Märtsikuu alguses, lõputunu tunduvate viimaste talveilmade ajal sõitsime Erasmus+ programmi raames õpirändele Saksamaale, et külastada ühe reisi raames kahte Lääne-Saksamaal asuvat kutsekooli. Õpirändel osalesid Astangu Keskuse tehnoloogia õppesuuna juht Margus Koolme ja välissuhete koordinaator Annemari Parmakson. Meid olid Saksamaale kutsunud Europäisches Berufsbildungswerki (Euro-BBW) ja Berufsbildungswerk (BBW) Mosbach-Heidelbergi töötajad, kes käisid eelmisel poolaastal Astangu Keskuses õpirändel ja kellega näeme ühiselt potentsiaali koostööks. Sõitsime vaatama nende koole, et tutvuda nende süsteemi, erialade ja õppetingimustega ning arutada võimalusi vastastikusteks töötajate ja õppijate õpiränneteks tulevikus.
1. päev, esmaspäev
Päev algas vara, olime lennujaamas juba kell 5 hommikul ja startisime Frankfurdi poole. Frankfurdis saime veidi linna avastada, jalutada Maini jõe jääres ja külastada kommunikatsiooniteemalist muuseumi. Pärast esimest saksapärast lõunasööki võtsime suuna Heidelbergi poole, mis asub Frankfurdist vaid tunniajase autosõidu kaugusel. Heidelberg on umbes 150 000 elanikuga linn, mis asub Neckari jõe kallastel mägedevahelises orus. Meid võttis vastu meile juba tuttav Frank Weiland, kes õpetab BBW Mosbach-Heidelbergis logistika erialal matemaatikat. Frank tutvustas meile linna ja koos võtsime Heidelbergis esimesed 303 trepiastet, et näha kohalikku suurimat vaatamisväärsust – Heidelbergi lossi –, ja jalutada lossipargis.
2. päev, esmaspäev
Päeva peaeesmärk oli tutvuda BBW Mosbach-Heidelbergi selle osaga, mis asub Heidelbergi linnas. 11 aastat tagasi otsustati algselt vaid Mosbachis asunud koolile luua filiaal Heidelbergi, kus nüüd õpetatakse jalgrattatehnikuid, köögimööblikolimisabilisi (Möbelküchenumzugshelfer), logistikuid ja juuksureid. Seejuures oli jalgrattatehnikute õpe meie jaoks uudne: see on Saksamaal rattakultuuri populaarsuse tõttu spetsiifiline ja nõutud amet ning Heidelbergis oli see eriala hästi välja arendatud.
Koolis võttis meid koos Frankiga vastu Nils Fischer, kes on BBW Mosbach-Heidelbergi õpetaja ja Erasmus+ programmi koordinaator. Saime põhjaliku ülevaate erivajadustega õppijatele mõeldud kutsekoolide süsteemist Saksamaal: erivajadustega õpilastele on mõeldud eraldi kutsekoolid – Berufsbildungswerk’id, kus pakutakse nii kutseõpet kui ka kutseõppe-eelseid kursusi. Üldiselt toimub kutseõpe Saksamaal kaksiksüsteemis (mis sarnaneb meie õpipoisiõppele): praktiline kutse-eriala õpe toimub ettevõtetes, paralleelselt õpitakse teooriat paaril päeval nädalas kutsekoolis. BBW-de eripära on see, et ka praktikaõppe jaoks on loodud töökojad kooli sees. Mosbachis ja Heidelbergis kestab kõigil erialadel õpe 3 aastat.
BBW Mosbach-Heidelbergis on kahte tüüpi kutseõppe-eelseid kursusi: BvB ja VAB. Mõlemad on 1-aastased kursused ja nende peamine vahe seisneb rahastajas ja praktika osakaalus. Saime ülevaate kogu koolist, õppijate toetamise süsteemist ja tööle siirdumise toetamisest. Suurem roll õppija toe korraldamisel on sotsiaaltöötajal, kes on ühtlasi juhtumikorraldaja ülesannetes.
Peale sisutiheda tööpäeva lõppu siirdusime Mosbachi poole, mis asub Heidelbergist umbes 50 km kaugusel, ja külastasime teepeale jäävaid losse. Järgmisse linna jõudnud, ööbisime OM-Mosbachi külalistemajas, mis oli kena peatuspaik ja sobiks tulevikus hästi majutuseks ka meie õppijate välispraktikatel.
Koolis on seinal ÜRO säästva arengu eesmärgid.
3. päev, teisipäev
Hommikul kohtusime Mosbachi koolis taas Nilsiga, et tutvuda BBW Mosbach-Heidelbergi kooli teise, suurema osaga. Saime ülevaate IT, puidu, kontoriabilise ja e-kaubanduse erialadest. IT-s paistis eriti silma erinevate 3D-printerite kasutamine õppetöös. See on teema, mida soovime ka Astangul õppesse sisse tuua, ning meie õppijad ja neid saatvad õpetajad saavad Mosbachis olevate võimalustega tutvuda juba peatselt, aprillis-mais toimuval IT süsteemide nooremspetsialisti eriala õppijate välispraktikal. Huvitav oli tutvuda ka e-kaubanduse erialaga, mille raames arendatakse kooli oma e-poodi ja koostööd ettevõtetega.
Tugiteenused olid Mosbachis korraldatud sarnaselt Heidelbergiga. Lisaks sotsiaaltöötajale hakkab 3. kursusel õppijatega töötama ka tööhõivespetsialist, kes aitab leida töökoha ja valmistab õppijat ette kandideerimiseks ning hoiab õppijatega kontakti ka aasta jooksul pärast kooli lõpetamist.
Jagasime BBW Mosbach-Heidelbergi Erasmus+ koordinaatoriga kogemusi õpirännete ja välisprojektide korraldamisest ning arutasime võimalusi vastastikusteks õpiränneteks ja ühisteks noortevahetusteks. On hea meel, et oleme leidnud meile sobiva ning huvitatud uue partneri!
Päev lõppes tuuriga Mosbachis ja jalutuskäiguga piirkonna kõige kõrgema mäe, kunagise vulkaani Katzenbuckeli tippu. Nägime ka endise kaevanduse asemele tekkinud maalilist veesilma, Katzenbuckelsee järve. Külastatud linnade ning linnu ühendava Neckari jõe lähistel on hulgaliselt looduskauneid kohti ja matkaradu, nii et tegu on tõeliselt võimalusterohke piirkonnaga matkasõpradele.
Thorsten Ringwaldi ja Nils Fischeriga
4. päev, kolmapäev
Päeva siht oli jõuda Mosbachist ligi 300 km kaugusel asuvasse Bitburgi linna. Meid võttis vastu Euro-BBW Erasmus+ ja välisprojektide koordinaator Anne Unfried, kes näitas meile linna. Jalutasime veidi vihmasevõitu õhtuses Bitburgis ja külastasime Euro-BBW-le kuuluvat teepoodi, kus õppijad müüvad teed ja muid kooli ja kohalike firmade tooteid, sh kooli oma mesitarudest pärinevat mett.
Anne tutvustas meile Euro-BBW eripära: kool asub Lääne-Saksamaal Luksemburgi, Belgia ja Prantsusmaa piiride lähistel, olles nii justkui Euroopa keskpunktis. Koolis on nii õppijaid kui ka töötajaid kõigist neist riikidest. Euro-BBW kuulub Saksamaa Punase Risti organisatsiooni alla, mis on ainulaadne, kuna reeglina kuuluvad BBW-d Saksamaal kirikutega seotud organisatsioonidele. Punasel Ristil on Saksamaa sotsiaalsüsteemis laiem roll: lisaks haiglatele ja esmaabile tegeleb Punane Rist piirkonniti ka erivajadustega inimeste toetamise ja hoolekandeteenuste korraldamisega.
5. päev, neljapäev
Neljapäeval läksime külla Euro-BBW majja, või õigem oleks öelda – mitmetest eri hoonetest koosnevasse linnakusse. Seal ühines meie seltskonnaga veel üks külaline Eestis, Amanita Töökeskuse eestvedaja Indrek Linnuste. Saime ülevaate Euro-BBW-st, tutvusime nii õpetatavate erialadega – eelkõige IT ja puiduõppega –, aga ka tugiteenuste, õpilaskodu ja vabaajaveetmise võimalustega. Kooli õppehooned ja õpilaskodu neli hoonet moodustavad suure kampuse, lisaks on koolil õppijate majutamiseks ka kortereid lähedalasuvates majades. Ehitamisel on ka viies õpilaskodu hoone. Õppehooned on avarad ja valgusküllased, ehitatud 1990ndatel spetsiaalselt sellele kooli vajadusi ja nende peamist sihtrühma ehk psüühikahäiretega inimesi silmas pidades.
Kutseõppe kursused Euro-BBW-s on 2–3,5-aastased, lisaks pakutakse 1-aastaseid kutseõppe-eelseid programme. Erialad varieeruvad IT-st kuni aianduseni, esindatud on kõik Astangu Keskuse kutseõppe suunad – IT, abikokk, puit –, mistõttu võiks Euro-BBW meile väga hästi tulevikus Erasmus+ partneriks sobida.
Kampuses asub ka suur erinevaid spordi- ja vabaajavõimalusi koondav hoone, kus asuvad spordisaal, bändiruum, teraapiatuba, meeltetuba ja lisaks ka baar, kus täisealistel õppijatel on võimalik õhtuti paar õlut osta. Meeltetoas, kuhu õppija saab muust kärast eemalduda, olid muuhulgas kiik, raskustekiga voodi ja raskustega kott-tool, mille abil saavad õppijad leida rahustavat tegevust.
Nädala jooksub toimuvad erinevad huvitegevused, näiteks hip-hop tants, lauatennis, keraamika, jooksmine ja rattasõit, samuti saab mõnel õhtul ühineda ühise õhtuse jalutuskäiguga. Spordirajatise kõrval on veevõtutiik, kus ühtlasi harjutatakse kanuutamist. Õpilastel on võimalus vajadusel võtta õppetööst vabu päevi, misjuhul kutsutakse neid osalema loomingulistes tegevustes. Koolil on ka oma mesitarud, mille hooldamine kuulub aiandusõppe juurde ning mille saadust müüakse kooli oma teepoes Mosbachi kesklinnas.
6. päev, reede
Reedel külastasime lähedalasuvat kaitstud töö keskust DRK-Sozialwerk, mis kuulub samuti Saksamaa Punasele Ristile. Keskuses tehakse väga erinevaid töid: neil on oma viinamarjaistandus ja veinitehas, hobuhotell, puidutöökoda, aiand jne. Puidutöökojas valmistati põhiliselt veinikaste ja muid veinimüügiga seotud tooteid, kuna keskus asub viinamarjaistanduste ja veinitööstuse piirkonnas. Keskusel on ka oma pood, kust on võimalik veini ja teisi tooteid osta.
Saksamaal on ettevõtted kohustatud kas palkama erivajadustega inimesi, tegema koostööd kaitstud töö keskustega või vastasel juhul maksma trahvi. Seetõttu on ettevõtted huvitatud koostööst. Klientidele makstava tasu summa ei ole seadustes kirjas, vaid iga keskuse nõukogu kinnitab tasu suuruse järgmiseks aastaks (tasu ei ole seotud alampalgaga). Kliente esindab nõukojas klientide endi seast valitud esindaja.
Päeva teises pooles külastasime Trieri linnas nn „küla keset linna“ – Schammatdorf e.V.-d, mis on 1980ndatel ehitatud kortermajades toimiv omalaadne kogukond. Kogukond valib endale nõukogu ja külavanema, kelle ülesanne teha demokraatlikult ühiselu puudutavaid otsuseid ning leida rentnikud vabanevatesse korteritesse. Peamine põhimõte seejuures on, et küla elanikkond oleks võimalikult mitmekesine: et igas kortermajas ja külas tervikuna oleks nii erivajadustega inimesi, lastega peresid, eakaid, rikkamaid ja vaesemaid. Eesmärk on, et naabrid saaksid vastastikku üksteist toetada. Otsuse selle kohta, kes saavad külla elama tulla, teevad külavanem ja klooster, kellele küla maa kuulub. Tegemist ei ole sotsiaalteenuseid pakkuva asutusega, vaid vabatahtlikkuse alusel toimiva kogukonnaga, kus omal moel luuakse mudelit ühiskonnast, kus erinevad inimesed üksteist toetades koos elavad.
7. päev, laupäev
Viimasel reisipäeval jõudsime enne tagasilendu vaadata ringi ka Trieri vanalinnas, mida peetakse vanimaks linnaks Saksamaal ning mis oli omal ajal Rooma impeeriumi kõige põhjapoolsem kants. Sellest iidsest ajast on säilinud mitmeid varemeid, näiteks Porta Nigra ehk Must Värav. Põnev oli näha kirikute ja teiste hoonete arhitektuuris eri ajastute kihte kõrvuti ja kohati ka kokku sulamas, nii et vääriks kindlasti omaette ajalooteemalist reisi, et selle linnaga põhjalikumalt tutvuda.
Reisile panime punkti ühise söömaajaga kohalikus pitsarestoranis koos Anne ja tema abikaasaga. Tundsime rõõmu lahkest vastuvõtust ja heast seltskonnast. Seejärel asusime, mõtted nädala muljetest tulvil, tagasiteele Frankfurdi lennujaama poole.