatriakliinik, erinevad tugiteenused – kõik vajalik erivajadustega inimeste toetamiseks. Esmalt tutvusime külaga, käisime kirikus ja kloostris, spordihoones. Lõunasöögi sõime kohalikus sööklas, kus on väga maitsvad toidud, lisandiks valikus rohkelt värvilisi salateid. Söökla kõrval on kauplus, kus on müüakse kohapeal kasvatatud mahetoodangut, köögivilju, mune jne. Külastasime ka ühe leiutajast külaelaniku Roland Kappel´i näitust.

Roland on autist, kes on Mariabergis elanud alates seitsmendast eluaastast. Ta oli erinevaid leiutisi ehitanud oma toas aastaid nii, et keegi seda teaks. Kuid ühel päeval kutsus ta neid vaatama Michaeli, kes tõi tema kunsti päevavalgele. Nüüdseks on tal näitusi olnud mitmel pool Euroopas nt Belgias, Šveitsis, Inglismaal ja tema elutööst on välja antud raamat.

TEISIPÄEV 12.MÄRTS

Meie päev algas imekauni Liechtensteini lossi külastusega.

Mariabergis ootasid meid Michael ja Siina, kes tutvustasid meile Euroopa välisvabatahtlike programmi, millega nad just liitusid ja meie ühtlasi jagasime oma kogemusi välisvabatahtlikega.

Michael rääkis meile töökohapõhisest õppest ja mentorprogrammist uutele töötajatele, selle korraldusest ja arengutest.

Külastasime laste ja noorte psühhiaatrihaiglat, mis oli suhteliselt šokeeriv kogemus, kuna klientideks on enamasti suitsidaalsed ja väga agressiivsed lapsed vanuses 5-18 eluaastat. Kinnises asutuses pakutakse ka kooliharidust. Külastasime erinevaid klasse, samuti külastasime nende eluruume ja nägime nende rahunemisruumi, kuhu laps agressiivse või suitsidaalse käitumise korral isoleeritakse.

Peale lõunat kohtusime Judith´iga, kes on Mariabergis teenusi pakkuvate ja kasumit teenivate üksuste (pagaritooted, pesumaja, kinnivarahooldus jne) juht, Rudi´ga , kes on puidutöökoja kuningas ja kutseõpetaja ning Barbara´ga, kes on köögis kuninganna. Nemad tutvustasid oma tööruume, kus toimub nii õpe kui töö. Siia tulevad sel ja järgmisel kevadel Astangu puidu ja abikoka eriala õppijad välispraktikale. Nad on siia väga oodatud 🙂

KOLMAPÄEV 13.MÄRTS

Hommik algas pika sõiduga Sigmaringen´isse, kus asub üks osa Mariabergi asutusest. Seal külastasime eelkutseõppe keskust. Kohapeal ootas meid võõrustaja Andreas kausitäie pretzelite ja kuuma kohviga.

Andreas on oma erialalt sotsiaaltöötaja ning sealses asutuses tiimijuht. Temalt saime ülevaate erinevatest nende poolt pakutavatest programmidest, mis toetavad ja soodustavad erivajaduse, toetust vajavate ning erinevate sotsiaalsete probleemidega inimeste tööle rakendumist. Meiega liitus tutvustuseks ka Mariabergi uus personaliosakonna töötaja, kes oli ka selles asutuses esmakordselt. Külastasime õppeklasse ja kohtusime nii õpetajate kui õppijatega. Inimesed teevad oma tööd suure pühendumuse ja professionaalsusega, nad kannavad erinevaid rolle ja peavad toime tulema väga laia spektriga klientidega (näiteks vangist vabanenu, viie lapse ema, kes ei tule eluga toime jne). Töötaja on ühel päeval koolitaja, teisel sotsiaaltöötaja ja kolmandal päeval tööhõivespetsialisti rollis. Maja oli hall ja betoonist, meie jaoks oli keskkond rusuv ja värvitu. Arutasime omavahel, et inimesed teevad suurepärast tööd, kuid keskkond peaks olema rohkem inimsõbralikum, ka Andrease sõnul vajaksid õppijad toetavamat ja rõõmsamat füüsilist keskkonda. Maja asukoht samas on mitmeski mõttes kliendile mugav, sest jalutuskäigu kaugusel asuvad nii teised koolid, bussi- ja rongijaam ning olulised koostööpartnerid. Kliendid suunatakse neile meiega sarnaselt läbi tööhõiveasutuse.

Jalutuskäik linnavahel. Imelised vaated Sigmaringeni Lossist.

Mariabergil on Sigmaringenis mõned toetatud teenustega majad, kus ühes neist elavad 24 sügava puudega inimest, teises käiakse kohapeal teenuseid saamas. Puuetega inimeste maja asub peatänaval ja on sinna teadlikult planeeritud, et nad elaksid kogukonna keskuses ja oleksid igapäevaelu keskel.

Achberstrstrasse Sigmaringen

Tutvusime tööruumide ja metallitöökojaga, kus tegi meile ringkäigu ja tutvustuse tiimijuht-sotsiaaltöötaja Timo. Tore oli näha, kui palju mehi Saksamaal sotsiaalvaldkonnas töötab ja nad ise tõid välja, et see on oluline ja vajalik kuna meessoost kliendid vajavad positiivseid meessoost eeskujusid.

Lisaks metallitöötubadele oli seal ka käsitöö- ja puidutöötuba pikaajalistele töötutele, kus nad käivad selleks, et midagi luua ja sotsialiseeruda. Seal oli ka kaitstud töötuba, kus valmistatakse maailmakuulsale WÜRTH elektrifirmale tööstuslikke kaablirulle.

Metallitöökoda
Metallitöökoja õpperuumid
Metallitöö näidised

NELJAPÄEV 14.MÄRTS

Hommikul jagunesime kaheks. Liina sai vahva võimaluse minna vaatama hipoteraapiat.

Hipoteraapia tunnid toimuvad 15min autosõidu kaugusel Mariabergist. Psühhiaatriahaigla patsiendid viiakse farmi Mariabergi minibussiga, kus nad käivad kahel päeval nädalas, teisipäeviti ja neljapäeviti. Farmi omanik on Birgit, kes lisaks Mariabergi füsioterapeut Claudiale aitab koha peal teraapiaid läbi viia ning ühtlasi tegeleb ka muude ratsutamisteemaliste treeningutega teistele kohalikele noortele ja lastele. Ratsutamisteraapiat rahastab Mariaberg ja ratsutamisteraapia vajalikkuse üle otsustab psühhiaatriahaigla arst koostöös füsioterapeudi ja teiste spetsialistidega (nt sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut). Hipoteraapias kasutatakse nö vahendina ja ka partnerina hobust, et toetada ja arendada patsiendi sensomotoorseid, kognitiivseid ja psühhosotsiaalseid oskusi/aspekte. Psühhiaatriahaigla patsientide puhul on kõige olulisemateks neist kognitiivsete ja psühhosotsiaalsete oskuste toetamine ja arendamine. Hipoteraapia algab alati hobuse hooldamise (harjamine) ja varustuse paigaldamisega, kõik käib kindlas järjekorras, mille lapsed on selgeks õppinud. Korraga on kasutusel kaks kuni kolm hobust ning patsiendid on vastutavad oma hobuse eest. Nad toimetavad temaga võimalikult iseseisvalt ning vajadusel toetab neid füsioterapeut või hobuste omanik tallis. Psühhosotsiaalsete võimete arendamine toimub läbi loomaga tegelemise ja mitteverbaalse suhtluse. Füsioterapeut Claudia sõnul saavad patsiendid väga positiivse kogemuse, mida nägin ka oma silmaga. Lapsed muutusid rahulikumaks, nad võtsid vastutuse looma eest ja nautisid igati loomaga kontaktis olemist. Pikemas perspektiivis aitab selline lähenemine suurendada enesekindlust, eneseusku ja oskust oma emotsioonidega toime tulla, mida need lapsed Claudia sõnul väga vajavad. Kuna Mariabergis viiakse hipoteraapiat läbi väikses grupis siis on ka teraapia aeg oluliselt pikem kui nö üks-ühele teraapias. Tallis viibitakse kohapeal umbes 2h, võrdluseks üks-ühele teraapia kestvus umbes 20min. Hipoteraapiaga alustatakse enamasti psühhiaatriahaiglas viibimise teisel nädalal, kui patsiendist on saadud juba parem ülevaade ning langetatakse otsus hipoteraapia kasuks. Claudia sõnul esineb muidugi ka erandeid ja mõned patsiendid alustavad teraapiaga koheselt haiglasse sattudes, aga seda otsustab tavaliselt raviarst. Lisaks vaatlemisele avanes ka mul endal suurepärane võimalus ise hobust juhtida, hobuse seljas istuda ja temaga koos liikuda. Sain tunda, kuidas inimkeha reageerib hobuse liikumisele, millised lihased aktiveeruvad ja kuidas saavutada hea koostöö hobusega, et mõlemad ennast hästi tunneks. Proovisin teha mõningaid Claudia poolt ette näidatud harjutusi, mille eesmärk oli tasakaalu arendada ja kehatüve lihaseid aktiveerida. Mõistsin nö omal nahal kogedes, kuidas hipoteraapia toimib. See kogemus ja Claudia jagatud praktiline kogemus patsientidega annab alust uskuda, et regulaarne hipoteraapia on hea efektiga ka sensomotoorsete probleemide korral nagu eelpool mainitud. Olen selle kogemuse eest väga tänulik nii Claudiale kui ka Birgitile ja tema hobustele.

Ülejäänud õpirändel osalejad said hommikul võimaluse jälgida töökohapõhise õppe 9 huvilisele mõeldud esmaintervjuu päeva, kus Michael tutvustas Mariabergis töötamise eeliseid. Kuna Saksamaal pole lihtne häid töötajaid leida, siis asutused pingutavad selle nimel väga. Ühe Mariabergi eelisena mainiti praktikavõimalust välismaal nt Eestis.

Edasi liikusime Mariabergi kutsekooli. Karl-Georg-Haldenwang-Schule õppimisvõimalusi ja regulatsioone tutvustas meile pr.Luitgard Heiner. Selles erakoolis saab õppida pagariks, abikokaks, maalriks, lihunikuks, puhastusteenindajaks, metallitööliseks, aednikuks ja müüjaks.

Õppija peab esitama kooli astumiseks kõik dokumendid oma tervise ja eelmiste koolide kohta, muidu õppima ei võeta. Õppijad saavad proovida valikuliselt kuni 8 eriala, jälgitakse hoolega, kas õppija isiksuseomadused aitavad valitud eriala õppida (nt.isiklik abistaja) ja arutletakse õppija valikute üle tervise vaatest (nt.epilepsiaga ei saa õppida puiduerialal, vaid soovitatakse õppida aednikuks jne.). Uusim väljakutse Mariabergis on pakkuda kutseõpet pagulastele.

Pärast lõunat viis Michael meid Grafenecki Memoriaalmuuseumi, mis on pühendatud natsiohvritele Baden- Württembergis. Michelil on missioon viia sinna kõiki Mariabergi külalisi, et inimesed mäletaks minevikus toimunut ja ei kordaks kunagisi õudusi olevikus.

Neljapäeva lõpetuseks toimus õhtusöök koos Judith’i ja Michael’iga külalistemajas Adler, mis asub Hohensteini külas. Tegemist oli väga õdusa kohaga, kus nii mõnedki teised Astangu õpirändajad on varemgi mõnusalt aega veetnud ja saksa külalislahkust tunda saanud.

REEDE 15. MÄRTS

Viimase õpirände tööpäeva hommikul kohtusime Mariabergi kutseõppe-ja rehabilitatsiooniosakonna juhataja Mr Bruno Oberlanderiga ning Ann Katrin Thomas’ega, kes tegeleb mitmesuguste ülesannetega alates praktikantide toetamisest kuni õppijatele töökohtade leidmiseni.
Mr. Oberlander tutvustas oma osakonna keerulist struktuuri ning rääkis koostööst erinevate asutuste vahel. Kohtumisel sai võrreldud Eesti ja Saksamaa haridussüsteemi ning huvitavaid mõtteid tekitas õppekavade loomise teema.

Piret, Kaire, Marit, Liina, Marju, Ann- Katrin, Mr.Oberlander

Kell 11 liikusime edasi tutvuma Mariabergi kaitstud töö teenusega. Kliente on kokku u 250, nad on väga erineva võimekusega, kuid kõigile leitakse väiksem või suurem tööülesanne. Töökojas, mida külastasime, toodetakse nt pikendusjuhtmeid Würth’i allhankena, toodang vastab kõigile kvaliteedinõuetele, sertifikaat ISO 9001. Kaitstud töö klientidele on keskus väga hea võimalus olla täisväärtuslik ühiskonna liige, teenida raha ning veeta rõõmsalt aega.

LAUPÄEV 16. MÄRTS

Tagasitee koju kestis terve päeva, Metzingenist hakkasime tulema kl 9.30 ja Tallinnasse jõudsime kl 23.50. Kõik olid väsinud aga rõõmsad. Õpirändel osalejatel kogunes palju mõtteid, millest elluviidavad ideed tuleb lähiajal välja selekteerida.

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õpiränded

Õpiränded toimuvad Euroopa Liidu programmi Erasmus+ toel.

Rubriik: Töötajate õpiränded

Üks õpiränne, kaks kutsekooli Lääne-Saksamaal. Uute partnerite külastamine 5.-11.03.2023

1. päev, esmaspäev

2. päev, esmaspäev

3. päev, teisipäev

4. päev, kolmapäev

5. päev, neljapäev

6. päev, reede

7. päev, laupäev

Psühholoogid ja eripedagoogid Ateenas – Theotokos Foundation´i külastus (20-23.03)

Füsioterapeutide õpiränne Hispaaniasse, Valladolidi

1. Päev

2. Päev

3. Päev

4. Päev

5. Päev

Kuidas õpetatakse Soome toitlustusvaldkonnas?

Esimene päev- oleme teel

Töötajad Mariabergis kevadel 2019

Rubriigid