Eelinfo ja sõit sinna
Tööhõive ja sotsiaaltöö talituse kolm liiget erinevatest rollidest (sotsiaaltöötaja, tööhõivespetsialist, talituse juht, rühmajuhendaja) osalesid Erasmus+ noortevaldkonna õpirändel Hispaanias – külastades Gureaki keskust Baskimaal. Hilissügisest valmistuti õpirändele minekuks ning ühtlasi kohtuti veebi vahendusel, et vastastikuseid ootusi, programmi ning päevakava paika panna.
Eesmärk oli vahetada kahe keskuse kogemusi toevajadusega inimeste tööle suundumise protsessides – alates õppesse vastu võtmisest kuni tööle asumiseni ning jätkutoeni.
3. märtsil alustasime oma rännet lennuga Tallinnast Münchenisse ning sealt edasi Bilbao lennujaama. Kohale jõudsime hilja õhtul ning sealt edasi sõitsime tunnike bussiga oma majutuskohta, mis asus 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel Gureaki keskusest.
Esmaspäev, 4. märts
Esimesel päeval saime üldise ülevaate Gureaki keskuse ajaloost, mis sai alguse juba 1975. aastal ning tegemist on MTÜ-ga. Tänaseks on Gureak kasvanud väga suureks ja seal töötab peaaegu 6000 inimest, nendest 83% on toevajadusega. Neist avatud tööturul töötab 1500. Gureakiga mitte seotud asutustes 200.
Päeva teises pooles andsime kõikidele järgnevate päevade jooksul meiega kokku puutuvatele töötajatele ülevaate Astangu keskusest ja erinevatest teenustest ning eesmärkidest. Seejärel suundusime ringkäigule ühte kaitstud töö töötuppa, kus töötajad koostasid autode tulede komponente. Kaitstud töös töötavad kõik kliendid 8-st 17-ni. Miinimumtöötasu Hispaanias on 1134 eurot.
Meid viidi ka õhtusöögile, et saaksime kohalikku toitu nautida. Algselt oli see planeeritud 20-ks, kuid mõistes, et me võib-olla selleks ajaks oma ajaarvestust pidi liiga näljased, otsiti meie jaoks kohta, mis esmaspäeva õhtul nii vara avatud oleks. Leitigi koht, mis kell 19 oma köögi avas. Sellest hetkest alates armusime me muu kohaliku söögi kõrval pinchodesse.
Õhtul saime teada, et meie lend tagasi on Lufthansa streigi tõttu tühistatud.
Teisipäev, 5. märts
Teine päev möödus märksõna „vastuvõtt“ all. Nõustamistiimi liikmed tutvustasid meile Gureaki vastuvõtu protsessi. Seejärel toimus arutelu Astangu ja Gureaki protsessidest. Suurim erinevus seisneb selles, et Gureaki kandideeritakse tööle (kuna Gureak on väga tuntud ettevõte regioonis, kes pakub tööd erivajadustega inimestele). Seetõttu on kandideerijatel olemas töösoov ja valmisolek. Samuti on kandideerijad üldiselt täisealised. Ühiselt tõdesime seda, et alaealised ei ole küpsed avatud tööturul osalema. Gureaki kandideerimisel on oluline omada tõendit diagnoosi osas, see peab olemas olema. Samuti annab kandideerija Gureakile loa enda terviseandmete töötlemiseks ja jagamiseks teiste asutustega. Avaldustega tegeleb nõustamistiim (6 liiget). Avaldusi saabub Gureaki päevas 5-10. Nõustaja lepib sooviavalduse esitajaga kokku vestluse aja. Vestluse käigus selgitatakse välja kandideerija töösoovid, varasemad kogemused, toevajadus, haridus, oskused ja võimed. Kui need vestluse käigus ei selgu, siis suunab nõustaja kliendi edasi grupihindamisele. Grupihindamine toimub neljastes gruppides ja orienteeruvalt 4 tundi. Täiendaval hindamisel on esimeseks osaks enesetutvustus, mille käigus on võimalik hinnata kliendi suhtlemisoskusi. Teises tööosas antakse klientidele tööülesanne, mis tuleb täita tiimina. Kolmas osa on rollimäng (üks inimene saab teenindaja osa, teine kliendi osa).
Nõustamistiimil toimuvad regulaarsed koosolekud 2 korda nädalas, minimaalselt 2 tundi korraga. Koosolekud erinevad Astangu keskuse tööhõivespetsialistide omadest sellega, et nende koosolekute põhifookus on peamiselt Gureakis pakutavate vabade ametikohtade täitmine. NB. Näiteks tol hetkel oli neil vaja õigeaegselt töötajad leida 80 vabale ametikohale. Nende stress ajalise surve osas on justkui vastupidine meile. Neil on olemas vabad ametikohad, kuhu leiavad sobivad vasted nende kaardistatud inimeste näol (võivad parasjagu töötada ka mõnel teisel Gureaki ametikohal, kuid saavad võimaluse teha midagi uut). Vasteid aitab leida ka nende andmebaas. Astangu keskuses on meil esmalt tööd vajavad toevajadusega inimesed, kellele hakkame töökohti otsima.
Kolmapäev, 6. märts
Vahetasime kogemusi töökohapõhise õppimise protsessis. Pärast hindamisprotsessi liiguvad kõik kliendid treeningprogrammi. Treening toimub töökohapõhise õppena Gureaki keskuses. Selle käigus arendatakse tööoskusi, kiirust, töödistsipliini. Maht 200-300 tundi, 8-stes gruppides. Lõppeb eksamiga. Programmi vältel kliendid töötasu ei saa, programmi rahastab töötukassa. Pärast 3-kuulist treeningprogrammi kohtub klient taas oma nõustajaga, et planeerida edasisi samme. Edasiliikumiseks on kolm varianti:
- Supported employment – töötamine Gureakis töölepingu alusel, saades vajaduspõhist tuge.
- Occupational service – meie mõistes kaitstud töö. Jätkutreening tööturuks ettevalmistamiseks. Variant on jääda ka alatiseks sellesse etappi.
- Ordinary market – liikumine avatud tööturu positsioonile.
Töökeskkond on sama nii kaitstud tööl kui juba Gureaki jaoks töölepingu alusel töötamisel – siis näevad õppijad oma eesmärke, kuhu nad saaksid liikuda. Erinevus on tööülesannetes – need on valitud vastavalt kliendi võimekusele.
Üks variant on Gureakis ka dual-training. Programmides osaleb kokku u 130 inimest, programmi kestus on 1-3 aastat. Üks juhendaja 6-7 inimese kohta ning võimalus saada ametlik tunnistus. Osaleja on motiveeritud, kuna saab selle eest töötasu. Pärast 3 aastat on võimalik endale saada tähtajatu tööleping. Seda rahastab ESF – tasudes juhendaja palgast 40%, ülejäänud maksab Gureak oma eelarvest. Nende sõnul tulevad kulude-tuludega 0.
Kutseõpe Gureakis on 100% Baskimaa rahastatud, selleks on neil ka eraldi õppehoone, uus osa avati alles möödunud sügisel. Hetkel õpib seal 69 õppijat. Kokku 6 õpperühma. Meile korraldati ka vestlusring õppijatega, kus nad oma õpiteed- ja kogemusi tutvustasid. Analoogselt meie keskusega, näevad nad, et õppetöös võiks noor osaleda võimalikult kaua, et sotsiaalselt küpseda ning tööturuks ette valmistuda. Nende soovitused on sellised, et Gureakis alustataks täisealisena. Gureakis on erialade õpe pikendatud – mujal koolis saaks erialatunnistuse kätte kahe aastaga, seal kolmega, mis annab noorele samuti lisanduvat küpsemisaega. Õppetöö osa on praktika, mida on kokku 260 tundi – selleks perioodiks värvatakse iga-aastaselt ajutiselt juurde 14 juhendajat, kes saavad 3 nädala jooksul noortele püsivalt toeks olla. Gureak leiab värvatavad peamiselt ülikoolide kaudu – tihti on nad ka Gureakis praktikal käinud (nt eripedagoogika tudengid jne). Gureak väärtustab väga ülikoolide praktikante, kuna neist võivad saada nende tulevased töötajad, kes aitavad toevajadusega inimesi tööturule. Praeguse hetkeni on kutseõppe lõpetanud 2 õpperühma, seega üsna uus osa Gureakis.
Neljapäev, 7. märts
Viimasel sisupäeval kohtusime tiimiga, kes tegeleb avatud tööturule minevate inimestega. Meeskonnas on kokku 9 liiget. Nelja ülesanne on suhelda ettevõtetega (jobseekers) ja ülejäänud vastutavad esimesel päeval toetamise eest, analüüsi eest ja profiili koostamise eest (job coaches). Tööhõivetiim töötab toetatud töölerakendamise metoodikale põhinedes nagu Astangu keskuseski.
Tööandjatega kontakti loomine on mõnevõrra lihtsam kui Eestis tänu sisse seatud kvoodile – igas vähemalt 50 liikmega ettevõttes peab töötama iga 50 töötaja kohta üks toevajadusega töötaja. Kui kvoot ei täitu, tuleb tasuda trahv. Kvoodi mõjul pöördutakse ka ise Gureaki poole, et tuge saada ja värvata endale sobiv toevajadusega meeskonnaliige.
Tööd ettevõtetega alustavad jobseekerid. Nemad teevad ettevõttega esimese kontakti, tutvustavad Gureaki ja töötajaid, keda neil ettevõttele töötajateks pakkuda oleks. Kontakte tööandjatega lihtsustab ka Gureaki hea maine ja tuntus regioonis. Gureaki tööhõivetiimil on kasutusel eraettevõtte poolt pakutav andmebaas SalesForce, kuhu märgitakse ettevõtte poole pöördumised ning seotud toevajadusega inimesed. Andmebaasi abil saab tööhõivespetsialist infot, kas ja kes ning millal ning millise resultaadiga on ettevõtte poole pöördunud; kas keegi seal juba töötab jne. Enda tööriistadena ettevõtete poole pöördudes kasutavad ka LinkedIn keskkonda.
Kui kontakt tööandjaga on tehtud ja sobilik koostöö pinnas loodud, siis annab jobseeker ettevõtte info üle job coachile, kes samuti kohtub ettevõttega, analüüsib töökohti. Analüüsi tulemusena valmib raport koos konkreetsete töövõimalustega. Need tööpakkumised liiguvad edasi Training tiimile, kes siis valivad vabadele töökohtadele sobilikud 2-3 kandidaati. Ettevõte saab teha lõpliku otsuse läbi intervjuu või muu meetodi. Kui vabale töökohale on leitud töötaja, siis job coach toetab töötajat tööülesannete õppimisel ja kohanemisel nii kaua kui see on vajalik.
Mõned näited ettevõtetest, kellega koostööd teevad – nt Zara. Viimasel on olemas Frida programm, mis korporatsioonisiseselt on keskendunud erisuste toetamisele ja seisavad selle eest, et ka erivajadustega inimestel oleks võimalus töötada avatud tööturul.
Uurisime ka kliendimahtude ning riiklike normide kohta, saime infot, et kohalik töötukassa eeldab neilt, et Gureak looks aasta jooksul kontakti 170 uue ettevõttega, selle täitmine pidi olema päris keeruline. Reaalsus on see, et umbes 5 uut ettevõtet iga kuu.
Mis meid selle päeva juures enim inspireeris, oli valdkondlik spetsialiseerumine kindlatele töölõikudele. Milline võlu tundus asjaolul, et üks inimene on ettevõtetega suhtluse peal ning sai selles vallas aina tugevmaks ja teadlikumaks. Samaväärselt meie imetlusele imestasid Gureaki tööhõivetöötajad, kuidas meie oleme lahendanud toetuse selliselt, et üks spetsialist on nii tööeluks ettevalmistaja, ettevõttega kontakti looja kui ka tööharjutusel, tööle suundumisel toevajadusega inimese ja seotud ettevõtte igakülgne toetaja.
Töökoosolekuid peavad jobseekersid iga nädal ja 1 x kuus teevad seda jobcoachid. Kõik 9 meeskonnaliiget kohtuvad 1 x kahe kuu tagant. Oma juhti kohtavad nad seega harva, kuid nad teavad, et neid usaldatakse ning neil on vabadus võrdlemisi enda äranägemise alusel oma tööd juhtida. Töötukassa rahastab igat sõlmitud töölepingut ja järeltuge. Töötuse arv Eestis jaanuari seisuga on 8.3% ning Hispaanias nende andmetel 11.7%, konkreetselt Baskimaa regioonis 6,5%.
Raskused töölistamisel olid meil ikkagi väga sarnased – töökoha sageli leiame, kuid selleks, et inimene pikemaajaliselt seal ka püsiks, on vaja palju vaeva näha ja tugimeetmeid selleks, et nö reele tagasi aidata. Tööandjate valmisolek võtta enda meeskonda toevajadusega inimene kasvab ajas, kuid aeglases tempos.
Päeva ja kogu õpirände lõpuks viidi meid spaa- ja heaolukeskusesse La Perla, kus saime suhelda toevajadusega noortega, kes seal töötavad.
Meil oli veel veidi aega enne pakkimist ning uude majutuskohta minekut ja meile soovitati ikkagi turistiosa ka läbi teha ning funikulööriga mäkke sõita ning ülevalt avanevat vaadet nautida, mida ka rõõmuga tegime.
Selle järel veel viimane jalutuskäik rannal, õhtusöök hotelli ümbruses, pakkimine ning kiired jalad, et püüda viimane, kella 22-ne buss Bilbaosse.
Tagasitee
Seoses meie tühistatud lennuga, olid meil põnevad päevad, et leida uus viis koju saamiseks. Lennufirma pakkus küll, et leiab meile alternatiivi, kuid kõnejärjekorras oli üle 800 inimese ning otsustasime ise tagasilennu leida. Lõpuks leidsime variandi Bilbao-Madrid-Helsinki-Tallinn, mis tähendas meile päev varem tagasilendu ning uut majutuskohta. Neljapäeva hilisõhtul sõitsime Bilbao lennujaama kõrval asuvasse hotelli, kus veetsime mõned unetunnid ning varahommikul saime lennujaama ning reede õhtul kell 20 olimegi Tallinnas. Tundsime, et õpiränne oli mõtteid avardav, seltskond väga meeldiv – koostöö sujus ning pikad ootetunnid lennujaamas möödusid muljetades ja kiirelt.