Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õpiränded

Õpiränded toimuvad Euroopa Liidu programmi Erasmus+ toel.

Rubriik: Õppijate õpiränded Page 4 of 11

Viies ja kuues päev (Vijfde en zesde dag)

Neljapäeval so 2.juunil startisime majutusest 8.45 ja suundusime REA College poole teele ning kohale jõudsime täpselt kell 9.00, sest meid viidi autoga. Luks teenus : ) Esimesed kohvid joodud, hakkas peale uute programmide õppimine, mis seisnes selles, et kõik tegelesid oma projektidega. Karl ja Reno töötasid REASTANGU logo ja visiitkaardi kallal, Otger täiendas oma REA College õpilasega väikestele lastele mõeldud online sõnaraamatu äppi koos mängudega, kus peab sõna ära arvama. Kui paned vale sõna kirja siis läheb sõna punaseks, kui õigesti siis on sõna roheline. Sõnaraamat sisaldas mitut keelt, mitte ainult hollandi ja eesti keelt, vaid ka Indoneesia keelt, kust õpilane oli pärit. Otger andis isegi mõned ideed, kuidas teha lastele sõnamäng huvitavamaks. Ron töötas pileti süsteemi kallal, mis sisaldas endas erinevas vanuses olevate inimeste piletite hindasid k.a. soodushindasid. Kõige selle kohta pidas süsteem oma statistikat ja välja sai printida oma tšeki. “Töötasin ostu-lehe disainis, et see mahuks ostu-automaadi peale ja siis tšeki peale. Pileti peal olid erinevad hinnad ja summad, mille kõik arvuti ise arvutab. Nii kaugele ei jõudnud, et QR piletit teha, kuna Hans ütles, et sellega võib minna 3 kuud, ja isegi siis ei pruugi see veel õigesti töötada”, selgitab Ron, kes töötas selle programmi kallal.

Lõunaks oli Hansu ja Martini kolleeg meile toitu valmistanud, mis oli väga maitsev, nimelt spargel- ja lillkapsa püreesupp, mis oli rohelist värvi : )

Reedel so 3.juunil oli meil eriti tore päev, sest siis õppetööd ei toimunud, vaid sõitsime linnast välja 55 km ühte ilusasse loodusparki, kus oli hiigelsuur Astron raadio-teleskoop. Majas sees tehti meile ekskursioon ja näidati kõiki ruume, kus nad töötasid, erinevate osade kallal, mis lähevad satelliitide peale. Nad olid ka ühe süsteemi teinud James Webb teleskoobi jaoks.

James Webbi kosmoseteleskoop on kosmoseobservatoorium, mis peaks saama Hubble’i kosmoseteleskoobi ja Spitzeri kosmoseteleskoobi järglaseks. Webb on ette nähtud töötama infrapunalainealas lainepikkustel 0,6–28 mikromeetrit.

Seal nägime erinevaid osi, mis lähevad satelliidi peale. Käisime ka ruumis, kus olid serverid, mis suhtlevad erinevate teleskoopidega üle maailma. Peale siseruumide ekskursiooni käisime väljas vaatamas ühte antennide süsteemi, mille sarnaseid on ka üle terve Euroopa ja need töötavad koos.

ASTRON on Hollandi raadioastronoomia instituut. Selle peakontor asub Dwingeloos Dwingelderveldi rahvuspargis Drenthe provintsis. ASTRON on osa Hollandi Teadusnõukogu instituutide organisatsioonist.

Peale ekskursiooni käisime ilusas välikohvikus lõunal, aga tagasi tulles õnnestus meil minna ühe raadio-teleskoobi sisse, kus meile räägiti, kuidas see töötab ja saime tutvuda lühidalt selle ajalooga. Sellega lõppes meil Astroni külastus ja me läksime loodusparki jalutama. Hans ja Martin soovisid meile “Have a nice weekend!” ja nii meie nädalavahetus algabki.

Looduspargis oli Karl väga heas tujus, aga Tauri mitte nii väga ; )

Neljas päev (Vierde tag)

Autorid: Karl ja Reno

Neljandal päeval oli äratus tavalisest mõnevõrra hiljem. Kuna Groningeni bussijuhid otsustasid streikima hakata, siis tuli hommikul Hans meile järgi ja viis autoga kooli. Autos oli kohti ainult 5’le inimesele, aga meie grupis oli 6 inimest, õnneks saime olukorrale lahenduse selle näol, et Tauri sai majutuse pakkujalt jalgratta ja vurab nüüd igapäevaselt rattaga kooli.

Tänane päevaplaan. Õpetajate tegemistest kuulete siis kui on nende kord blogi täita 🙂

Edasi läksid Karl ja Reno tööle projekti kallale. Nende tööülesandeks oli Adobe Illustrator’it kasutades luua ühine logo Astangu ja REA College’i logost kasutades nii Astangu kui ka REA College’i logode kujundust. Lisaks koostasid ja kujundasid nad visiitkaardi ning disainisid meie koostööd kajastavat postitust. Vahepeal oli lõunapaus kus Karl jõi ära 5 tassi kohvi. Reno tundis muret, et kas Karli süda nii suurtele kohvikogustele ka vastu peab. Töötempo oli kiire ja poisid jõudsid lõppeesmärgile üsna lähedale.

Peale kooli tõi Hans meid autoga koolist majutuse juurde. Vihma oli vahepeal sadama hakanud otsustasime viimase eest tuppa varjuda.

Õhtul läks ilm siiski ilusaks. Otsustasime ühiselt restorani õhtust sööma minna. Toidud olid head kuid suur oli frustratsioon kui avastasime järjekordselt, et meie pangakaardid ei toimi Hollandi maksesüsteemiga sellel põhjusel, et Hollandis see süsteem toetab suurem osa ainult vananenud Mastrocard’i aga meil Eestis ei kasutada seda juba üle 5 aasta. Lõpuks pidime majutuskohas põhjaliku tasaarvelduse tegema, aga saime õnneks sellega kenasti hakkama.

Teine ja kolmas päev (Tweede en derde dag)

Esmaspäeval so 30.mail kell 11.00 oli meil tutvumise päev REA College Groningen personaliga. Hans Venema ja Martin Steenman tulid meile juba ukse peale vastu ja tervitasid meid avasüli. Esimese asjana panime oma riided ühte tuppa ära ja tutvusime kolledži ruumidega, millele järgnes lõunasöök õpetajate toas. Meie mõistes koosneb (Astangu) lõunasöök ikkagi soojast põhiroast ja magustoidust, aga Hollandis tuleb igaüks tööle oma võileivaga. Õpetajate toas on uhke Jura kohvimasin koos eraldi piimavahustajaga, kus saavad kõik endale Latte kohvi teha. Samuti tee, kakao ja kiirsupi tegemise võimalus. Õpetajate toas oli üks suur puidust laud, mis oli Martini enda kätega valmistatud. Selle ümber istus vähemalt 10 õpetajat ja REA College töötajat söömas rõõmsalt oma kodunt kaasa võetud toitu. Meid kostitati siis ka “lõunaga” ehk Hans tellis meile Subway’st 4 võileiba : )

Vasakult Hans Venema, Martin Steenman ja REA College õpilased oma projekti tutvustamas

Kell 13.15 oli meie kord esineda ja meie ettekandele tuli inglise keelne Astangut tutvustav PowerPoint. Tauri hiilgas oma inglise keele ja ettekande esitamise oskusega nii, et kõigil jäid suud lahti. Ühesõnaga hoidsime Eesti lippu kõrgel ja olime uhked selle üle, et meil on nii ilus värviline maja, nii palju korpuseid ja õpilaskodu. Hollandlased olid üllatunud, et kõik teenused on ühe katuse all ja et neid teenuseid pole mitte vähe. Järgnes ka paar küsimust peale ettekande lõppu, et kuidas me ikka saame tagasisidet vilistlastelt, et kas nad tõesti tulevad meie majja tagasi ja hoiavad endiselt sidet. Wow! Samuti küsiti, et kas erivajadusega õpilased saavad tööle minnes sama palka nagu iga teine inimene.

Silma hakkas selline mehaaniline tabel seina peal välisukse juures, kus igaüks lükkab näpuga oma nimesilti kahe lahtri vahel: KOHAL – PUUDUB
Vaatamata vihmasele ja külmale ilmale olime otsustanud tutvuda Groningeni kesklinnaga
Õhtu päädis meil Mehhiko restoranis “Raekoja platsil”, kus olid turistidele mõeldud hinnad

Kolmas päev ehk teisipäev so 31.mai ärkasime vara ja võtsime ette tee bussiga kooli, mis võttis aega umbes tunnike, sest me ei olnud enne koos õpilastega seda teinud. Bussipeatusesse oli 900 meetrit jalgsi ja ühe bussiga kuskil 5 peatust, tulime Martini Hospital (suure haigla) juures maha ja kõndisime veel 500 meetrit kuni koolini. Sellel päeval otsustas Karl, et ratastooli kaasa ei võta ja kõnnib karkudega vapralt terve tee. Kooli jõudes olid riided higised, aga selle eest 8000 sammu täis : ) Kohe hakkas õppetöö pihta ja õpilased pandi peatselt tööle, isegi Tauri ja Sirli jaoks oli välja mõeldud eraldi programm, samaaegselt toimusid loengud kahes erinevas ruumis. Meile tutvustati Hollandi haridussüsteemi, mis oli loomulikult väga huvitav, aga Eesti omast paljuski erinev. Mulle meeldis kõige rohkem see, et Groningeni õpilased tegelesid Eesti õpilastega ja nad kaasati kohe oma projektidesse. Super geniaalne idee!

Tere tulemast Püütonimaale! Python on üldotstarbeline interpreteeritav programmeerimiskeel, mida algselt arendati skriptimiskeeleks. Python võimaldab mitut programmeerimisstiili, näiteks objektorienteeritud, protseduraalset või funktsionaalset programmeerimist : )
Java on platvormist sõltumatu objektorienteeritud programmeerimiskeel : )

Õhtu päädis Hiina restorani ja blogi kirjutamisega. Nüüd tuttu, sest homme peame veel varem ärkama, sest Hollandi bussijuhid otsustasid streikima hakata ja bussid ei sõida graafikujärgselt.

Esimene päev (Eerste dag) 29.05.2022

Meie rühma reis Hollandisse algas 29.05 varahommikul, saabusime lennujaama varavalges kell 05.30. Meie varahommikust teekonda saatis õrn kevadvihm, tekkis tunne, et Eesti jääb meid pisut igatsema. Saab öelda, et kogu grupp oli ootusärevil, aga põnevil. Lennujaamas leidsid aset esimesed seiklused – Sirlil õnnestus hankida endale Karli õe tiitel ning nemad said sellest tulenevalt kõigist turvaväravatest tunduvalt kiiremini läbi ning Tauri ja Reno asjad tõmmati turvakontrollis kõrvale, et näha ega neil kotis kahtlast kraami pole. Mõlemad mehed jõudsid kenasti lennukile ehk siis kui ka kahtlast kraami oli, sai see seekord piisavalt hästi ära peidetud 🙂

Lennujaamas stardivalmis.

Lennujaamas hüppasime rongi peale, mis asus kell 10.05 Groningeni poole vurama. Meie suureks meelehärmiks selgus, et Hollandi rongid pole ratastooliga reisijate suhtes sugugi nii sõbralikud kui Eesti oranžid porgandid – rongi pääsemiseks oli tarvis järsust trepist üles saada! Õnneks tulid meile siinkohal appi Tauri lihased ning Karl õnnestus edukalt rongi toimetada. Kui asusime lõpuks vagunis enda suurt saavutust omavahel arutama, paluti meil üsna järsult vaikida. Selgus, et olime võtnud istet nn. vaikses vagunis, kus tohtis rääkida ainult sosinal.

Groningeni saabudes meie seiklused jätkusid, Uber ei toiminud, taksoparkla oli täiesti tühi ning tagatipuks hakkas veel vihma ka sadama. Aga mis ikka tühja vinguda, asusime lahendust leidma! Otsisime Google Mapsi välja ja asusime kondimootori jõudu rakendades majutuspaiga poole teele. Saabudes ootas meid meie võõrustaja Johan ning pidime tunnistama, et meie grupi mõlemad majutuspaigad osutusid üle ootuste mugavateks. Võõrustaja oli samuti äärmiselt armas ning ostis meile tervitusena toidukapi head ja paremat täis 🙂 Esimene lõuna möödus meil siiski Domino pizzat nautides (allpool on ka mõned isuäratavad pildid). Ning kui rääkida Groningenist endast, siis on linn olnud äärmiselt kodune, roheline ja tervitav. Allpool on ka paar pildikest, mis natuke linnaruumi kirjeldavad.

Groningeni linnaruumi nautides.
Jätkuvalt Groningeni linnaruumi nautides.
Reno valmistumas võitluseks Domino pizzaga.
Meeskonnatöö kiirtoidu teemadel.

Abikokk ja Puidutöötleja Kreekas 2022

Esimene päev, 22. mai

Abikokad said kokku puidupoistega Astangu koolis kohvikus. Kaalusime oma kohvrid ja saime endale teatud summa reisiraha, kontrolliti õpetajate poolt kõik dokumendid, tegime kõik ühise pildi enne autosse minemist ning hakkasime sõitma Lennujaama poole.

Andsime oma kohvrid ära ning hakkasime turvaväravate poole liikuma, kellelgi mingit ebamugavat kogemust seal ei olnud ning saime sealt ilusti läbi. Hakkasime kohe paaniliselt toidukohta otsima, kuid seal oli päris kallis ja ei saanud midagi väga lubada. Läks aega ca 1,5h ning, siis saime lennukipardale. Kõik õpilased peale ühe ei olnud kunagi lennukiga varem lennanud ning see oli väga väga uus ja äge kogemus!

Tegime vahemaandumise Münchenis ja ootasime seal 45min ning kõik lennukid mille peal lendasime hilinesid. Münchenist hakkasime lendama Kreekasse Ateenasse. Ateenasse jõudsime kuskil pool 7. Saime enda kohvrid kätte ja hakkasime oma autojuhti otsima.

Esimene sõõm Kreeka õhku

Autojuht hilines kuskil 0,5h ja otsisime igalt poolt. Lõpuks puidupoiste juhendaja sai juhiga ühendust ning saime kõik lõpuks auto peale mis sõitis meie majutusse. Sõit kestis päris kaua kuskil 0,5h ja juht rääkis kohe esmased asjad ära mida Kreekast teadma peaks. Puidu poisid pidid minema teise majutusse, sest tube polnud nii palju ja abikokad läksid teise majutusse. Majutusse jõudes valisid oma toad ja pakkisime asjad. Hiljem said abikokad ja puidupoisid kokku ning läksid sööma ” Burger House ” .

Toit oli väga hea ja kõhtu täitev ja peale seda läksid abikokad ja puidupoisid oma majutusse ja pakkisid lahti ka need asjad mis ennem pakkimata jäid.

vaade rõdult

Teine päev, 23. mai

Teisel hommikul oli äratus 6.30, buss oli planeeritud 7.40. Nagu oligi oodata hilines buss lõunamaise täpsusega kuskil 15 minutit, aga sellega peab vist lihtsalt harjuma.

Theotokosesse jõudsime natuke peale üheksat ja siis läksid meie gruppide teed lahku.

Puidukad saadeti puidutöökotta, kus me terve päeva lihvisime detaile lampide jaoks ja vahepeal mängisime väljas korvpalli. Masinaid seal kasutada ei tohtinud. Inimesed olid sõbralikud, tahtsid tuttavaks saada. Kohalik töötaja tegi meile tuuri ja rääkis keskuse tegemistest.

Abikokkadele tutvustati kõigepealt maja. Seejärel jagati kätte põlled ja saadeti kööki. Kõik said kohe tööd- tüdrukud hakkasid pitsat tegema ja poisid tegid võileibu. Kui pitsa sai ahju pandud, siis hakkasid kõik tegema juustupulki. Siis pakuti meile kerget snäkki ja natuke puhkasime. Koristasime köögi ja siis oli ametlik õppepäev läbi. Kui tööd tehtud, saime ka meie vastuvõtjatega tuttavaks. Kreeka õppijad rääkisid meile oma hobidest ja andsid soovitusi, mis kohti peaksime Ateenas külastama. Kõik tahtsid ülipalju suhelda ja olid hästi sõbralikud. Kreeklased olid teinud meile piltidega tõlkekaardid põhilistest sõnadest, mis olid kolmes keeles: kreeka, eesti ja inglise.

Grissinide vormimine
Õpime toiduainete nimesid kreeka keeles

Õhtul kuulasime juba maad, et kui kaugel on Akropol, kuhu ühel päeval kindlasti minna tahame. Jalutasime pikalt ja nägime seda vaatamisväärsust kaugelt ja teame nüüd, kuhu minna.

Pärast seda sõime õhtusööki restoranis, kus saime juba proovide kreekapäraseid maitseid. Pärast pikka ja huvitavat päeva tuli hea uni.

Kolmas päev, 24. mai

Puidukate päev algas nii, et keskusesse minnes nägime me põõsas kilpkonna.

Kohalik kilpkonn Rena

Jõudnud keskusesse, saime me kõverad kiilukujulised toorikud, millest saagisime välja pannilabidad: kõigepealt märkisime toorikule labida kuju, seejärel saagisime jõhvsaega välja ning hakkasime lihvima. Kohalikud olid väga huvitatud.

Täna pakkusime keskuses ka eesti kommi, kohalikele meeldis väga. Vahepeal mängisime ka natuke korvpalli.

Abikokad läksid keskusesse, siis panime astangu särgid selga ja asusime tööle. Tegime pitsat, võileibu. Siis hakkas paus ja peale pausi hakkasime tegema apelsiniküpsiseid. Ka tutvusime kooli köögi ladudega ja aitasime ülejäänud toiduaineid külmkappidesse ja riiulitele panna. Siis jagasime kohalikele eesti päritoluga kommi. Need meeldisid neile väga, nad olid väga rõõmsad. Kui hiljem olime köögis tagasi hakkas tööle alarm. Kõik inimesed pidid majast lahkuma ja väga ehmatav kogemus oli, hiljem saime teada ,et see oli maavärina õppus ning see oli väga huvitav kogemus, et siis kui oleme Kreekas kogeme maavärina õppust, õnneks oli see kõigest vaid õppus. Peale maavärina õppust ootasime koolibussi millega Ateenasse tagasi sõita. Bussi oodates oli päris palav ja pritsisime üksteist veega, et oleks vähe mõnusam tunne, siis tuli buss ja hakkas sõit Ateenasse oma majutusse.

Valmstumine apelsiniküpsiste tegemiseks. Kuna retsept oli kreekakeelne, oli vaja vaadata, kuidas toorainete nimed eesti, kreeka ja inglise keeles on
Sellised need apelsiniküpsised said
Ja niimoodi neid küpsiseid vormiti
Toorainete nimekaardid

Neljas päev, 25. mai

Praktikal tegid abikokad Kreeklastele kiluvõileibu munaga (mustleib) ning tegime ka poolsuitsu vorstiga ja suitsu juustuga leiba (peenleib) Kreeklastele väga maitses. Saime ka kõik teha pildi kilpkonn RENAGA kes on siin kohalik kilpkonnake.

Tegime ja pakkusime kreeklastele eestipäraseid võileibu
Jälle on pildile jäänud kilpkonn Rena. Väike kilpkonn nimega Bifteki on peidus

Puidupoisid tegid ikka veel pannilabidaid ja mängisid vahepeal korvpalli, nagu alati. Tagasi tulles käisid nad söögikohas kreeka toitu söömas.

Peale praktikat sõitsime jälle enda majutusse, panime ebavajalikud asjad ära ning läksime kohe maja ette asuvasse pere restorani kus kõik said uusi elamusi Kreeka toidukultuurist. Kui kõhud olid täis söödud läksime maksma. Meie tüdrukutel oli panga kaartidega viperusi ja nad pidid sulas maksma mille peale neiud muutusid natuke kurvaks ja mõtlesime, et teeme ühe siesta. 1,5h kestnud siesta sai peagi läbi ja saime puidupoistega kokku ja hakkasime randa minema. Kõigepealt läksime metroo tunnelisse, et sealt piletid osta ,kõigil olid selja kotid mitte seljas, vaid ette tõmmatuna nagu kõhukotid, sest metroos pidi olema palju pikanäpumehi. Astusime metroo pealt maha ja hakkasime trammi peatuse poole suunduma. Metroos oli tohutult rahvast ja piinav palavus oli see mis pani meid lausa tilkuma seega otsisime kiirelt putka mis õnneks jäi täpselt teepeale ja ostsime sealt jäätist ning sammusime edasi trammipeatusesse. Trammi astudes võtsid kõik trammi postidest kinni, sest trammis oli väga jahe ja karastav ning postid olid väga külmad. Trammi pealt maha tulles liikusid abikokad ja puidupoisid mööda ranniku/kai äärt rannajoone poole kuhu saaks kohe rätikud maha panna ja riietuda. Poisid lasid kõlarist muusikat ja päevitasid peale esimest ujumist. Vesi oli ca 23kraadi. Vaade oli ilus vees olles võis näha kaldal olevaid palme ja merepiiril olevaid mägesid ja vesi oli väga väga soolane. Olime rannas kuskil 2h. Kui kõik said endal riided vahetatud, liikusime trammi peale ning siis kohe metroo peale tagasi. Meie kodu peatus oli “VICTORIA” mis jääb õnneks kergesti meelde. Oma peatusesse jõudes oli kell pea 8 õhtul ja käisime veel supermarketist läbi, et saaks kõik osta seda mida nad tahaksid süüa, sest ujumine tegi kõhu väga tühjaks. Puidu poisid läksid oma majutusse ja abikokad oma omasse.

Kevadiselt valged eestlased Vahemere ääres

Viies päev, 26. mai

Puidupoisid hakkasid täna tegema puusepasõlmi ja ühtlasi lõpetasid pannilabidaid. Madis hakkas tegema võinuga. Abikokad tegid täna Kreeklastele kamavahtu. Kõik Kreeklased nautisid seda ning andsime neile ka kama, et saaksid ka nemad seda teha. Pooled abikokad hakkasid kreeklastega “UNO” kaarte mängima

Jagamise ootab meie valmistatud kamavaht
Tutvume kooli univeraalajamiga

Kuues päev, 27. mai.

Abikokadel oli tavaline töö päev. Tegime võileibu ja pitsasi.

Puidupoisid hakkasid võinuge tegema. Eerik sai vist kuumarabanduse, kuid õnneks läks see ruttu üle. Siis tantsisime me kohalikega kõigepealt kaerajaani ja siis kreeka rahvatantsu. Alguses muusika natuke jukerdas, aga lõpuks kargasid kõik saalis rõõmsalt ringi. Oli väga lõbus.

Õhtul käisime me Akropoli kõrval mäel jalutamas ja päikeseloojangut vaatamas. Väga ilus oli. Nektaria ja Maria olid meile teejuhtideks.

Õhtul kell kümme käisime me söömas ja sõitsime metrooga koju.

Seitsmes päev 28. mai.

Laupäeva hommik. Saime pikalt magada. Eerik ja Madis magasid nagu karud, aga Sander ja Mattias käisid kohvikus hommikusööki söömas. Seal oli väga hea vahvel jäätisega.

Pärast käisime me motomuuseumis ja nägime palju erinevaid vanaaegseid autosid ja ägedat vanaaegset autogaraaži.

Pärast seda käisime nohikute poes Nerdom, kuna Mattias tahtis seal käia. Seal müüdi koomikseid ja igasugu anime träni. Seejärel läksime randa, ujusime, võtsime päikest ning vaatasime, kuidas kohalikud mehed vees vesipiipu tõmbasid.

Pärast rannaskäiku läksid poisid šoppama ja seejärel sööma.

Abikokad magasid kaua. Käisime rannas ja päevitasime end pruuniks ja punaseks, käisime poes ja ostsime pasta asju. Ja tegime süüa. Toit oli hea, tegid Marleen ja Diana.

Kaheksas päev 29. mai.

Pühapäev, magasime päris kaua. Ärkasime kuskil 9 paiku,sõime hommikust ja läksime metrooga kesklinna et külastada Akropolist. Sinna minnes oli pikk tee üles ja väga ilus vaade ning saime näha vana varemeid ning nägime vaadet linnast ja mägedest.

Mäkke ronimine oli väsitav, aga seda vaeva väärt. Ilm oli päikseline ja kuum, vett võtsime kaasa, et janu ei oleks. Peale selle läksime poodi paarkümmend minutit ja siis liikusime ranna poole ja saime ujuda/päevitada. Rahvast oli vähe, sest saime randa vist üsna varakult. Kohalikud ütlevad, et nende jaoks on vesi veel liiga külm, meile tundus küll vesi soe, samasugune nagu Astangu suures basseinis. Siis hakkasime liikuma kodu poole. Sõitsime alguses trammiga ja siis metrooga.

Abikokad läksid kell 12.00 Monastiraki turule. Ostsime suveniire ja ehteid jne. Käisime lõunat söömas seal samas kohas, kus reede õhtul , sõime socivlakisis . Enne käisime Ancient Agoras väga vanu varemeid vaatamas , Siis läksime kell 18.00 Akropoli mäe otsa . Oli väga lahe, vaade oli mõnus kõrge.

Üheksas päev 30. mai.

Esmaspäeva hommikul oli lühike tööpäev ja Nektaria oli meile ülejäänud päevaks laevareisi korraldanud. Edasi läksime saarte kruiisile, sõitsime kaks tundi esimesele saarele mille nimi oli Hydra.

Sellel saarel olid ainult hobused seal ei tohtinud autosid kasutada, isegi jalgrattaid ei ole. Väga puhas vesi ja õhk, sadamas paistsid vee all olema merisiilid. Seal käisime meremuuseumis ja käisime pärast lihtsalt linnas ringi ning siis sõitsime teise saare peale mille nimi oli Poros. Laeval anti sõidu ajal korralik kõhutäis süüa. Porose saarel käisime poodides ja vaatasime linna. Siis sõitsime kolmanda saare peale mille nimi oli Aegina kus käisime rannas vesi oli soe, siis ostsin jäätist ja vaatasime linnas ringi. Sellel saarel on üle 20 kiriku seal olid autod ning atvd ja hobustega kaarikud. See reis oli väga äge ainult kui hakkasime minema siis oli väga tuuline aga päeva peale läks soojaks. Minu arvates oli see väga äge reis ja soovitan minna ainult et kui tahate et teil soe oleks siis võtke jakk endale kaasa sest mere peal on väga tuuline. Jõudsime tagasi väga hilja, aga kõht oli tühi ja võtsime veel burgerid.

Abikokad käisid samas kohas. Väga lahe ja mõnus oli laevaga sõita. Ostsime ka suveniire. Nägime veel hobuseid ja hästi palju kasse.

Kümnes päev, 31. mai

Abikokkadel ikka ja see sama päev võileivad ja pitsad. Ja tegime uut asja, filotaigna pirukat fetajuustuga. Puidupoistel noad, pannilabidad, maitseanete karp ja lükkeklotside valmistamine.

Ja siis käisime akropoli muuseumis ja käisime Giannise sõbra restoranis, nimi oli Steki toy Ilia ,väga hea toit oli ja muuseum oli lahe ja väga huvitavad asjad olid seal.

Üheteistkümnes päev, 1. juuni

Kolmapäev. Täna ärkasime üles, sõime ja liikusime kooli poole. Mattias hakkas oma võinoale kaunistusi kleepima ja peale seda tegi suupiste kahvleid Sander lihvib lükkeklotsi, Erik teeb liimkilpi ja Madis lõpetab grillkasti.

Siis täna nägime teraapia koera kelle nimi on Lisa ja kes on segu minikollist ja mingist kreeka tõust. Nad tulevad temaga siia kolmapäeviti. Tehakse grupiteraapiat viiele inimesele korraga.

Iga päev saame enne kümmet ka väikese lõunaoote, tavaliselt mingi võileib ja joogiks mahl, piim, jäätee või mõni muu jook. Päris maitsev on. Eilne toit oli kõige imelikum, saime paar liitrit piima, kaks pakki küpsiseid, kakaopulbri ja paki müslit. Kõige imelikum oli see, et ei saanud kausse ega lusikaid vaid ainult joogiklaasi. Keegi ei osanud seda kraami süüa. Piim ja küpsised oli see põhiline, mida kõik sõid. Täna oli võileib ja mahl, see oli maitsev.

Tegime meie igapäevaseid asju võileibu ja pitsat ning pidime tegema halvaad ka, kuid tooraine ei jõudnud kohale.

Õhtul käisime pargis jalutamas, puidupoisid käisid Pedion Areos pargis ja abikokad käisid National Gardenis jalutamas ja valitsushoone ees vahtkonna vahetust vaatamas.

Kaheteiskümnes päev, 2. juuni.

Puidupoisid tegid taaskord usinasti tööd. Sander hakkas tegema võinuga, Mattias tegi võtmehoidja ja kolm suupistekahvlit, Eerik tegi liimkilbi ja Madis tegi Astangu sildi ning telefonihoidja

Pärast tööpäeva läksid poisid koju puhkama. Pärast paaritunnist puhkust mindi illusioonimuuseumi, kus oli väga palju põnevaid illusioonidega seotud eksponaate, näiteks viltune tuba, tagurpidi tuba, kettad, mis panevad vaatevälja virvendama jne. Muuseum meeldis kõigile väga.

Pärast muuseumikülastust mindi randa, et veel viimast korda Vahemeres ujuda. Meres olid seekord mingid kalad, kes paari inimest hammustasid. Vesi oli tavapärasest külmem, kuna ilmselt oli tuul suunda muutnud. Aga uus oli see, et randa olid tekkinud vahetuskabiinid, rannahooaeg on vist ametlikult avatud. Abikokad tegid 3 Kreeka rahvus toitu korraga: halvaad, moussakad ja baklavaad. Lõikuriga olid laastud tehtud munataimest, tsukiinist, kartulist. Laastud läksid ahju ja hakkasime hiljem neid ahjuplaadile panema, iga tooraine oli 1 kiht ja iga kihi peale läks natukene riivjuustu ja väheke soola, siis panime peale hakkliha massi mis oli varem maitsestatud kaneeli, soola, tomatipasta ja valgeveiniga ja kõige peale panime bešamelli kastet ning riivjuustu ja kastmes oli kasutatud kitsevõid.

Viimane päev, 3. juuni

Täna lõikasime hästi palju seeni , millest Giannis tegi ahju seeni rosmariini ja küüslauguga.

Siis kogunesime välja ja tegime ühispildid ja jätsime ilusti hüvasti. Õhtul on kohvrite pakkimine ja koristamine.

Puidupoisid lõpetasid oma tööd, tegime samuti ühispildi ja ütlesime nägemist.

Õhtul pakkisime kohvrid kokku ja juba kell neli oli äratus ja sõit lennujaama.

Läbi Zürihi jõudsime lõunaks Tallinna lennujaama ja meie seiklus oligi läbi.

Page 4 of 11