Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õpiränded

Õpiränded toimuvad Euroopa Liidu programmi Erasmus+ toel.

Autor: Astangu Astangu Page 2 of 10

Leedu, Kaunase toiduainetööstuse ja kaubanduse koolituskeskus

6-18. aprill on toitlustuse valdkonna õpilased ja õpetajad Leedu kutsekoolis,

Kaunase toiduainetööstuse ja kaubanduse koolituskeskuses.

Teekond Leetu.

Reisisime terve päeva: Astangu bussiga, 2 lennukiga, bussiga, kahekorruselise rongiga ja olimegi kohal.

Käisime läbi Riiast ja Vilniusest, nüüd oleme Kaunase linnas, Leedus.

Käisime lõunatamas Vilniuse bussijaama kohvikus, mõnusad kodused toidud olid. Valikut väga ei olnud sest kohe oli sulgemise aeg.

Esimesed emotsioonid:

  • Raske päev oli, pea hakkas valutama sest jube külm tuul oli. Palju passimist! Sain elus esimest korda lennata, algul kartsin. Kiiresti sai kohale. Rong oli väljast vana aga seest tundus uuem.
  • Palju passimist, igav oli. Kahekordne rong oli väga eriline. KÜLM! Põhja tuul oli.
  • Ärev. Vilniuses oli kole aga Kaunases raudteejaamast hotelli oli tore jalutada.
  • Lennata oli põnev ja ärev. Minu esimene kord. Tundsin kuidas lennuk mängis minu emotsioonidega.
  • Vesine nina ja sujuv sõit.

Jõudsime kohale. Ibis Kaunas Central on järgmised 2 nädalat meie kodu.

1 päev laboris.

Labor just seepärast, et nii öeldakse siin, mitte klass või köök.

Pidime olem kohal kell 9.00 Läksime ühistranspordiga- meil on nüüd Kaunase kuukaardid!

Bussist maha tulles oli ees kolm kooli. Valisime esimese hooga kunstikooli 🙂 Teisel katsel jõudsime õigele aadressile.

Tegime teiste õpilastega koostöös kooki “Sõprus” kohupiima ja õunamarmelaadiga.

Esimese päeva mulje on, et meie koolimaja Astangul on kaasaegsem ja meil on rohkem töövahendeid ning seadmeid. Õppimine on täiesti teistsugune- tehakse ühte toodet kogu grupiga, mitte igaüks eraldi. Õpetaja annab ülesandeid ühe kaupa, ise saab teha vähe, üksikuid asju.

Pealelõunal jalutasime vanalinnas. Oli küll jätkuvalt kohutavalt külm tuul aga päike soojendas. Nägime väga palju skulptuure- mehikesi 🙂 Lõpuks jõudsime jõe kaldale ja saime taas läbida tunnelit.

2 päev laboris.

Tee oli juba selge, jõudsime kohale lausa enne õpetajat. Ootasime koridoris ja tegime pilte:

Ja kui pakkusid, et abikoka õpetaja, on sul õigus 🙂

Tänane plaan oli teha küpsiseid nimega “Kodused” Taigna tegemine oli väga lihtne- muretaigen. Muretaigna tegemise viis on Eesti omast erinev. Vormimiseks kasutasime hakklihamasinat millele oli pandud lisa otsik.

Kui taigen oli külmikus seismas saime külastada teisi laboreid.

Nägime lihunike töötamas väikeses lihatööstuses. Saime proovida turvavarustust, sest noad on seal väga teravad. Nägime kuidas segati vorstitäidist ja kuidas soolikad ootasid vorstitegu. Astusime sisse suitsuahju ja vinnutusruumi.

Kondiitri laboris töötas väga palju õpilasi 25+ Tehti 2 toodet, igaüks sai natukene midagi teha.

Pealelõunal oli plaan minna sellisesse kohta nagu Ahhaa keskus. Kohale jõudes tuli välja, et see oli mõeldud algkooli lastele ja meie jaoks tundus laste mänguväljakuna 🙁

Nägime aga Baltikumi suurimat akvaariumit: 10 m kõrge, 4 m lai ja 30 cm paksu klaasiga, kus oli 170000L vett! Poodlesime natuke ja tulimegi puhkama, mõned bussiga, mõned jala.

3 päev laboris.

Kirjeldus puudub.

Tänane päev algas seiklusrikkalt. See buss oli ära läinud millega me 2 päeva olime sõitnud. (Tuli välja, et buss nr 57 oli iga päev hilinenud ning ainult seetõttu olimegi saanud sellega minna.) Pidime minema teise bussiga aga valisime valesti (lausa valel pool tänavat!) ja pidime ümber istuma ja siis magasime maha oma peatuse ja pidime uuesti bussi vahetama….. Ühesõnaga jäime hiljaks 🙁

Tänane töö oli Leedu traditsiooniline küpsetis – puukook e. leedu keeles Šakotis. Selle tegemine oli väga aeganõudev, nahka põletavalt kuum ja silmi kuivatav. Küpsetamise ajal oli tunda vahvli lõhna ja taigna tõstmine meenutas pannkoogi tegu. Täna jäi see kook meist kuivama aga juba praegune tulemus oli uhke.

Tegime tööd ja tuldi vaatama.

Kirjeldus puudub.

Arvake ära mitu kihti kuusekesele tegime? ……… 24!!!! Igaüks sai 4 korda aukudega kulbiga vibutada ja pärast kuuma käes alusele kukkunud taigent tagasi kaussi kraapida.

Kirjeldus puudub.

Peale töökat päeva ja koleda ilma puhul lubasime endale vabakava- igaüks tegi mis tahtis:

Otsustasime, et homme väljume varem- et ikka oma bussi peale jõuda, ning pealelõunal läheme uuele katsele Ahhaa keskust avastama. (Meie tänane juhendaja Kristina suunas meid otsingutel õigele teele. Aitäh.) “Teaduse ja innovatsiooni levitamise keskus“- oota sa!

Kirjeldus puudub.

4 päev laboris.

Päev algas õppetundidega hotellielu osas:

  • Mida ma teen kui prügikast on täis?
  • Kust saan WC paberit juurde?
  • Kus ma pesu pesen?

VASTUS: panen sildi ukse külge ja musta pesu viin kotiga valvelauda.

Koolis tegime täna pelmeene. Ainult 2 õpilast olid seda varem teinud- seega uus kogemus. Tervisesõbraliku toidu tunni raames panime pelmeenitaigna sisse spinatit ja kurkumit, et saada rohelised ja natuke kollasemad pelmeenid. Täidises oli rohkelt aedvilju ja keedetud kana.

Päeva lõpus olid kõik õpilased veendunud, et oskavad nüüd Eestis pastamasina kasutamist ja pelmeenide vormimist õpetada.

Tänane vabaaja tegevus oli “Mokslo sala” ehk teaduse ja innovatsiooni muuseumi külastus. Esimene mulje õpetajatel oli, et justkui oleks sattunud James Bondi filmi. Unikaalse arhidektuurilise lahendusega, maastiku sulav, säravvalge ja ruumikas ehitis jättis uskumatu mulje.

Püsinäitusel saime teada, et meie arstideks ei kõlba: aju kukkus välja, maks ei mahtunud ära ja elustamisel ei olnud piisavalt kiired….

Külastus oli hariv ja väga tegus. Saime proovida palju erinevaid asju: saime teada kui kõrgele keegi meist hüppab, kui kiiresti teeme elektrit, tunda 5 pallilist maavärinat, kogu veri valgus pähe kui olin tagurpidi autos pea peal, karjuda teiste pead otsast, saime olla erinevad tuuletakistused….

Arvake ära, kellest puudub jäljend? ( Võrdle meie blogi esimese pildiga 😉 )

Tagasi jalutasime Nemunase jõe kaldal, mis lookleb läbi Kaunase linna.

Ava foto

5 päev laboris.

Täna läks transpordiga hästi, valisime bussi asemel trolli ja jõudsimegi kohale! Ilma viperusteta.

Jätkame tervislike toitude lainel. Menüüs on supp ja köögiviljatäidisega pannkoogid. Tänane tööde nimekiri:

  • viilutasin mandoliiniga kapsast
  • hakkisime sibulat kuubikuteks
  • hakkisin ribadeks porgandi ja pastinaagi
  • riivisin juustu
  • hakkisin varssellerit ja küüslauku

Valmistasime supi ja tegime valmis pannkookide täidise. Peale supi maitsmist küpsetasime pannkoogid valmis ja panime täidise sisse. Õpetajad olid üllatunud, et siis küpsetati veel pannkooke aga õpilase ütlesid selle peale, et nii tulebki teha!!

Päeva märksõnad:

  • uus maitseaine Chimichuri ja et kurkum läks igale poole ka pannkoogi taignasse;
  • üllatus oli, et lisaks pannkookidele tuleb ka suppi teha;
  • tänased pannkoogid olid kõige parem asi mida me oleme seni Leedus teinud;
  • tundsime puudust ohutusreeglitest ja -tehnikast.

Enne õhtust kokkulepitud kultuuriprogrammi astusid naised läbi Kaunase suurimalt turult URMAS. Arvake ära mille me seal üles pildistasime:

Vanalinnas kasutasime täna mäe otsa sõitmiseks kaabeltõstukit. Mäe otsas oli uhke kirik. Selle kiriku katuselt nägime kogu Kaunase linna. Väga ilus panoraam linnale oli. NB! Trepijooksu kiriku katusele võitis Alari!

Tagasi hotelli tulles avastasime, et peatänaval on laat. Leedu laat erineb Eesti omast. Esiteks oli see palju suurem kui me kunagi näinud oleme ja tooted olid teistsugused. Eesti laadal on rohkem söödavaid asju ja riideid, siin on väga palju ehteid.

Nädalavahetus algas. Sihtmärk Klaipeda.

Selleks, et nädalavahetuse plaane ellu viia tuli õpetajatel lennujaamast ära tuua renditud auto. Hommikul kell 7 lennujaama poole sõites kogesime piletikontrolli, uskuge või mitte. Laupäeva hommikul kell 7. 23!!!

Auto saime kenasti kätte ja asusimegi teele. Vahemaa oli pikk, sõita tuli 2 ja pool tundi. Mõne jaoks oli see lausa katsumus. Kõigile ka. õpetajad, tuli üllatusena, et teele jäi praamisõit. Elasime üle, ja jõudsime kohale. Klaipeda Delfinaariumi külastusele ei olnud õpilastel suuri ootusi. Emotsioon mille saime oli aga suurepärane. Delfiinide ja merelõvide etendus oli äge! Enim meeldisid hüpped, loomade oskus plaksutada, inimesega koos ujumine ja tema kaldale toomine.

Siis otsisime külmast lõdisedes üles meremuuseumi. See andis ülevaate erinevates veekogudes elavatest mereelukatest: korallidest, karpidest, erinevate kaladest, kohal olid pingviinid ja hülged. Kõige enam meeldis tunnel suure akvaariumi all- beluugad ujusid meist üle! Paljudele meeldisid hülged, nii nunnud pehmed ja täpilised 🙂

Ülejäänud päevast jäi meelde söömine restoranis. Sõime ennast paksuks! Algul tundusid hinnad krõbedad aga pärast otsustati, et portsud olid summa eest parajad.

Õpetajad täpsustavad, et see paksuks söömine toimus Nida poolsaarel. Teel tagasi mandrile tegime peatuse ja käisime üle luidete mere ääres.

Võtame nädalavahetusest viimast.

Kirjeldus puudub.

Pühapäeva hommik algas üllatusega. Läksime sööma nii nagu tavaliselt ja järsku näeme- serveeritakse šampust ja apelsinimahla e. Mimosa kokteili! Marii kogenumana teadis rääkida, et 5 tärni hotellides pidi seda ikka pühapäeviti juhtuma. Arvasime seepeale, et ju meie 3 tärni hotell tahab samm sammu haaval kõrgemale tõusta…

Peale hommikusööki alustasime sõitu Druskininkai poole, et proovida ära kaabeltõstukid ja nautida vaadet orule. Hea oli, et rooli läks Marii, sest nii mõnelgi sai Mimosa ikka ära proovitud. Ja seekord oli operaator Kõps e. Tea valmis peale loa saamist ka pildistama- mitte nii agu piletikontrolliga, kus ta oli lihtsalt liiga üllatunud, et midagi teha.

Päeva muljed:

  • Tänane päev oli tavaline, ja ei tekitanud minus mingisuguseid positiivseid ega negatiivseid emotsioone. Nägin esimest korda sisesuusahalli, kus oli ka suusatõstuk. Nägin autoteel kahte looma, see ei olnud tore. Olin mures, et meie sõitsime üle.
  • Kaabeltõstukiga sõitmine polnud midagi erilist, aga on hea meel, et sai ära proovitud. Meeldis autos magada ja laulvad purskkaevud. Vaateplatvormile meeldis ronida.
  • Tänane päev tekitas paar korda hirmu. Kaabeltõstukiga sõitsin esimest korda, vahepeal oli hirmus. Eriti hirmutav oli vaateplatvormil kuna seal oli läbinähtav trepp ja põrand.
  • Mulle meeldis, et lõpuks paistis päike ja oli soe ning sai vaateplatvormi juurest jõeni jalutada. Vaatasin jõesaart ning nuputasin kuidas lehmade parvetamiseks mõeldud parv töötab….
  • Linn nagu Haapsalu, kaabeltõstuk, laulev purskkaev, kollane tagurpidi maja, ükssarviku vapp, soe päike, vaateplatvorm, imelised vaated, kollased liblikad, sinine lillemeri.
  • Ootasin rohkem põnevust, aga isegi olin veidi pettunud. Arvasin, et kaabeltõstukiga sõit on hirmsam, kui oleks ära arvanud, sest oli minu esimene kogemus, mis lõppes pettumisega. Sisesuusahalli seest oli hämmastav näha – tundus, nagu oleks taas talv. Vaateplatvormi tipp-punktis oli hirmus olla, sest platvorm kõikus ja tekitas ebamugavust. Tore oli jälle tunda sooja ilma ja lausa sõidu ajal magada.

Uus töönädal, 6 päev laboris.

Tänase päeva töö oli õhukesed vahvlid. Siin tunduvad õhukesed vahvlid olevat toidukultuuri osa- aasta tagasi külastades nägid õpetajad ka kuidas vahvleid tehti.

Taigna tegemine oli nii nagu vahvlite puhul ikka- vahusta või suhkruga ära, lisa munad ja vesi ning sega juurde jahu. Eriline oli see, et vahvlitaignale lisati sidrunikoort ja mahla. Vahvlimasin oli tööstuslik- taimeriga ja pika varrega. Vahvleid tuli keerata kähku, hakkasid kiiresti kivistuma. Siin tehakse enamasti vahvlitorusid. Meie jagasime seda, et Eestis tehakse vahukoore või jäätise lisamiseks vahel ka koonuse kujulisi.

Peale koolipäeva läksime Leedu loomaaeda. Loomaaed oli ilus ja kaasaegne. Kahjuks ei olnud paljusid loomi väljas. Troopika ja vihmametsa majas nägime rohkem kui väljas. Kõige ägedamad loomad keda nägime olid polaarhunt ja kaelkirjak. Tallinna loomaaiaga võrreldes on siinne väiksem ja kompaktsem. Samas oli siin teistsuguseid loomi näha kui Eestis.

Reisiväsimus on peal, võõras keskkond mõjutab. Teeme peale kooli ka palju, magan halvasti. Koduigatsus on natuke peal.

Kirjeldus puudub.

7 päev laboris.

Üllatused on juba igapäevane elu osa. Mis veidi paisuvad suuremaks kui oled unustanud piiksutada enda kuukaarti või kontrolör ei usu eesti õpilaspileteid. Õnneks puine venekeel ja uniselt süütud naeratused panid ametniku käega lööma ja meid rahule jätma.

Täna on siis lõpuks SEE päev kus õpetajad saavad täita eesmärgiks seatud vaatlusülesannet, vaadelda 3 taseme kutsevõistlust, koolidevahelist mõõduvõtmist pannkookide tegemises. Näeme 10 õpilast väikeses klassis tihedalt koos ja žüriid nende tegemisi vaatlemas. Õnneks olid kõik õpilased oma juhendajate käe all piisavalt harjutanud ja keegi liimist lahti ei läinud, vaid toimetasid asjalikult, et 3 tunniga enda 2 portsionit valmis saada. Allpool on võidukolmik. Arva ära milline sai 1, milline 2 ja milline 3 koha:

Samal ajal tegid meie õpilased karamelliga täidetud croissante. Üllatusena tuli, et siin tehakse kihistamine kohe üksteise järel selmet iga kihistamise eel 10 min. külmikus hoida. Kolmnurkade välja lõikamisel oli ka teistmoodi asju. Munaga määriti enne kui kerkima pandi, see üllatas.

Peale croissante tegime õunamoosi täidisega saiakesi. Taigen oli hästi võine, läikis pealt. Kukeldasime, rullisime kuklid laiaks, pritsisime peale moositriibu ja murdsime kolmeks kokku.

Peale kooli läksime botaanikaaeda. Lõpuks said õpilased ennast vabalt tunda ja jooksid nagu vasikad kevadisel aasal.

Kirjeldus puudub.
Tulnuka munast väike ahvike välja tulemas, aga näeb välja nagu inimene.

8 päev laboris.

Kirjeldus puudub.

Täna oli meie viimane päev laboris. Teadsime, et hakkame eelmisel kolmapäeval valmistatud kuusekest kaunistama. Aga oh üllatust, tegime uued kuused. Need näod olid vaatamist väärt, kui seda meile öeldi. Oh seda pettumust. Aga harjutamine teeb meistriks! Töö oli tuttav, läks kiiremini ja tundsime ennast kindlamalt. Ikkagi saime kõrvetada, oli palav ja palju ootamist, et uusi kihte peale panna. Päeva lõpus saime kingituseks ühe Šakotise ka endale.

Õhtuks oli meil plaan- kardirada. Aga hakkas tibutama ja helistasime, et kas saab sõita. Ilmnes, et õuerada ei töötagi veel. Siserada oli aga kinni. Lükkame plaani homse peale.

Viimane, 9 päev koolis.

Viimane päev ei olnudki laboris. Veetsime selle kooli teises, kesklinna majas. Tutvusime Leedu munadepühade traditsioonidega. Oli päris raske aru saada leedukeelsest jutust, pildid slaididel aitasid aga ikkagi ei saanud palju aru. Tehti viktoriin ja tuli tükkideks lõigatud suur muna kokku panna- nagu pusle. Saime teada, et üks viis mune kaunistada on salvrätiku tehnika. Proovisime selle koos teiste õpilastega ära.

Seejärel tutvustati kolmandat maja, kus ka selle kooli õpilased õpivad. Nägime kelnerite õppeklassi, baari ja hotelli tube, kus harjutavad toateenindajad. Teadsime, et iga tuba on erineva tärniga ja oli huvitav võrrelda meie hotelliga.

Eile ära jäänud kardisõit Kartlandis oli siis tänaseks, lõpuürituseks broneeritud. Tuli lõõskava päikese käes oodata bussi, elada üle järjekordne piletikontroll ja otsida kardirada- kaart juhatas jälle valesti! (Ega õpetajate kaardilugemisoskus ometi süüdi polnud 😉 ) Oli 25 kraadi, kuid tundus veelgi palavam ja me kõik sulasime. Olime kohale jõudes õnnelikud- koht oli niiiiii hea jahe ja kardid olid just sellised nagu tahtsime. Kõik kes soovisid said rajale- mõni esimest korda, mõni oli sõitmises lausa proff. Kõigile meeldis. Õpetaja Marii arvates oli rool väga raske, roolivõimu üldse ei olnud ja pärast sõitu olid käed nagu makaronid.

Umbse bussiga sõitsime Leedu restorani “Bernelių užeiga Šilainiuose” , et panna oma reisile traditsioonilise atmosfääri ja toiduga punkt. Leedu toitudes on väga palju kartulit: kartuli kotletid, kartuli pelmeenid, täidetud kartulipudru klimbid jne. Kõrvale pakuti palju peeti. Väga huvitav kombinatsioon mida olime juba varem kohanud oli heeringas marineeritud seentega, siiski meie maitsemeeltele tundus see mitte sobivat.

Ja nüüd kohvreid pakkima! Homme ootab ees pikk reisipäev.

Reisipäev, tagasi koju.

Asusime teele. Sõitsime rongiga Vilniusesse. Kõndisime vanalinnas ringi. Vanalinn oli teistsugune, nooremad majad. Bussijuhid kihutavad ka siin. Arvame, et üheks kriteeriumiks, et bussijuhina tööle saada on kindlasti oskus signaali lasta.

Kirjeldus puudub.
Ja lõpetuseks. Uskliku maana on lihavõtete kaunistusi kõikjal. Siin üks eriti uhke muna. Koksime ;-P

Lennujaamades, nii Vilniuses kui Riias, oli palju passimist. Tüdimus tuli peale aga Tallinn vähemalt lennujaama tablool juba paistab.

Ja mida me sellest Erasmus+ võimalusest õppisime?

Elu igapäeva õppetunnid mida meelde jätta:

  • Vaja on ka vaikseid hetki, kus midagi ei ole planeeritud ja saab lihtsalt olla, kõike läbi elatut seedida ja vaimselt uuteks tegevusteks valmistuda.
  • Erinevus rikastab.
  • Saada tunda kuidas Leedus õpetatakse, millised on nende ehte pärased toidud. Siiski aeg-aegadel oli kõikidel vaja rahu ja vaikust, et saada tagasi energia ning seetõttu oli väga hea, et olime kõik eraldi tubades.
  • Et igas kultuuris on oma erinevad tooted, mis eristuvad väga palju muudest kohtadest.
  • Et mujal on teistsugused tehnikad ja tooted ning nende täidised.
  • Üksteisega arvestamine ja tegevustes osa võtmine- vahel pidin sundima ennast, palju passimist.

Kultuurilised tähelepanekud, mis jäävad meelde:

  • Kaunases on nii ägedad mäed- palju treppe viib ühest kohast teise, majad ei ole veel sedasi korda tehtud nagu Tallinnas, bussijuhid sõidavad nagu maniakid
  • Imeline maastik mägede näol, palju erinevaid skulptuure rikastamas tänavapilti.
  • Mägesid on kõikjal näha ja tunda, mis ajasid silmad särama. Erilised puud, skulptuurid Leedus on tõesti kauneid. Bussid ei olnud kõige paremad nagu Tallinnas ja vahel trollidel tulid sarved otsast.
  • Loodus Kaunases on imeilus ja on värske vaatepilt võrreldes Tallinnaga, kus loodust on vähem.
  • Mägine maa, palju skulptuure, bussid panid mootori seisma kui nad ootasid foori või kõnnitee taga, kuuse kook mida süüakse igal tähtpäeval.

Erialane arengukoht mida kogesin:

  • Koolis õpitakse teistmoodi kui Eestis. Nägin erinevaid tehnikaid ja meetodid kuidas saab asju mida olime juba õppinud veel teha.
  • Teistsugused õpetamismeetodid, uued tehnikad.
  • Tööd tehakse meeskonnas, meeldis näha palju kauneid pagartooteid. Saime näha ja tunda kuidas Leedus on neil tehnikad ja meetodid erinevaid kui meil Eestis.
  • Kohe sai aru, et on teistsugune atmosfäär võrreldes Eestiga. Sai õppida uusi meetoiteid ja näha kultuuri.
  • Uusi kultuure, erinevat arhitektuuri ja tegemis meetodeid.
  • Kõik teevad koos mitte eraldi ühte toodet, vormitakse hakkliha masinaga küpsiseid.

Luovi Ametikooli külastus 03.-05.02.2025

Kui 03.02.2025 hommikul kell 6.50 Astangu Keskuse seltskond – Kert Valdaru, Külliki Tamm, Liisbet Tern, Älis Oksa, Kadi Roosipuu, Kadri Norit ja Veronika Kaska, kokku sai, oli kõigil veel uni silmis, kuid ootused reisile kõrged 🙂

Luovi Ametikool (Ammattiopisto Luovi, https://luovi.fi/) on Soomes üks suurimaid ja parimaid kutsekoole, mis pakub õpet just toevajadusega õppijatele. Luovil on õppekeskusi üle terve Soome, kuid meie valisime 3-päevaseks külastuseks välja Helsingi ja Oulu õppekeskused. Helsingi seetõttu, et see õppekeskus asub pealinnas ja seetõttu on integreeritud väga hästi üleüldisesse pealinna melusse. Oulu aga seetõttu, et tegemist on nö Luovi peamajaga. Lisaks sellele tahtsime uuesti näha ka Luovi kolleege, kes meid Tallinnas alles detsembris külastasid 😉

Programm sai sisutihe, sest olime ka ette saatnud erinevad teemad ja küsimused, mille osas tahtsime rohkem teada saada. Igaüks enda valdkonnast tulenevalt ja erinevate küsimustega. Kõige olulisem aga oli näha seda, mida kujutavad endast ka praktilises plaanis TUVA (nagu Eestis kutsevaliku õpe) ja TELMA (Eestis kahjuks üks-ühele vastet ei ole) kursused ning kuidas käib õppija individuaalse tegevuskava (HOKS) koostamine ja õppijate hindamine RUORI metoodika alusel.

Helsingisse jõudsime murevabalt laevaga ning veetsime sisuka päeva Luovi Helsingi üksuses. Seal rääkisime nii TUVA õppijatest kui RUORist ja saime ülevaate selle kohta, milline on Luovi täpsem struktuur ja kuidas selle sees toimetatakse. Et ikka eestlaste üllatus oleks maksimaalne, tuli meiega vestlema ka üks TUVA õpetaja, kes rääkis…. eesti keelt! 😍 Ennetavalt lisame, et see polnud ka ainuke Luovi töötaja, kes meiega eesti keeles vestles!

Helsingist pidime õhtul lendama Oulusse (lendasime, kuna nii autoga kui rongiga oleks tegemist olnud oluliselt ajamahukama ettevõtmisega, kuid aeg oli just see, mida tahtsime panustada Soomes olles võimalikult sisukalt Luovi kohta rohkem info saamiseks). Ja lendasimegi… jõudsime isegi Oulu kohale, kuid seal pööras lennuk ümber ja tõi meid (ning teised pardal olevad reisijad) tagasi Helsingisse 😬 Miks? Tuleb välja, et kaaspiloodi raadioside ei toiminud ning kuna Oulu lennujaam on väike, puuduvad seal võimalused vajalikke parandustöid teha. Seega, leidsime end uuesti Helsingist, juba päris väsinud ning ootuses, mis meist edasi saab. Õnneks Finnair organiseeris meile väga kiiresti majutuse lennujaama vahetus läheduses hotellis ning lennu järgmiseks hommikuks. Pidime küll läbi rääkima naaaatukene hilisema lennu kasuks, sest mitte keegi ei olnud valmis taaskord keset ööd üles ärkama… Õnneks ka ses osas tuli Finnair meile vastu.

04.02.2025 maandusimegi mõnusalt karges Oulus 🥶

Oulu Luovi üksuses võeti meid aga väga soojalt vastu ning me saime targemaks nii Luovi kui üldiselt Soome kutsehariduse rahastussüsteemi osas, kuidas neil on üles ehitatud äriarhitektuur (suur ja võimas töö on tehtud! 💪) ja kvaliteedijuhtimissüsteem. Tõdesime, et meil on Luovilt nii mõndagi õppida ja idanes ka mõte, et äkki peaksime sarnaselt Luovile taotlema EFQMi kvaliteedisertifikaati 🤓

Pärastlõunal külastasime koos Miiaga Luovi õpilaskodu ja tutvusime sealse elu-olu ja reeglitega – nagu Astangu teisik 😀

Suur-suur pluss oli Luovi õpilaskodus see, et selliseid mõnusaid temaatilisi tegelusnurkasid/-tubasid oli mitmeid. Nii on eespool näha kunstinurgas olnud üks töö ja muusikanurk 🤩

05.02.2025 olime varakult ootuses, sest meid jagati gruppidesse ja saime olla kaasas erinevate TUVA rühmadega, et kaasa lüüa nende selle päeva tegevustes. Nii näiteks suundusid Älis ja Veronika TUVA rühma osade õppijatega ja õpetaja Annaga talli tööharjutusele 🐴

Saime pakkida heinu kottidesse hobustele ja ponidele hiljem jagamiseks. Keeruliseks tegi ülesande see, et erivärvilistes kottidesse pidi kaalume erineva kaaluga heina ning koti üle kaaluma, enne talli viimist. Saime hakkama! Ja nägime ka üllatusesinejat 🐐

Õpetaja Anna näitas meile rühma nädalaplaani ja saime mitmeid huvitavaid mõtteid – nii näiteks vaadatakse ühiselt rühmaga üle uudised ja õppijad peavad tooma välja rahvusvahelisi, riiklikke ja kohalikke uudiseid, mis oleksid tööeluga seotud. Väga kasulik nipp, mida ka meie õppijatega õpetajad saavad kasutada! Lisaks sellele on kasulik mõelda ka selle peale, kuidas saaks korraldada õpet nii, et päevad õppijatel ei veniks pikaks. Luovi TUVA õppijatel lõppesid päevad esmaspäevast neljapäevani kell 14.00 ning reedeti kell 12.30. Eriti reede on oluline, kuna paljud õppijad, nii Luovi omad kui meie õppijad, lähevad koju. Need, kes elavad kaugemal, jõuavad Soomes koju vähemalt mõistlikumal ajal.

Külliki ja Kadi suundusid koos TELMA valdkonnajuhi Leenaga Pekuriga kaubanduskeskusesse, kus ametikool on rentinud endale ruumid õppeklassiks. Õppijad kogunevad hommikul alates kell 8.00, et juua hommikukohvi ja süüa võileiba ning seejärel vaadatakse samuti ühiselt uudiseid ja arutletakse nähtu üle. Kell 9.00 suunduvad õppijad koos juhendajatega kaubanduskeskuse erinevatesse kauplustesse tööle. Tavapäraselt töötab õppija ühes asukohas 3 kuud ning seejärel valib uue asukoha. Nägime õppijaid toimetamas nii restoranis, riidekaupluses kui ka kosmeetikakaupluses ja toidupoes. On suur väärtus kui õppija saab proovida päris tööd temale sobilikus keskkonnas ja turvaliselt koos juhendajaga. Oli ka õppijaid, kes töötasid kaupluses iseseisvalt. Seejärel liikusime tagasi Luovi Ametikooli peahoonesse, kus tutvusime sealsete õpperuumide ja õppijatega. Õppekeskkond oli rahulik ja hubane ning õppijaid igati toetav.

Liisbet ja Kadri olid tavalise kutsekooli juures tegutseva Luovi kahe TUVA õpperühma juures. Õppetöö algas kell 8.00, kus koguneti, joodi kohvi ja söödi hommikust. Samuti räägiti muljeid eelnevast päevast ja mis on täna õppetöös tulemas. Õpilased olid ettevalmistanud esitluse TUVA õppest nende silmade läbi. Tutvusime lähemalt ühe TUVA õppijaga, kes kirjeldas oma õpinguid ja vastas meie suurele hulgale küsimustele. Meie kohtusime TUVA õppijatega, kus nad liikusid erinevatesse tegevustesse- näiteks matemaatika tundi läks üks noormees, teine läks tugiteenustesse. Kõigil õppijatel on oma õpitee, tunniplaan on kõigil õppijatele erinev ja põhineb nende vajadustel edasiõppimiseks. Õpetajad harjutavad järjepidevalt õppijatega oma kalendri täitmist, kalendri jälgimist ja erinevates tundides osalemist. Iga õppija täidab iganädalaselt portfooliot, kus lisab pildid ja info enda õppetöö kohta. Ka need TUVA õppijad töötavad kolmel päeval nädalas. Meil oli väga hea kuulda, et kaks õpetajat, kellega kohtusime tulevad maikuus Eestisse praktikale 6 TUVA õppijaga. Loodame nendega kohtuda juba Eestis!

Pärastlõunal rääkis Riina meile õppijate individuaalse tegevuskava HOKS koostamisest ning hindamismetoodikast RUORI (https://luovi.fi/luovi-kumppanina/ruori-arviointimenetelma/). See oli nii põnev! 🤓

Esimene oluline õppimiskoht Eestile – individuaalne tegevuskava HOKS ei ole mõeldud ainult toevajadusega õppijatele, vaid selle tegemise kohustus on kõikidel kutsekoolidel ning kõikidele õppijatele. Eks seda, kui sisuline HOKS on sõltub sellest, kas oled sellise pikaajalise individuaalse tegevuskava koostamise ja õppijale individuaalse lähenemise usku asutus nagu Luovi 😎 Astangu keskuses koostatakse sarnaselt Luovile individuaalne tegevuskava igaks õppeaastaks, vaadates üle tegevuskava ka õppeaasta jooksul, et seda täpsustada ja ajakohastada.

Teine oluline õppimiskoht Eestile – hindamisinstrumendi RUORI kasutamine, et saada aimu kõigepealt, milline on õppija enda hinnang tema tugevustele ja kus ta näeb, et vajab lisatuge, õpetajate ja tugispetsialistide hinnang õppija tugevustele ja toevajadustele ning spetsialisti tööriist, mis annab soovitusi sekkumismeetodite kasutamiseks. Ikka selleks, et õppija saaks paremini toetatud just tema vajadustele vastavalt!

Tekkis ka mitmeid mõtteid, kuidas edaspidi koostööd süvendada ja edasi arendada ning ka edaspidisteks õpiränneteks! Nii et ärge imestage, kui Luovi teemalisi postitusi saab siia blogisse veel ja veel. Astangu keskuse jaoks on tegemist väga hea koostööpartneriga, kellega on vahetu suhtlus ning ühine keel ja meel 💜💚❤️🤍 Suur-suur aitäh kõigile Luovi töötajatele ja õppijatele, kes meid nii sõbralikult ja suure südamega vastu võtsid!

Euro BBW Bitburg IT õpilased Saksamaal

26.mai 2024 – Pühapäev

ITS-21 ja ITS-22 seiklused algavad siit ...

Kõige õnnelikum õpetaja maailmas

Pühapäeva varahommikul startisid neli Astangu KRK õpilast (vasakult Kaisa, Rasmus, Mairo ja Mattias) välispraktikale Saksamaale, saatjaks kaks õpetajat: õnnelik Pärt ja fotograaf Sirli. Väljalend kell 6.05 hommikul Tallinna Lennujaamast ümberistumisega Zürich-Luksemburg. Lennujaamas ootas meid Punase Risti buss, mis kuulub Euro BBW Bitburg nimelisele keskusele. Hiljem selgus, et meile oli vastu tulnud 2000 aastal Euro BBW asutaja ja asedirektor Ronald Fröhling isiklikult. Väga piinlik, et kodutöö oli tegemata, seda fakti oleks võinud siiski teada. Luksemburgi lennujaamast sõit majutuskohta nimega Trier Petrisberg kestis umbes 40 min. Viisime oma pagasi majutuse korteritesse ära, võtsime tunnikese hingetõmbe aega kui viimaks julgesime veel paluda Ronald-il ennast kesklinna ära visata. Trier vanalinn on imeline oma kirikukellade mänguga Trier katedraalis ja teistes kirikutes. Otsisime kohta, kus lõunat süüa kui kõige sobivam tundus üks väike brasserie vaatega uhkele Porta Nigra väravale. Istusime, sõime ja ootasime kui Anne tööpäev lõppes ning ta sai meile linna järgi tulla, et rääkida järgmise nädala tunniplaanist. Meeldetuletus veel eelmisest blogist, et Trier on Saksamaa kõige vanem linn.

Selle pildi alt-atribuut on tühi. Failinimi on Porta_Nigra.jpg

Porta Nigra

Saksamaal on rikas ja mitmepalgeline arhitektuuriajalugu, mis on naaberriikide ja ka üldiselt õhtumaade arhitektuuriajalooga tihedalt läbi põimunud. Saksa arhitektuuri aluseks võib pidada Rooma antiigi arhitektuuri, millest on säilinud üksikud näited, nagu värav Porta Nigra Trieris, mis ehitati umbes 2000 aastat tagasi. Porta Nigra (ladina keeles must värav), mida kohalikud nimetavad Portaks, on suur Rooma linnavärav. See on UNESCO maailmapärandi nimistus. Porta Nigra nimi tekkis keskajal selle kivi tumenenud värvi tõttu, algne rooma nimi pole säilinud. Allpool pilt Trier vanalinnast.

Pole ilusamat linna kui Trier …

Edasi kulgesime juba ülalmainitud siltide järgi …

Ööbimiskoht Petrisberg vajab eraldi mainimist

Ronald ei julgenud väga ilusatest väravatest sisse sõita, sest ta arvas, et siin te nüüd küll ei ela, aga tuli välja, et elame küll : )) Seda pole minul igal juhul varem ette tulnud, et tuppa sisse astudes tuleb üle huulte pikk ohe, et kas see on võimalik. Korteri rõdu pealt avanes selline panoraam vaade Trier linnale, justkui oleks terve linn ühe peopesa peal. Seda illustreerib järgnev video …

Home sweet home

Petrisberg

27.mai 2024 – Esmaspäev

Järgneval päeval andis Anne meile veidi armu ja palus Ronald’il järgi tulla alles kell 9.00 selleks, et pärast 45 min bussisõitu Bitburg’is Euro BBW koolis olla ja Erasmus+ programm võis alata. Anne võttis meid kenasti peaukse juures vastu ja juhatas konverentsiruumi, kus tegi meile ilusa ettekande Euro BBW keskusest ja selle ajaloost. Õpilaste jaoks oli huvitav kuulata, et kuhu nad täpsemalt tulid. Nad said teada, et keskuses õpib umbes 250 vaimse erivajadusega õpilast ümberkaudsetest riikidest nagu Luksemburg, Belgia ja Prantsusmaa. Euro BBW hoone on väga modernse kujundusega nii seest kui väljast. Kohe kooli kõrval on õpilaskodud, üks nendest on parasjagu ehitusjärgus ja valmib sügiseks. Uues õpilaskodus on eraldi korterid, kus õpilased saavad elada üksinda, sest paraku mitmekesi ühes toas elamine on erivajadusega õpilastele veidi keeruline ja tihtipeale tekivad konfliktid. Uue õpilaskodu esimesele korrusele tuleb teepood, kus müüakse nende enda kaupa – mitut erinevat pakendatud teesorti. Kindlasti ostame teepakke koju kaasa, et pärast kodus teed juues mõelda, nii tore koht see Euro BBW oli ikka. Peale lõunasööki hakkas pihta “päris töö”, kus õpilased komplekteerisid nullist endale töökohad ehk ühendasid igaüks eraldi arvuti, mille taga kaks nädalat töötada. Siin pilt sellest kui usinad on meie õpilased. Isegi õpetaja Dennis kiitis meie õpilasi ja ütles, et kohati on nad targemad kui tema ise. Õnnelik õpetaja Pärt oli veel õnnelikum, sest tundis uhkust oma õpilaste üle.

Pole paremat kohta välispraktikat teha kui Euro BBW Bitburg

Õpetaja dennis on tegelikult ise ka õpilane

28.mai 2024 – Teisipäev

Eilse kohta unustasin mainimata, et Anne ütles meile juba varem, et meil pole mõtet rendiautot võtta, sest nad annavad meile Punase Risti 8-kohalise bussi, et me saaksime iga päev Trier’ist Bitburg’i kooli sõita, sest vahemaa on ikkagi 30 km, mille läbimiseks kulub umbes 45 min. Uskumatu suhtumine ikka ja külalislahkus, mida minu arust tänapäeval väga ei kohta. Meile Pärt’iga tehti väike sõidueksam, et kas me oskame ikka bussiga sõita või kas me tunnetame uusi laiemaid gabariite. Juhilubadest pilt tehtud, võisime asuda ise bussi rooli ja maailm on meie ees valla, sõida kasvõi Prantsusmaale. Täna algas päev varem, sest majutusest oli start kell 7.00 hommikul ja koolis olime juba kell 8.00. Õnneks kõik klapib, sest kell 8.00 siin kohaliku aja järgi on kell 9.00 Eesti aja järgi. Järgnev pilt taaskord sellest kui usinad on meie õpilased:

29.mai 2024 – Kolmapäev

Tänane päev kulgeb meil väga hästi, kuna samal ajal startides jõudsime kooli õigel ajal ja isegi 10 min varem. Õpilased on IT-s nii tublid, et sooritasid kõik ette antud tööd õigeaegselt ja isegi varem. Nüüd murtakse pead, et mis Astangu õpilastele veel anda, et nad oleksid ikka tegevuses ja ei igavleks. Pärastlõunal külastame ühte väga metsikut kohta, mille eestikeelne nimetus on “Kuradi kuristik” (Teufelsschlucht). Selleks varustati meid veekindlate matkasaabastega ja anti veel selga veekindlad soojad joped, sest väljas sajab vihma ja temperatuur on kõigest +13 kraadi sooja, kui Eestis on hetkel 30 kraadi sooja. Küsisin, et miks teil on laos sellised valmisriided siis selgus, et neil on ka selline eriala nagu aiandus ja õpilased peavad töötama õues terve päev olenemata ilmast. Ladu on neil suur, seega leidus saapaid igale jalanumbrile ja jopesid igale suurusele. Siin on pildid sellest, mis meid ees ootab. Õhtul lubas Peer meiega veel “Vabaajamajas” (Freizeithaus) vahvleid küpsetama hakata.

“Teufelsschlucht” here we come

Pole halba ilma, vaid valesti valitud riided

Kärestikuline Pröm jõgi voolas nii kiiresti, et viis paar aastat tagasi rippsilla minema.

30.mai kuni 2.juuni 2024 – tegus aeg

Neljapäeval käisime vanade autode muuseumis Oldtimer Museum Zylinderhaus sellises linnas nagu Bernkastel-Kues. Seal olid esindatud kõik saksa autod: Opel, Audi, BMW jne. Esimesel korrusel olid kõik tehnika vidinad alates trükimasinatest kuni fotoaparaatideni välja. Isegi postkontor oli välja pandud sellisel kujul nagu ta oli kunagi Saksamaal olnud aegade algusest saadik, modellil olid seljas sama aja riided. Päris hea tagasivaade minevikku ja tutvuda sai isegi Saksamaa ajalooga. Teisel korrusel olid jalgrattad, rollerid ja mootorrattad. Kolmandal korrusel aga suur kollektsioon vanaaegsetest autodest, millest mõned veel isegi sõitsid. Üks teine muuseum lubas laenata ühte oma eksponaati vanast punasest Porsche’st.

“Oh Lord … won’t you buy me a Mercedes Benz”

Janis joplin

Burg Eltz asub mäekünka peal nagu muinasjutus

Kõhud täis söödud suundusime edasi 1,5 tunni kaugusel olevasse suurde lossi. Selline tunne nagu oleksime sattunud keskaega. Burg Eltz loss on ilus nii seest kui väljast ja sinna sai ronida mäest alla orgu umbes 1,3 km mööda munakividest jalgteed. Tagasi tulime väikese Shuttle bussiga, sest jalad olid kõmpimisest väsinud. Kõikides kohtades veetsime ca 2-3 tundi, sest vaatamist oli nii palju, et võttis silme eest kirjuks. Giid rääkis meile, kuidas inimesed sellel ajal elasid ja kuidas nad kivist lossi ruume kütsid. Kuidas süüa tegid ja koduloomade eest hoolitsesid. Kõige huvitavam oli muidugi tualettruum. Tänapäeval enam väga ette ei kujuta, kui peaks niimoodi elama ilma ühegi luksuseta, eriti kui võrrelda meie Petrisberg majutust ja Berg Eltz lossi omavahel. Loss oli seest väga ilus, maalitud olid nii seinad kui lagi.

Burg Eltz lossi seest avaneb selline vaade

Reede külastasime iseseisvalt juba järgmist lossi, mis asub Luksemburgis ja mille nimi on Vianden. Kui esimene oli koos inglise keelse giidiga siis teises lossis avastasime ise kõiki käike ja korruseid. Tavernis pidasime Mattias’e sünnipäeva (19) ja tegime talle pasta välja, pärast jalutasime pisikeses külas kitsastel tänavatel ja istusime ühte kohvikusse, kus jõime kohvi ja Coca-Cola’t. Kuna Luksemburgis keegi saksa keelt ei räägi siis paluti meil suhelda kas prantsuse või inglise keeles. Huvitav kas naabrid ei ole siis väga sõbralikus suhtes omavahel? Vianden loss oli sellepärast põnevam kui Burg Eltz, et seal olid inimesed riietatud keskaja rõivastesse ja tegid kõiki neid asju, mis 17.sajandil inimesed selles lossis tegid ja kõik tundus väga tõepärane, tehti kahuripauku ja lasti musketitest.

Keskaegses riietuses naine selgitab, kuidas vanasti soojendati ennast ja oma voodit kaminast võetud hõõguvate tukkidega

Vianden Loss oma hämmastavas ilus

Luksemburg

Laupäeval olime Trier linna peal ja Anne tegi meile ekskursiooni viies ilusatesse kohtadesse nagu Trier Dom, Porta Nigra ja Judengang. UNESCO maailmapärandi nimistus on Trier linnal 8 erinevat linnale kuuluvat vaatamisväärsust. Nende hulgas kuulus Porta Nigra. Pärast ekskursiooni läksime kõik koos sööma ühte Itaalia restorani ja meiega ühines ka Euro BBW inglise keele õpetaja Hedwig. Õhtu lõppes meil ühel festivalil, mis toimus Trier’i kõige vanema silla peal – Roman Bridge, mis on ehitatud üle Mosel’i jõe. Selleks festivaliks suletakse terve sild autodele ja silla peal käib suur pidu ja pillerkaar koos laulu ja tantsuga. Isegi Pärt tantsis seal sillal.

Üks maailma vanimaid sildu terves Euroopas

Roman bridge trier

Pühapäev kutsus Klaus meid Aachenisse, mis asub Belgia ja Hollandi piiri ääres, kus reaalselt saavad kokku 3 riiki. Selle tõestuseks rajati selline keskus nagu Dreiländereck Aachen ehk KolmeRiigiKolmnurk. Seal sai ronida vaatetorni tippu ja vaadata kõikidesse ilmakaartesse, meenutas natuke Tallinna Teletorni, aga oluliselt lühem on nende oma. Kohe selle vaatamisväärsuse kõrval oli labürint aed, kuhu sai minna ja ennast maailma eest ära peita, kahjuks maksis see mõttetult palju raha ja me sinna ei läinud. Ostsime selle asemel endale suveniire koju kaasa. Sealt tornist liikusime edasi Aachen’i kesklinna ja jalutasime ringi. Jällegi väga kaunis katedraal on Aachen Dom, kus vitraaž aknad olid nii suured ja pikad, et kiriku seina polnud nähagi, kõik oli vitraaž akent täis.

Kõvemad mehed ronisid torni tippu jala, lillekesed läksid liftiga.

Dreiländereck

Esmaspäev, 3.juuni

Gurmaanide kõhutäis

typical trier meal

Siiani on olnud äge, kohand-näinud mitut mäge

Kindluseid ja kirikuid, justkui siin me juba kuid

Aga pole meil vaid lõbu, seiklused ja pillerkaar

Proovitud küll siinset mõdu, aga mõistus ikka klaar

Teisipäev, 4.juuni

Kõik ilmad oleksid võinud olla sellised …

petrisberg mäe otsas oli tegelikult trier ülikool

Hommikutest õhtuni, teeme tööd me siiski siin

Igal päeval koolipingis, õpilased tööde ringis

Juhendajad tasemel, õnneks meie asemel

Aga meilgi jätkub tööd ning lihtsalt lulli me ei löö

Kolmapäev, 5.juuni

Pole lihtsamat asja kui see tekst tahvli peal ehk IT õpilaste ülesande püstitus

leia pildilt ühe kõrvaga panda

Minu jaoks on miski uus, võõras keel on veidi suus

Varem olin täita möku, suust ei tulnud kippu-kõppu

Nädal veel ja juba räägin, surnuks siinsed abilised

Praegu läheb veidi aega, võõrad laused kandilised

Neljapäev, 6.juuni

Õpetaja Klaus tahvli ees õpetamas meie õpilasi, akna taga maaliline maastik

Ich bin fleißig, Du bist faul

Neljapäeval külastasime Bitburg õlletehase muuseumi, kus meil oli kokku lepitud inglise keelne giidiga ekskursioon, mis kestis veidi üle tunni. Terve muuseum oli väga modernne uus ehitis, mis oli äärmiselt loominguliselt kujundatud. Meid viidi ühest ruumist teise, kus seletati lahti terve õlletehase tootmise protsess, alates humala kasvatamisest kuni pudelitesse villimiseni välja. Meile selgitati, milles seisneb Bitburger õlu kõrge kvaliteedi saladus – “armastuses oma töö vastu” – oli õige vastus. Ekskursiooni lõpus jagati kõigile talongid, mille alusel sai proovida mitut erinevat sorti Bitburger õlut.

Reede, 7.juuni

See värviline maja on tegelikult Euro BBW Bitburg õpilaskodu

taamalt paistab õlletehase linnake – bitburg

Sirlikesel tuhat tänu, et on nõnda näinud vaeva

Sebind meile uhke kodu, päiksegi ta toonud taeva

Kõiki aidanud ja tõlkind, võõraid keeli mitmeti

Kohalikega ta võidelnd, et meid nad ikka mõistaksid

Laupäev, 8.juuni – lend tagasi Tallinnasse

Mustad pilved kaunis taevas, rallivad kui kaubalaevad….

pärt ei taha üldse koju minna

TOKA suund IC Kaunase toiduainetööstuse- ja kaubandus koolituskeskuses

Otsimaks uusi mõtteid ja suundi kuhu meie valdkonnas areneda võiksime, võtsime ette teekonna Leetu, Kaunasesse.

ERASMUS+ peab oluliseke ökoloogilist jalajälge ning seega otsustasime kohale minna Astangu uue bussiga.

1 päev

Startisime Astangult 13 mail kell 9.00 Kohale jõudsime 19.34

2 päev

Panime selga Astangu vormiriietuse ja asusime külastatava kooli poole teele. Ilm oli ilus ja tuju hea.

Täna toimus vastastikune koolide tutvustamine: millised kursused, kui palju õpilasi, millised erialad ja mis tasemetel on. Suurem osa õppekavadest on 4 taseme õppekavad, mõned üksikud 2 ja 3 taseme omad.

Üllatav fakt on, et Leedus ei saa 2 taseme õppekavadelt minna edasi õppima, riiklikult on reglementeeritud, et erivajadusega õppijad ei saa järgevaid tasemeid omandada. Sellest lähtuvalt on 3 taset väga vähe. 2 taseme õppija saab riigi rahastuse toel õppida 3 aastat ja soovi korral seda 3 korda, erinevatel erialadel.

Sisseastumis katseid ei ole, vastuvõtt toimub ühises digitaalses vastuvõtusüsteemis ja ei arvesta eriala sobivust või motivatsiooni. Väljalangevust 2 ja 3 tasemele ei ole. Vastuvõtjad väljendasid arvamust, et osad vanemad kasutavad kooli päevahoiu võimalusena oma erivajadusega noorele.

Kooli tugipersonal koosneb sotsiaalpedagoogist, eripedagoogist ja psühholoogist. Rühmajuhendaja eeldatakse, et on põhiõpetaja. Meie saime aru, et koolis on 2 abiõpetajat ja nad käivad abiks seal kus vaja.

2 ja 3 taseme õppes õpitakse 3 aastat ja praktikale ettevõttesse minnakse viimasel aastal üheks kuuks.

Tegime kahes õppemajas ringkäigu.

Nägime kooli õppehotelli, kus õpilased töötasid. Seal olid standard toad ja luksus toad, et näitlikustada õpet.

Päeva lõpetasime pikema jalutuskäiguga vanalinnast botaanikaaeda. Teele jäi Bella Toscana, kuhu sobisime nagu rusikas silmaauku.

Botaanikaaias nautisime lisaks päikesele ja taimedele liblikatuba.

3 päev

Täna alustasime enda päeva veel ühes uues õppehoones, mis asus väljaspool kesklinna.

Päevakava järgi oli majatutvustav ringkäik erinevates õppeklassides. Esmalt külastasime toitlustussuuna erialast arvutitundi. Nägime kui hästi on võimalik arvutiõpetust lõimida erialaõppesse.

Seejärel külastasime erinevaid õppelaboratooriumeid: kokanduse, kondiitri, Leedu traditsiooniliste erialaoskuste õppimist võimaldavad ruumid ja lihatöötlus.

Taaskord tegime Astangu esitluse ning andsime endi erialadest põhjaliku ülevaate, seekord olid meid kuulama tulnud erinevad tugispetsialistid.

Leia pildil Leedu president

Enne lõunat vaatlesime pagaritundi, kus erialaoskusi omandatakse läbi meeskonnatöö. Eksamil on praktiline ülesanne aga individuaalne. Meil jäi mulje, et praktilised tunnid ei toeta vajalikul määral õppija enesejuhtimise oskuste tekkimist, mida on vaja eksamil.

Päeva lõpuks saime kogeda hommikul nähtud erialaõpingute lõimimist arvutitundi. Kasutasime Moodle keskkonna harjutusülesandeid, millega õpitakse ja kinnistatakse erialateadmisi.

Moodle on Leedu kutsehariduse õpikeskkond, kuhu kõik õpetajad loovad oma kursused.

Õhtul kutsusid võõrustajad meid nautima rahvuskööki.

4 päev

Täna vaatlesime 2. taseme kokkade kulinaarset laboritundi, kus kokkasid koos 1. ja 2. kursuse kokku 9 õppijat. Õpitavat toitu valmistati retsepti nägemata õpetaja suulise juhendamise teel meeskonnatööna. Paari roa valmistamiseks oli ette nähtud 6 tundi. Õppijad said tegutseda rahulikult.

Peale lõunat vestlesime kooli asedirektoriga, rääkisime õppekavadest ja kutsevõistlusest erivajadustega õppijatele.

Lahkusime koolist soojade tunnetega ja uute teadmiste ning innustavate mõtetega. Loodame algatatud koostööle.

5 päev

Meie külastuse kajastust saate jälgida Kaunase koolituskeskuse FB lehelt.

Aeg lendas kiirelt, meeldivalt ja töiselt.

Meil oli rõõm, et valisime enda sihtkohaks ja uute arendavate mõtete jaoks just Balti riigis asuva kooli. Hea oli võrrelda meie kogemuste ja teadmiste suurust, sest oleme alustanud kõik ühelt stardipakult. Arendavaid mõtteid ja ideid kogusid kohtumisel mõlemad osapooled.

Kaunase linn oma ilu ja suurusega (Baltikumis suuruselt neljas) jääb hinge ning kutsub tagasi, avastama siinset kultuuriruumi.

Käes on reede ja meid ootas ees kojusõidu päev.

Läbisime täna umbes 570 kilomeetrit.

Alustasime tagasisõitu hommikule kell 9.00 ning Astangul bussi parkide lõi kella tablool ette 21.00

Kutsevaliku aasta välispraktika Mosbachis

Meie lend algas väga vara aga õnneks olid meie imelised õppijad koos Kadriga õigeaegselt valmis reisi alustama. Aitäh Svenile ja Margusele, kes oma ööune ohvriks tõid ja meid 3:30 hommikul lennujaama sõidutasid koos 12 teise astangulasega, kelle sihtkohaks oli samuti Saksamaa (nemad sõitsid Frankfurdist Saksamaa siselennuga veel edasi). Enamikele õppijatele oli see esimene lennureis aga nad olid väga vaprad ja said hästi hakkama!

Saksamaa!

Autode rentimine läks küll väikeste viperustega aga nii autode parkimisel kui nendega sõitmisel olid õppijad abivalmis ja toetavad.

Esimesena võtsime kohe ette reisi Frankfurti loomaaeda ja vaatamata sellele, et olime väsinud, oli loomaaias tore. Nägime seal mitut looma, keda Tallinna loomaaias ei kohta. Lisaks loomadele saime nautida ka kevadet, mille järgi olime igatsenud.

Õhtul, pärast pikka ja keerutamist täis autosõitu, jõudsime ööbimiskohta väikses Hassmersheimi külas, kus sõime ka koos õhtust. Küll oli keeruline toitu tellida kui menüü on olemas ainult saksa keeles!

2. päev

Hommikul oli jälle varakult äratus ja sõitsime Mosbachi ametikooli (Berufsschule und Berufsfachschule (VAB) Mosbach & Heidelberg), kus võttis meid vastu sõbralik Herr Fischer. Nende sisetelekas oli meile üllatussõnum (vaata pilti). Herr Fischer viis meid majatuurile, kus kohtasime ka neid õpetajaid, kelle juurde me järgmistel päevadel läheme. Lõunasöögiks saime traditsioonilist saksa karrivorsti. Aga kuna kõhud olid tühjad said vorstid otsa enne kui foto teha jõudsime.

Pärast esimese koolipäeva lõppu saime aega Mosbachi avastada ja imelist päikselist ilma nautida. Viimaks katsetasime ka ise Henri tutvustatud pitsamasinat, kust sai päris hea pitsa!

Õppijate arvates pakkus neile kõige rohkem raskust hommikune varajane tõusmine, väsimus pikkadest jalutuskäikudest (samas läksid mitmed veel õhtul küla peale jalutama) ja teiste järele ootamine. Kõik leidsid, et seltskond on väga tore (saab nalja teha ja koos tegutseda) ning muidugi on hea nautida sooja ilma ja Saksamaa kaunist loodust ning arhitektuuri.

Homme algavad tunnid!

3. päev

3. päeval alustasime praktiliste töödega. Puutöö (Holzarbeit) klassis valmistasid Stella ja Sten endale praktilise abimehe elevant-mobiili- ja pliiatsihoidiku.

Metallitöö (Metalltechnik) osakonnas nägid Peeter ja Katrin mitmeid erinevaid tööpinke. Kahjuks ei saa esimestel tundidel õppijad veel pingil töötada, kõigepealt harjutatakse mõõtmisi ning treenitakse täpsust. Peeter ja Katrin said esimese, täpsust nõudva ülesandega suurepäraselt hakkama.

Puhastusteeninduse (Reinigungstechnik) osakonnas said Carita ja Karl teada kuidas endale sobivas suuruses kummikindaid valida ning häid nippe kuidas kindad vajadusel kerge vaevaga pahempidi pöörata, tänavapuhastusmasinaga töötamine oli uus ja põnev kogemus. Carita ja Karl said külastada ka õpilaskodu, õppijad elavad siin kas üksi või kahekesi toas. Õpilaskodus on nii kino kui keeglisaal ning vaba aja veetmise ruum, kus on jõusaal, pusle kokkupanemise laud, piljard jpm.

Peale tööd külastasime Heidelbergi lossi, kus prantslasest giid tutvustas lossi ajalugu. Läbi Heidelbergi voolab võimas Neckari jõgi.

4. päev

Kevadpüha, 1. mai on ka sakslastel vaba päev. Meie võtsime ette reisi Tripsdrill elamusparki. Lõbustuspargi osas on üle 100 atraktsiooni, rahulikumast Supikausi sõidust kuni Ameerika mägedeni. Looduspargi osas nägime loomi vabalt jalutamas, aga ohtlikumad loomad nagu näiteks karud ja hundid elasid suurtel kinnistel aladel.

5. päev

Maikuu 2. päev algad uuesti tundides kuna metalliosakonna õpetaja oli seekord oma õppijatega CNC pingi õppes, ühinesid Peeter ja Katrin puutöö tunniga, kus nad said endale samuti elevandi valmistada. Sten ja Stella asusid alati õitsevaid tulpe välja saagima.

Carita ja Karl olid kodumajapidamise (Haushalts) tunnis, kus valmistati 4 toorjuustukooki, millest ühe saab reisisellidega viimasel Saksamaa päeval ära süüa. Valmistati ka Ungari saiakest.

Lõuna ajal jätsime hüvasti herr Fisheriga, kellega olime juba suurteks sõpradeks saanud. Seejärel jätkati oma hommikul alustatud töödega.

Peale tööpäeva lõppu külastasime Sinsheimi Tehnika muuseumit. Lõpututena näivates angaarides leidus nii põllutöömasinaid, sõjamasinaid, lennukeid, ronge, võidusõiduautosid, jalgrattaid, mootorrattaid ning mida kõike veel. See tekitas soovi ka ise sõita ning suundusime Bad Rappenau kardirajale.

6. päev

Carita, Peeter ja Sten suundusid kodumajapidamise tundi, kus sai proovida saksa moodi triikimist ja pesu voltimist. Katrin, Stella ja Karl said puhastustehnika tunnis said kasutada erinevaid põrandapesemise masinaid ning nippe kuidas klaasid vähese vaevaga kiiresti puhtaks saada.

Peale tööpäeva lõppu sõitsime Würzburgi lossi. Seal jagus ahhetamis nii lossitubades ringi liikudes kui lossiaias jalutades.

7. päev

Täna jõuame tagasi koju. Reis oli väga tore, aga väsitav. Karl leidis, et väga lahe oli küpsetada kooki ja sõita tänavapuhastusmasinaga ning lõbustuspargis oli väga lahe. Tschüss!

Katrin sai endale 3D prinditud ämbliku, lõbustuspark ja fotod olid väga lahedad. Zack! Arbeit.

Stella leiab, et puutööõpetaja oli väga tore, lõbustuspark oli veel toredam. Guten Morgen!

Caritale jäi meelde kuidas valida õiges suuruses kindaid ja Heidelbergi lossi külastus. Guten Abend!

Stenile meeldis, et tegevused ei olnud liiga keerulised ja muuseumitest meeldis Stenile Sinsheimi muuseum. Himbeere.

Peetrile meeldis metallitöö ja kardiga kihutamine. Eins-zwei-drei.

Õpetajad olid väga väsinud, aga õnnelikud, sest reisi seltskond oli parim ning sai tööd teha, nautida sooja ilma ning sai ka lõbutseda. Freundlich, Sonderpreis, aber natürlich ich liebe Dich.

Wir sagen unseren Gastgeber in Mosbach BBW Herzlichen Dank! Auf Wiedersehen Deutschland!

Page 2 of 10