Autor: Astangu Astangu

ABK ja PUU Kreekas 2022

Esimene päev, 22. mai

Abikokad said kokku puidupoistega Astangu koolis kohvikus. Kaalusime oma kohvrid ja saime endale teatud summa reisiraha, kontrolliti õpetajate poolt kõik dokumendid, tegime kõik ühise pildi enne autosse minemist ning hakkasime sõitma Lennujaama poole.

Andsime oma kohvrid ära ning hakkasime turvaväravate poole liikuma, kellelgi mingit ebamugavat kogemust seal ei olnud ning saime sealt ilusti läbi. Hakkasime kohe paaniliselt toidukohta otsima, kuid seal oli päris kallis ja ei saanud midagi väga lubada. Läks aega ca 1,5h ning, siis saime lennukipardale. Kõik õpilased peale ühe ei olnud kunagi lennukiga varem lennanud ning see oli väga väga uus ja äge kogemus! Tegime vahemaandumise Münchenis ja ootasime seal 45min ning kõik lennukid mille peal lendasime hilinesid. Münchenist hakkasime lendama Kreekasse Ateenasse. Ateenasse jõudsime kuskil pool 7. Saime enda kohvrid kätte ja hakkasime oma autojuhti otsima. Autojuht hilines kuskil 0,5h ja otsisime igalt poolt. Lõpuks puidupoiste juhendaja sai juhiga ühendust ning saime kõik lõpuks auto peale mis sõitis meie majutusse. Sõit kestis päris kaua kuskil 0,5h ja juht rääkis kohe esmased asjad ära mida Kreekast teadma peaks. Puidu poisid pidid minema teise majutusse, sest tube polnud nii palju ja abikokad läksid teise majutusse. Majutusse jõudes valisid oma toad ja pakkisime asjad. Hiljem said abikokad ja puidupoisid kokku ning läksid sööma ” Burger House ” .Toit oli väga hea ja kõhtu täitev ja peale seda läksid abikokad ja puidupoisid oma majutusse ja pakkisid lahti ka need asjad mis ennem pakkimata jäid.

Teisel hommikul oli äratus 6.30, buss oli planeeritud 7.40. Nagu oligi oodata hilines buss lõunamaise täpsusega kuskil 15 minutit, aga sellega peab vist lihtsalt harjuma. Theodokosesse jõudsime natuke peale üheksat ja siis läksid meie gruppide teed lahku.

Puidukad saadeti puidutöökotta, kus me terve päeva lihvisime detaile lampide jaoks ja vahepeal mängisime väljas korvpalli. Masinaid seal kasutada ei tohtinud. Inimesed olid sõbralikud, tahtsid tuttavaks saada. Kohalik töötaja tegi meile tuuri ja rääkis keskuse tegemistest.

Abikokkadele tutvustati kõigepealt maja. Seejärel jagati kätte põlled ja saadeti kööki. Kõik said kohe tööd- tüdrukud hakkasid pitsat tegema ja poisid tegid võileibu. Kui pitsa sai ahju pandud, siis hakkasid kõik tegema juustupulki. Siis pakuti meile kerget snäkki ja natuke puhkasime. Koristasime köögi ja siis oli ametlik õppepäev läbi. Kui tööd tehtud, saime ka meie vastuvõtjatega tuttavaks. Kreeka õppijad rääkisid meile oma hobidest ja andsid soovitusi, mis kohti peaksime Ateenas külastama. Kõik tahtsid ülipalju suhelda ja olid hästi sõbralikud. Kreeklased olid teinud meile piltidega tõlkekaardid põhilistest sõnadest, mis olid kolmes keeles: kreeka, eesti ja inglise.

Füsioterapeutide õpiränne Hispaaniasse, Valladolidi

Füsioterapeutidena Astangul on meie üheks ülesandeks toetada õppijaid ja kliente neile meelepärase sportliku tegevuse leidmisel, et tagada võimalikult hea füüsiline ja vaimne tervis.

Õpirände eesmärgiks on saada praktilisi näpunäiteid kuidas paremini kaasata psüühikahäiretega inimesed regulaarsesse sportlikesse tegevustesse. Meie soov on õppida INTRASe headest praktikatest ja vahetada kogemusi.

1. Päev

Äratus 4.45 varahommikul, Harjumaal on kevadest saanud talv…aga meie võtame suuna Hispaaniasse. Meid ootas ees pikk reisipäev, marsruudil: TALLINN-MÜNHEN-MADRID-VALLADOLID.

Hommikune kohv Tallinna Lennujaamas äratas meid üles, olime reisiks valmis.

Kuna eeltöö reisi planeerimise osas oli väga hästi tehtud Mariti poolt ja lisainfot transpordi osas saime ka Kerlilt siis sujus edasine reis kui õlitatult.

Pikem vahepeatus oli Münheni lennujaamas, kus veetsime kokku kolm tundi.

Tegime aega parajaks ja valmistusime päikeseliseks Hispaaniaks.

Münhenist Madridi jõudsime pärastlõunal, oodatust pool tundi varem, sest tuul oli tagant. Ostsime lennujaamast rongipiletid ja jätkasime reisi Valladolidi poole.

Umbes kella poole kuueks õhtul jõudsime kohale. Meid tervitas mõnus päikesepaiste ja soe kevadõhk. Meie hotell asub rongijaamast umbes 800m kaugusel ja tänu google mapsile leidsime selle lihtsasti üles.

Kuna pikk reis oli seljataga siis soovisime sööma minna. Hotellist söögikoha soovitust küsides saime teada, et hispaanlastel algab õhtusöök alles umbes poole üheksa paiku õhtul. See tundus meile õhtusöögiks liiga hiline aeg, seega otsustasime leida mõne kohviku kus midagi hamba alla pista- ja leidsimegi.

Õhtusöök söödud, jalutasime veel veidi ja siis tulime hotellituppa esimese päeva kokkuvõtet tegema ja homseid ülesandeid üle vaatama.

2. Päev

Meie tänane esimene kohtumine oli planeeritud algusega kell 10.00 Intrase peakorteris. Meie olime kaardi pealt juba valmis vaadanud, et sinna on hotellist umbes 10minutiline jalutuskäik ja olime täpselt kella kümneks kohal. Majja sisse minnes selgus, et oleme vales kohas ja meid oodatakse hoopis mujal. Olime kogemata kahe silma vahele jätnud aadressi muutuse. Õnneks rääkis kohalik töötaja head inglise keelt, oli abivalmis ja kutsus meile takso, mis meid mõningase hilinemisega õigesse kohta toimetas.

Alati rõõmsameelne Gustavo juba ootas meid ja andestas meile hilinemise.

Tänase päeva peamiseks eesmärgiks oli saada ülevaade Intrase tegevustest ja klientidele osutatavatest teenustest. Ülevaate saamiseks tegi Gustavo meile esitluse, rääkisime erinevatest Intrase poolt pakutavatest võimalustest ning tutvusime põgusalt ka majaga.

Peamiseks märksõnaks tänasest on koostöö olulisus erinevate süsteemide vahel. Gustavo rõhutas, et kõik Intrases tehtavad tegevused ja pakutud teenused on suunatud kliendi taastumisele (meile tundus olevat väga palju sarnasusi CAREmetoodika põhimõtetega) ja integreerimisele ühiskonda.  Kliendi taastumise teekonnal lähtutakse alati kliendist ja tema soovidest, klienti toetatakse vastavalt vajadusele ja pakutakse erinevaid võimalusi enda heaolu ja tervise parendamiseks.

Samuti saime teada, et sportlikud tegevused ei ole kohustuslikud, olgugi, et tervislik eluviis on au sees. Siinsed spetsialistid on leidnud viise kuidas kliente füüsiliselt aktiivsena hoida lisaks spordile ka muudel viisidel. Näiteks saavad paljud kliendid enda füüsilist ja ka vaimset tervist edendada läbi füüsilise töö. Üheks selliseks võimaluseks on töötada Intrase poolt ~1,5 a tagasi renditud õunaaias.

Külastasime seda õunaaeda koos Gustavoga, kohtusime klientidega ning saime teada, et kliendid käivad õunaaias tööl kolmel päeval nädalas ja teevad seal kõiki vajalikke töid sh. lõikavad õunapuid, hoolitsevad nende eest, korjavad vilju, teevad nendest mahla ja muid tooteid ning müüvad enda toodetud produkte kogukonna poes. Kliendid on kaasatud kõikidesse töö- ja tootmisetappidesse. Kuna õunaaed asub linnast u 10km kaugusel siis on mõned kliendid ka autojuhtideks ning nende ülesandeks on kaastöötajad õigeks ajaks kohale transportida. Kuna õunaaias töötamine on füüsiliselt kurnav siis see ongi osadele klientidele nö treeningu eest. Need kliendid, kes mõne aja möödudes saavad aru, et füüsiline koormus parandab unekvaliteeti, meeleolu ja tervist üldiselt, jõuavad hiljem ka suurema tõenäosusega mõne spordiala juurde.

Kliendid õunaaeda kasvuhoonet ehitamas.

Pärast õunaaia külastust, umbes kella kahe paiku viis Gustavo meid lõunasöögile. Kõhud olid selleks ajaks juba väga tühjad, sest harjumuspärasest lõunasöögiajast oli juba mitu tundi möödas. Magustoiduks tellisime mõlemad cappuccinod, millel oli eriliselt rikkalik vaht.

Pärastlõuna jätkus aktiivselt. Meile tutvustati kogukonna avalikke sportimisvõimalusi ning osalesime koos Intrase klientidega jalgpallitrennis, mis toimub 1x nädalas kolmapäeva õhtuti.

Tähelepanelik vaataja leiab üles väga hoogsa sammu pealt tabatud Pireti 😀

Mängijad olid osavad ja meid saadi tunniajase treeningu käigus korralikult võhmale. Pärast kohtumise lõppu kasutasime võimalust, nautisime ilusat päikeselist ilma ja jalutasime mööda jõeäärt tagasi hotelli.

Päev oli taas pikk, informatsiooni- ja emotsioonide rohke. Õhtusöögile läksime täna hispaanlastele omaselt alles kella üheksa paiku, sest varem lihtsalt ei jõudnud 😀

Tervislik menüü puhtjuhuslikult, valisime üsna huupi, sest hispaania keele oskus on veel puudulik. Kahjuks polnud arvestatud keeleoskamatute eestlastega ja hispaanlastel puudus inglise keelne menüü 😀

3. Päev

Tänase päeva esimene kohtumine algas kell 9.30. Selleks, et Intrasesse õigeks ajaks jõuda läksime juba varakult bussi peale- jõudsime täpselt kohale.

Veidi uniste nägudega, aga õigel ajal, õiges kohas.

Esimene kohtumine oli Intrase töö- ja hariduskeskuse juhi Lauraga. Laura kaasas enda tõlgina sealset töökeskuse klienti Diegot. Diegot kaasati selleks, et ta saaks praktiseerida enda inglise keele oskust ning kaasata suhtlemissituatsiooni.

Laura koos Diegoga rääkisid meile lähemalt erinevatest võimalustest töökeskuses ning sellest, et peamine eesmärk on kliendid suunata tööle avatud tööturule. Taaskord oli väga oluliseks märksõnaks koostöö erinevate ettevõtetega, et luua sidemeid ja kontakte kuhu kliendid tööle saaksid minna. Lisaks on Intrasel ka enda töökeskused, kus kliendid suurema toetusega tööd teha saavad (nt. mööbli restaureerimine, aiatööd, ökosaaduste poes jne).

El Sumo töökeskus mööbli restaureerimiseks, kus töötavad nii naised kui mehed
Ökosaaduste pood kogukonnas, mida opereerivad Intrase kliendid, kes seal töötavad.

Diego rääkis meile ka enda taastumise lugu ning näitas meile ka enda korterit (kogukonnas elamise teenus?). Diego korter on Intrase vahetus läheduses, et ta saaks käia enda valitud teenustel ja ka tööl. Korter on kolme toaline, mõeldud kahele inimesele, aga hetkel elab Diego seal üksi. Diegot on aja jooksul toetatanud tugiisik, aga praegu vajab ta tugiisiku teenust järjest vähem, sest saab iseseisvalt hästi hakkama ning tema soov ongi täiesti üksi korter rentida.

Teise poole hommikust oli meie ekskursioonijuhiks Gustavo. Gustavo näitas meile erinevaid Intrase töökeskuseid, kus nende kliendid töötavad peamiselt iseseisvalt, ilma kõrvalise juhendamiseta. Näiteks mööbli restaureerimise keskuses käib juhendaja vaid 1x nädalas.

Kõikide töökeskuste tööd tutvustades rõhutas Gustavo, et töö on füüsiline ja paljudele klientidele tagabki nende töö piisava kehalise aktiivsuse. Seetõttu ei survestata kliente valima endale sportlikku lisategevust, aga samas julgustakse neid, kes soovivad enda vaba aega sportlikult sisustada.

Hea oli Gustavo käest kuulda, et ka psühhiaatrid on järjest enam selle poolt, et liikumine ja aktiivne eluviis toimib ka nagu „ravim“. Psühhiaatrid on hakanud klientidele rõhutama spordi ja liikumise olulisust, sest siis saab suure tõenäosusega vähendada aja jooksul ka ravimite kogust. Lisaks annab sport, liikumine ja tööl käimine enesekindlust ning paneb tundma ennast täisväärtusliku ühiskonna osana.

Lõunasööki pakkus meile täna Intrase keskus. Toidu valmistasid meile kliendid, samuti katsid laua ja teenindasid meid. Söök oli väga maitsev, Hispaania kartuliomlett ja pisto (köögiviljaroog) ning magustoiduks värsked maasikad ja puuviljad.

Värske puuviljasalat magustoiduks. Maasikad on kasvatatud Intrase klientide poolt ja olid ülimaitsvad.

Pärast lõunasööki pakkus Gustavo meile võimalust teha väike siesta nende kaunil kollasel diivanil 😀 aga läksime siiski klientide padelimängu vaatama.

Padeliväljakuid renditakse vastavalt mägijate arvule, täna oli käigus vaid üks väljak.

Õhtu lõpetas mõnus 25km rattasõit koos Intrase klientide ja töötajatega, kes treenivad ~500km pikkuseks rattamatkaks Valladolidist Portugali. Matk toimub juba mai kuus. Tänane rattasõit oli osalejatele esimene väli tingimustes sõit, siiani on treeningud toimunud saalis, veloergomeetritel.

Meil Piretiga vedas, sest saime testida elektrirattaid ja need veeresid peaaegu iseenesest 😀

Rattasõidu lõpetasime umbes pool üheksa õhtul ja sellega meie päev ka tänaseks lõppes.

4. Päev

Tänane päev on meil viimane töine päev Valladolidis. Alustasime kell 10.00 Intrases kus Annalisa, kes on elamisteenuste eest vastutav, andis ülevaate Intrase poolt pakutavatest elamisteenustest. Saime teada, et lisaks vaimse tervise probleemidega inimeste toetamisele tegeleb Intras ka kodututele (peamiselt psüühikahäiretega kodututele) elamisteenuste pakkumisega. Kodututega tegelemine on Intrase töötajatele üsna uus projekt.

Annalisa rääkis, et COVID-i ajal toetati kliente kasutades erinevaid digilahendusi. Klientidele anti ühenduse hoidmiseks tahvelarvuteid, millesse oli paigaldatud spetsiaalne skype-i vorm, kus klient nägi endale oluliste spetsialistide pilte, et oleks lihtsam ühendust võtta. Need kliendid, kes ei osanud kasutada või ei soovinud endale tahvelarvutit hoidsid ühendist whatsapp-i teel või telefonitsi.

Üks huvitav projekt, mis tänu COVIDi ajale käima lükati on korterite varustamine liikumisanduritega ja kliendi kasutusse nutikella/randmepaela andmine. Seda tehti klientide turvalisuse huvides ja nende tervislikust seisundist parema ülevaate saamiseks. Nutikell/randmepael edastab teavet Intrase infosüsteemi, kus spetsialistid saavad jälgida kliendi aktiivsust ja füsioloogilisi parameetreid (nt. südamelöögi sagedus, sammude arv jne.) ning vastavalt sellele infole reageerida. Hetkel on selliseid täisvarustuses kortereid vaid üks, aga plaanis on järjest enam kortereid seadmetega varustada. Sellise tehnoloogia kaasamine aitab loodetavasti tulevikus vähendada ka igapäevast tugiisiku teenuse vajadust kuid samas tunneb klient ennast turvaliselt ning tal on piisavalt autonoomsust.

COVID-i aeg oli keeruline ka töötajate jaoks ning Annalisa sõnul on töötajad enda vaimse tervise hoidmiseks läbinud mindfulness-i koolituse. Lisaks aitab stressi leevendada võimalus kasutada Intrase spordisaale- ja vahendeid. Annalisa tõi välja ka kolleegide toe olulisuse (vähemalt 1x nädalas tiimi kokkusaamised). Vajadusel on töötajatel võimalik pöörduda ka enda asutuse psühholoogide poole kuid enamasti seda võimalust ei kasutata. Tulevikus loodetakse leida võimalus töötajatele kasutada psühholoogi teenust, kes ei oleks Intrasega seotud.

Järgmisena kohtusime Javieriga, kes on vastutav spordiga seotud tegevuste ja projektide eest. Javiga oleme kohtunud Sport+4All projekti raames ka varasemalt.

Intrase spetsialistid peavad sporti üheks olulisemaks osaks klientide taastumise teekonnal ja tervise säilitamisel/parendamisel. Spetsialistid näevad, et sport aitab siduda paljusid igapäevaelu toiminguid (suhtlemisoskused, hügieen, riietumine jne) ning läbi spordi saavutatakse tihti parem kontakt kliendiga (kliendid avavad ennast). Seetõttu on Javieril ja Gustavol plaan luua eraldi sporti ja tugiisiku süsteemi ühendav osakond.

Javier tutvustas meile Intrase sporditegevuse põhimõtteid ja seda kuidas kliente kaasatakse. Kõige olulisem on, et klient teeb ise enda valikud, spetsilisti ülesanne on olla kohal, pakkuda erinevaid võimalusi ja toetada klienti tema valikutes.

Mõned olulisemad salidid Javieri presentatsioonist.

Meile meeldis mõte, et stigma vastu võitlemiseks on Intrasel spordiklubi, mis kannab nime “Club Duero”. Kuna spordiklubi nimi ei ole seotud asutuse nimega siis ei teki inimestel eelarvamusi. Klubi tegevusi on väga mitmeid. Näiteks korraldatakse jalgpallitrenne ja turniire, tegeletakse matkamisega, käiakse ronimas, jooksuvõistlustel jne. Klubi liikmeks võivad saada kõik kes soovivad ka väljastpoolt Intrast (avatud ka kogukonnale).

Päeva lõpetuseks oli meil suurepärane võimalus osaleda Javieri poolt läbi viidud ringtreeningus koos Intrase klientidega. Treeningul osalejaid koos meiega oli kuus. Trenn oli mitmekülgne ja piisavalt pingutust pakkuv. Saime kogemuse võrra rikkamaks ja mõistame psüühikahäiretega inimeste treeningu juhendamise eripärasid paremini.

Treeninggrupp pärast trenni. PS. Javier kinkis meile Club Duero särgid ja võib-olla oleme isegi nüüd klubi täieõiguslikud liikmed 😀

Oleme väga tänulikud kõikidele Intrase spetsialistidele, kes meiega tegelesid ja meie jaoks aega leidsid. Vastuvõtt oli äärmiselt soe ja tore oli üle pika aja näha tuttavaid nägusid, häid partnereid. Samuti oleme väga rõõmsad ka selle üle, et Intrase kliendid meid enda tegevustesse soojalt vastu võtsid.

Tunneme, et õpiränne Intrasesse täitis püstitatud eesmärki. Külastuse käigus mõistsime, et sport on taastumises väga oluline osa, aga kõik peab toimima kui tervik (nii elamine, töö, vaba aeg, suhted…). Meile tundus, et Intrases on kõik eelnev väga hästi korraldatud, spetsialistid teevad oma tööd suure südamega väärtustades koostööd nii asutuse siseselt kui kogukonnaga.

Suur tänu Gustavole ja kõikidele teistele asjaosalistele nii Valladolidis kui Tallinnas 🙂

Homme, laupäeval, sõidame tagasi koju võttes kaasa head mõtted ja parimad mälestused.

Järgmiste kohtumisteni!

5. Päev

Kojusõit: Valladolid-Madrid-London-Tallinn.

Kuidas õpetatakse Soome toitlustusvaldkonnas?

Piret Põllu, Tiivi Karus, Aet Kala ja Tea Vallimäe asusid täna teele Soome.

Ees ootab nädal Tamperes külastamaks sealset kutsekooli TREDU.

Õppekäigul uurime lähemalt kuidas toimub toidu erialade õpetamine meie naaberriigis.

Uute mõtete ja ideede kogumine algas juba laeval, kus abikoka ja pagari õpetajad uurisid sealseid kohvikulette uute toodete ja serveerimise ideede tarbeks.

Pildistame üles kõik kohad kus reisil sööme!

TOITLUSTUSE SUUNA ÕPETAJAD

Õppekorralduse spetsialist Piret pidi veel laeval usinalt tööd tegema, et õpilaste stipendiumid saaks kinnitatud.

Hoolimata katkendlikust internetist laeval said asjad korda ning nii sai lõpuks hakata nautima uude keskkonda minemist.


Esimene päev- oleme teel

Laevalt maha sõites ootas meid ees sama võrratu päikesepaisteline ilm nagu Tallinnast lahkudes.

Sõitsime ja nautisime aknast avanevat, hoopis teistsugust maastiku kui Eestis.

Kõht olles harjunud Astangu lõuna kellaajaga andis peagi valjult märku oma vajadustest. Tegime sõitu lõunapausi. Napilt enne sööma asumist tuli meil meelde laeval antud lubadus ning pildistasime üles esimesed toidud:

Vaid tunnike sõitu veel ning olimegi oma öömajas kohal.

Hotelli registreeritud ning asjad tuppa viidud tahtsime veidi ümbrust uurida.

Köögis toimetavad õpetajad ei ole ju harjunud nii pikalt istuma ja nõnda võtsime ette väikese jalutuskäigu, et vaadata linna ja leida lõpuks ka koht õhtusöögiks.

Tiivi ja Aet on “nutikad” ning nende sammud said üles loetud.
Tea ja Piret usaldasid lihtsalt enda sisetunnet, et nüüd tänaseks aitab sest väike jalutuskäik venis juba pimedasse välja.

Kui kõndimisega läks meil mõnusalt siis söögikoha leidmisega jäime jänni.

Mitte ei soovinud me Soomes süüa toitu Hiina, India, Tai või Mehhiko köögist. Kutsuvad ei olnud meile ka Inglise pubid ning ohtrad kiirsöögikohad.

Asi lõppes sedasi, et esimeseks õhtusöögiks ostsime endale salatid toidupoest.

Homme näeme aga kindlasti Soome kööki nii tegija kui sööja vaatenurgast sest ees ootavad põnevad kohtumised kutsekoolis.