Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õpiränded

Miks läksid 4 puidu eriala ja 4 abikoka õpilast kaheks nädalaks Saksamaale?

Selleks, et näha Saksamaa töökeskkonda!

Vaatame kuidas toimub õppimine ühes Euroopa suurimas riigis. Uurime mis nende kultuuris on meie omast erinev- milline maa ja rahvas see Saksamaa on.

Achtung, achtung!!!

Äratus kell 3 hommikul. Lennuk väljub 6st.

Ja teate mis, me pole ainsad kes Astangult sellele varasele lennule kiirustavad. Meid on kokku lausa 21!

Oleks võinud juba tšarterlennu tellida 😉

Astangulaste teed läksid lahku Frankfurtis.

Meie lendasime edasi Stuttgarti, et sealt võtta autod ning sõita Gammertingenisse.

Raskuste kiuste- kõik poed olid kinni ja enamik söögikohti ka, leidsime koha kus keha kinnitada ning osta hommikusöögiks vajalik.

Nüüd naudime puhkehetke.

1 tööpäev

Kõik algas siis kui jõudsime oma külalismajast Mariabergi. Esmalt tegi Michael meile minituuri, kus nägime uhket kirikut ja kloostrimaja. Kloostrimajas oli igal korrustel mõni huvitav näitus.

Ja oligi aeg abikokkadel kööki ja puidupoistel töökotta suunduda.

Puidupoisid said esimese ülesande: Valmistada etteantud materjalist pudelikast. Juhendiks oli joonis, mille pealt hakkasime otsima mõõte. Töö tuli valmistada käsitöö tööriistadega, mille hulgas olid: Pliiats, tollipulk, jaapani saag ja tisleripingi all olevast sahtlist vajalikud tööriistad. Täna jõudsime detailid välja saagida ja homme loodame toote kokku panna.

Abikokad ütlesid päeva kommenteerides, et oli “väga raske”.

Kuna me saabusime nii hilja saime puhastada ja hakkida ainult maitserohelist ja 2 õpilast serveerisid 200le inimesele toitu. Leiutasime uue sõna portsionisatsioonid- inimesed sõid väga erinevalt. Serveerida tuli kas ainult 1 kotlet või nii palju toitu, nii et taldrikule hästi ära ei mahtunud.

Pealelõunal saime teada, et iga päev tuleb suurt kööki pesta ning tegimegi seda. Kui köök oli puhas valmistasime jalatalla kujulisi küpsiseid. Need ootavad nüüd külmkapis, et pühapäeval turul soojalt maha müüdud saada.

Vaba aeg peale tööd oli ÄGE ja LÕBUS. Ilusa ilma nautimiseks käisime bobirajal ja lõbutsesime nii, et sõitsime lausa rajalt välja. Kõik oleksid tahtnud seal terve päeva veeta aga otsustasime, et vaatame veel Sigmaringeni lossi.

Päeva raskeim osa- blogi kirjutamine, sai ka läbi ning aeg ennast homseteks seiklusteks välja puhata.

2 tööpäev

On nii, et igaüks räägib ja näitab vahetult seda, mis päevast enim meelde jäi või kõnetas.

ALARI: Täna sai käia lossi külastamas ja sooja ilma nautida.

JEGOR: Täna sain väga palju uusi asju näha ja avastada. Kõige rohkem mulle meeldis lossis olla ja pildistada.

TERJE: hommik oli tihedalt töine, pealelõunal loss 25 kraadises suveilmas koos kahuri ja konnadega 🙂

KAAREL: Täna mõnus oli päikseline ilm ja soe.

TAMMA: üks tore maja.

IMRE : osad oskavad inglise keelt, mis oli üllatav.

ANELLE: toredasti väsitav päev.

ANNA-LIIZA GRETTE: Täna sai suuri naerukrampe.

ELIISE: tööpäev oli väga väsitav, magasin lossi maha 🙁

MIKK: tööohutus oli lahe: ” Ära väga palju keera, muidu see masin tapab su ära.”

TEA: uusi tegevusi ja tuttavaid sõbralike inimesi on ikka hea kohata.

Vaatame, mis uus päev meile toob.

Maipüha

Plaan minna Tübingeni linna ja gondliga jõe peal sõita. SAIGI TEOKS 🙂

KAAREL: Täna oli meil huvitav ja lõbus veesõidu päev.

IMRE: käisime platsi kus oli vanad autod ja rongid.

MIKK: Väga pildirikas päev oli, kaaslased olid väga fotogeenilised.

JEGOR: Täna oli väga huvitav ja eriline päev, käisime palju ringi ja meeldis lossi kaugvaade. Meeldib hästi paljudes kohtades käia ringi ja uudistada.

ALARI: Täna oli huvitav päev. Käisime automuuseumis ja purskkaevu juures.

ELIISE: Täna oli väga tore päev kõik oli huvitav eriti purskkaevu juures.

ANELLE: Hästi tore paadisõit ja nägin akna peal sisalikku.

ANNA-LIIZA: Täna oli lõbus päev kuna käisime palju ringi ja saime erinevaid kogemusi nt: gondliga jõe peal sõida.

TERJE: Tübingen on selline Tartu mõõtu ülikoolilinn, mida läbib jõgi, kus ei kihuta mootorpaadid, vaid liuglevad gondlid! Äärmiselt armas mõte!

TARMO: Palju päikest ja kuhjaga elamusi.

TEA: Mulle meeldis, et veetsime peaaegu terve suvise päeva mööda väikest Saksa linna konnates. Õpilased märkasid hästi palju huvitavaid asju, detaile mida ma ise tähele ei pannud. See oli silmi avav.

ARMAND: Tübingen, linn mis jääb meelde värviliste majade ja lõputute treppidega. Istudes rahulikult kirikutrepil nägin ma ära kõik maailma moestiilid ja moeerinevused mis rikastavad üldist pilti 🙂 Ka autosõit oli elamus omaette, kallid õppijad otsustasid mulle autos tutvustada oma lemmiklaule 😉 Nüüd on mul lisaks kõikidele vigadele ka kuulmispuue.

3 tööpäev

8.10 astusime meie mugavast ja hubasest Noblesse Hause uksest välja, et olla 8.30 oma tööpostil.

Puidupoisid pidid täna loominguliselt mõtlema. Tegema graffiti stiilis kavandi, selle välja lõikama ja kandma tasakaalulauale. Mariabergil oli pakkuda nende kavand “BALANCE” aga seda ükski noormees kasutada ei tahtnud. Tahtsid isikupärast.

Otseülekanne tööpäeva.

Mikul on pretesioonid Mariabergi paksushöövelpingile- see on äärmiselt nüri.

Abikokad alustasid päeva ettevalmistustega salatibuffee jaoks. Portsioneerisid magustoite ja siis teenindasid söögiletis. Arusaamtuks jäi, miks peab pirni või muffini panema kaussi… Päev oli aeglane, tööd vähe. Saime koristada nii söögisaalis kui köögis.

Pealelõunal tegid noormehed abikokkadele väikese ringkäigu enda töökojas ja abikokad võtsid puidupoisid kaasa öko farmi külastama. Selle kohta oli kommnetaar: Väga haisev!

Nägime täna hommikul sündinud lambabeebit.

Peale tööd käisime Bärenhöhles e. Eesti keeles Karukoopas, kus nägime kivist välja uhutud sooladest tekkinud sambaid. Õpetajad ka ei teadnud kas need on stalaktiidid või stalagmiidid.

4 tööpäev

Hakkab tekkima rutiin: puidupoisid töökotta ja abikokad kööki.

Puidu eriala noormehed käsid ettevõtte külastusel. Thecuber on ettevõte, kus ehitatakse auto järelhaagiseid. Olime koos saksa õpilastega, nägime kuidas haagiseid tehakse nullist lõpuni. Milliseid materjale ja tööriistu kasutatakse. Haagise sisustus oli VÄGA ilus.

Kõige põnevam oli puuriterituspink.

Pärastlõuna oli vaba, mis oli tore- sai puhata, oli vaikne.

Abikokad tegid ettevalmistustöid. Puidupoistele ei saa hügieenireeglite tõttu kööki tutvustada. Seetõttu tegime tutvustava video.

Saksamaa kõrgeim mägi- Zugspitze

Pea 3 tundi sõitu. Läbi väikese Austria siilukese uuesti Saksmaale, et jõuda kõrge kõrge mäe otsa.

2962 meetrit üle merepinna

Teel sinna kuulis Armand ühel heal hetkel enda selja tagant: “VAU!!!!”

Märgati auto aknast mägesid 🙂 PÄRIS mägesid. Peale tiirutamist ja keerutamist jõudsime kohale.

Gondliga mäe otsa sõit oli hingematvate vaadetega, tundus aeglane. Armand tegi ülekande.

Mäe otsas oli: KÜLM ILUS SUUREPÄRANE VÕIMAS HIRMUS

Mõned julgemad läksid veel mäe otsas oleva maja katusele kus kõrgus oli 3009 meetrit merepinnast. Oleks tahtnud Bondi mängida aga suuski polnud. ( Leia film, mis on seal filmitud 🙂 )

Vaatamata algsetele hirmudele oli kõigil tore väljasõit.

Friedrichshafen ja Constance järv

Käsime zeppelini muuseumis ja jalutasime mööda järve kallast. Nägime zeppelini ka päriselt lendamas. Käisime kõikuva vaatetorni otsas kust nägime Šveitsi mägede lumiseid tippe.

Ilm oli üliilus, soe.

Vaatamata kõikidele vaatamisväärsustele tekitasid enim elevust purskkaevud 😀

Burgenwelt Ehrenberg- sild maa ja taeva vahel

Isesõitva tõstukiga sai üles sõita. See oli selline lõõtsaga sõiduk, et kabiin koguaeg otse püsiks. Teekond oli mitmeosaline. Sõitsime kõigepealt tippu, kus olid väga vanad varemed. Meile meeldisid rauast draakonid, südame kujuline pink, kaunid vaated, tornid kuhu ronida, tunnelid kus ennast jahutada.

Sõitsime korrus alla poole ja läksime maa ja taeva vahele- rippsillale.

Sinna minnes läks üks õpetaja juba “kaduma”. Sillalt tuli kähku tagasi veel üks. Ainus julge läks õpilastega lõpuni – 406m ja tagasi. Kohe tagasi ei saanud aga tulla, sest jalad võdisesid. Pidi puhkama.

Silla peal oli nii KÕIKUV- nagu purjus 🙁

Liikudes alla vaadata ei saanud, kohe hakkas paha. Seistes oli võimalik alla vaadata. Päris huvitavad ja hirmsad olid fotod sellest kuidas silda ehitati.

Õpetajad olid julged ja sõid pontšikuid hapukapsaga 😀

5 tööpäev

Reisimine- külm ja kuum, teevad järjest ninasid tatiseks ja peadest õhupalle. Kes terve, see tööle!

KÖÖGIPLOKK

Abikokkasid ootasid reedel likku pandud läätsed ja kikerherned. Need peenestati “elevandi” abil ära. Lisati palju palju maitseaineid ja värskelt hakitud sibul.

Peakokk ise segas suures vannis kõik kokku ja hakkaski töö pihta.

Voolisime pallikesi- falafele.

FALAFEL on Lähis-Idast pärit taimne lihapall.

Vaata piltidelt palju me neid tegime 😉

Falafelide tegemisest said isegi kummikindad teise värvi. Karri on kõva värvi andja!

PUIDUPLOKK

Vesiloodide valmistamiseks pidime puidulõikepinkidel saematerjalist valmistama sobivad puhastoorikud.

Materjaliks kasutasime pöögipuust toormaterjali, mis Eestis ei kasva (ehk väärispuu).

Õppisime ka CNC-käsifreespinki seadistama ja kasutama ning tegime esimesed proovi lõiked.

Jätkasime ka tasakaalulaudade katteviimistlemist.

6 tööpäev

ABIKOKAD KÖÖGIS:

Saime alustada päeva ettevalmitustöödega, kes lõikas sibulaid, kes tükeldas tomateid ning hapukurke salatisse.

Ühiselt saime hakkida ka peterselli- mitte kokanoaga vaid mezzalunaga, mis sarnaneb väga kiigele.

Pealelõunal hakkasime otsima oma Eesti toidu päeva jaoks koostisosi. Seda oli huvitav teha kuna võtsime Saksa köögi kokad appi, et leida oma toorained toitudele.

Väga tore ja huvitav koostöö oli köögi kokadega. Väga suur abi oli saksa keelde tõlgitud retseptidest.

Kui toorained olid kaalutud siis anti meil pirnide koorimist, selgus, et neist tehakse maitsvat pirnipüreed.

Päeva lõpetasime põrandapesuga, mida saime täitsa iseseisvalt teha kuna kõik kohalikud õpilased suunati nõudepesusse kus pesijad olid varem koju läinud.

PUIDUPLOKK

Alustasime loodipesade freesimist CNC-käsifreespingil. Kõik said kenasti hakkama. Eelmises päeval õpitust oli kasu.

Päeva lõpus, aitasime sakslastel freesida lattide otsad, mis läks lõbusalt, oli suhteliselt kerge töö meile. Õppisime kasutama uusi rakiseid. See tegi töö täpsemaks ja ohutumaks.

Uskliku rahvana on see päev töölt vaba ja käiakse kirikus. Samas on see isadepäev, kus mehed võtavad traditsiooniliselt ette ühise jalutuskäigu looduses, kaasas kesvamärjuke mida turgutuseks tarbida.

Meil on vaba päeva puhul plaan minna Bodensee järve äärde. Jagunesime huvide järgi pooleks.

Looduse ja taimede huvilised sõitsid praamiga järve ainsale saarele. Mainau saart kutsutakse ka lillede saareks, sest seal on soojem kliima kui mujal ning hooajaliste lillede üleküllus ning juba sadu aastaid tagasi istutatud puud annavad hiigelsuure botaanikaaia mõõdu välja.

Saarel ei ole lubatud autod ega rattad ning lärmamine. Enamasti on murul käimine keelatud.

Külastasime liblikamaja, palmimaja orhideenäitust ning nautisime hiigelsuurte puude ilu, õitsvaid rododendroneid, tulbi ja nartsissi välju….

Õpetaja Tea mõtiskles pikalt äriidee üle, et kas Eestis ka töötaks?

3 EURi 5g võililleseemnete eest 🙂 Vt. kõrval olevat pilti.

Teine grupp suundus juba veidi tuttava Friedrichshafeni poole. Seekord selleks, et külastada TUNING WORLD BODENSEEd.

Seal nägime juba parklas hästi palju autosid. Autod olid tuunitud- uuendatud, võimsamad, ägedamad, kiiremad, lärmakamad.

Kõige ägedam autod oli Mustang GT, Skyline R34, lamborghini Avendator. Pensioni eas õpetajatele tekitas elevevust kui nad nägid Vaz 2101’te. Veetsime 4h seal ja sellestki jäi väheks. Nägime isegi lendavaid mootorrattureid.

8 tööpäev

Puidu noormehed käisid Mariabergis ja lõpetasid enda tööd ära.

Kõik tegid koos lõpupildi. Kurb oli, aeg läks liiga kiiresti. Kohalikud õpetajad lubasid vastuvisiidile tulla.

Abikokkadel oli hommikul kohalike koolimaja külastus. Kohalikus abikokkade õppeklassis tehti parasjagu mini burgereid. Õpetajatel jagus küsimusi tükiks ajaks.

Puiduklassis saime teha väikeseid karbikesi.

Siis sõitsime kiiresti kiiresti EUROPA PARKi.

Hiigelsuurde lõbustusparki sõit oli pikk, tagasi oli tee kuidagi kiirem.

Hiiglasuures lõbustuspargis meeldisid kõige rohkem Ameerika mäed ja veepark. Üldse ei meeldinud väga pikad järjekorrad. Iga atraktsiooni ees tuli oodata umbes 1h!!

Tagasi koju

Viimane päev Saksamaal algas külmkapi tühjaks söömisega- mis hästi ei õnnestunud. Loodame, et hotelli peremees leiab toidule tarvitust.

Järgnes pakkimise paanika ja tubade kontroll õpetajate poolt.

Puidupoiste tööd- tasakaalu lauad ei tahtnud ära mahtuda. Lõpuks kiletasime ühe kohvri välimise külje peale kõik lauad toidukilega kinni.

Tegime aja veetmiseks väikese peatuse Reutlingenis, vaatasime ringi turul ning Maarja kirikus.

Andsime enda truud rendiautod ära ja sealt algas häda ja viletsus.

Kes oli unustanud rahakoti, kes kõrvaklapid ära antud autosse… Siis pidime esimesest turvakontrollist tagasi minema kuna paljudel oli keelatud kaupa kaasas- joodavat. Esimesest terminalist saime uute aparaatide toel siiski kõigega läbi.

Seejärel võeti peaaegu kõigi kohvrid lindilt kõrvale. Kontrolliti vedelike ja narkootikume.

Saime aga alast väljuda, sest tõeliste eestlastena vastame eurolaulu nõuetele: me pole narkomaanid, me pole midagi teind…..

Oli ülimalt tegus reis.

Täname vastuvõtjaid ja oleme uhked, et planeeritud tegevused ning eesmärgid said täidetud 🙂