Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õpiränded

Õpiränded toimuvad Euroopa Liidu programmi Erasmus+ toel.

Rubriik: Õppijate õpiränded Page 1 of 12

Euro BBW Bitburg IT õpilased Saksamaal

26.mai 2024 – Pühapäev

ITS-21 ja ITS-22 seiklused algavad siit ...

Kõige õnnelikum õpetaja maailmas

Pühapäeva varahommikul startisid neli Astangu KRK õpilast (vasakult Kaisa, Rasmus, Mairo ja Mattias) välispraktikale Saksamaale, saatjaks kaks õpetajat: õnnelik Pärt ja fotograaf Sirli. Väljalend kell 6.05 hommikul Tallinna Lennujaamast ümberistumisega Zürich-Luksemburg. Lennujaamas ootas meid Punase Risti buss, mis kuulub Euro BBW Bitburg nimelisele keskusele. Hiljem selgus, et meile oli vastu tulnud 2000 aastal Euro BBW asutaja ja asedirektor Ronald Fröhling isiklikult. Väga piinlik, et kodutöö oli tegemata, seda fakti oleks võinud siiski teada. Luksemburgi lennujaamast sõit majutuskohta nimega Trier Petrisberg kestis umbes 40 min. Viisime oma pagasi majutuse korteritesse ära, võtsime tunnikese hingetõmbe aega kui viimaks julgesime veel paluda Ronald-il ennast kesklinna ära visata. Trier vanalinn on imeline oma kirikukellade mänguga Trier katedraalis ja teistes kirikutes. Otsisime kohta, kus lõunat süüa kui kõige sobivam tundus üks väike brasserie vaatega uhkele Porta Nigra väravale. Istusime, sõime ja ootasime kui Anne tööpäev lõppes ning ta sai meile linna järgi tulla, et rääkida järgmise nädala tunniplaanist. Meeldetuletus veel eelmisest blogist, et Trier on Saksamaa kõige vanem linn.

Selle pildi alt-atribuut on tühi. Failinimi on Porta_Nigra.jpg

Porta Nigra

Saksamaal on rikas ja mitmepalgeline arhitektuuriajalugu, mis on naaberriikide ja ka üldiselt õhtumaade arhitektuuriajalooga tihedalt läbi põimunud. Saksa arhitektuuri aluseks võib pidada Rooma antiigi arhitektuuri, millest on säilinud üksikud näited, nagu värav Porta Nigra Trieris, mis ehitati umbes 2000 aastat tagasi. Porta Nigra (ladina keeles must värav), mida kohalikud nimetavad Portaks, on suur Rooma linnavärav. See on UNESCO maailmapärandi nimistus. Porta Nigra nimi tekkis keskajal selle kivi tumenenud värvi tõttu, algne rooma nimi pole säilinud. Allpool pilt Trier vanalinnast.

Pole ilusamat linna kui Trier …

Edasi kulgesime juba ülalmainitud siltide järgi …

Ööbimiskoht Petrisberg vajab eraldi mainimist

Ronald ei julgenud väga ilusatest väravatest sisse sõita, sest ta arvas, et siin te nüüd küll ei ela, aga tuli välja, et elame küll : )) Seda pole minul igal juhul varem ette tulnud, et tuppa sisse astudes tuleb üle huulte pikk ohe, et kas see on võimalik. Korteri rõdu pealt avanes selline panoraam vaade Trier linnale, justkui oleks terve linn ühe peopesa peal. Seda illustreerib järgnev video …

Home sweet home

Petrisberg

27.mai 2024 – Esmaspäev

Järgneval päeval andis Anne meile veidi armu ja palus Ronald’il järgi tulla alles kell 9.00 selleks, et pärast 45 min bussisõitu Bitburg’is Euro BBW koolis olla ja Erasmus+ programm võis alata. Anne võttis meid kenasti peaukse juures vastu ja juhatas konverentsiruumi, kus tegi meile ilusa ettekande Euro BBW keskusest ja selle ajaloost. Õpilaste jaoks oli huvitav kuulata, et kuhu nad täpsemalt tulid. Nad said teada, et keskuses õpib umbes 250 vaimse erivajadusega õpilast ümberkaudsetest riikidest nagu Luksemburg, Belgia ja Prantsusmaa. Euro BBW hoone on väga modernse kujundusega nii seest kui väljast. Kohe kooli kõrval on õpilaskodud, üks nendest on parasjagu ehitusjärgus ja valmib sügiseks. Uues õpilaskodus on eraldi korterid, kus õpilased saavad elada üksinda, sest paraku mitmekesi ühes toas elamine on erivajadusega õpilastele veidi keeruline ja tihtipeale tekivad konfliktid. Uue õpilaskodu esimesele korrusele tuleb teepood, kus müüakse nende enda kaupa – mitut erinevat pakendatud teesorti. Kindlasti ostame teepakke koju kaasa, et pärast kodus teed juues mõelda, nii tore koht see Euro BBW oli ikka. Peale lõunasööki hakkas pihta “päris töö”, kus õpilased komplekteerisid nullist endale töökohad ehk ühendasid igaüks eraldi arvuti, mille taga kaks nädalat töötada. Siin pilt sellest kui usinad on meie õpilased. Isegi õpetaja Dennis kiitis meie õpilasi ja ütles, et kohati on nad targemad kui tema ise. Õnnelik õpetaja Pärt oli veel õnnelikum, sest tundis uhkust oma õpilaste üle.

Pole paremat kohta välispraktikat teha kui Euro BBW Bitburg

Õpetaja dennis on tegelikult ise ka õpilane

28.mai 2024 – Teisipäev

Eilse kohta unustasin mainimata, et Anne ütles meile juba varem, et meil pole mõtet rendiautot võtta, sest nad annavad meile Punase Risti 8-kohalise bussi, et me saaksime iga päev Trier’ist Bitburg’i kooli sõita, sest vahemaa on ikkagi 30 km, mille läbimiseks kulub umbes 45 min. Uskumatu suhtumine ikka ja külalislahkus, mida minu arust tänapäeval väga ei kohta. Meile Pärt’iga tehti väike sõidueksam, et kas me oskame ikka bussiga sõita või kas me tunnetame uusi laiemaid gabariite. Juhilubadest pilt tehtud, võisime asuda ise bussi rooli ja maailm on meie ees valla, sõida kasvõi Prantsusmaale. Täna algas päev varem, sest majutusest oli start kell 7.00 hommikul ja koolis olime juba kell 8.00. Õnneks kõik klapib, sest kell 8.00 siin kohaliku aja järgi on kell 9.00 Eesti aja järgi. Järgnev pilt taaskord sellest kui usinad on meie õpilased:

29.mai 2024 – Kolmapäev

Tänane päev kulgeb meil väga hästi, kuna samal ajal startides jõudsime kooli õigel ajal ja isegi 10 min varem. Õpilased on IT-s nii tublid, et sooritasid kõik ette antud tööd õigeaegselt ja isegi varem. Nüüd murtakse pead, et mis Astangu õpilastele veel anda, et nad oleksid ikka tegevuses ja ei igavleks. Pärastlõunal külastame ühte väga metsikut kohta, mille eestikeelne nimetus on “Kuradi kuristik” (Teufelsschlucht). Selleks varustati meid veekindlate matkasaabastega ja anti veel selga veekindlad soojad joped, sest väljas sajab vihma ja temperatuur on kõigest +13 kraadi sooja, kui Eestis on hetkel 30 kraadi sooja. Küsisin, et miks teil on laos sellised valmisriided siis selgus, et neil on ka selline eriala nagu aiandus ja õpilased peavad töötama õues terve päev olenemata ilmast. Ladu on neil suur, seega leidus saapaid igale jalanumbrile ja jopesid igale suurusele. Siin on pildid sellest, mis meid ees ootab. Õhtul lubas Peer meiega veel “Vabaajamajas” (Freizeithaus) vahvleid küpsetama hakata.

“Teufelsschlucht” here we come

Pole halba ilma, vaid valesti valitud riided

Kärestikuline Pröm jõgi voolas nii kiiresti, et viis paar aastat tagasi rippsilla minema.

30.mai kuni 2.juuni 2024 – tegus aeg

Neljapäeval käisime vanade autode muuseumis Oldtimer Museum Zylinderhaus sellises linnas nagu Bernkastel-Kues. Seal olid esindatud kõik saksa autod: Opel, Audi, BMW jne. Esimesel korrusel olid kõik tehnika vidinad alates trükimasinatest kuni fotoaparaatideni välja. Isegi postkontor oli välja pandud sellisel kujul nagu ta oli kunagi Saksamaal olnud aegade algusest saadik, modellil olid seljas sama aja riided. Päris hea tagasivaade minevikku ja tutvuda sai isegi Saksamaa ajalooga. Teisel korrusel olid jalgrattad, rollerid ja mootorrattad. Kolmandal korrusel aga suur kollektsioon vanaaegsetest autodest, millest mõned veel isegi sõitsid. Üks teine muuseum lubas laenata ühte oma eksponaati vanast punasest Porsche’st.

“Oh Lord … won’t you buy me a Mercedes Benz”

Janis joplin

Burg Eltz asub mäekünka peal nagu muinasjutus

Kõhud täis söödud suundusime edasi 1,5 tunni kaugusel olevasse suurde lossi. Selline tunne nagu oleksime sattunud keskaega. Burg Eltz loss on ilus nii seest kui väljast ja sinna sai ronida mäest alla orgu umbes 1,3 km mööda munakividest jalgteed. Tagasi tulime väikese Shuttle bussiga, sest jalad olid kõmpimisest väsinud. Kõikides kohtades veetsime ca 2-3 tundi, sest vaatamist oli nii palju, et võttis silme eest kirjuks. Giid rääkis meile, kuidas inimesed sellel ajal elasid ja kuidas nad kivist lossi ruume kütsid. Kuidas süüa tegid ja koduloomade eest hoolitsesid. Kõige huvitavam oli muidugi tualettruum. Tänapäeval enam väga ette ei kujuta, kui peaks niimoodi elama ilma ühegi luksuseta, eriti kui võrrelda meie Petrisberg majutust ja Berg Eltz lossi omavahel. Loss oli seest väga ilus, maalitud olid nii seinad kui lagi.

Burg Eltz lossi seest avaneb selline vaade

Reede külastasime iseseisvalt juba järgmist lossi, mis asub Luksemburgis ja mille nimi on Vianden. Kui esimene oli koos inglise keelse giidiga siis teises lossis avastasime ise kõiki käike ja korruseid. Tavernis pidasime Mattias’e sünnipäeva (19) ja tegime talle pasta välja, pärast jalutasime pisikeses külas kitsastel tänavatel ja istusime ühte kohvikusse, kus jõime kohvi ja Coca-Cola’t. Kuna Luksemburgis keegi saksa keelt ei räägi siis paluti meil suhelda kas prantsuse või inglise keeles. Huvitav kas naabrid ei ole siis väga sõbralikus suhtes omavahel? Vianden loss oli sellepärast põnevam kui Burg Eltz, et seal olid inimesed riietatud keskaja rõivastesse ja tegid kõiki neid asju, mis 17.sajandil inimesed selles lossis tegid ja kõik tundus väga tõepärane, tehti kahuripauku ja lasti musketitest.

Keskaegses riietuses naine selgitab, kuidas vanasti soojendati ennast ja oma voodit kaminast võetud hõõguvate tukkidega

Vianden Loss oma hämmastavas ilus

Luksemburg

Laupäeval olime Trier linna peal ja Anne tegi meile ekskursiooni viies ilusatesse kohtadesse nagu Trier Dom, Porta Nigra ja Judengang. UNESCO maailmapärandi nimistus on Trier linnal 8 erinevat linnale kuuluvat vaatamisväärsust. Nende hulgas kuulus Porta Nigra. Pärast ekskursiooni läksime kõik koos sööma ühte Itaalia restorani ja meiega ühines ka Euro BBW inglise keele õpetaja Hedwig. Õhtu lõppes meil ühel festivalil, mis toimus Trier’i kõige vanema silla peal – Roman Bridge, mis on ehitatud üle Mosel’i jõe. Selleks festivaliks suletakse terve sild autodele ja silla peal käib suur pidu ja pillerkaar koos laulu ja tantsuga. Isegi Pärt tantsis seal sillal.

Üks maailma vanimaid sildu terves Euroopas

Roman bridge trier

Pühapäev kutsus Klaus meid Aachenisse, mis asub Belgia ja Hollandi piiri ääres, kus reaalselt saavad kokku 3 riiki. Selle tõestuseks rajati selline keskus nagu Dreiländereck Aachen ehk KolmeRiigiKolmnurk. Seal sai ronida vaatetorni tippu ja vaadata kõikidesse ilmakaartesse, meenutas natuke Tallinna Teletorni, aga oluliselt lühem on nende oma. Kohe selle vaatamisväärsuse kõrval oli labürint aed, kuhu sai minna ja ennast maailma eest ära peita, kahjuks maksis see mõttetult palju raha ja me sinna ei läinud. Ostsime selle asemel endale suveniire koju kaasa. Sealt tornist liikusime edasi Aachen’i kesklinna ja jalutasime ringi. Jällegi väga kaunis katedraal on Aachen Dom, kus vitraaž aknad olid nii suured ja pikad, et kiriku seina polnud nähagi, kõik oli vitraaž akent täis.

Kõvemad mehed ronisid torni tippu jala, lillekesed läksid liftiga.

Dreiländereck

Siiani on olnud äge, kohand-näinud mitut mäge

Kindluseid ja kirikuid, justkui siin me juba kuid

Aga pole meil vaid lõbu, seiklused ja pillerkaar

Proovitud küll siinset mõdu, aga mõistus ikka klaar

Hommikutest õhtuni, teeme tööd me siiski siin

Igal päeval koolipingis, õpilased tööde ringis

Juhendajad tasemel, õnneks meie asemel

Aga meilgi jätkub tööd ning lihtsalt lulli me ei löö

Minu jaoks on miski uus, võõras keel on veidi suus

Varem olin täita möku, suust ei tulnud kippu-kõppu

Nädal veel ja juba räägin, surnuks siinsed abilised

Praegu läheb veidi aega, võõrad laused kandilised

Sirlikesel tuhat tänu, et on nõnda näinud vaeva

Sebind meile uhke kodu, päiksegi ta toonud taeva

Kõiki aidanud ja tõlkind, võõraid keeli mitmeti

Kohalikega ta võidelnd, et meid nad ikka mõistaksid

Mustad pilved kaunis taevas, rallivad kui kaubalaevad….

Kutsevaliku aasta välispraktika Mosbachis

Meie lend algas väga vara aga õnneks olid meie imelised õppijad koos Kadriga õigeaegselt valmis reisi alustama. Aitäh Svenile ja Margusele, kes oma ööune ohvriks tõid ja meid 3:30 hommikul lennujaama sõidutasid koos 12 teise astangulasega, kelle sihtkohaks oli samuti Saksamaa (nemad sõitsid Frankfurdist Saksamaa siselennuga veel edasi). Enamikele õppijatele oli see esimene lennureis aga nad olid väga vaprad ja said hästi hakkama!

Saksamaa!

Autode rentimine läks küll väikeste viperustega aga nii autode parkimisel kui nendega sõitmisel olid õppijad abivalmis ja toetavad.

Esimesena võtsime kohe ette reisi Frankfurti loomaaeda ja vaatamata sellele, et olime väsinud, oli loomaaias tore. Nägime seal mitut looma, keda Tallinna loomaaias ei kohta. Lisaks loomadele saime nautida ka kevadet, mille järgi olime igatsenud.

Õhtul, pärast pikka ja keerutamist täis autosõitu, jõudsime ööbimiskohta väikses Hassmersheimi külas, kus sõime ka koos õhtust. Küll oli keeruline toitu tellida kui menüü on olemas ainult saksa keeles!

2. päev

Hommikul oli jälle varakult äratus ja sõitsime Mosbachi ametikooli (Berufsschule und Berufsfachschule (VAB) Mosbach & Heidelberg), kus võttis meid vastu sõbralik Herr Fischer. Nende sisetelekas oli meile üllatussõnum (vaata pilti). Herr Fischer viis meid majatuurile, kus kohtasime ka neid õpetajaid, kelle juurde me järgmistel päevadel läheme. Lõunasöögiks saime traditsioonilist saksa karrivorsti. Aga kuna kõhud olid tühjad said vorstid otsa enne kui foto teha jõudsime.

Pärast esimese koolipäeva lõppu saime aega Mosbachi avastada ja imelist päikselist ilma nautida. Viimaks katsetasime ka ise Henri tutvustatud pitsamasinat, kust sai päris hea pitsa!

Õppijate arvates pakkus neile kõige rohkem raskust hommikune varajane tõusmine, väsimus pikkadest jalutuskäikudest (samas läksid mitmed veel õhtul küla peale jalutama) ja teiste järele ootamine. Kõik leidsid, et seltskond on väga tore (saab nalja teha ja koos tegutseda) ning muidugi on hea nautida sooja ilma ja Saksamaa kaunist loodust ning arhitektuuri.

Homme algavad tunnid!

3. päev

3. päeval alustasime praktiliste töödega. Puutöö (Holzarbeit) klassis valmistasid Stella ja Sten endale praktilise abimehe elevant-mobiili- ja pliiatsihoidiku.

Metallitöö (Metalltechnik) osakonnas nägid Peeter ja Katrin mitmeid erinevaid tööpinke. Kahjuks ei saa esimestel tundidel õppijad veel pingil töötada, kõigepealt harjutatakse mõõtmisi ning treenitakse täpsust. Peeter ja Katrin said esimese, täpsust nõudva ülesandega suurepäraselt hakkama.

Puhastusteeninduse (Reinigungstechnik) osakonnas said Carita ja Karl teada kuidas endale sobivas suuruses kummikindaid valida ning häid nippe kuidas kindad vajadusel kerge vaevaga pahempidi pöörata, tänavapuhastusmasinaga töötamine oli uus ja põnev kogemus. Carita ja Karl said külastada ka õpilaskodu, õppijad elavad siin kas üksi või kahekesi toas. Õpilaskodus on nii kino kui keeglisaal ning vaba aja veetmise ruum, kus on jõusaal, pusle kokkupanemise laud, piljard jpm.

Peale tööd külastasime Heidelbergi lossi, kus prantslasest giid tutvustas lossi ajalugu. Läbi Heidelbergi voolab võimas Neckari jõgi.

4. päev

Kevadpüha, 1. mai on ka sakslastel vaba päev. Meie võtsime ette reisi Tripsdrill elamusparki. Lõbustuspargi osas on üle 100 atraktsiooni, rahulikumast Supikausi sõidust kuni Ameerika mägedeni. Looduspargi osas nägime loomi vabalt jalutamas, aga ohtlikumad loomad nagu näiteks karud ja hundid elasid suurtel kinnistel aladel.

5. päev

Maikuu 2. päev algad uuesti tundides kuna metalliosakonna õpetaja oli seekord oma õppijatega CNC pingi õppes, ühinesid Peeter ja Katrin puutöö tunniga, kus nad said endale samuti elevandi valmistada. Sten ja Stella asusid alati õitsevaid tulpe välja saagima.

Carita ja Karl olid kodumajapidamise (Haushalts) tunnis, kus valmistati 4 toorjuustukooki, millest ühe saab reisisellidega viimasel Saksamaa päeval ära süüa. Valmistati ka Ungari saiakest.

Lõuna ajal jätsime hüvasti herr Fisheriga, kellega olime juba suurteks sõpradeks saanud. Seejärel jätkati oma hommikul alustatud töödega.

Peale tööpäeva lõppu külastasime Sinsheimi Tehnika muuseumit. Lõpututena näivates angaarides leidus nii põllutöömasinaid, sõjamasinaid, lennukeid, ronge, võidusõiduautosid, jalgrattaid, mootorrattaid ning mida kõike veel. See tekitas soovi ka ise sõita ning suundusime Bad Rappenau kardirajale.

6. päev

Carita, Peeter ja Sten suundusid kodumajapidamise tundi, kus sai proovida saksa moodi triikimist ja pesu voltimist. Katrin, Stella ja Karl said puhastustehnika tunnis said kasutada erinevaid põrandapesemise masinaid ning nippe kuidas klaasid vähese vaevaga kiiresti puhtaks saada.

Peale tööpäeva lõppu sõitsime Würzburgi lossi. Seal jagus ahhetamis nii lossitubades ringi liikudes kui lossiaias jalutades.

7. päev

Täna jõuame tagasi koju. Reis oli väga tore, aga väsitav. Karl leidis, et väga lahe oli küpsetada kooki ja sõita tänavapuhastusmasinaga ning lõbustuspargis oli väga lahe. Tschüss!

Katrin sai endale 3D prinditud ämbliku, lõbustuspark ja fotod olid väga lahedad. Zack! Arbeit.

Stella leiab, et puutööõpetaja oli väga tore, lõbustuspark oli veel toredam. Guten Morgen!

Caritale jäi meelde kuidas valida õiges suuruses kindaid ja Heidelbergi lossi külastus. Guten Abend!

Stenile meeldis, et tegevused ei olnud liiga keerulised ja muuseumitest meeldis Stenile Sinsheimi muuseum. Himbeere.

Peetrile meeldis metallitöö ja kardiga kihutamine. Eins-zwei-drei.

Õpetajad olid väga väsinud, aga õnnelikud, sest reisi seltskond oli parim ning sai tööd teha, nautida sooja ilma ning sai ka lõbutseda. Freundlich, Sonderpreis, aber natürlich ich liebe Dich.

Wir sagen unseren Gastgeber in Mosbach BBW Herzlichen Dank! Auf Wiedersehen Deutschland!

Puidu ja abikoka õpilased Saksamaal Mariabergis

Miks läksid 4 puidu eriala ja 4 abikoka õpilast kaheks nädalaks Saksamaale?

Selleks, et näha Saksamaa töökeskkonda!

Vaatame kuidas toimub õppimine ühes Euroopa suurimas riigis. Uurime mis nende kultuuris on meie omast erinev- milline maa ja rahvas see Saksamaa on.

Achtung, achtung!!!

Äratus kell 3 hommikul. Lennuk väljub 6st.

Ja teate mis, me pole ainsad kes Astangult sellele varasele lennule kiirustavad. Meid on kokku lausa 21!

Oleks võinud juba tšarterlennu tellida 😉

Astangulaste teed läksid lahku Frankfurtis.

Meie lendasime edasi Stuttgarti, et sealt võtta autod ning sõita Gammertingenisse.

Raskuste kiuste- kõik poed olid kinni ja enamik söögikohti ka, leidsime koha kus keha kinnitada ning osta hommikusöögiks vajalik.

Nüüd naudime puhkehetke.

1 tööpäev

Kõik algas siis kui jõudsime oma külalismajast Mariabergi. Esmalt tegi Michael meile minituuri, kus nägime uhket kirikut ja kloostrimaja. Kloostrimajas oli igal korrustel mõni huvitav näitus.

Ja oligi aeg abikokkadel kööki ja puidupoistel töökotta suunduda.

Puidupoisid said esimese ülesande: Valmistada etteantud materjalist pudelikast. Juhendiks oli joonis, mille pealt hakkasime otsima mõõte. Töö tuli valmistada käsitöö tööriistadega, mille hulgas olid: Pliiats, tollipulk, jaapani saag ja tisleripingi all olevast sahtlist vajalikud tööriistad. Täna jõudsime detailid välja saagida ja homme loodame toote kokku panna.

Abikokad ütlesid päeva kommenteerides, et oli “väga raske”.

Kuna me saabusime nii hilja saime puhastada ja hakkida ainult maitserohelist ja 2 õpilast serveerisid 200le inimesele toitu. Leiutasime uue sõna portsionisatsioonid- inimesed sõid väga erinevalt. Serveerida tuli kas ainult 1 kotlet või nii palju toitu, nii et taldrikule hästi ära ei mahtunud.

Pealelõunal saime teada, et iga päev tuleb suurt kööki pesta ning tegimegi seda. Kui köök oli puhas valmistasime jalatalla kujulisi küpsiseid. Need ootavad nüüd külmkapis, et pühapäeval turul soojalt maha müüdud saada.

Lõuapaus.
Lõunapaus.

Vaba aeg peale tööd oli ÄGE ja LÕBUS. Ilusa ilma nautimiseks käisime bobirajal ja lõbutsesime nii, et sõitsime lausa rajalt välja. Kõik oleksid tahtnud seal terve päeva veeta aga otsustasime, et vaatame veel Sigmaringeni lossi.

Päeva raskeim osa- blogi kirjutamine, sai ka läbi ning aeg ennast homseteks seiklusteks välja puhata.

2 tööpäev

On nii, et igaüks räägib ja näitab vahetult seda, mis päevast enim meelde jäi või kõnetas.

ALARI: Täna sai käia lossi külastamas ja sooja ilma nautida.

JEGOR: Täna sain väga palju uusi asju näha ja avastada. Kõige rohkem mulle meeldis lossis olla ja pildistada.

TERJE: hommik oli tihedalt töine, pealelõunal loss 25 kraadises suveilmas koos kahuri ja konnadega 🙂

KAAREL: Täna mõnus oli päikseline ilm ja soe.

TAMMA: üks tore maja.

IMRE : osad oskavad inglise keelt, mis oli üllatav.

ANELLE: toredasti väsitav päev.

ANNA-LIIZA GRETTE: Täna sai suuri naerukrampe.

ELIISE: tööpäev oli väga väsitav, magasin lossi maha 🙁

MIKK: tööohutus oli lahe: ” Ära väga palju keera, muidu see masin tapab su ära.”

TEA: uusi tegevusi ja tuttavaid sõbralike inimesi on ikka hea kohata.

Vaatame, mis uus päev meile toob.

Maipüha

Plaan minna Tübingeni linna ja gondliga jõe peal sõita. SAIGI TEOKS 🙂

KAAREL: Täna oli meil huvitav ja lõbus veesõidu päev.

IMRE: käisime platsi kus oli vanad autod ja rongid.

MIKK: Väga pildirikas päev oli, kaaslased olid väga fotogeenilised.

JEGOR: Täna oli väga huvitav ja eriline päev, käisime palju ringi ja meeldis lossi kaugvaade. Meeldib hästi paljudes kohtades käia ringi ja uudistada.

ALARI: Täna oli huvitav päev. Käisime automuuseumis ja purskkaevu juures.

ELIISE: Täna oli väga tore päev kõik oli huvitav eriti purskkaevu juures.

ANELLE: Hästi tore paadisõit ja nägin akna peal sisalikku.

ANNA-LIIZA: Täna oli lõbus päev kuna käisime palju ringi ja saime erinevaid kogemusi nt: gondliga jõe peal sõida.

TERJE: Tübingen on selline Tartu mõõtu ülikoolilinn, mida läbib jõgi, kus ei kihuta mootorpaadid, vaid liuglevad gondlid! Äärmiselt armas mõte!

TARMO: Palju päikest ja kuhjaga elamusi.

Ava foto

TEA: Mulle meeldis, et veetsime peaaegu terve suvise päeva mööda väikest Saksa linna konnates. Õpilased märkasid hästi palju huvitavaid asju, detaile mida ma ise tähele ei pannud. See oli silmi avav.

ARMAND: Tübingen, linn mis jääb meelde värviliste majade ja lõputute treppidega. Istudes rahulikult kirikutrepil nägin ma ära kõik maailma moestiilid ja moeerinevused mis rikastavad üldist pilti 🙂 Ka autosõit oli elamus omaette, kallid õppijad otsustasid mulle autos tutvustada oma lemmiklaule 😉 Nüüd on mul lisaks kõikidele vigadele ka kuulmispuue.

3 tööpäev

8.10 astusime meie mugavast ja hubasest Noblesse Hause uksest välja, et olla 8.30 oma tööpostil.

Puidupoisid pidid täna loominguliselt mõtlema. Tegema graffiti stiilis kavandi, selle välja lõikama ja kandma tasakaalulauale. Mariabergil oli pakkuda nende kavand “BALANCE” aga seda ükski noormees kasutada ei tahtnud. Tahtsid isikupärast.

Otseülekanne tööpäeva.

Mikul on pretesioonid Mariabergi paksushöövelpingile- see on äärmiselt nüri.

Abikokad alustasid päeva ettevalmistustega salatibuffee jaoks. Portsioneerisid magustoite ja siis teenindasid söögiletis. Arusaamtuks jäi, miks peab pirni või muffini panema kaussi… Päev oli aeglane, tööd vähe. Saime koristada nii söögisaalis kui köögis.

Pealelõunal tegid noormehed abikokkadele väikese ringkäigu enda töökojas ja abikokad võtsid puidupoisid kaasa öko farmi külastama. Selle kohta oli kommnetaar: Väga haisev!

Nägime täna hommikul sündinud lambabeebit.

Peale tööd käisime Bärenhöhles e. Eesti keeles Karukoopas, kus nägime kivist välja uhutud sooladest tekkinud sambaid. Õpetajad ka ei teadnud kas need on stalaktiidid või stalagmiidid.

4 tööpäev

Hakkab tekkima rutiin: puidupoisid töökotta ja abikokad kööki.

Puidu eriala noormehed käsid ettevõtte külastusel. Thecuber on ettevõte, kus ehitatakse auto järelhaagiseid. Olime koos saksa õpilastega, nägime kuidas haagiseid tehakse nullist lõpuni. Milliseid materjale ja tööriistu kasutatakse. Haagise sisustus oli VÄGA ilus.

Kõige põnevam oli puuriterituspink.

Pärastlõuna oli vaba, mis oli tore- sai puhata, oli vaikne.

Abikokad tegid ettevalmistustöid. Puidupoistele ei saa hügieenireeglite tõttu kööki tutvustada. Seetõttu tegime tutvustava video.

Saksamaa kõrgeim mägi- Zugspitze

Pea 3 tundi sõitu. Läbi väikese Austria siilukese uuesti Saksmaale, et jõuda kõrge kõrge mäe otsa.

2962 meetrit üle merepinna

Teel sinna kuulis Armand ühel heal hetkel enda selja tagant: “VAU!!!!

Märgati auto aknast mägesid 🙂 PÄRIS mägesid. Peale tiirutamist ja keerutamist jõudsime kohale.

Gondliga mäe otsa sõit oli hingematvate vaadetega, tundus aeglane. Armand tegi ülekande.

Mäe otsas oli: KÜLM ILUS SUUREPÄRANE VÕIMAS HIRMUS

Mõned julgemad läksid veel mäe otsas oleva maja katusele kus kõrgus oli 3009 meetrit merepinnast. Oleks tahtnud Bondi mängida aga suuski polnud. ( Leia film, mis on seal filmitud 🙂 )

Vaatamata algsetele hirmudele oli kõigil tore väljasõit.

Friedrichshafen ja Constance järv

Käsime zeppelini muuseumis ja jalutasime mööda järve kallast. Nägime zeppelini ka päriselt lendamas. Käisime kõikuva vaatetorni otsas kust nägime Šveitsi mägede lumiseid tippe.

Ilm oli üliilus, soe.

Vaatamata kõikidele vaatamisväärsustele tekitasid enim elevust purskkaevud 😀

Burgenwelt Ehrenberg- sild maa ja taeva vahel

Isesõitva tõstukiga sai üles sõita. See oli selline lõõtsaga sõiduk, et kabiin koguaeg otse püsiks. Teekond oli mitmeosaline. Sõitsime kõigepealt tippu, kus olid väga vanad varemed. Meile meeldisid rauast draakonid, südame kujuline pink, kaunid vaated, tornid kuhu ronida, tunnelid kus ennast jahutada.

Sõitsime korrus alla poole ja läksime maa ja taeva vahele- rippsillale.

Sinna minnes läks üks õpetaja juba “kaduma”. Sillalt tuli kähku tagasi veel üks. Ainus julge läks õpilastega lõpuni – 406m ja tagasi. Kohe tagasi ei saanud aga tulla, sest jalad võdisesid. Pidi puhkama.

Silla peal oli nii KÕIKUV- nagu purjus 🙁

Liikudes alla vaadata ei saanud, kohe hakkas paha. Seistes oli võimalik alla vaadata. Päris huvitavad ja hirmsad olid fotod sellest kuidas silda ehitati.

Õpetajad olid julged ja sõid pontšikuid hapukapsaga 😀

5 tööpäev

Reisimine- külm ja kuum, teevad järjest ninasid tatiseks ja peadest õhupalle. Kes terve, see tööle!

KÖÖGIPLOKK

Abikokkasid ootasid reedel likku pandud läätsed ja kikerherned. Need peenestati “elevandi” abil ära. Lisati palju palju maitseaineid ja värskelt hakitud sibul.

Peakokk ise segas suures vannis kõik kokku ja hakkaski töö pihta.

Voolisime pallikesi- falafele.

FALAFEL on Lähis-Idast pärit taimne lihapall.

Vaata piltidelt palju me neid tegime 😉

Falafelide tegemisest said isegi kummikindad teise värvi. Karri on kõva värvi andja!

PUIDUPLOKK

Vesiloodide valmistamiseks pidime puidulõikepinkidel saematerjalist valmistama sobivad puhastoorikud.

Materjaliks kasutasime pöögipuust toormaterjali, mis Eestis ei kasva (ehk väärispuu).

Selle pildi alt-atribuut on tühi. Failinimi on 440414747_1890055301416980_6431081378954418572_n-768x1024.jpg

Õppisime ka CNC-käsifreespinki seadistama ja kasutama ning tegime esimesed proovi lõiked.

Jätkasime ka tasakaalulaudade katteviimistlemist.

6 tööpäev

ABIKOKAD KÖÖGIS:

Saime alustada päeva ettevalmitustöödega, kes lõikas sibulaid, kes tükeldas tomateid ning hapukurke salatisse.

Ühiselt saime hakkida ka peterselli- mitte kokanoaga vaid mezzalunaga, mis sarnaneb väga kiigele.

Pealelõunal hakkasime otsima oma Eesti toidu päeva jaoks koostisosi. Seda oli huvitav teha kuna võtsime Saksa köögi kokad appi, et leida oma toorained toitudele.

Väga tore ja huvitav koostöö oli köögi kokadega. Väga suur abi oli saksa keelde tõlgitud retseptidest.

Kui toorained olid kaalutud siis anti meil pirnide koorimist, selgus, et neist tehakse maitsvat pirnipüreed.

Päeva lõpetasime põrandapesuga, mida saime täitsa iseseisvalt teha kuna kõik kohalikud õpilased suunati nõudepesusse kus pesijad olid varem koju läinud.

PUIDUPLOKK

Alustasime loodipesade freesimist CNC-käsifreespingil. Kõik said kenasti hakkama. Eelmises päeval õpitust oli kasu.

Päeva lõpus, aitasime sakslastel freesida lattide otsad, mis läks lõbusalt, oli suhteliselt kerge töö meile. Õppisime kasutama uusi rakiseid. See tegi töö täpsemaks ja ohutumaks.

7 tööpäev

ABIKOKKADE SISSEKANNE:

Eesti toidu päev köögis. Valmistasime Mariabergi rahvale meie Eesti rahvustoite.

Mariabergi inimesed said proovida suitsulihaga hernesuppi, karaskit ning leivakreemi. (Päev varem olid õpetajad otsinud toiduaineid mida kohalikus köögis ei olnud: odrajahu karaski ja musta leiba leivasupi jaoks. Edutult. Tuli improviseerida.)

Põnev ja töökas päev oli. Saime lõpuks kasutada suuremaid seadmeid: kiirkeedu katelt ja hiigelsuurt vahustajaga saumikserit Robot Coupe.

Alguses tundus, et meie toit jääb kõik söömata.

Terje hakkas tegema lobitööd. Tema väikesest saksa keele oskusest oli toidu reklaamimisel palju kasu.

Lõpuks söödi kõik ära ja tegelikult sakslastele maitses meie toit hästi.

Mariabergi tähtsaimad kokad ja meie.

NB! kohalik ajaleht käis uudistamas ja me pidime lehte jõudma.

PUIDU OSAKOND:

Hommikul ootas meid ees uus töö- tegime nutitelefoni hoidiku.

Saime õpetajatelt paberist šabloonid ja märkisime materjali peale. Peale märkimist lõikasime lintsaega detailid välja. Siis puurisime puurpingiga augud, et saaks hoidiku keeled välja lõigata.

Edasi lihvisime pinnad lint lihviga siledaks, peale seda käsitsi kandid kumeraks. Kui see sai tehtud otsisime internetist pildi, mida arvuti programmiga hoidiku peale otsfreesiga otse materjali peale graveerida.

Õhtul, peale väikest puhkust läksime kõrval külla bowlingut mängima, et kontrollida kuidas selle spordialaga Saksmaal on. Rada oli libedam kui meil Eestis aga kuulid veeresid hästi- nii kurikatele pihta kui renni 🙂

Taevaminemispüha, kohalike suus isadepäev

Uskliku rahvana on see päev töölt vaba ja käiakse kirikus. Samas on see isadepäev, kus mehed võtavad traditsiooniliselt ette ühise jalutuskäigu looduses, kaasas kesvamärjuke mida turgutuseks tarbida.

Meil on vaba päeva puhul plaan minna Bodensee järve äärde. Jagunesime huvide järgi pooleks.

Looduse ja taimede huvilised sõitsid praamiga järve ainsale saarele. Mainau saart kutsutakse ka lillede saareks, sest seal on soojem kliima kui mujal ning hooajaliste lillede üleküllus ning juba sadu aastaid tagasi istutatud puud annavad hiigelsuure botaanikaaia mõõdu välja.

Saarel ei ole lubatud autod ega rattad ning lärmamine. Enamasti on murul käimine keelatud.

Külastasime liblikamaja, palmimaja orhideenäitust ning nautisime hiigelsuurte puude ilu, õitsvaid rododendroneid, tulbi ja nartsissi välju….

Õpetaja Tea mõtiskles pikalt äriidee üle, et kas Eestis ka töötaks?

3 EURi 5g võililleseemnete eest 🙂 Vt. kõrval olevat pilti.

Teine grupp suundus juba veidi tuttava Friedrichshafeni poole. Seekord selleks, et külastada TUNING WORLD BODENSEEd.

Seal nägime juba parklas hästi palju autosid. Autod olid tuunitud- uuendatud, võimsamad, ägedamad, kiiremad, lärmakamad.

Kõige ägedam autod oli Mustang GT, Skyline R34, lamborghini Avendator. Pensioni eas õpetajatele tekitas elevevust kui nad nägid Vaz 2101’te. Veetsime 4h seal ja sellestki jäi väheks. Nägime isegi lendavaid mootorrattureid.

8 tööpäev

Puidu noormehed käisid Mariabergis ja lõpetasid enda tööd ära.

Kõik tegid koos lõpupildi. Kurb oli, aeg läks liiga kiiresti. Kohalikud õpetajad lubasid vastuvisiidile tulla.

Abikokkadel oli hommikul kohalike koolimaja külastus. Kohalikus abikokkade õppeklassis tehti parasjagu mini burgereid. Õpetajatel jagus küsimusi tükiks ajaks.

Puiduklassis saime teha väikeseid karbikesi.

Siis sõitsime kiiresti kiiresti EUROPA PARKi.

Hiigelsuurde lõbustusparki sõit oli pikk, tagasi oli tee kuidagi kiirem.

Hiiglasuures lõbustuspargis meeldisid kõige rohkem Ameerika mäed ja veepark. Üldse ei meeldinud väga pikad järjekorrad. Iga atraktsiooni ees tuli oodata umbes 1h!!

Armand leidis oma sugulase.

Tagasi koju

Viimane päev Saksamaal algas külmkapi tühjaks söömisega- mis hästi ei õnnestunud. Loodame, et hotelli peremees leiab toidule tarvitust.

Järgnes pakkimise paanika ja tubade kontroll õpetajate poolt.

Puidupoiste tööd- tasakaalu lauad ei tahtnud ära mahtuda. Lõpuks kiletasime ühe kohvri välimise külje peale kõik lauad toidukilega kinni.

Tegime aja veetmiseks väikese peatuse Reutlingenis, vaatasime ringi turul ning Maarja kirikus.

Andsime enda truud rendiautod ära ja sealt algas häda ja viletsus.

Kes oli unustanud rahakoti, kes kõrvaklapid ära antud autosse… Siis pidime esimesest turvakontrollist tagasi minema kuna paljudel oli keelatud kaupa kaasas- joodavat. Esimesest terminalist saime uute aparaatide toel siiski kõigega läbi.

Seejärel võeti peaaegu kõigi kohvrid lindilt kõrvale. Kontrolliti vedelike ja narkootikume.

Saime aga alast väljuda, sest tõeliste eestlastena vastame eurolaulu nõuetele: me pole narkomaanid, me pole midagi teind…..

Oli ülimalt tegus reis.

Täname vastuvõtjaid ja oleme uhked, et planeeritud tegevused ning eesmärgid said täidetud 🙂

Saksamaa välispraktika: viimased päevad (05.05 – 06.05)

Viimane koolipäev Saksamaal!

Koolis võeti täna meid vastu väga soojalt, kohale tulid kõik IT kursused ning tellisime Aasia toitu. Heleri andis meile selged käsud tuua poest Coca-Colat ja sularaha. Sõime ka palju saiakesi ja jäätist, kõht sai päris täis. Me printisime viimase 3D idee, veel üks kaheksajalg, mis seekord oli punane ja kõige väikseim. Nüüd on meil kaheksajala perekond. Meile kingiti palju šokolaadi ja huvitavaid jooke nende kooli poolt. Loomulikult oli meil kinke oma koolist ja Eesti šokolaade, mis saime neile tänuks vastu kinkida. Meile väga meeldis käia nende koolis ja osa võtta tegevustes ja kahjuks peame juba lahkuma.

Homme stardime kell 11:00 Frankfurti poole, jalutame sealses linnas ringi ning siis juba lennujaama. Maandume Tallinnas 00:25 öösel (06.05), puhkame välja ja üritame kohaneda taaskord Eesti elu ja kohustustega.

Täiendame blogi piltidega hiljem.

Aitäh lugejatele!

Saksamaa välispraktika: 10. ja 11. päev (03.05-04.05)

Kolmapäev algas töiselt – jätkasime koolis enda projektide ja 3D modelleerimisega uuel ning huvitaval moel. Stefan näitas meile projekti, mille kallal on kooli õpetajad töötanud oma kaks aastat. Nende projekt koosnes kolmemõõtmelisest inimsuurusest skännerist. See sisaldas u. 120 eraldiseisva kaamera ning eredat valgust. Brent ja Henri olid valmis olema katsejänesed. Masinat käima panna võttis 20 minutit. Brent miskipärast arvas, et ta peab kogu selle aja poosi hoidma. Henri oli väga huvitatud, kuidas valmisid 3D mudelid. Kohalik õpetaja Reinhold seletas, et pildid kõik pannakse ühte programmi, mis kompileerib pilte valgusepeegeldumisega ehk Ray Tracing.

Lisaks tegeles Rait oma veebilehe projektiga, mis läks täiesti katki, näitas kahjuks ainult valget lehte. Aga ta oli väga tubli, paigaldades MySQL andebaasiserveri, veebiserveri, kirjutas koodi, ja pani need kõik koos töötama. Henri oli Raidiga kokku leppinud, et tema tegeleb veebilehe disainiga, õppides esimest korda CSS ja HTML programmeerimist, kus ta suutis tegeleda kaks tundi veebilehe hägustamise efektiga (ta oli saanud abi 4 erinevalt õpetajalt aga nemad ei saanud ka hakkama). Brent õppis selgeks HTML-i ja CSS-i, Raymond aga ainult looderdas ja vaid lubas tööle hakata.

Õhtu lõpetasime väga populaarses ja kiidetud Tai restoranis, kuhu pidi laua ette broneerima ja mille Google arvustused on kõik taevani kiitvad. Toit oli väga hea ning teenindajad väga sõbralikud.

11 päev

Tänane päev oli vast veidike põnev – käisime roadtripil! Kogunesime hommikul koolis ning alustasime kahetunnist sõitu õpilastega Yullbe virtuaalreaalsuskeskusesse. Sõit oli pikk ning veniv. VR-keskuses kogesime kõik erinevaid kogemusi. Raymond ja Heleri ning kaks teist õpilast käisid meiega western-stiilis mängus. Pidime ootama tund aega, et isegi meie kord jõuaks. Meile pandi palju varustust selga, seega kindlasti ootused olid väga kõrgel. Mäng oli väga põnev, kuid Raymondi VR-prillid suutsid kokku joosta, ning ta pidi enneaegselt lõpetama. Rait käis 2x korda sama mängu mängimas, et oma oskusi lihvida, sest esimesel korral mängides üritades hüpata üle takistuse, kaotades tasakaalu ja kukkus…

Keskusest lahkudes märkasime, et keegi oli enda kaks suurt koera kuuma autosse jätnud. Kutsusime politsei ning loodame, et koerad pääsesid kuumast autost.

Kui me jõudsime tagasi Mosbachi, käisime poes, et reisikotid maiuseid täis ikka pakkida. Kuna kotid olid rasked, kasutasime juhust ja läksime bussiga tagasi oma hotelli(Heleri suutis maksta 111 € ostu peale, aitasime tal muidugi kotte tassida). Einar oli valinud samal ajal jala minna. Tee peal märkasime pitsa masinat, millest me olime kogu reisi mööda läinud. See masin oli täiesti automaatne ning tegi pitsa viie minutiga valmis. Einar jõudis meile ikkagi järgi, kuid oli samuti väga huvitatud võõrast masinast. Me tellisime kamba peale pitsa, mida hetkel naudime selle blogi kirjutamise ajal.

Page 1 of 12