Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õpiränded

Õpiränded toimuvad Euroopa Liidu programmi Erasmus+ toel.

Autor: Astangu Astangu Page 2 of 8

Tööhõivekad Gureakis kogemusi vahetamas

Eelinfo ja sõit sinna

Tööhõive ja sotsiaaltöö talituse kolm liiget erinevatest rollidest (sotsiaaltöötaja, tööhõivespetsialist, talituse juht, rühmajuhendaja) osalesid Erasmus+ noortevaldkonna õpirändel Hispaanias – külastades Gureaki keskust Baskimaal. Hilissügisest valmistuti õpirändele minekuks ning ühtlasi kohtuti veebi vahendusel, et vastastikuseid ootusi, programmi ning päevakava paika panna.

Eesmärk oli vahetada kahe keskuse kogemusi toevajadusega inimeste tööle suundumise protsessides – alates õppesse vastu võtmisest kuni tööle asumiseni ning jätkutoeni.

3. märtsil alustasime oma rännet lennuga Tallinnast Münchenisse ning sealt edasi Bilbao lennujaama. Kohale jõudsime hilja õhtul ning sealt edasi sõitsime tunnike bussiga oma majutuskohta, mis asus 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel Gureaki keskusest.

Esmaspäev, 4. märts

Esimene hommik sai alguse Gureakis asuvas kohvikus, mille töötajad osalevad kõik Training programmis ja õpivad ühe aasta jooksul oskusi, et tulevikus teenindajana avatud tööturul kohvikus töötada.

Esimesel päeval saime üldise ülevaate Gureaki keskuse ajaloost, mis sai alguse juba 1975. aastal ning tegemist on MTÜ-ga. Tänaseks on Gureak kasvanud väga suureks ja seal töötab peaaegu 6000 inimest, nendest 83% on toevajadusega. Neist avatud tööturul töötab 1500. Gureakiga mitte seotud asutustes 200.

Päeva teises pooles andsime kõikidele järgnevate päevade jooksul meiega kokku puutuvatele töötajatele ülevaate Astangu keskusest ja erinevatest teenustest ning eesmärkidest. Seejärel suundusime ringkäigule ühte kaitstud töö töötuppa, kus töötajad koostasid autode tulede komponente. Kaitstud töös töötavad kõik kliendid 8-st 17-ni. Miinimumtöötasu Hispaanias on 1134 eurot.

Meid viidi ka õhtusöögile, et saaksime kohalikku toitu nautida. Algselt oli see planeeritud 20-ks, kuid mõistes, et me võib-olla selleks ajaks oma ajaarvestust pidi liiga näljased, otsiti meie jaoks kohta, mis esmaspäeva õhtul nii vara avatud oleks. Leitigi koht, mis kell 19 oma köögi avas. Sellest hetkest alates armusime me muu kohaliku söögi kõrval pinchodesse.

Õhtul saime teada, et meie lend tagasi on Lufthansa streigi tõttu tühistatud.

Teisipäev, 5. märts

Teine päev möödus märksõna „vastuvõtt“ all. Nõustamistiimi liikmed tutvustasid meile Gureaki vastuvõtu protsessi. Seejärel toimus arutelu Astangu ja Gureaki protsessidest. Suurim erinevus seisneb selles, et Gureaki kandideeritakse tööle (kuna Gureak on väga tuntud ettevõte regioonis, kes pakub tööd erivajadustega inimestele). Seetõttu on kandideerijatel olemas töösoov ja valmisolek. Samuti on kandideerijad üldiselt täisealised. Ühiselt tõdesime seda, et alaealised ei ole küpsed avatud tööturul osalema. Gureaki kandideerimisel on oluline omada tõendit diagnoosi osas, see peab olemas olema. Samuti annab kandideerija Gureakile loa enda terviseandmete töötlemiseks ja jagamiseks teiste asutustega. Avaldustega tegeleb nõustamistiim (6 liiget). Avaldusi saabub Gureaki päevas 5-10. Nõustaja lepib sooviavalduse esitajaga kokku vestluse aja. Vestluse käigus selgitatakse välja kandideerija töösoovid, varasemad kogemused, toevajadus, haridus, oskused ja võimed. Kui need vestluse käigus ei selgu, siis suunab nõustaja kliendi edasi grupihindamisele. Grupihindamine toimub neljastes gruppides ja orienteeruvalt 4 tundi. Täiendaval hindamisel on esimeseks osaks enesetutvustus, mille käigus on võimalik hinnata kliendi suhtlemisoskusi. Teises tööosas antakse klientidele tööülesanne, mis tuleb täita tiimina. Kolmas osa on rollimäng (üks inimene saab teenindaja osa, teine kliendi osa).

Nõustamistiimil toimuvad regulaarsed koosolekud 2 korda nädalas, minimaalselt 2 tundi korraga. Koosolekud erinevad Astangu keskuse tööhõivespetsialistide omadest sellega, et nende koosolekute põhifookus on peamiselt Gureakis pakutavate vabade ametikohtade täitmine. NB. Näiteks tol hetkel oli neil vaja õigeaegselt töötajad leida 80 vabale ametikohale. Nende stress ajalise surve osas on justkui vastupidine meile. Neil on olemas vabad ametikohad, kuhu leiavad sobivad vasted nende kaardistatud inimeste näol (võivad parasjagu töötada ka mõnel teisel Gureaki ametikohal, kuid saavad võimaluse teha midagi uut). Vasteid aitab leida ka nende andmebaas. Astangu keskuses on meil esmalt tööd vajavad toevajadusega inimesed, kellele hakkame töökohti otsima.

Kolmapäev, 6. märts

Vahetasime kogemusi töökohapõhise õppimise protsessis. Pärast hindamisprotsessi liiguvad kõik kliendid treeningprogrammi. Treening toimub töökohapõhise õppena Gureaki keskuses. Selle käigus arendatakse tööoskusi, kiirust, töödistsipliini. Maht 200-300 tundi, 8-stes gruppides. Lõppeb eksamiga. Programmi vältel kliendid töötasu ei saa, programmi rahastab töötukassa. Pärast 3-kuulist treeningprogrammi kohtub klient taas oma nõustajaga, et planeerida edasisi samme. Edasiliikumiseks on kolm varianti:

  1. Supported employment – töötamine Gureakis töölepingu alusel, saades vajaduspõhist tuge.
  2. Occupational service – meie mõistes kaitstud töö. Jätkutreening tööturuks ettevalmistamiseks. Variant on jääda ka alatiseks sellesse etappi.
  3. Ordinary market – liikumine avatud tööturu positsioonile.

Töökeskkond on sama nii kaitstud tööl kui juba Gureaki jaoks töölepingu alusel töötamisel – siis näevad õppijad oma eesmärke, kuhu nad saaksid liikuda. Erinevus on tööülesannetes – need on valitud vastavalt kliendi võimekusele.

Üks variant on Gureakis ka dual-training. Programmides osaleb kokku u 130 inimest, programmi kestus on 1-3 aastat. Üks juhendaja 6-7 inimese kohta ning võimalus saada ametlik tunnistus. Osaleja on motiveeritud, kuna saab selle eest töötasu. Pärast 3 aastat on võimalik endale saada tähtajatu tööleping. Seda rahastab ESF – tasudes juhendaja palgast 40%, ülejäänud maksab Gureak oma eelarvest. Nende sõnul tulevad kulude-tuludega 0.

Kutseõpe Gureakis on 100% Baskimaa rahastatud, selleks on neil ka eraldi õppehoone, uus osa avati alles möödunud sügisel. Hetkel õpib seal 69 õppijat. Kokku 6 õpperühma. Meile korraldati ka vestlusring õppijatega, kus nad oma õpiteed- ja kogemusi tutvustasid. Analoogselt meie keskusega, näevad nad, et õppetöös võiks noor osaleda võimalikult kaua, et sotsiaalselt küpseda ning tööturuks ette valmistuda. Nende soovitused on sellised, et Gureakis alustataks täisealisena. Gureakis on erialade õpe pikendatud – mujal koolis saaks erialatunnistuse kätte kahe aastaga, seal kolmega, mis annab noorele samuti lisanduvat küpsemisaega. Õppetöö osa on praktika, mida on kokku 260 tundi – selleks perioodiks värvatakse iga-aastaselt ajutiselt juurde 14 juhendajat, kes saavad 3 nädala jooksul noortele püsivalt toeks olla. Gureak leiab värvatavad peamiselt ülikoolide kaudu – tihti on nad ka Gureakis praktikal käinud (nt eripedagoogika tudengid jne). Gureak väärtustab väga ülikoolide praktikante, kuna neist võivad saada nende tulevased töötajad, kes aitavad toevajadusega inimesi tööturule. Praeguse hetkeni on kutseõppe lõpetanud 2 õpperühma, seega üsna uus osa Gureakis.

Training päeval oli meil võimalus õppijatega kohtuda ja nende tegemistele pilk peale heita. Siin pildil poseerime Gureaki kaubanduse eriala õpi keskkonnas, kus neil on üles seatud väike pood, kus nad õpivad kaupa tundma ja välja panema.
Vahepeal jõudsime ka San Sebastiani vanalinna uudistada.

Neljapäev, 7. märts

Viimasel sisupäeval kohtusime tiimiga, kes tegeleb avatud tööturule minevate inimestega. Meeskonnas on kokku 9 liiget. Nelja ülesanne on suhelda ettevõtetega (jobseekers) ja ülejäänud vastutavad esimesel päeval toetamise eest, analüüsi eest ja profiili koostamise eest (job coaches). Tööhõivetiim töötab toetatud töölerakendamise metoodikale põhinedes nagu Astangu keskuseski.

Tööandjatega kontakti loomine on mõnevõrra lihtsam kui Eestis tänu sisse seatud kvoodile – igas vähemalt 50 liikmega ettevõttes peab töötama iga 50 töötaja kohta üks toevajadusega töötaja. Kui kvoot ei täitu, tuleb tasuda trahv. Kvoodi mõjul pöördutakse ka ise Gureaki poole, et tuge saada ja värvata endale sobiv toevajadusega meeskonnaliige.

Tööd ettevõtetega alustavad jobseekerid. Nemad teevad ettevõttega esimese kontakti, tutvustavad Gureaki ja töötajaid, keda neil ettevõttele töötajateks pakkuda oleks. Kontakte tööandjatega lihtsustab ka Gureaki hea maine ja tuntus regioonis. Gureaki tööhõivetiimil on kasutusel eraettevõtte poolt pakutav andmebaas SalesForce, kuhu märgitakse ettevõtte poole pöördumised ning seotud toevajadusega inimesed. Andmebaasi abil saab tööhõivespetsialist infot, kas ja kes ning millal ning millise resultaadiga on ettevõtte poole pöördunud; kas keegi seal juba töötab jne. Enda tööriistadena ettevõtete poole pöördudes kasutavad ka LinkedIn keskkonda.

Kui kontakt tööandjaga on tehtud ja sobilik koostöö pinnas loodud, siis annab jobseeker ettevõtte info üle job coachile, kes samuti kohtub ettevõttega, analüüsib töökohti. Analüüsi tulemusena valmib raport koos konkreetsete töövõimalustega. Need tööpakkumised liiguvad edasi Training tiimile, kes siis valivad vabadele töökohtadele sobilikud 2-3 kandidaati. Ettevõte saab teha lõpliku otsuse läbi intervjuu või muu meetodi. Kui vabale töökohale on leitud töötaja, siis job coach toetab töötajat tööülesannete õppimisel ja kohanemisel nii kaua kui see on vajalik.

Mõned näited ettevõtetest, kellega koostööd teevad – nt Zara. Viimasel on olemas Frida programm, mis korporatsioonisiseselt on keskendunud erisuste toetamisele ja seisavad selle eest, et ka erivajadustega inimestel oleks võimalus töötada avatud tööturul.

Uurisime ka kliendimahtude ning riiklike normide kohta, saime infot, et kohalik töötukassa eeldab neilt, et Gureak looks aasta jooksul kontakti 170 uue ettevõttega, selle täitmine pidi olema päris keeruline. Reaalsus on see, et umbes 5 uut ettevõtet iga kuu.

Mis meid selle päeva juures enim inspireeris, oli valdkondlik spetsialiseerumine kindlatele töölõikudele. Milline võlu tundus asjaolul, et üks inimene on ettevõtetega suhtluse peal ning sai selles vallas aina tugevmaks ja teadlikumaks. Samaväärselt meie imetlusele imestasid Gureaki tööhõivetöötajad, kuidas meie oleme lahendanud toetuse selliselt, et üks spetsialist on nii tööeluks ettevalmistaja, ettevõttega kontakti looja kui ka tööharjutusel, tööle suundumisel toevajadusega inimese ja seotud ettevõtte igakülgne toetaja.

Töökoosolekuid peavad jobseekersid iga nädal ja 1 x kuus teevad seda jobcoachid. Kõik 9 meeskonnaliiget kohtuvad 1 x kahe kuu tagant. Oma juhti kohtavad nad seega harva, kuid nad teavad, et neid usaldatakse ning neil on vabadus võrdlemisi enda äranägemise alusel oma tööd juhtida. Töötukassa rahastab igat sõlmitud töölepingut ja järeltuge. Töötuse arv Eestis jaanuari seisuga on 8.3% ning Hispaanias nende andmetel 11.7%, konkreetselt Baskimaa regioonis 6,5%.

Raskused töölistamisel olid meil ikkagi väga sarnased – töökoha sageli leiame, kuid selleks, et inimene pikemaajaliselt seal ka püsiks, on vaja palju vaeva näha ja tugimeetmeid selleks, et nö reele tagasi aidata. Tööandjate valmisolek võtta enda meeskonda toevajadusega inimene kasvab ajas, kuid aeglases tempos.

Siin on pildil on meiega väga lahe Gureaki tööhõivetiim.

Päeva ja kogu õpirände lõpuks viidi meid spaa- ja heaolukeskusesse La Perla, kus saime suhelda toevajadusega noortega, kes seal töötavad.

Meil oli veel veidi aega enne pakkimist ning uude majutuskohta minekut ja meile soovitati ikkagi turistiosa ka läbi teha ning funikulööriga mäkke sõita ning ülevalt avanevat vaadet nautida, mida ka rõõmuga tegime.

Selle järel veel viimane jalutuskäik rannal, õhtusöök hotelli ümbruses, pakkimine ning kiired jalad, et püüda viimane, kella 22-ne buss Bilbaosse.

Tagasitee

Seoses meie tühistatud lennuga, olid meil põnevad päevad, et leida uus viis koju saamiseks. Lennufirma pakkus küll, et leiab meile alternatiivi, kuid kõnejärjekorras oli üle 800 inimese ning otsustasime ise tagasilennu leida. Lõpuks leidsime variandi Bilbao-Madrid-Helsinki-Tallinn, mis tähendas meile päev varem tagasilendu ning uut majutuskohta. Neljapäeva hilisõhtul sõitsime Bilbao lennujaama kõrval asuvasse hotelli, kus veetsime mõned unetunnid ning varahommikul saime lennujaama ning reede õhtul kell 20 olimegi Tallinnas. Tundsime, et õpiränne oli mõtteid avardav, seltskond väga meeldiv – koostöö sujus ning pikad ootetunnid lennujaamas möödusid muljetades ja kiirelt.

Füsioterapeudid ja tegevusterapeut külastamas Fundação AFID Diferença

Lend Lissaboni

Lissaboni sõit oli kui iga reisija unistuste reis- pilvitu taevas, lennud väljusid õigeaegselt, lendude vahel oli aega rahulikult kohvi ja head seltskonda nautida. Lennuki maandudes võttis meid vastu päikseline, 16 soojakraadiga ilm.

Füsioterapeutide ja tegevusterapeudi õpiränne Portugalis Fundação AFID Diferença (edaspidi AFIDi keskuses) puhul oli tegemist Erasmus+ noortevaldkonna õpirändega, kus kahe asutuse töötajad vahetavad kogemusi, parimaid praktikaid ning leiavad lahendusi ühistele väljakutsetele noortega töös. Alates novembrist kohtusime AFIDI keskuse nelja terapeutiga üle nädala veebi teel- tutvustasime keskuste tööd, leidsime ühisosad projektiks ja eesmärgid kohtumiseks ning panime paika ajakava, päevaplaanid.

Meie eesmärgiks sellel õpirändel oli soov näha ja saada praktilisi teadmisi meetoditest, mida kasutatakse AFIDi keskuses kaasamaks erivajadusega inimesi erinevatesse sporditegevustesse ning kas ja kuidas tagatakse järjepidev füüsiline aktiivsus. Soovisime koos AFID keskuse füsioterapeutidega leida parimaid nippe, kuidas toetatakse ja suunatakse kliente tervislike eluviiside rakendamisel. Füsioterapeutidena koos AFIDI keskuse spetsialistidega leida koos erinevatest kasutusel olevatest füsioterapeutilistest lähenemisest parimad praktikad, mida sobivuse korral saaksime ka enda töökeskkonnas rakendada.

Tegevusterapeut soovis sellelt õpirändelt saada esmajärjekorras praktilisi teadmisi ja kogemusi seoses aiandusteraapiaga, mida rakendada töös klientidega meie keskuse uhiuuel välialal. Kuidas keskuses tegutseda keskkonnasäästlikumalt ja rohelisemalt. AFIDi keskus jäi silma just selle poolest, et neil on väga laialdased rehabilitatsioonivõimalused ja eraldi ka aiandus(rohe)osakond (AFID Green). Teine oluline eesmärk on suurendada oma kompetentsi tegevusteraapia valdkonnas ja saada uusi värskeid ideid AFIDI keskuse tegevusterapeudiga koostöös – hindamismetoodikad, igapäevaeluoskute toetamine,  klientide/õppijate motiveerimine.

Esimene päev, 11.märts

AFIDi keskusega tutvumine ja esimene sportlik tegevus.

Hotellist keskusesse jõudmiseks alustasime väikse jalutuskäiguga mäkke AFIDi keskusesse. Meid ootasid vastuvõtjad Margarida, Karina (tegevusterapeudid), Joa (füsioterapeut), Marco (spordiinstruktor), Edite (personalijuht) ja Mauro (osakonna juht), kellega me olime juba kohtunud läbi veebi paari kuu jooksul mitmeid kordi. Lühikese tutvumise ja AFIDi keskust tutvustava video vaatamise järel asusime kohe tegudele ja läksime noortega kergejõustiku trenni.

Marco viib läbi kord nädalas 6 liikmelise grupiga kergejõustiku trenni Lissaboni staadionil- Estádio Nacional (https://en.wikipedia.org/wiki/Est%C3%A1dio_Nacional). Soojendus algas imelisest pargist, kus on väga palju erinevaid võimalusi sportlikeks tegevusteks, näiteks golf, vibulaskmine, tennis. Nägime paljusid inimesi tegemas hommikujooksu, kõndi pargis. Meie sportlasgrupp astus kiirel ja kindlal sammul mäest üles, et jõuaksime staadionile.

Noorsportlased oli alustavad kergejõustiklased ning sportlik tase oli väga erinev. Kergejõustikutrenni esimene eesmärk oli teineteisega arvestamine, grupis tegutsemine, individuaalne füüsiline aktiivsus ja juhendaja poolsete juhendamise järgi tegutsemine ja koostööoskused.

Selle päeva trenn oli jooksuvõistlusteks harjutamine- startimise harjutamine, rajal püsimine. Samuti tehti harjutusi meeskonnatöö harjutamiseks, ning kiirusharjutusi. Kergejõustikutrenni väljundiks on ka eriolümpia võistlustel osalemine. See innustab noori ja motiveerib pingutama. Võistlustel osalemine on samuti treeneri Marco jaoks väga oluline.

Lõuna on organiseeritud keskuses kohapeal ja igal terapeudil on üks päev nädalas kohustus olla abiks sööklas. Vaadata, et kõigil klientidel on kõik korras ja valmis abistama vajadusel.

Pärastlõunal osalesime individuaalses füsioteraapias. Teraapias oli meie jaoks täiesti teistsugune kui meie tavapärane vaikne teraapiaruum- õhkkond väga vaba, kliendid-terapeudid kõva häälega rääkimas, mööda minnes tuttav töötaja kliendiga lobisemine ja väga sõbralik suhtumine kliendiga. Teraapiaruumi sattus ka endine praktikant, kes tervitas kõiki.

Saime häid mõtteid teraapiast- peegli kasutamine kliendile kehasendi korrigeerimiseks.

Füsioteraapia järgselt arutasime koos terapeutidega klientide teraapiatest eesmärkidest ja tegevustest. Marco hindas kõrgelt ka eesti šokolaadikomme 🙂

Päeva lõpetas AFIDi keskuse majatuur- külastasime töötubasid, klientide eluruume, väliala ja kutseõppe klasse.

Õhtul tutvusime Belemi torni ja promenaadiga. Avastasime Markado da Ribeira, mis on turuhoone ning ka suur söögikoht.

Teine päev, 12.märts

Alustasime päeva koos noortega basseinis ujumistrennis. Kuueliikmeline grupp käib üks kord nädalas AFIDI keskuse lähedal olevas avalikus ujulas trenni tegemas. Ujujate tase oli erinev- ühed tegid trenni, et osaleda võistlustel, teised omandasin ujumisoskuseid. Meie esindaja võistlussportlastega oli Ekaterina. Trenn oli intensiivne, puhkepause oli ainult niipalju, et kuulata treeneri juhiseid ja mis on järgmine ujumisstiil. Harjutused erinevate ujumiststiilidele oli 50 meetri kaupa. Trennis oli ka võistlusmoment, kus tuli ajapeale võimalikult kiiresti ujuda. Algajate grupile oli ka tehnikaharjutused. Ujumisetrenn on ka üks osa igapäevaelutegevuste õppimise osa. Eelnevalt olid trennis osalejad tegevusterapeutide juures õppinud iseseisvalt pesema, riietuma ja õppinud hoolitsema, et kõik treeninguks vajalikud asjad koos on. Muidugi juhtub ka äpardusi ja unustatakse näiteks ujumisprillid maha.

Päeva teises pooles saime täpsema info keskusest.

AFIDi keskusesse tulevad inimesed pärast seda kui neil haridustee lõppenud, Portugalis on koolikohustus kuni 18. elusaastani. Keskuse kõige noorem klient ongi 18. aastane, kuid enamus on siiski vanemad. AFIDi keskuses on kutseõpe, tegevuskeskused ning 37 kohta ka püsivaks elukohaks. Kõige pikemaealine AFIDi keskuse klient on elanud ja saanud teenusteid juba 30 aastat. Teenused AFIDI keskuses on rahastatud riiklikult ja osaliselt tuleb peredel tasuda vastavalt sissetulekule.

AFIDi keskusesse saabudes tehakse teenuse saajatele põhjalik hindamine 1 kuu jooksul, kus inimene saab osaleda erinevates töötubades ja teraapiates. Vesteldakse nii noorega kui tema lähedastega, et selgitada välja teenuseks vajadused, millised on soovid ja eesmärgid. Hindamise viivad läbi nii terapeudid kui ka töötubade juhendajad. Hindamise käigus selgub millised tegevused, milline töötuba on inimesele kõige sobivam. Töötubadest on kangasteljed, käsitöö, keraamika, kunsti, muusika töötuba.

Arutasime koos ka terapautide tööd keskuses. AFIDI keskuse spetsialistidel on töönädal 35 tundi, puhkus suvel 22 päeva (sellest 14 päeva augustis on keskus kollektiivsel puhkusel). Spetsialistidel on planeeritud töönädalas 30 pooletunnist teraapiat ja 5 tundi on dokumenditööks. Kõlama jäi, et ka AFIDi keskuse spetsialistid teevad sarnaselt meie keskuse spetsialistidega väga palju meeskonnatööd. Näiteks hindamiskokkuvõtete kirjutamiseks eelneb meeskonnatöö, kus arutakse millised muudatused on kliendi tegevustes toimunud.

Saime võtta osa väga huvitavast individuaalsest tegevusteraapiast. Isabella on läbinud massaažikursuse ning tema soov on teha teistele klientidele massaaži. Praegu õpib ta tegevusterapeudi juhendamisel kliendiga suhtlemist ja töövõtete järjekorda. Tegevusterapeut Karina sõnul oli see teraapia, kus meie osalesime väga eriline, sest Isabella mäletas peaaegu kõiki töövõtteid. Isabella oli väga pühendunud massaaži tegemisele ja väga püüdlik.

Samuti saime lähemalt vaadata ja proovida tunnetustoa võimalusi lõdvestumiseks.

Selle pildi alt-atribuut on tühi. Failinimi on 20240312_161202-2-768x1024.jpg

Õhtul tutvusime Lissaboni kesklinnaga, sõitsime ajaloolise trammiga ning sõime kuulsaid kalapirukaid.

Kolmas päev, 13.märts

Tutvusime aianduse kutseõppega ja AFID green alaga.

Kutseõppesse tulijatel on sarnane hindamine Astangu keskusele, kus spetsialistid vestlevad kandidaatidega, nende peredega ja seejärel kutseõpetaja teeb töökatse. See kõik on selleks, et leida kas õppetöös osalemine sobib, kas eriala on õige. Kutseõppes on kuni 6 õppijat ühes õpperühmas. Õppetöö kestab 6 kuud ja seejärel on 6 kuud praktikat ettevõttetes. Kutseõppe õpperühmadega õppetöö alustamiseks tuleb iga-aastaselt taotleda koolitusraha.

Aianduse õppes nägime maitsetaimede kasvatust, taimede kuivatamise protsessi (kuivati oli õpetaja disain ja ehitatud koos õppijatega). Õppetöö raames kõik ülejääv – muld, taimed, lehed komposteeritakse ning muld kasutatakse ära uuesti. Seemnest komposteerimiseni süsteem. Õppijad teevad kõiki aednikutöid, kasvatavad ette taimi, potistavad taimed, hoolitsevad taimede eest kasvuperioodil ja korjavad saagi. Õppijad õpivad kasutama ka aiandustehnikat nagu muruniiduk, saag, oksakäärid.

Taimeriiulid, kasvatuskohad on kõik ise tehtud ja väga loomingulise lähenemisega, keskkonnasäästliku mõtteviisiga.

Keskuse rohealal on kanad, part, lammas ja kits. Loomade eest hoolitsevad kõik AFIDI keskuse erinevate tegevusrühmade ja kutseõppe õpperühmade kliendid.

Tegevusterapeut Karina eestvedamisel oli meil koos AFIDI keskuse terapeutidega case study Isabella osas. Karina tutvustas Isabella tegevusplaani ja selgitas tegevusplaani koostamise protsessi. Saime teha ka ise mõttetööd Isabella eesmärkide seadmisel.

Päeva teisel poolel osalesime kahe kliendi füsioteraapias. Ühe kliendi teraapia oli suunatud tasakaalu parandamisele, koordinatsioonile ja keskendumisele tegevustele. Teine klient teraapias oli raske füüsilise puudega noormees, kelle puhul terapeut kasutas passiivseid tehnikaid. Füsioterapeut Joal on väga erineva füüsilise võimekusega kliendid ning teraapiad on seetõttu kõik väga erineva intensiivsuse, harjutusvaraga.

Neljas päev, 14.märts

Pagaritund ja golf

Osalesime AFIDi keskuse pagaritöö tunnis, kus sellel päeval oli kavas kolm küpsetist- suhkruküpsised ja kas erinevat šokolaadikooki. AFIDi keskuse noored näitasid meile kuidas valmistatakse portugalipäraseid suhkruküpsiseid. Pagaritöö tunniga oli lõimitud erinevad õppeained, näiteks matemaatika- retsept tuli kohanda väiksemateks kogusteks, sest 12 muna asemele oli võimalik kasutada ainult 10 muna; inglise keel- külalistele tutvustati retsepti ja prooviti numbreid öelda inglise keeles; muusika- tunni saatjaks oli raadio, kus tuli parajasti kõige popim lugu ja tunnis olijad laulsid kõik kaasa ( https://youtu.be/41W_Dx_Ajj4?feature=shared); sotsiaalsed oskused- koostöö meeskonnana, üksteise abivajaduse märkamine ja abistamine.

Ja siis oli meie kord hakata valmistama küpsiseid. Juhendajaid oli meil mitu, kaasa elamine oli emotsionaalne ja naerust rõkkav.

Päeva teises pooles osalesime Marco golfi treening-grupis. Iganädalaselt osalevad neli noort golfi trennis, et ühel päeval kui sportlik vorm on nii hea, võtta osa golfi võistlustest. Golfitrenn algas sellega, et meile tutvustati golfiväljakul käitumistavasid ja mängu reegleid. Saime koos noortega proovida avalööke ning väljakul lööke auku.

Meie tase oli golfimängus ei andnud võrrelda AFIDi sportlastega, sest meil oli raskused pallile pihta saamisega, samas meie kõrval noored lõid mängleva kergusega õiges suunas palle.

Päeva lõpus võtsime koos AFIDi spetsialistidega kokku noortevaldkonna õpirände. Leidsime väga palju ühisosasid keskuste töös- kliendikeskne lähenemine, meeskonnatööd, tegevuskavade koostamine, teraapiavajaduste märkamine- hindamine ja teostamine, eriolümpia ühenduse võistlustest osavõtmine. AFIDi keskusest on meil õppida kogukonnas olevate sportimisvõimaluste kasutamist regulaarseteks treeninguteks ja seeläbi regulaarse liikumisharjumuse tekitamist.

Koos arutatud tervisliku eluviisi teemadest sündis ka plakat:

Suur aitäh Karinale, Marcole, Joale, Margaridale sooja vastuvõtu eest ja sisukate päevade eest!

Teisipäev, 12.märts 2024

Siin on ühe saksa IT õpilase tehtud plakat

Elu on ilus – Life is beautiful – Das Leben ist schön – La vie est belle – La vida es bella

Teisipäev algas samuti kiirelt, jõudsin juba 7.45 Euro BBV-sse, et kirjutada Astangu blogi kuna hotelli internet on täiesti olematu (maikuus võtame kindlasti teise hotelli, kus on kiire internet). Õigemini ei ole võimalik üldse hotelli WiFi-le ligi pääseda. Kui loodan oma mobiili 4G peale siis näitab selle asemel E tähte : ) Kui kallis lugeja küsib kas seal Saksamaal nagu midagi hästi ka on siis vastan, et siinsed inimesed on selle eest imelised. Sellist külalislahkust, sõbralikkust ja abivalmidust kohtab küll väga harva. Mitte, et meil Astangul midagi teistmoodi oleks, meie oleme ju samasugused. Toon siin põgusalt ära, mida täna asjalikku tegin: 8:30 – 9:15 Töövarjutamine IT-tunnis koos IT-õpetaja Juri Hameniga 9:40 – 10:25 Töövarjutamine äri inglise keele tunnis kontorihalduse eriala õppijatele koos inglise keele õpetaja Birgitta Feldgesiga 10:25 Arutelu IT-õppekavade teemal koos IT-õpetajate Juri Hameni ja Markus Werneriga
12:00 Lõunasöök sööklas 14:00 – 14:45 Prantsuse keele tunnid koos Petra Sommer-Schmeicheliga 15:00 Külastus Trieri, vaatamisväärsuste vaatamine. Kui päris aus olla siis Juri tundidest ei saanud ma mitte midagi aru, sest see on rohkem meie Kristjan-Pärt-Marko-Raido pärusmaa, aga vot Birgitta nimelise naisega võiks tunnis lõpmatuseni olla, sest tema pani kohe õpilased tööle ja andis neile ülesandeks õpetaja Sirli käest küsimusi küsida. Küsimused olid armsad: What is your favourite animal? What hobbies do you have? What is your favourite color? Why do you like your job? Viimasele küsimusele tuli vastus õige kiiresti – Because I like my students! Kahe IT õpetajaga arutasime, et missugused inglise keelsed IT õpikud üldse on saadaval ja siis avastasime kaks head õpikut, mille kirjastust enam ei eksisteeri. Anne lubas mulle koopiad teha ja tigupostiga Eestisse saata. Lõunasöögid on siin väga head ja maitsvad peaks ütlema, väga suured portsud ja mis peamine, tasuta! Prantsuse keele tund kulges lõbusalt, sest õpetajad tõesti naudivad oma tööd ja teevad seda mõnuga, mängleva kergusega ja alati rõkkava naeruga. See annab õpilastele sellise positiivse laengu ja kellelgi pole probleeme hommikul kooli tulemisega. Külastus Trier’i sellest ma parem ei räägi, sest hakkate veel kadedust tundma, nimelt käisime Weinhaus restoranis veine degusteerimas. Kokku 5 erinevat sorti, kõik kohalik kaup loomulikult. Tuletan meelde, et Trier asub imekauni Mosel jõe kaldal. Siin mõned pildid ja link, et tekiks parem ettekujutus.

Trier – üks kõige vanematest linnadest Saksamaal

https://www.merian.de/deutschland/rheinland-pfalz/beeindruckende-sehenswuerdigkeiten-in-trier

Kolmapäev, 13.märts 2024

Kolmapäev nagu ka kõik teised päevad algas vara, sest töö vajab tegemist. Siin päevakava, milliseid tunde külastasin ja keda kohtasin: 8:30 – 9:15 Töövarjutamine IT-tunnis koos IT-õpetaja Juri Hameniga 9:40–10:25 Töövarjutamine inglise keele tunnis büroojuhtimise õppijatele koos Hedwigiga 10:25–11:10 / 11:25–12:10 Töövarjutamine inglise keele tundides turismiala õppijatele ja IT tunnid, koos inglise keele
õpetaja Birgitta Feldgesi ja Markus Werneriga 12:15 Lõunasöök sööklas 14:00 – 14:45 Inglise keele tunnid tunnistuse omandamiseks koos Hedwig Serwasiga; või hispaania keele tunnid koos Petraga. Juri tund läks suhteliselt blogi kirjutamise tähe all, sest programmeerimisest ei tea ma midagi. Ärge arvake, et blogi kirjutamine on mingi lihtne töö – ei ole! Esiteks pole internetti siis avastasin, et läpaka aku on tühi. Sellest ei piisanud, sest olin vale laadija Astangult kaasa võtnud, lihtsalt doki küljest, mille otsikut ei saa läpaka taha ühendada. Nice! Õnneks leidis IT-spets Klaus mulle uue laadija. Kõigepealt vaatasid 2-3 eksperti, et kas seda laadijat üldse tohib kasutada, äkki plahvatab. Kõik parameetrid valgustatud luubiga tagumise külje tagant loetud, jah – tohib küll! Kõik keele tunnid möödusid ladusalt ja aega jäi isegi väheseks, sest tunnid on ainult 45 min pikad, ma jõuaksin selle ajaga ainult sissejuhatuse ära teha ja tund oleks juba läbi : ) Viimase 45 min tegin veel kahe õpetaja vahel pooleks, et jõuaks nii ühte kui teist kuulata. Hedwig rääkis inglise keele riigieksamitest ja nende ülesehitusest Saksamaal (suhteliselt sama, mis meil) ja Petra tegi ägeda hispaania keele tunni, kus pani õpilased tõeliselt proovile. Tehnika oli selline, et alguses tõlkisid õpilased hispaania keele teksti saksa keelde ja õpetaja kirjutas tõlke tahvli peale. Ma veel mõtlesin, miks ta seda teeb ja siis hiljem sain aru, et nüüd sulgesid õpilased õpikud ja hakkasid saksakeelset teksti tahvli pealt uuesti hispaania keelde tõlkima. Väga hea nipp, aga ma teeks seda kuidagi kergemalt arvuti kaudu. Kooli personalil on kõigil õuna pildiga lauaarvutid ja õpetajatel on kõigil klaviatuuriga iPad’id, mida saab projektoritega siduda. iPad’is on digitaalsed päevikud, mida nad täidavad tunni ajal ja märgivad puudujaid. Puudujatesse suhtutakse väga suure hoolega, sest kui õpilasel on rasked ajad siis sellesse suhtutakse täie tõsidusega ja lastakse tal olla kuni paraneb. Siin on nimelt rahunemise tuba võrkkiigega.

Neljapäev, 14.märts 2024

Neljapäev algas koolis pisut aeglasema tempoga, Anne tuli mulle 9.00 hotelli järgi ja viis mind kooli, et saaksin oma blogi kirjutada, sest aega oli kuni kella 11.00-ni seda teha. Siin veelkord viimase päeva kava: 11:00 Euroopa-teemalised tegevused Euro-BBW-s ja kokkuvõtte tegemine koos Annega 12:10–12:55 Inglise keele tunnid turismiala õppijatele koos Birgitta Feldgesiga 13:00 Lõunasöök sööklas 14:00–14:45 Inglise keele järele aitamise tund segagrupiga 15:00 Külastus Bernkastel-Kues’i koos Harry ja Annega. Tegelikult oli nii, et tahtsime juba kolmapäeval ikkagi proovida külastada Bitburgi pruulikoja muuseumi, aga see oli endiselt suletud, kuigi kodulehel seisis, et avatud kuni 17.00. Pärisime Anne’ga, et miks nii ja siis öeldi meile, et muuseumi saab minna ainult giidiga koos, mida tuleb ette broneerida ja viimane giid oli päeval kell 14.00, aga meie olime kuskil kell 15.30 ukse taga ja nõudsime sissesaamist. Ühesõnaga on meil nüüd maikuus üks giidiga muuseumi külastus programmi sisse kirjutatud. Nagu naistel kombeks siis rahunesime mõlemad maha ainult kohvikus suure šokolaadikoogi tüki taga ja jõime teed peale. Kohe tuju jälle parem : ) Aga tulles tagasi neljapäevase kava juurde siis allkirjastasime Anne’ga kõik vajalikud paberid, samas rääkis Anne, et mis huvitavaid Euroopa-teemalisi projekte nad veel minevikus oma koolis on teinud. Ülejäänud päeva veetsin ma inglise keele õpetaja Birgitta seltsis, kes rääkis reisimisest ja geograafiast. Lõpus said õpilased jälle minu käest küsimusi küsida, sest kõik grupid, keda ma tundides külastasin olid erinevad. Vahepeal pidasid 2 kolleegi oma sünnipäeva, kus mul õnnestus samuti viibida ja kõiki korraga näha. Põhimõtteliselt terve kooli personal oli koos ja tervitas sünnipäevalisi. Võileivad ja kook oli kooli pagari ja kokanduse õpilaste endi valmistatud. Super hästi tehtud! Sünnipäevalapsed olid väga lõbusad sellid, viskasid nalja ja kõik tundsid üksteise seltskonnast rõõmu. Neljapäev lõppes sellega, et Harry ja Anne sõidutasid mind Luksemburgi, et minna ühiselt koos Moodsa Kunsti Muuseumisse nimega MUDAM. See oli ikka omaette kogemus, nagu mind ette hoiatati siis ei saa igaüks sellisest kunstist aru ja ei oska seda tõlgendada. Õnneks mina sain aru kuna olen ise kunstikooli lõpetanud. Muuseumis käidud, jätsin Anne ja Harry’ga hüvasti, nemad sõitsid koju Bitburgi tagasi ja jätsid mind Luksemburgis elava sõbranna hoolde, kellega sõitsime kesklinna, et panna oma raske seljakott korterisse ja minna ise edasi kuhugi õhtust sööma. Maandusime Kreeka restoranis, kus mulle jälle välja tehti.

Harry tahtis ka pildile jääda ja piilub nurga tagant, et mis toimub ; )

Reede, 15.märts 2024

Reede oli selles mõttes huvitav päev, et minu lennuk läks alles pool seitse õhtul, seega oli mul terve päev aega tegeleda “oma asjadega”. Kuna minu ülikooliaegne sõbranna, kellega ma koos 5 aastat saksa keelt õppisin, töötab nüüd Luksemburgis Rahvusvahelises Investeerimispangas siis saime juba neljapäeva õhtul peale tema tööd kokku ja läksime linna peale jalutama, kell 20.30 otsustasime keha kinnitada ilusas Kreeka restoranis. Korterisse tagasi jõudsime alles kell 23.00. Tänavad on õhtul hilja ohutud ja Luksemburgi ühiskondlik transport on tasuta. Ühesõnaga emotsioonid on laes ja jutt käib läbisegi neljapäeva ja reede vahel. Nii, tuleme nüüd reede juurde tagasi. Reede algas kell 9.00 kui korteri omanik tegi mulle imemaitsva pudru ja jõime kohvi juurde. Kuna inimesed pidid töötama ja minul oli vaba päev siis otsustasin linna peale minna ja tutvuda vaatamisväärsustega. Klaus sõitis ekstra minu pärast linna ja pakkus mulle seltsi kuna on rohkem kursis Luksemburgis erinevate kohtadega. Jalutasime vanalinnas ja jõudsime Raekoja sarnase hooneni, kus töötasid hertsog ja hertsoginna, sest Luksemburg on teadupärast hertsogiriik, mitte enam Saksamaa. Ise ajasin kogu aeg sassi, pealinnal ja riigil sama nimi. Raekoja vastas oli šokolaadi pood, kus sai kuuma šokolaadi joomiseks osta ja šokolaadi kooki peale süüa, väga rammus! Edasi kõmpisime ühest katedraalist ja kirikust teise, sest olen nendest ise väga huvitatud. Tegin pilte nii seest kui väljast. Väga ilus kogemus. Kõik need 6 päeva sadas vihma ehk siis ilmaga väga ei vedanud, ainult neljapäev paistis päike natuke pilve tagant. Aga kui on seljas õiged riided ja jalas õiged jalanõud siis ei olnud mul sellest vihmast ei sooja ega külma. Kõik need 6 päeva olid väga toredad tänu toredale seltskonnale ja need inimesed seal Euro BBV-s on ikka fantastilised. Tundsin ennast nagu “kuninga kass” või peaks ütlema “hertsogi kass” ; ) Igale poole viidi ja tehti välja, mul oli lõpus juba veidi piinlik, et millega ma küll sellise suhtumise olen ära teeninud. Ma ju kõigest Astangu KRK inglise keele õpetaja ja nüüd siis kohe selline suhtumine minusse. See kõik on südant soojendav ja kui Euro BBV inimesed peaksid tulema Tallinnasse vastu visiidile siis üritan samaga vastata. Kahju oli kohe lennujaama lahkuda kell 17.00, aga ka igal muinasjutul on oma algus ja lõpp.

Euro BBW-s Bitburgis, töövarjutamine – Sirli Linnat

Esimene päev – Pühapäev 10.märts 2024

IT-õpetaja Klaus Hoffmann tuli mulle Luksemburgi lennujaama autoga vastu ja küsis kohe, et kas tahan otse hotelli minna, kohvi jooma või vaatamisväärsustega tutvuma. Minu vastus oli viimane, seega käisime ühe suure mäe otsas, mille nimi on Mariensäule, sealt avanes selline vaade, mida ei unusta iial. Luksemburgist Bitburgi oli umbes 1 tunnine autosõit, läbides samuti ühte kaunist linna nagu Trier. Käisin kohe esimesel päeval oma kannad villi, õnneks olid mul kaasas tagavara jalanõud, mida soovitan alati teha kõigil, kes reisile soovivad minna. Hiljem jõudsime tühja hotelli ukse taha, kuhu oli akna peale jäetud kiri, et missugusest postkastist saan koodiga kätte oma hotelli toa võtme, mis avas kõiki uksi. Lõpuks maandusime Kreeka restoranis, sest kõhud olid juba väga tühjad. Tellisime 3 erinevat rooga, Kreeka salati, Moussaka ja Klaus tellis juustuga täidetud sealiha rulli, mis on samuti üks Kreeka toidu spetsialiteete. Tagasi tuppa jõudsin alles kell 22.00 kohaliku aja järgi ja 23.00 Eesti aja järgi, sest siin on ajavahe 1 tund. Öösel väga magada ei saanud kuna uus koht ja Klaus ütles, et seal tühjas hotellis kindlasti kummitab.

Alati kaasa tagavara jalanõud, isegi kui on ainult käsipagas!

Teine päev – Esmaspäev 11.märts 2024

Esmaspäev algas kohe väga töiselt ehk siis oli minu jaoks terve programm kokku pandud. Hotellist Euro BBW’sse on vähem kui 1 km ehk siis selle 800 meetrit kõndisin jalgsi, ignoreerides ville oma kandade peal. Päev algas 8.30 kohaliku aja järgi. Kohe sissekäigu juures oli mulle jäetud eestikeelne tervitus: Tere tulemast Sirli Linnat! Pisar tuli kohe silma sellise sooja vastuvõtu peale : ) Siin lühikokkuvõte päevaplaanist:

8:30 Tervitus Euro-BBW-s. Koolijuht Petra Sommer-Schmeichel, õpetaja Hedwig Serwas ja Erasmus+ koordinaator Anne Unfried. Selgitus tundides kasutatavate materjalide ja didaktiliste lähenemisviiside kohta. 9:45 – 10:25 Inglise keele tunni külastus: meediakujunduse eriala tund. Harry Morrison, inglise keele õpetaja. 10:50 – 12:45 Külastus Bitburgeri pruulikoja külastuskeskusesse 13:00 Ühine lõunasöök sööklas 14:00 Lühiettekanne Euro-BBW-st: eesmärgid, teenused ja töömeetodid. 16:00-17:30 Ringkäik Euro-BBW hoonetes.

Kahjuks pruulikoja külastus jäi ära, kuna just sellel päeval oli see avalikkusele suletud. Aga kuna päevakava on väga paindlik siis saab seda mõnele teisele päevale lükata. Kõige rohkem meeldisid mulle Anne ja Petra tehtud ettekanded, mis olid väga lihtsa ja loogilise ülesehitusega. Petra ettekanne oli üldiselt Euro BBW kohta ja Anne rääkis juba detailsemalt kõikidest osakondadest, kes on õpilased ja mida täpsemalt seal koolis õpetatakse. Ütleme nii, et mul on sellel töövarjutamisel ka omad kasud mängus, sest saan siin oma roostes saksa keelt praktiseerida ja kõik on sillas, et ei pea minuga kogu aeg inglise keeles rääkima : )

Oulu õpiränne Arendus ja Suunajuhid

20. november

Kogunesime oma grupiga lennujaamas kell 8.30. Kahjuks selgus, et hooajalised viirushaigused olid oma osa võtnud ning kahandanud meie reisiseltskonna 4 liikmeliseks. Lennuki väljumine pidi olema kell 10.35, kuid praktiliselt kohe peale turvakontrolli läbimist selgus, et lend on üle tunni edasi lükatud. Lennujaam on muidugi parim paik, kus oma aega veeta, kuid ärevaks tegi tõsiasi, et meie maandumise vahele Helsinkis ja edasilennust Oulusse jäi napid 12 minutit. Maandudes selgus loomulikult, et Oulu lennuki värav on teises terminali otsas ning see sprint, mille ette võtsime, oleks au teinud ka täisverd sportlasele. Siiski jõudsime napilt lennule ja lootsime, et sellega päeva teravused lõppesid.

Oulus, kohe kui telefonid taas levisse jõudsid, saime sõnumi, et meie küll oleme Oulus, aga äraantav pagas otsustas Helsingisse jääda. Muid viperusi päevajooksul siiski ei olnud ning bussisõit hotelli ja majutus sujus tõrgeteta. Jõudsime ka lühikese jalutuskäigu ning õhtusöögi teha linnas ning enne kui õhtut oma tubadesse veetma läksime jõudsid ka kohvrid meile järgi. Lõpp hea, kõik hea.

21 november

Hommikul võttis meid vastu karge talveilm. Meie hotellist on ca 10 minuti jalutuskäik peahoone juurde, kus kell 9.00 võttis meid vastu Miia, kes on välissuhete koordinaator. Meie grupiga liitus ka õprändel Helena Prantsusmaalt. Esmalt anti meile üldine ülevaade keskusest ja aktuaalsetest teemadest. Paar aastat tagasi võeti vastu Soomes seadus, millega tõsteti kohustuslikku hariduse iga 18 aastani. Kui mõte on iseenesest hea (ja ka meil Eestis arutelul) siis väljakutse on kutsekoolidele see, et koormus haridussüsteemile on kasvanud aga rahastust ei anta Soomes mitte õppima asumise järgi vaid tagantjärgi. Koolidel seadusemuudatuseks valmisolekut ei olnud. Kutsekoolidesse jõuab palju rohkem suurema toevajadusega õppijaid. Näiteks on hetkel Oulu Luovis 17 Telma kursust, mis on sisuliselt Astangu KT kursused. Kursused on aga siin 3 aastased. Üldse on Luovi esindatud 30-s kohas üle Soome, siiski osades kohtades on tegu mõne kutsekooli juures olevate gruppidega, mitte eraldi koolidena. Ka on olemas satelliitõpe, kus õppetegevus toimub läbi vebi. Õpilastel on kohapeal toeks Luovi palgatud tugiisik. Sellist õpet viljeletakse aga ainult erijuhtudel, kui ei ole võimalust õpilast mõnda Luovi keskusesse õppima tuua. Palju õpet ei toimu keskuse ruumides vaid pigem eelistatakse praktilist õpet majast väljas ettevõtetes. See, millal õpilane majast välja läheb, oleneb õpilasest. See võib toimuda juba esimesel õppeaastal aga ka hiljem. Õppetöö korralduse ajaline mõõde on nagunii Soomes keeruline teema, kuna vastuvõtt ja lõpetamine ei ole seotud konkreetse kooli algusega vaid vastuvõtt toimub aasta läbi. Uusi õpilasi võetakse vastu 5 korda aastas ja lõpetamisi toimub aasta läbi iga kuu viimasel reedel. Ka õppegruppides on õpilased erinaval kaugusel oma õppetööga. Sellise õppetöö aluseks on individuaalne õppekava, mis tehakse igale õpilasele. Õppeplaan vaadatakse üle vajadusel või vähemalt 3 korda aastas koos õppenõustajaga. Sisendi annavad aga kõik meeskonnaliikmed. Õppimisel pole oluline ajaline mõõde vaid see, et õppekavas sisalduv on omandatud. Seetõttu 3 aastane õpe võib reaalses kujuneda nii lühemaks, kui ka pikemaks. Igal õpilasel on ümber oma meeskond, mis koosneb õppenõustajast, õpetajast (erialaõpetaja) rühmajuhendaja/abiõpetaja (on ühes rollis) tööhõivespetsialist, karjäärinõustaja, tugispetsialist, noorsootöötaja. Rehabilitatsiooni teenuseid keskus ei paku, kuid vajadusel aitavad teha koostööd KOV-iga teenuste saamiseks. Lisaks tehakse koostööd lähedastega ja teiste tugikeskustega, SKA-ga, Töötukassa jne asutustega. Teenusevajaduse hindamiseks on siiski majas näiteks psühholoog. Õpilaste sisseastumisel kasutatakse RUORI hindamismetoodikat, mille on Luovi ise välja töötanud. Metoodikaga hinnatakse õpilase tugevusi ja vajadusi, täpsemalt 4-s osas – enesejuhtimine ja motivatsioon; õppimise ja töötamise oskus; koostööoskus (sotsiaalsed oskused); igapäevaeluoskused. Täpsemalt kuuleme sellest homme.

Pärast lõunat tutvustas üks TELMA (KP) õppija oma õpet. Õppe eesmärk on õpilaste igapäevaoskuste viimine tasemele, kus ta saab oma võimete piires olla täisväärtuslik ühiskonna osa. Keskendutakse õpilase tugevustele ja konkreetsete lihtsate oskuste arendamisele, millel võib järgneda tööleasumine näiteks osakohaga lihttöödel. Luovil on leping Oulus asuva Zeppelini kaubanduskeskusega, kuhu on renditud ka ruum õpilaste jaoks. Õpilased kogunevad hommikul Luovi ruumis ja sealt koos juhendajaga minnakse erinevatesse poodidesse abitöödele. Näiteks pannakse välja kaupa Prismas, pestakse bowlingu kuule keeglisaalis, samuti tehakse tööd kirbuturul (kaltsukas). Teiseks tegevuseks on keeleõpe Oulu rahvusvahelises koolis, kus ta õpib Soome keeltja samas oli tugiisik algklassides. Ta lootis sinna kooli ka peale lõpetamist tööle saada. Üks päev nädalas on ka igapäevaelu oskuste õpe Luovi keskuses.

Päeva kolmandas osas tutvusime IT õppega. Õpetatkse 3 valdkonda – programmeerija/koodikirjutaja, it tugispetsialist ja elektroonik. Elektroonika õppes tutvusime kahe õpilasega, kes oma välimuse poolest oleks võinud olla vist vennad. Alguses aeglasele stardile järgnes ehe vabas vormis esitlus selle kohta, mida nad õpivad. Peab märkima, et miskipärast enamus näidatud asju ei töötanud. Õpetaja ütles, et see pole probleem vaid veel ülesanded, mida lahendada.

Tööpäev lõppes õpilaskodus. Kohti on õpilaskodus 120, õpilasi aga majutus ca 80. Tuppa majutatakse 2 õpilast, aga saab elada ka üksinda, kui see on põhjendatud. Iga korruse peal on ühisköök aga tubades on ka mikrolaineahi ja külmkapp. Õpilaskodu on õpilastele tasuta, muus osas kord on sarnane Astangule, keelatud on suitsetamine, narkootikumid ja alkohol. Ebakainelt tulles õpilaskodusse, saadetakse õpilane koju, kui seisukord võimaldab. Kui ei võimalda, siis lastakse kohapeal välja magada. õpilaskodus peab olema kell 10, õhtuti käib tubades kontroll, et õpilased õigel ajal magama läheksid. On eraldi nimekiri, õpilastest, keda kontrollitakse ka peale öörahu, et nad ei oleks arvutis.

Päeva lõpus paluti meid ühisele õhtusöögile. Õhtusöögile liitus ka prantsusmaa külaline ning saime vahetada kontakte, et arutada edasist koostööd õpirännete osas Prantsumaale.

22 november

Tänane päev algas Astangu tutvustamisega rahvusvaheliste suhete juhile, innovatsioonijuhile ja arendusspetsialist-analüütikule ja peadirektorile, Helsingist läbi veebi liitus ka peadirektori asetäitja. Täpsemat ülevaadet me siinkohal Astangust andma ei hakka.

Järgmises päevakorra punktis andis arendusspetsialist-analüütik ülevaate milliseid andmeid teenuse kvaliteedi analüüsimiseks kogutakse. Kutseõppes on olemas riiklikud küsimustikud alustavale ja lõpetavale õpilasele. Telma ja Tuva õpilastele (meie KUVA ja KT) jaoks on enda väljatöötatud küsimustikud, mis on lihtsamad. Riiklik küsmustik toimub läbi Vipunen nimelise keskkonna, mis võimaldab andmeid pärast vaadelda ja ka võrrelda muude kutsekoolidega. Jälgitakse põhinäitajaid, mis on juhtimisalusteks. Nendeks on kliendi rahulolu, avatud tööturule liikujate hulk ja töökohaga rahulolu ning töötajate rahulolu. Tööriistaks on tasakaalu tulemuskaart. Seal toimub mõõtmine läbi 4 aspekti: finantsvaade, kliendivaade, protsessid ja organisatsiooni areng. Kasutatakse programmi Power BI, mis on väga hästi jälgitav ja annab hea visuaalse ülevaate kogutud andmetest. Tagasiside tulemusi reflekteeritakse meeskondades, kuhu on kaasatud ka õppijad. Klientidele on suunatud ka rahuloluküsimustik kooli poolt pakutavatele tugiteenustele.

Peale päeva esimest osa lõunatasime ja külastasime samas kõrval korraldatud jõuluturgu. Jõuluturg on sarnane Astangu omale, kuid väiksem ja peamiselt olid seal esindatud Luovi enda õppe toodetud tooted, lisaks mõni asutus väljastpoolt. Kohtasime ka laadal Jõulutaati koos memmega, kes hea meelega tegid meiega pilti.

Laadal vestlesime puiduõpetajaga. Puiduõpe toimub ühes rühmas lähedalasuva kutsekoooli ruumides. Rühmas on segamini eri aegadel alustanud õpilased. Peamiselt käib praktiline töö paarides, kus on alles alustanud ja lõpujärgus õppega õpilane. Võimalusel käiakse töötamas ka ettevõtetes.

Pealelõunal jätkasime rahvusvahelise tööga. Kuna Luovi kaalub EPR-ga liitumist, siis liitus meiega läbi neti Veronika Kaska, kes andis peadirektorile ülevaate, mida me organisatsioonis teeme ja mis infot saame. Luovi omalt poolt soovitas meil liituda EFVET – (euroopa kutseharidus foorum), kus on liikmeteks väga paljud euroopa kutsekoolid ja ka 5 kutsekooli Eestist. Luovil on ka akrediteering Erasmus+ ga. Õpiränded on integreeritud õppe sisse. Koostööd tehakse erinevate euroopa riikidega aga partner on ka Kanadas. Selleks on kasutatud sellest aastatst tekkinud üle euroopa piiride võimaldatud rännete. On ka muid projekte, näiteks Luovi globaalne haridus, mille raames tehakse koostööd näiteks ka Aafrika riikidega. Aafrikas üritatakse üles ehitada Soome kontseptsiooni kutseõppe läbiviimiseks erivajadusega inimestele.

Päeva eelviimane osa käsitles arendusprotsesside juhtimist. See käib läbi Luovi Sparring süsteemi. Süsteemis toimub erinevate osaliste poolt protsesside planeerimine ja arendus ilma ametiastmeid arvestamata (samal tasemel). Eelis on see, et arendus viiakse läbi rohujuure tasandil ja seetõttu on välistatud juhtimine läbi liidergrupi vaate.

Päeva viimane tutvustus toimus HOKS metoodikast, mis on on õppija ühtne tegevuskava, kus on kirjas nii õppetegevus, meeskond, kes õpilasega tegeleb, toetused, mida õpilastele pakutakse, aga ka õppija oskused nii eriala kui ka sotsiaalses vallas. Kuna õppesse on võimalik asuda aastaläbi ja rühmades on eri kaugusel õpilased segamini, siis on igal õpilasel sisuliselt individuaalne õppekava. See ei ole omane ainult Luovile vaid tegu on riikliku süsteemiga kutsehariduses. HOKSi koostamine toimub meeskonnas, kuhu kuuluvad õppija, rühmajuhendaja/abiõpetaja, põhiõpetaja ja õppenõustaja, tööhõivespetsialist ja vastavalt vajadusele tugimeeskond. Kogu meeskond on ka plaanis kirjas ja kõigile meeskonnaliikmetele on ka tagatud ligipääs kavale. HOKS kava luuakse sisseastumisel ja seda täiendatakse 3 korda aastas või vajadusel tihemini. HOKS-is sisaldub ka õppetööpäevik koos tulemustega. Hindeid ei panda vaid kirjeldatakse saavutatud pärdevuspuktidega omandatud kompetentse. Pädevuspunktid on sarnased meie EKAPitele, samas kirjeldavad need saavutatud taset, mitte läbitud tundide mahtu. HOKS on ainuke dokument õppija kohta, kuhu kantakse ka õppetöövälised tegevused, näiteks õpilaskodu, vabaaja tegevused jne.

Tagasiteel Hotelli kohtasime Astangu endist õpetajat Aet Kala. Rääkisime maast ja ilmast ja lõime talle kontakti Luoviga õpetajaametisse kandideerimiseks.

Intensiivse päeva lõpetasime hotelli restoranis aurava kalasupitaldriku juures. PS, mõned sõid tegelikult ka majaburgerit.

23 november

Tänane päev algas kell 3, kui hotelli ümber öösel sadanud lund lükkama hakati. Kell 8.15 ootas meid hotelli ees juhiga minibuss, mis viis meid Luovi Muhose üksusesse. Muhos on 35 km kaugusel Oulust, kus õpetatakse logistikat, maamajandust, autoremonti ja ka ehitusviimistlust.

Kõige esimesena viidi meid simulaatori juurde, kus kõik saime proovida, kui “lihtne” on laadida metsaveoautole peale palke. Seejärel liikusime läbi maja ja tutvusime autoremondi, suurveokite ja väikeliikurite remondi ja hoolduse töökodadega. Peale väikest kohvipausi nägime logistikute ladu ja loomapidamise ruume. Keskuses suuri loomi ei peeta, selleks on koostöö lähedalasuva farmiga. Keskuses on ruumid koerte hoolduseks ning ruum, kus on väikeloomad – üks madu, rotid, hamstrid, sisalik ja akvaarium. Eesmärk on õpetada õpilastele loomade hooldamist. Loomadega samas majas asus põllumajandusmasinate töökoda, ruum maastikuhoolduse õppele ning sise- ja välisviimistlejatele. Viimasena kampuses on veel hoone TUVA ja TELMA õpilastele. Ekskursiooni ja lõuna vältel rääkisime ka õppetöösse puudutavat. Õpetajate tööajas on 75% planeeritud õppetööle ning 25% on jäetud õpetajatele paberitööks ja muudeks ülesanneteks. Viimast võib teha ka kodukontorist. Õpetajal on kutseõppes 28 tundi nädalas ja TUVAs ja TELMAS 24. Õpetajal on 12 nädalat puhkust. Esmaspäev algab õpilastele kell 12 ja reedel lõppevad tunnid ka kell 12. Muidu algab õppepäev kell 8.00. Rühmajuhendaja ja abiõpetaja amet on ühendatud, mis tagab rühmajuhendaja seotuse õppetööga. Seda kiidavad ka kõik meeskonnaliikmed. Kõige suurem väljakutse on õppijate madal motivatsioon. Seetõttu on probleemiks madal õppijate rakendumine avatud tööturul, mis jääb ca 36% juurde.

Päeva teisel poolel tutvusime maastikuhoolduse õpilastega, kes langetasid puid lähedalasuva kämpingu alal. Õpilastega olid metsas koos õpetaja ja rühmajuhendaja. Kasutati erinevaid traktorid, ATV-sid ja muid masinaid. Reegel oli, et töö teevad ära õpilased, seda nii saagimisel, kui ka masinate juhtimisel. Õpilasi oli ca 10. Õppijatel oli kogu vajaminev turvavarustus, töötajad eristusid teist värvi jope poolest. Langetatud puude tüved pidid saama endale Luovi. Ladvaosast tegi kämpingu omanik küttepuid ning oksad kogusid õpilased kokku ja need pidid minema purustamisse ja hiljem suusaradade põhjadeks. Päeva lõpus sõidutas minibuss meid lennujaama, kus jäi piisavalt aega omavaheliseks aruteluks ja blogi täiendamiseks. Seekord lennud väljusid õigeaegselt ning natuke enne kella 10 õhtul olime kõik õnnelikult koos oma kohvritega tagasi Eestis.

Page 2 of 8