Esmaspäeval so 30.mail kell 11.00 oli meil tutvumise päev REA College Groningen personaliga. Hans Venema ja Martin Steenman tulid meile juba ukse peale vastu ja tervitasid meid avasüli. Esimese asjana panime oma riided ühte tuppa ära ja tutvusime kolledži ruumidega, millele järgnes lõunasöök õpetajate toas. Meie mõistes koosneb (Astangu) lõunasöök ikkagi soojast põhiroast ja magustoidust, aga Hollandis tuleb igaüks tööle oma võileivaga. Õpetajate toas on uhke Jura kohvimasin koos eraldi piimavahustajaga, kus saavad kõik endale Latte kohvi teha. Samuti tee, kakao ja kiirsupi tegemise võimalus. Õpetajate toas oli üks suur puidust laud, mis oli Martini enda kätega valmistatud. Selle ümber istus vähemalt 10 õpetajat ja REA College töötajat söömas rõõmsalt oma kodunt kaasa võetud toitu. Meid kostitati siis ka “lõunaga” ehk Hans tellis meile Subway’st 4 võileiba : )
Vasakult Hans Venema, Martin Steenman ja REA College õpilased oma projekti tutvustamas
Kell 13.15 oli meie kord esineda ja meie ettekandele tuli inglise keelne Astangut tutvustav PowerPoint. Tauri hiilgas oma inglise keele ja ettekande esitamise oskusega nii, et kõigil jäid suud lahti. Ühesõnaga hoidsime Eesti lippu kõrgel ja olime uhked selle üle, et meil on nii ilus värviline maja, nii palju korpuseid ja õpilaskodu. Hollandlased olid üllatunud, et kõik teenused on ühe katuse all ja et neid teenuseid pole mitte vähe. Järgnes ka paar küsimust peale ettekande lõppu, et kuidas me ikka saame tagasisidet vilistlastelt, et kas nad tõesti tulevad meie majja tagasi ja hoiavad endiselt sidet. Wow! Samuti küsiti, et kas erivajadusega õpilased saavad tööle minnes sama palka nagu iga teine inimene.
Silma hakkas selline mehaaniline tabel seina peal välisukse juures, kus igaüks lükkab näpuga oma nimesilti kahe lahtri vahel: KOHAL – PUUDUBVaatamata vihmasele ja külmale ilmale olime otsustanud tutvuda Groningeni kesklinnagaÕhtu päädis meil Mehhiko restoranis “Raekoja platsil”, kus olid turistidele mõeldud hinnad
Kolmas päev ehk teisipäev so 31.mai ärkasime vara ja võtsime ette tee bussiga kooli, mis võttis aega umbes tunnike, sest me ei olnud enne koos õpilastega seda teinud. Bussipeatusesse oli 900 meetrit jalgsi ja ühe bussiga kuskil 5 peatust, tulime Martini Hospital (suure haigla) juures maha ja kõndisime veel 500 meetrit kuni koolini. Sellel päeval otsustas Karl, et ratastooli kaasa ei võta ja kõnnib karkudega vapralt terve tee. Kooli jõudes olid riided higised, aga selle eest 8000 sammu täis : ) Kohe hakkas õppetöö pihta ja õpilased pandi peatselt tööle, isegi Tauri ja Sirli jaoks oli välja mõeldud eraldi programm, samaaegselt toimusid loengud kahes erinevas ruumis. Meile tutvustati Hollandi haridussüsteemi, mis oli loomulikult väga huvitav, aga Eesti omast paljuski erinev. Mulle meeldis kõige rohkem see, et Groningeni õpilased tegelesid Eesti õpilastega ja nad kaasati kohe oma projektidesse. Super geniaalne idee!
Tere tulemast Püütonimaale! Python on üldotstarbeline interpreteeritav programmeerimiskeel, mida algselt arendati skriptimiskeeleks. Python võimaldab mitut programmeerimisstiili, näiteks objektorienteeritud, protseduraalset või funktsionaalset programmeerimist : )Java on platvormist sõltumatu objektorienteeritud programmeerimiskeel : )
Õhtu päädis Hiina restorani ja blogi kirjutamisega. Nüüd tuttu, sest homme peame veel varem ärkama, sest Hollandi bussijuhid otsustasid streikima hakata ja bussid ei sõida graafikujärgselt.
Meie rühma reis Hollandisse algas 29.05 varahommikul, saabusime lennujaama varavalges kell 05.30. Meie varahommikust teekonda saatis õrn kevadvihm, tekkis tunne, et Eesti jääb meid pisut igatsema. Saab öelda, et kogu grupp oli ootusärevil, aga põnevil. Lennujaamas leidsid aset esimesed seiklused – Sirlil õnnestus hankida endale Karli õe tiitel ning nemad said sellest tulenevalt kõigist turvaväravatest tunduvalt kiiremini läbi ning Tauri ja Reno asjad tõmmati turvakontrollis kõrvale, et näha ega neil kotis kahtlast kraami pole. Mõlemad mehed jõudsid kenasti lennukile ehk siis kui ka kahtlast kraami oli, sai see seekord piisavalt hästi ära peidetud 🙂
Lennujaamas stardivalmis.
Lennujaamas hüppasime rongi peale, mis asus kell 10.05 Groningeni poole vurama. Meie suureks meelehärmiks selgus, et Hollandi rongid pole ratastooliga reisijate suhtes sugugi nii sõbralikud kui Eesti oranžid porgandid – rongi pääsemiseks oli tarvis järsust trepist üles saada! Õnneks tulid meile siinkohal appi Tauri lihased ning Karl õnnestus edukalt rongi toimetada. Kui asusime lõpuks vagunis enda suurt saavutust omavahel arutama, paluti meil üsna järsult vaikida. Selgus, et olime võtnud istet nn. vaikses vagunis, kus tohtis rääkida ainult sosinal.
Groningeni saabudes meie seiklused jätkusid, Uber ei toiminud, taksoparkla oli täiesti tühi ning tagatipuks hakkas veel vihma ka sadama. Aga mis ikka tühja vinguda, asusime lahendust leidma! Otsisime Google Mapsi välja ja asusime kondimootori jõudu rakendades majutuspaiga poole teele. Saabudes ootas meid meie võõrustaja Johan ning pidime tunnistama, et meie grupi mõlemad majutuspaigad osutusid üle ootuste mugavateks. Võõrustaja oli samuti äärmiselt armas ning ostis meile tervitusena toidukapi head ja paremat täis 🙂 Esimene lõuna möödus meil siiski Domino pizzat nautides (allpool on ka mõned isuäratavad pildid). Ning kui rääkida Groningenist endast, siis on linn olnud äärmiselt kodune, roheline ja tervitav. Allpool on ka paar pildikest, mis natuke linnaruumi kirjeldavad.
Abikokad said kokku puidupoistega Astangu koolis kohvikus. Kaalusime oma kohvrid ja saime endale teatud summa reisiraha, kontrolliti õpetajate poolt kõik dokumendid, tegime kõik ühise pildi enne autosse minemist ning hakkasime sõitma Lennujaama poole.
Andsime oma kohvrid ära ning hakkasime turvaväravate poole liikuma, kellelgi mingit ebamugavat kogemust seal ei olnud ning saime sealt ilusti läbi. Hakkasime kohe paaniliselt toidukohta otsima, kuid seal oli päris kallis ja ei saanud midagi väga lubada. Läks aega ca 1,5h ning, siis saime lennukipardale. Kõik õpilased peale ühe ei olnud kunagi lennukiga varem lennanud ning see oli väga väga uus ja äge kogemus!
Tegime vahemaandumise Münchenis ja ootasime seal 45min ning kõik lennukid mille peal lendasime hilinesid. Münchenist hakkasime lendama Kreekasse Ateenasse. Ateenasse jõudsime kuskil pool 7. Saime enda kohvrid kätte ja hakkasime oma autojuhti otsima.
Esimene sõõm Kreeka õhku
Autojuht hilines kuskil 0,5h ja otsisime igalt poolt. Lõpuks puidupoiste juhendaja sai juhiga ühendust ning saime kõik lõpuks auto peale mis sõitis meie majutusse. Sõit kestis päris kaua kuskil 0,5h ja juht rääkis kohe esmased asjad ära mida Kreekast teadma peaks. Puidu poisid pidid minema teise majutusse, sest tube polnud nii palju ja abikokad läksid teise majutusse. Majutusse jõudes valisid oma toad ja pakkisime asjad. Hiljem said abikokad ja puidupoisid kokku ning läksid sööma ” Burger House ” .
Toit oli väga hea ja kõhtu täitev ja peale seda läksid abikokad ja puidupoisid oma majutusse ja pakkisid lahti ka need asjad mis ennem pakkimata jäid.
vaade rõdult
Teine päev, 23. mai
Teisel hommikul oli äratus 6.30, buss oli planeeritud 7.40. Nagu oligi oodata hilines buss lõunamaise täpsusega kuskil 15 minutit, aga sellega peab vist lihtsalt harjuma.
Theotokosesse jõudsime natuke peale üheksat ja siis läksid meie gruppide teed lahku.
Puidukad saadeti puidutöökotta, kus me terve päeva lihvisime detaile lampide jaoks ja vahepeal mängisime väljas korvpalli. Masinaid seal kasutada ei tohtinud. Inimesed olid sõbralikud, tahtsid tuttavaks saada. Kohalik töötaja tegi meile tuuri ja rääkis keskuse tegemistest.
Abikokkadele tutvustati kõigepealt maja. Seejärel jagati kätte põlled ja saadeti kööki. Kõik said kohe tööd- tüdrukud hakkasid pitsat tegema ja poisid tegid võileibu. Kui pitsa sai ahju pandud, siis hakkasid kõik tegema juustupulki. Siis pakuti meile kerget snäkki ja natuke puhkasime. Koristasime köögi ja siis oli ametlik õppepäev läbi. Kui tööd tehtud, saime ka meie vastuvõtjatega tuttavaks. Kreeka õppijad rääkisid meile oma hobidest ja andsid soovitusi, mis kohti peaksime Ateenas külastama. Kõik tahtsid ülipalju suhelda ja olid hästi sõbralikud. Kreeklased olid teinud meile piltidega tõlkekaardid põhilistest sõnadest, mis olid kolmes keeles: kreeka, eesti ja inglise.
Grissinide vormimineÕpime toiduainete nimesid kreeka keeles
Õhtul kuulasime juba maad, et kui kaugel on Akropol, kuhu ühel päeval kindlasti minna tahame. Jalutasime pikalt ja nägime seda vaatamisväärsust kaugelt ja teame nüüd, kuhu minna.
Pärast seda sõime õhtusööki restoranis, kus saime juba proovide kreekapäraseid maitseid. Pärast pikka ja huvitavat päeva tuli hea uni.
Kolmas päev, 24. mai
Puidukate päev algas nii, et keskusesse minnes nägime me põõsas kilpkonna.
Kohalik kilpkonn Rena
Jõudnud keskusesse, saime me kõverad kiilukujulised toorikud, millest saagisime välja pannilabidad: kõigepealt märkisime toorikule labida kuju, seejärel saagisime jõhvsaega välja ning hakkasime lihvima. Kohalikud olid väga huvitatud.
Täna pakkusime keskuses ka eesti kommi, kohalikele meeldis väga. Vahepeal mängisime ka natuke korvpalli.
Abikokad läksid keskusesse, siis panime astangu särgid selga ja asusime tööle. Tegime pitsat, võileibu. Siis hakkas paus ja peale pausi hakkasime tegema apelsiniküpsiseid. Ka tutvusime kooli köögi ladudega ja aitasime ülejäänud toiduaineid külmkappidesse ja riiulitele panna. Siis jagasime kohalikele eesti päritoluga kommi. Need meeldisid neile väga, nad olid väga rõõmsad. Kui hiljem olime köögis tagasi hakkas tööle alarm. Kõik inimesed pidid majast lahkuma ja väga ehmatav kogemus oli, hiljem saime teada ,et see oli maavärina õppus ning see oli väga huvitav kogemus, et siis kui oleme Kreekas kogeme maavärina õppust, õnneks oli see kõigest vaid õppus. Peale maavärina õppust ootasime koolibussi millega Ateenasse tagasi sõita. Bussi oodates oli päris palav ja pritsisime üksteist veega, et oleks vähe mõnusam tunne, siis tuli buss ja hakkas sõit Ateenasse oma majutusse.
Valmstumine apelsiniküpsiste tegemiseks. Kuna retsept oli kreekakeelne, oli vaja vaadata, kuidas toorainete nimed eesti, kreeka ja inglise keeles onSellised need apelsiniküpsised saidJa niimoodi neid küpsiseid vormitiToorainete nimekaardid
Neljas päev, 25. mai
Praktikal tegid abikokad Kreeklastele kiluvõileibu munaga (mustleib) ning tegime ka poolsuitsu vorstiga ja suitsu juustuga leiba (peenleib) Kreeklastele väga maitses. Saime ka kõik teha pildi kilpkonn RENAGA kes on siin kohalik kilpkonnake.
Tegime ja pakkusime kreeklastele eestipäraseid võileibuJälle on pildile jäänud kilpkonn Rena. Väike kilpkonn nimega Bifteki on peidus
Puidupoisid tegid ikka veel pannilabidaid ja mängisid vahepeal korvpalli, nagu alati. Tagasi tulles käisid nad söögikohas kreeka toitu söömas.
Peale praktikat sõitsime jälle enda majutusse, panime ebavajalikud asjad ära ning läksime kohe maja ette asuvasse pere restorani kus kõik said uusi elamusi Kreeka toidukultuurist. Kui kõhud olid täis söödud läksime maksma. Meie tüdrukutel oli panga kaartidega viperusi ja nad pidid sulas maksma mille peale neiud muutusid natuke kurvaks ja mõtlesime, et teeme ühe siesta. 1,5h kestnud siesta sai peagi läbi ja saime puidupoistega kokku ja hakkasime randa minema. Kõigepealt läksime metroo tunnelisse, et sealt piletid osta ,kõigil olid selja kotid mitte seljas, vaid ette tõmmatuna nagu kõhukotid, sest metroos pidi olema palju pikanäpumehi. Astusime metroo pealt maha ja hakkasime trammi peatuse poole suunduma. Metroos oli tohutult rahvast ja piinav palavus oli see mis pani meid lausa tilkuma seega otsisime kiirelt putka mis õnneks jäi täpselt teepeale ja ostsime sealt jäätist ning sammusime edasi trammipeatusesse. Trammi astudes võtsid kõik trammi postidest kinni, sest trammis oli väga jahe ja karastav ning postid olid väga külmad. Trammi pealt maha tulles liikusid abikokad ja puidupoisid mööda ranniku/kai äärt rannajoone poole kuhu saaks kohe rätikud maha panna ja riietuda. Poisid lasid kõlarist muusikat ja päevitasid peale esimest ujumist. Vesi oli ca 23kraadi. Vaade oli ilus vees olles võis näha kaldal olevaid palme ja merepiiril olevaid mägesid ja vesi oli väga väga soolane. Olime rannas kuskil 2h. Kui kõik said endal riided vahetatud, liikusime trammi peale ning siis kohe metroo peale tagasi. Meie kodu peatus oli “VICTORIA” mis jääb õnneks kergesti meelde. Oma peatusesse jõudes oli kell pea 8 õhtul ja käisime veel supermarketist läbi, et saaks kõik osta seda mida nad tahaksid süüa, sest ujumine tegi kõhu väga tühjaks. Puidu poisid läksid oma majutusse ja abikokad oma omasse.
Kevadiselt valged eestlased Vahemere ääres
Viies päev, 26. mai
Puidupoisid hakkasid täna tegema puusepasõlmi ja ühtlasi lõpetasid pannilabidaid. Madis hakkas tegema võinuga. Abikokad tegid täna Kreeklastele kamavahtu. Kõik Kreeklased nautisid seda ning andsime neile ka kama, et saaksid ka nemad seda teha. Pooled abikokad hakkasid kreeklastega “UNO” kaarte mängima
Jagamise ootab meie valmistatud kamavahtTutvume kooli univeraalajamiga
Kuues päev, 27. mai.
Abikokadel oli tavaline töö päev. Tegime võileibu ja pitsasi.
Puidupoisid hakkasid võinuge tegema. Eerik sai vist kuumarabanduse, kuid õnneks läks see ruttu üle. Siis tantsisime me kohalikega kõigepealt kaerajaani ja siis kreeka rahvatantsu. Alguses muusika natuke jukerdas, aga lõpuks kargasid kõik saalis rõõmsalt ringi. Oli väga lõbus.
Õhtul käisime me Akropoli kõrval mäel jalutamas ja päikeseloojangut vaatamas. Väga ilus oli. Nektaria ja Maria olid meile teejuhtideks.
Õhtul kell kümme käisime me söömas ja sõitsime metrooga koju.
Seitsmes päev 28. mai.
Laupäeva hommik. Saime pikalt magada. Eerik ja Madis magasid nagu karud, aga Sander ja Mattias käisid kohvikus hommikusööki söömas. Seal oli väga hea vahvel jäätisega.
Pärast käisime me motomuuseumis ja nägime palju erinevaid vanaaegseid autosid ja ägedat vanaaegset autogaraaži.
Pärast seda käisime nohikute poes Nerdom, kuna Mattias tahtis seal käia. Seal müüdi koomikseid ja igasugu anime träni. Seejärel läksime randa, ujusime, võtsime päikest ning vaatasime, kuidas kohalikud mehed vees vesipiipu tõmbasid.
Pärast rannaskäiku läksid poisid šoppama ja seejärel sööma.
Abikokad magasid kaua. Käisime rannas ja päevitasime end pruuniks ja punaseks, käisime poes ja ostsime pasta asju. Ja tegime süüa. Toit oli hea, tegid Marleen ja Diana.
Kaheksas päev 29. mai.
Pühapäev, magasime päris kaua. Ärkasime kuskil 9 paiku,sõime hommikust ja läksime metrooga kesklinna et külastada Akropolist. Sinna minnes oli pikk tee üles ja väga ilus vaade ning saime näha vana varemeid ning nägime vaadet linnast ja mägedest.
Mäkke ronimine oli väsitav, aga seda vaeva väärt. Ilm oli päikseline ja kuum, vett võtsime kaasa, et janu ei oleks. Peale selle läksime poodi paarkümmend minutit ja siis liikusime ranna poole ja saime ujuda/päevitada. Rahvast oli vähe, sest saime randa vist üsna varakult. Kohalikud ütlevad, et nende jaoks on vesi veel liiga külm, meile tundus küll vesi soe, samasugune nagu Astangu suures basseinis. Siis hakkasime liikuma kodu poole. Sõitsime alguses trammiga ja siis metrooga.
Abikokad läksid kell 12.00 Monastiraki turule. Ostsime suveniire ja ehteid jne. Käisime lõunat söömas seal samas kohas, kus reede õhtul , sõime socivlakisis . Enne käisime Ancient Agoras väga vanu varemeid vaatamas , Siis läksime kell 18.00 Akropoli mäe otsa . Oli väga lahe, vaade oli mõnus kõrge.
Üheksas päev 30. mai.
Esmaspäeva hommikul oli lühike tööpäev ja Nektaria oli meile ülejäänud päevaks laevareisi korraldanud. Edasi läksime saarte kruiisile, sõitsime kaks tundi esimesele saarele mille nimi oli Hydra.
Sellel saarel olid ainult hobused seal ei tohtinud autosid kasutada, isegi jalgrattaid ei ole. Väga puhas vesi ja õhk, sadamas paistsid vee all olema merisiilid. Seal käisime meremuuseumis ja käisime pärast lihtsalt linnas ringi ning siis sõitsime teise saare peale mille nimi oli Poros. Laeval anti sõidu ajal korralik kõhutäis süüa. Porose saarel käisime poodides ja vaatasime linna. Siis sõitsime kolmanda saare peale mille nimi oli Aegina kus käisime rannas vesi oli soe, siis ostsin jäätist ja vaatasime linnas ringi. Sellel saarel on üle 20 kiriku seal olid autod ning atvd ja hobustega kaarikud. See reis oli väga äge ainult kui hakkasime minema siis oli väga tuuline aga päeva peale läks soojaks. Minu arvates oli see väga äge reis ja soovitan minna ainult et kui tahate et teil soe oleks siis võtke jakk endale kaasa sest mere peal on väga tuuline. Jõudsime tagasi väga hilja, aga kõht oli tühi ja võtsime veel burgerid.
Abikokad käisid samas kohas. Väga lahe ja mõnus oli laevaga sõita. Ostsime ka suveniire. Nägime veel hobuseid ja hästi palju kasse.
Kümnes päev, 31. mai
Abikokkadel ikka ja see sama päev võileivad ja pitsad. Ja tegime uut asja, filotaigna pirukat fetajuustuga. Puidupoistel noad, pannilabidad, maitseanete karp ja lükkeklotside valmistamine.
Ja siis käisime akropoli muuseumis ja käisime Giannise sõbra restoranis, nimi oli Steki toy Ilia ,väga hea toit oli ja muuseum oli lahe ja väga huvitavad asjad olid seal.
Üheteistkümnes päev, 1. juuni
Kolmapäev. Täna ärkasime üles, sõime ja liikusime kooli poole. Mattias hakkas oma võinoale kaunistusi kleepima ja peale seda tegi suupiste kahvleid Sander lihvib lükkeklotsi, Erik teeb liimkilpi ja Madis lõpetab grillkasti.
Siis täna nägime teraapia koera kelle nimi on Lisa ja kes on segu minikollist ja mingist kreeka tõust. Nad tulevad temaga siia kolmapäeviti. Tehakse grupiteraapiat viiele inimesele korraga.
Iga päev saame enne kümmet ka väikese lõunaoote, tavaliselt mingi võileib ja joogiks mahl, piim, jäätee või mõni muu jook. Päris maitsev on. Eilne toit oli kõige imelikum, saime paar liitrit piima, kaks pakki küpsiseid, kakaopulbri ja paki müslit. Kõige imelikum oli see, et ei saanud kausse ega lusikaid vaid ainult joogiklaasi. Keegi ei osanud seda kraami süüa. Piim ja küpsised oli see põhiline, mida kõik sõid. Täna oli võileib ja mahl, see oli maitsev.
Tegime meie igapäevaseid asju võileibu ja pitsat ning pidime tegema halvaad ka, kuid tooraine ei jõudnud kohale.
Õhtul käisime pargis jalutamas, puidupoisid käisid Pedion Areos pargis ja abikokad käisid National Gardenis jalutamas ja valitsushoone ees vahtkonna vahetust vaatamas.
Kaheteiskümnes päev, 2. juuni.
Puidupoisid tegid taaskord usinasti tööd. Sander hakkas tegema võinuga, Mattias tegi võtmehoidja ja kolm suupistekahvlit, Eerik tegi liimkilbi ja Madis tegi Astangu sildi ning telefonihoidja
Pärast tööpäeva läksid poisid koju puhkama. Pärast paaritunnist puhkust mindi illusioonimuuseumi, kus oli väga palju põnevaid illusioonidega seotud eksponaate, näiteks viltune tuba, tagurpidi tuba, kettad, mis panevad vaatevälja virvendama jne. Muuseum meeldis kõigile väga.
Pärast muuseumikülastust mindi randa, et veel viimast korda Vahemeres ujuda. Meres olid seekord mingid kalad, kes paari inimest hammustasid. Vesi oli tavapärasest külmem, kuna ilmselt oli tuul suunda muutnud. Aga uus oli see, et randa olid tekkinud vahetuskabiinid, rannahooaeg on vist ametlikult avatud. Abikokad tegid 3 Kreeka rahvus toitu korraga: halvaad, moussakad ja baklavaad. Lõikuriga olid laastud tehtud munataimest, tsukiinist, kartulist. Laastud läksid ahju ja hakkasime hiljem neid ahjuplaadile panema, iga tooraine oli 1 kiht ja iga kihi peale läks natukene riivjuustu ja väheke soola, siis panime peale hakkliha massi mis oli varem maitsestatud kaneeli, soola, tomatipasta ja valgeveiniga ja kõige peale panime bešamelli kastet ning riivjuustu ja kastmes oli kasutatud kitsevõid.
Viimane päev, 3. juuni
Täna lõikasime hästi palju seeni , millest Giannis tegi ahju seeni rosmariini ja küüslauguga.
Siis kogunesime välja ja tegime ühispildid ja jätsime ilusti hüvasti. Õhtul on kohvrite pakkimine ja koristamine.
Puidupoisid lõpetasid oma tööd, tegime samuti ühispildi ja ütlesime nägemist.
Õhtul pakkisime kohvrid kokku ja juba kell neli oli äratus ja sõit lennujaama.
Läbi Zürihi jõudsime lõunaks Tallinna lennujaama ja meie seiklus oligi läbi.
Algas meie praktika viimane tööpäev. Alates kella 08:30 hommikul olid tisleri õpilased abiks laudade ja toolide transpordil ja nende paigaldamisel puidutöökotta kus peale lõunat oli ühine grillimine. Oli ka saabunud aega täita ära praktikapäevikud ning europassid. Oma panuse lõunatoitude valmistamisele andsid ka abikokad. Selleks valmistati täidetud mune kiluga.
Tarkvaraarendajad koostasid Mariabergi töötajate jaoks dokumentatsiooni, mille abil saavad nemad tulevikus praktika käigus väljatöötatud lahendusi rakendada.
Suur aitäh Ann-Katrinile, kes aitas meil europassid printida. Õhtul alustasime kohvrite pakkimisega. Peame korrastama oma eluruumid ja seadma korda Klosterstüble. Hommikul kell 9 sõidutatakse meid Stuttgarti lennujaama kust algab tagasitee koju. Külastame ka Mercedese muuseumi.
Esimesed mudelid
Vormelid
Kaasaegsed Mercedesed
12. päev
Päev möödus tööd tehes. Tislerid lõpetasid aiatoolide valmistamise. Ja õppijad alustasid välibaari monteerimisega. Monteerimiseks kasutati vesiloodi, akutrelli ja erinevaid puidust abiklotse.
Abikokkade ülesanne oli sööklas valmistada kohalikele eesti toitu. Valmistasime värskekapsa-hakklihahautist ja kamavahtu. Olime ka letis oma toitu serveerimas. Saime oma toidule head tagasisidet.
Tarkvararendajad lõpetasid Drupali sisuhaldussüsteemi paigaldamise. Seejärel oli vaja leida keskkonnale sobiv vabavaraline teema. Teema paigaldamist takistas vahemälu vale konfiguratsioon, mis ei olnud dokumenteeritud paigaldusjuhendis ning vajas parameetrite määramist konfiguratsioonifailis. Õhtul peale tööd läksime kodustele kingitusi ostma.
Aiatoolid
Mugavuse testimine
Hautis
11. päev
Jätkasime töötamis Mariabergis. Abikokad valmistasid saksa toidukultuurile iseloomulikke soolakringleid, mida nimetatakse Brezliteks. Tegemist on soolasest pärmitaginast valmistatud kringlitega, mille iseloomulik sile pind saavutatakse aluselisse lahusesse kastmisega. Oluline on soolakringlit korralikult küpsetada, et alus kuumusega reageeriks.
Tislerid jätkasid välibaari valmistamist. Kuna euroaluste ettevalmistamine on aeganõudev töö. Siis tegelesime sellega lõunani. Pärastlõunat monteerisime valmistatud nelikantliistud euroaluste külge, misjärel euroalused viimistleti põletustehnikas ja lakiti polüuretaanlakiga, et muuta nad ilmastikukindlaks. Kõikidel õppijatel olid valminud ka pudelikastid.
Tarkvararendajad alustasid Drupali sisuhaldussüsteemi paigaldamisega Server 2012 keskkonda. Selleks oli vaja esmalt tutvuda tarkvaraliste nõudmistega näiteks PHP versiooni osas. Kasutades vabavaralist fototöötlustarkvara Paint.net jätkasime ka reklaampostri valmistamisega. Õhtul valmistasid õppijad kartuleid veiselihaga. Toit oli maitsev.
Välibaar
Brezlite valmistamine
Saidki valmis
Brezlite küpsetamine
10. päev
Külastasime Saksamaa edelaosas asuvat Europa parki, mis on üks Saksamaa suurim meelelahutuskeskus. Europa pargis on esindatud kõik suuremad Euroopa riigid – Venemaa, Portugal, Inglismaa, Kreeka ja paljud teised. Iga erineva riigi alal on kuulda vastava riigi muusikat.
Atraktsioonidest nägime erinevaid ameerika mägesid, 5D kinosid, veeatraktsioone ja mitmeid teisi. Paljude jaoks oli see esmakordne kogemus.
Seltskond peale külastust
Veeatraktsioonid
Europa park
Üks Euroopa kiiremaid atraktsioone
9. päev
Päev oli meil sisustatud töiste tegevustega. Tarkvaraarendajad jõudsid WordPressi blogi valmistamisega lõpuni. Lehekülje sisu koostamiseks valmistati detailne juhend, mida saavad järgida Mariabergi töötajad. Lepton CMS’i konfigureerimine sai samuti valmis. Uue tööna said õpilased koostada vektorgraafikas ning rastergraafikas reklaamplakateid, mida saab rakendada sotsiaalmeedias.
Abikokad tegid ettevalmistusi salatite ja magustoitude serveerimiseks. Tükeldasime köögivilju ning portsioneerisime salateid ja magustoitu. Tislerid alustasid välibaari valmistamisega.
Alustuseks tuli korrastada euroalused. Selleks hööveldati käsihöövli abil maha laudade kandid. Purunenud või mädanenud lauad asendati uutega. Euroaluste peal olevate laiade laudade vahele valmistasime kitsad nelikantliistud. Taldlihvijaga lihviti kõik euroalused võimalikult siledaks, kasutades lihvpaberit karedusega 80.
Õhtul oli meid kutsutud mängima keeglit kohalikus keeglisaalis. Õhtusöögiks olid hamburgerid, mida valmistasid abikokad. Jagasime ka meie võõrustajatele kaasavõetud kingitusi ja tänasime neid meeldiva vastuvõtu eest.
Kingituste jagamine
Astangul valminud kell
8. päev
Pühapäeval külastasime koos puiduüksuse juhiga Friedrichshafeni linnas toimuvat modifitseeritud autode näitust. Messihall oli väga suur. Peale näitust külastasime Zeppelini muuseumi, kus saime teadmisi õhusõidukite ajaloost. Lõpuks jalutasime Konstanzi järve ääres ning käisime kohalikus restoranis söömas.
7. päev
Täna on laupäev. Eelmisel aastal praktikal osalenute soovitusel, külastasime Alpe. Paljude jaoks oli see esmakordne kogemus. Käisime Zugspitze mäel, mis on Saksamaa kõrgeim tipp. See mägi on 2962m kõrge. Ilm oli pilves ning see takistas vaadet mägedele. Õhtul hakkas sadama lund.
Grupipilt mägede taustal
Kuigi hooaeg oli lõppenud siis lund veel jagus
Sõiduvahend mäkke
Trossid kadusid kõrgustesse
Teekond üles
Aina kõrgemale ja kõrgemale…
Maaliline vaade jäi pilvede taha
6. päev
Reede hommikul algas puidutöökojas tööpäev 8:30. Kohalikud tislerid kutsusid meie õppijad endale appi ja jätkati aiatoolide valmistamist. Puidutöökoja juht tutvustas järgmise nädala uut tööd, milleks pidi saama ajutise välibaari ehitus kasutatud euroalustest. Eestlaste ja sakslaste vaheline koostöö sujus hästi.
Abikokad said hommikul ülesandeks valmistada Svaasimaal populaarset toitu nimega juustuspätzle (Käsespätzle), mida said maitsta ka kõik teised meie õppijad ja töötajad. Spätzle on sarnane meie makaronidele. Lisaks valmistasime Schwarzwaldi kirsitorti, mis koosneb kakaobiskviidist, kompotikirssidest ja vahukoorest.
Tarkvaraarendajad jätkasid Leptoni paigaldamisel esilekerkinud probleemide lahendamisega ning alustasid WordPressi blogisse sisu lisamisega. Selleks tuli leida Mariabergi koostööpartnerite kontaktinformatsioon ning sobivas vormingus logod, mis töötaksid korrektselt nii veebilehitseja kui ka mobiilivaates.
Pärast lõunat oli meid kutsutud külastama Mariabergi kohalikku farmi. Seal farmis kasvatatakse lehmi, sigu, lambaid, kanu ning ka köögivilju. Kuna tegemist on ökofarmiga on sealne toit kohaliku söökla tarbeks liiga kulukas. Farmis töötab igapäevaselt 15 erivajadusega inimest, kes lisaks loomadega tegelemisega õpivad ka iseseisvalt toime tulema.
Astangu töötajad oskavad kõike
Juustuspätzelid maitsesid eriti hästi
Ja laud oli samuti kena
Pildistatakse
Mõni on rohkem söönud
Farmi kanad
Selfie farmis
5. päev
Hommikupoolik möödus töiselt. Tislerid jätkasid pudelikastide valmistamist. Uue tööna tegeleti ka jenga mänguklotside valmistamistega. Jenga mänguklotside valmistamiseks oli vaja pikast kuuemeetrisest prussist lõigata 177mm pikkused klotsid. Klotside kandid tuli käsitsi pehmendada lihvpaberiga. Kaks tislerit jätkasid aiatoolide detailide valmistamist puidutöö tööpinkidel. Tööpinkidest kasutasime horisontaalfreesi, paksushöövelpinki ja ka vertikaalpuuri. Erinevaid puidutöötermineid arutades õppisime, et palk on holz ja kasvav puu on baum.
Tarkvaraarendajad jätkasid WordPressi blogi menüü koostamisega ning Lepton CMSi ülesseadmisel tekkinud tehniliste probleemide lahendamisega, tuvastasime, et mõned probleemid olid tekkinud piiratud kasutajaõiguste tõttu, mis takistas ligipääsu tööks vajalikele failidele ja kaustadele.
Abikokad puhastasid kohalikus kasvuhoones kasvatatud basiilikuid, millest hiljem valmistati pestot. Magustoiduks aitasime valmistada banaanipiima. Saime enda retseptikogusse kaasa murulauguga valmistatud pannkoogiretsepti.
Pärast lõunat tegid tööhõivespetsialistid Ann-Katrin ja Leonie Mariabergi tutvustuse. Siin külas elavad erivajadusega inimesed, kellele pakutakse erinevaid teenuseid. Külas elab püsivalt ligikaudu 1000 inimest. Külastasime kirikut, millest sai Mariaberg alguse. Lisaks nägime Mariabergis asuvat algkooli, kutsekooli, kaitstud töö keskust, kööki, puidukoda ja kloostrit. Täna ei olnud võimalik kasutada Klosterstüblet ja seetõttu sõitsime kõrval asuvasse külla makaronitehase kompleksis olevasse restorani.
Ann-Katrin, Leonie ning meie tõlk
Mariabergi kabel
Kevadine lillekasvatus
Aiatoolid edenevad hästi
Töötoas valmivad kaablirullid
Stants
4. päev
1. mai on Saksamaal riigipüha. Külastamise Mailaata Stettenis kus olid väljas ka Mariabergi töötajad supiautoga. Ning müüdi tislerite valmistatud tooteid. Edasi suundusime bobirajale. Sealt kümne kilomeetri kaugusel asub lõbustuspark ja Bärenhüle nimeline koobas. Riigipüha tõttu oli seal väga palju rahvast.
Otsustasime külastada Hohenzollerni lossi, mis asub Bizingenis Saksamaal ja on üks suuremaid losse siin piirkonnas. Loss meeldis õppijatele. Päeva lõpus sõitsime tagasi Mariabergi, tegime õhtusöögi ning valmistusime järgmiseks tööpäevaks.
Karukoobast uudistamas
Nii pehme
Teekond jalamile tundus hirmutav
Puiduõpetaja demonstreerimas tööohutust
Peaaegu kohal
Lossi siseõu
Vaade väljast
3. päev
Hommikupoolik möödus kõigil töiselt. Tisleritest kaks õpilast jätkasid pudelikastide valmistamisega ning kaks siirdusid appi kohalikele töömeestele, et valmistada neli aiatooli. Aiatoole valmistati ristliimkilbist. Töö sisuks oli tooli külgede freesimine šablooni järgi. Lisaks valmistati toolile minevad nelikantliistud mõõtudega 20x30x1200mm. Nelikant liistud tulid esmalt paksushöövelpingil mõõtu hööveldada, seejärel ketassaagpingil pikkusesse saagida ja päeva viimaseks tööks oli elektrilise käskikandifreesiga kantide faasimine.
Tarkvaraarendajad jätkasid Leptoni sisuhaldussüsteemi paigaldamise ning seadistamisega Windows Server 2012 keskkonnas. See oli vaja seadistada ning kohaldada vastavalt Mariabergi töötajate vajadusele. Samuti jätkasime WordPressi blogi koostamisega ning arutasime koostöös Mariabergi töötajatega selle sisu ning kujunduse osas.
Abikokkadel oli teisipäev salatite valmistamise päev. Valmistasime vorstisalatit ning kartulisalatit, mis olid Eesti analoogidest erinevad. Kui meie vorstisalatis lõigatakse vorstitükid tavaliselt kuubikuteks, siis Saksa salatites lõigatakse vorstid ribadeks. Ka kasutavad nad salatite valmistamisel teistsuguseid salatikastmeid. Kui meie kasutame tavaliselt hapukoore ja majoneesi segu siis nemad kasutavad õli-äädikakastet. Kartulisalat koosneb Saksamaal viilutatud keedetud kartulitest, õlist, äädikast ja maitseainetest.
Tööhõivespetsialistid vahetasid kogemusi kohalike kolleegidega. Arutatud sai õpilaste praktikale ja tööle suunamist Mariabergis. Detailselt räägiti klientide erinevustest, probleemidest ja edulugudest. Samuti puudutati koostööteemasid tööandjatega. Saime teada, et töö toimub sarnaselt Astangul tehtava tööga.
Peale lõunat läksime kõik spordihalli motopedagoogikaga tutvuma, mis meie mõistes sarnaneb füsioteraapiaga. Saime proovida erinevaid harjutusi. Sakslaste soovitusel käisime tutvumas Tübingeni vanalinnaga.
SpeedBall
Kes aias, kes aias..
Motopedagoogika
IT poisid tööhoos
Pudelikastid valmivad
Abikokkade tööpost
Tübingeni raekoda
Pannkookide küpsetamine
Abikokad Tübingenis
2. päev
Abikokkade valmistatud hommikusöögist kõht täis, suundusime mäkke üles tööpostidele. Abikokkade esimene tööpäev algas ekskursiooniga köögis, pagaris, ladudes jne. Tutvusime kohalike töötajatega ja saime kätte sibulad ja küüslaugud, mida hakkasime puhastama ja hakkima. Enim avaldas muljet nõudepesu “tunnel”, mis meenutas autopesulat. Esimesel päeval sai kooritud palju sibulaid ja küüslauke.
Tislerid suundusid puidutöökotta kus nad said kätte joonised, töövahendid ja toorikud. Kaks poissi alustasid pudelikastide valmistamist ja kaks läksid appi kohalikule töömehele aiatoole valmistama. Pudelikasti valmistamiseks olid kasutada raamsaag, käsihöövel ja tollipulk. Viimast ei ole meie noormehed varasemalt kasutanud, sest Eestis kasutatakse peamiselt mõõdulinti.
Tarkvaraarendajad kohtusid hommikul Michaeliga, kes jagas kätte tööülesanded, juhised ja tutvustas kolleege. Saime ülesandeks Lepton CMS sisuhaldussüsteemi paigalduse ja WordPressi blogi koostamise. Homme on taaskord oodata meil külma ilma ja tegusat tööpäeva.
Aiatoolide valmistamine rahvusvahelises koostöös
Toolid vastavalt suurusele
Ja siin samuti
Saksamaalt leiab ka kodumaiseid silte
Tislerid tööhoos
Tislerite töövahendid
Tarkvaraarendajate tööpost
Rainer ja Mariie sibulat hakkimas
1. päev
Kui Aet Kristjaniga Astangule jõudis oli kell vaevalt saanud 03:30. Kuuldes väljas kostvat lärmi, lasid abikokad külmetavate sõrmedega ja valutavate varvastega õpetajad tuppa. Sellega võis lugeda välispraktika alanuks. Pool viis hommikul laekus Astangule Sven oma bussiga ja viis meid kõiki lennujaama. Kulus kõigest kuus tundi ja olimegi kodust linnulennult 1600km kaugusel Stuttgartis.
Stuttgartis võtsid meid vastu lahke Rudi, Siggi ja rahesadu. Ootasime soojemat ilma. Kui kell oli 12 päeval ja lõuna söödud, siis kõigil oli tunne reisiväsimusest, et kell on kuus. Tube jagades avastasid abikokad ja tarkvaraarendajad, et neid on ootamas kaheinimesevoodi, mida tuleb hakata jagama. Probleem sai lahendatud ja kõik olid rahul. Kuna kõik poed olid kinni, sai esimesed sisseostud tehtud kohalikus bensiinijaamas.
Varahommikul asusime teele, Ingrid ja Piret Astangult ning Andreas Laagrist. Kasutasime takso tellimiseks Bolt’i ja kõik sujus suurepäraselt. Sadamas saime kokku u kl 9.30 ning Tallinki laev Star väljus isegi varem kui plaanis märgitud. Laevareis kestis 2 tundi.
Andreas (vasakul) ja Ingrid (paremal) 8. tekil
Helsingisse saabudes ootas meid sadama terminali ees Samu koos suure Kiipula sildiga. Meiega koos reisis Kiipulasse ka üks Maarjaküla õpetaja Räpinast.
Hämeenlinna viis meid Kiipula bussiga Samu
Samu tuli meile vastu ja viis meid ka poodi nimega City Market. Pärast poeskäiku viis ta meid õpilaskodusse, kus ta näitas meie tube ja kööki.
ESMASPÄEV 08.04
Tänane päev oli täis ootamisi ja ootamatuseid. Hommikul ootasime millal keegi järgi tuleb, sest puudus päevaplaan. Lõunat pakutakse meile õpilaskodust üle tee asuvas Tavastia Ammatikoulu sööklas, kuhu me siiski sööma ei jäänud.
Esimene lõuna oli meie jaoks liiga vara ja teine liiga hilja
11.30 juhatas Kiipula õppija meid koolimajja, kus meie käsutusse anti sülearvutid. Kuulasime õpilasfirma koosolekut, kuid kahjuks ei saanud midagi aru, kuna terve koosolek oli soome keeles.
Kiipula õpilaskodu, kus elame järgmised poolteist nädalat
TEISIPÄEV 09.04
Ootamine algas taas kell 8.00. Esimene töö, mis anti, oli õpilasfirma tellimustöö, kus pidi leidma ja tähistama alzheimeriga patsientide ajuskänneeringutes auke. Töö oli väga rutiinne. Ühe aju piltidega läks üle tunni ja neid oli 100 ning kolmest erinevast vaatest.
Ingrid käis jalutamas ja tegi mõned pildid:
KOLMAPÄEV 10.04
Kolmapäev oli Datanomi kursusel hoopis köögipäev. Punaportti õpilaskodu esimesel korrusel asuvas köögis tegid õppijad ise süüa. Menüüs oli varem kokkulepitult Tikka Masala kanaroog, magustoiduks smuuti. Saime maitsta ning toit oli hea. Viisime külakostiks eesti kommi.
Hästivarustatud õppeköök Punaporttis
Peale lõunat matkasime Hämeenlinna kindlust vaatama. Ilm oli jalutuskäiguks üsna külm.
Hämeenlinna kindlusKahjuks oli vanglamuuseum suletud
NELJAPÄEV 11.04
Hommikul kogunesime taas õpilasfirma klassis. Võtsime kaasa enda arvutid. Mikko tutvustas HTML/CSS-iga veebilehe tegemist koodiprogrammiga Visual Studio Code. Esialgu lihtsalt uurisime näiteid. Pärast lõunat olime kõik väsinud.
REEDE 12.04
Täna oli koolis väga lühike päev. Iseseisvalt arendasime näidete järgi oma veebilehti ning Mikko soovitas uurida ja allalaadida programmi nimega Figma, millega esmaspäeval hakkame tegelema ja kergemalt veebilehte kujundama. Hommikul tuli õpilasfirmasse klient, kes soovis oma firmale veebilehte, meeskond hakkas sellega kohe tegelema. 10.30 saime vabaks ning läksime koolikohvikusse sööma, kus argipäeviti teevad süüa ja teenindavad kutsekooli õppijad. Kuni kella 13.00-ni pakutakse buffee-lõunat ja 8€ eest saab võtta kõike kuni mahub.
13.00 läksime jalutama Hämeenlinna Ahveniston järve juurde, kus asub ka 1952 a. olümpiapark. Tagasi tulles otsisime läbi metsa teist teed ja jääl libisedes ning mäkke ronides sattusime võidusõidurajale, mida mööda jalutades jõudsime lõpuks tagasi linna ja leidsime tee tagasi ühikasse.
LAUPÄEV 13.04
Jalutasime linnas ja külastasime Hämeenlinna Kunstimuuseumi. Otsisime ülesse rongijaama, et neljapäeval rongiga Helsingisse sõita.
Koolipäev algas 12.00 Mikko näitas juhiseid, kuidas kasutada programmi nimega Figma. Selle programmiga on võimalik kujundada veebilehte, ilma sügavamalt koodi tundmata. Kui on vaja teha veebilehes muudatusi, saab selle programmiga kergelt kujundust muuta. Pärast tuli õpilasfirmasse 5 klienti, kellele õpetati tahvelarvutite kasutamist.
TEISIPÄEV 16.04
Meid sõidutati hommikul kell 8.30 Kiipulasse, 18-20km Hämeenlinnast. Seal tutvustati meile Kiipula Ametikooli erinevaid erialasid, eelkõige ICT-d (Information and communication technology). Näidati klassiruumi, kus tegeletakse elektroonikaga. ICT eriala koosneb kolmest õppeaastast. Näiteks esimese õppeaasta lõpetuseks on neil vaja ehitada elektroonikaseade ning kirjeldada selle seadme tööd ja ehitust. Hinne oleneb töö tulemusest ja sellest, kui palju on kasutatud kellegi abi. Hindamine on natuke erinev, kui meil Eestis, kuigi numbriskaala on sama. Palju huvitavaid vidinaid ja võimalusi oma käed asjadele külge panna.
Vahepeal sõime nende sööklas lõunat ning pärast matkasime mäkke. Seal oli Jussin Laavu lõkkeplats, kus sai niisama istuda ja vaadet nautida.
KOLMAPÄEV 17.04
Käisime taaskasutuskeskuses, kus vanu asju sorteeritakse, tehakse korda ja müüakse uuesti maha. Kohapeal sai ka laenutada kostüüme ja oli õmblustöökoda.
Kostüümilaenutus
Kasutatud kraam
Järgmisena käisime elektroonika taaskasutuskeskuses, kus lammutati vana elektroonikat ning taaskasutati kõike peale plastiku.
3D printeri test
NELJAPÄEV 18.04
Sõitsime 12.22 ühistranspordiga Hämeenlinna rongijaama. 12.49 väljus rong Helsingisse. Pärast Helsingisse jõudmist panime asjad hotelli ja käisime natuke linna avastamas.
REEDE 19.04
Sõime hotellis hommikusöögi ning läksime Heurekasse. Heureka keskuses oli palju rahvast ja võimalusi proovida erinevaid seadeldisi. Vaatasime ka kahte 25-minutilist dokumentaalfilmi.
Sild Heureka keskuse juurde
Vooluring ja lisad
Auto test rajal
Auto meisterdamine
T-Rex Heurekas.
Allosauruse skelett
LAUPÄEV 20.04
Hommikul käisime taas söömas ning lahkusime hotellist. Võtsime kohvrid ja kotid ning sõitsime hotelli eest trammiga sadamasse, kus külastasime enne laevasõitu väikest arvuti ja mängukonsoolide muuseumi.