Õppetöö arendamise tiimi 5 liiget: õppejuht Külliki Tamm, õppevaldkondade juhid Margus Koolme ja Minni Rahuoja ning õppespetsialist Janelle Jürikivi ja õppedisainer Kadi Roosipuu käisid 14.-16. aprill Erasmus+ õpirände raames Hollandis külastamas Techniek College Rotterdam, Zadkine Start College’i ja Het Passere College´i.
Visiidi keskmes olid kaasav kutseharidus, õppijate heaolu, paindlikud õpiteed ning hariduse ja töömaailma koostöö. Kolme päeva jooksul kogetu pakkus rohkelt inspiratsiooni ning kinnitas rahvusvahelise koostöö olulisust kaasava hariduse arendamisel Euroopas.
Hollandi haridussüsteemist:
1.-8. klass põhikool, vanus 4 – 12 a.
Tase 1 (ettevalmistav õpe) – 4 aastat vanusele 12-16 a, 1 aasta 16+ vanusele (tasanduskursus)
Tase 2 (baas kutseõpe) – liht/abitööline, 2 aastat
Tase 3 (kutseõpe) – spetsialist, tiimijuht oma erialalt 2 aastat
Tase 4 (kutseõpe) – keskastmejuht oma erialal või õpingute jätkamine ülikoolis
Esimene päev: õpe tööstuskeskkonnas Rotterdami RDM Campus
Õpirände esimene päev toimus Techniek College Rotterdamis, mis asub muljetavaldaval RDM Campusel Heijplaatis – endisel laevatehase alal, millest on kujunenud innovatsiooni, hariduse ja ettevõtluse kohtumispaik.
Meid võtsid vastu kooli töötajad, kes tutvustasid Hollandi kutsehariduse mudelit reaalses töökeskkonnas. Arutelu keskmes olid:
õppekavade arendamine ja uuendamine
paindlikud ja individuaalsed õpiteed
õppijate heaolu ja tugisüsteemid
tihe koostöö ettevõtete ja õpetajate vahel
Eriliseks elamuseks kujunes ekskursioon sadamaalal, mida juhtis Port of Rotterdam Authority esindaja. See andis selge pildi sellest, kuidas haridus, teadus ja ettevõtlus saavad ühiselt panustada innovatsiooni ja tulevikutöö oskustesse.
Päeva üheks meeldejäävaimaks osaks oli ka veetakso sõit Rotterdami sadamas – kogemus, mis sidus hariduse, infrastruktuuri ja rahvusvahelise majanduse tervikuks.
Õhtu Rotterdamis: kultuur ja võrgustumine
Päeva lõpetas ühine õhtusöök restoranis Spice by Blake. Lisaks suurepärasele toidule pakkus õhtu võimaluse mitteametlikuks suhtluseks ja kogemuste vahetamiseks. Indoneesia mõjutustega maitsed ja soe atmosfäär peegeldasid hästi Rotterdami rahvusvahelist ja avatud vaimu.
Teine päev: kaasav haridus praktikas
Teisel päeval külastasime Zadkine Start College’i Frankendaali üksust, kus keskendutakse õppijatele, kes vajavad haridusteel täiendavat tuge. Nii on neil õpperühmad uussisserändajatele, noortele emadele, kui ka erivajadusega õppijatele.
Tutvuti mitmete oluliste teemadega:
tugistruktuurid kutsehariduses
klassiruum kui töökeskkond
juhendamine ja mentorlus
erivajadustega õppijate toetamine
praktika ja tööle suunamine
Külastasime ka erivajadustega õppijate klassiruumi ning spordipõhist õppekeskkonda, saades praktilise ülevaate, kuidas individuaalne lähenemine ja struktureeritud tugi toimivad igapäevaõppes.
Rotterdam kui mitmekesine linnakeskkond
Õppekäiku rikastas ka külastus Afrikaanderplein Marketile, kus saime vahetu kogemuse linna kultuurilisest mitmekesisusest.
Tugev alus edasiseks koostööks
Visiit kinnitas, et koostöövõimalusi Zadkine’ii ja Techniek College Rotterdamiga on palju. Edasised plaanid hõlmavad:
õpetajate ja ekspertide vahetust
õppijate lühiajalist mobiilsust
ühiste kaasavate õppekavade arendamist
teadmiste jagamist rehabilitatsiooni ja tugiteenuste vallas
Kolmas päev: VSO Het Passier College 16.04
Kolmas ja viimane õpirände päev Hollandis viis meid Rotterdamis piirkonda nimega
Overschie, kus tutvusime VSO Het Passier College õpikeskkonnaga, õppega kui ka usinate õpilastega.
Tegemist on kooliga, kus pakutakse haridust toevajadusega noortele alates 12. eluaastast. Õpe kestab 4 aastat ja on lõimitud teoreetiliste tundidega ning praktiliste tegevustega.
Praktilised tegevused varieeruvad alates puidu- ja metallitööst kuni aianduse, juuksuritöö kui ka teeninduse ning toiduvalmistamiseni.
Eriliselt tore oli kuulda praktikatest, kus õppetöösse kaasatakse kogukond. Nimelt on koolil kohvik ja jalgratta töökoda, kuhu võivad sisse astuda kõik huvilised, kes soovivad tassikest kohvi või parandada Hollandis asendamatut liiklusvahendit jalgratast. Mõlemas kohas tegutsevad õpetajate suunamisel nende oma kooli õpilased alates suhtlusest kliendiga kuni lõpliku teeninduseni.
Het Passier College avaldas muljet ka innovaatiliste lähenemistega. Näiteks on nende uusim kolleeg AI Lexie – hologrammist õpetaja abiline, kes oskab suhelda mitmetes keeles, visualiseerib holograafiliselt õpitut ja on igati (tehis)arukas vestluskaaslane.
Tänusõnad
Visiiti koordineerisid Danielle Scholtes ja Martin Huizinga, kelle pühendumus ja professionaalsus tagasid sujuva ja sisuka programmi. Oli tunda, et olime siiralt külalistena oodatud!
Erasmus+ õpiränne Rotterdamisse näitas selgelt, et rahvusvaheline koostöö ei ole pelgalt kogemuste vahetamine, vaid oluline samm kaasavama, innovaatilisema ja tugevama Euroopa haridussüsteemi suunas.
Meie õpiränne algas taaskord öösel kell kolm. Esimene lend Tallinnast Frankfurti oli Carli ja Kerdi jaoks elu esimene. Carli lohutas tema kõrval istuv Birgit, aga Kert saatis palveid kõigevägevama poole. Väsitavaks tegi reisipäeva viie tunnine jätkulennu ootus, mis meie kiuste veel ka hilines tund aega. Aga lõpuks jõudsime õnnelikult ( koos kohvritega) Veronasse. Vaatasime netist pilte Eesti talveilmast ja samas nautisime Itaalia 28 kraadist sooja. Saime kiiresti auto kätte ja kell viis jõudsime Itaalia koju kus oli äärmiselt soe vastuvõtt majaperenaise ja tema poja poolt ( Teresa ja Marino) Viimaseks toimetuseks oli poe külastus, et varustada end toiduga ja nüüd on peaaegu öö käes, teeme ruttu blogi ja siis tuttu, et homme oleksime valmis olema töökad ja tegusad.
Õhtul Teresa Countri House eesÖösel Tallinna lennujaamas
Leia pildilt armastus.
Teine õpirände päev ja esimene tööpäev
Hommikul ärkasime kell 7. Sõime kiiresti hommikusöögi ja läksime põnevusega praktikakohta. Engimi kutsekoolis ootas meid Roberto, kes tegi meile koolituuri. Saime teada, et selles koolis õpetatakse puutööd, metallitööd, iluteenindust ja arvutierialasid. Tutvusime puiduõpetajate Jordani ja Renatoga ning asusime esimese töö kallale. Me saime teha endale vineerist telefoni kõlari, mis lõigati välja laseriga. Tore oli see, et igaüks sai selle endale. Peale praktikapäeva tulime ruttu koju, sõime makarone hakklihaga ja läksime Itaaliat avastama. Me külastasime 2 linna. Jalutasime Thienes ja Vincenzas. Saime esimesed kultuurinautlemise kogemuse ka – nägime Basiilikat ja ühte uhket kirikut. Kuna ilm on endiselt väga palav ei saanud me ka mööda minna kohalikust jäätisepoest. Hilisõhtul kiire näks ja valmistuma homseks.
Kolmas päev
Teisipäeval oli ettevõtte külastus. Käisime ettevõttes Gruppo Zordan
Selle ettevõtte vanus on 63 aastat ja nende ettevõte on võtnud oma südameasjaks CO jalajälje vähendamine. Seetõttu on nad tootmises keskendunud vähem puidule ja rohkem MDF ja plaatmaterjalidele. Samas valmistavad nad luksusmööblit, erinevatele moebrändidele. Hiljuti ehitasid nad endale uue kontori, et pakkuda töölistele parimat keskkonda töötamiseks.
Peale tööd käisime Veneetsiat külastamas. Jalutasime linnavahel ja külastasime kõiki avatud kirikuid. Turiste oli väga palju ja kohati oli isegi raske liikuda. Kõndisime mööda ka väga kallitest poodidest, kus polosärk maksis 2000 eurot. Lõpuks jõudsime San Marco väljakule kus tahtsime minna kellatorni aga meil puudus kahjuks ligipääs mobiili maksetele. Kasutasime Veneetsias ka ainukordset võimalust sõita kondliga mööda Veneetsia kanaleid. Sõit oli tore kuid kohati ka hirmutav, kuna kondel kõikus väga palju.
oneplus_39558
Neljas päev
Täna olid kohalikud vastuvõtjad meie programmi kirjutanud spordipäeva. Kahjuks sporti me siiski teha ei saanud, kuna võistkonnad olid ette registreeritud ja meil puudus sellekohane info. Joonistasime mandaleid ja mängisime erinevaid lauamänge. Tore oli sest saime suhelda kohalike õppijatega.
oneplus_0
Peale väsitavat tööpäeva sõitsime Garda järve äärde kus on kõrvuti kaks lõbustusparki. Üks on Muuviland ja teine on Gardaland, mida ka külastasime. Alustasime maagilisest puumajast kus oli pöörlev tuba. See oli heaks sissejuhatuseks, et minna ameerika mägedele sõitma. Seda võimalust kasutasid kõik ! Kõige suuremal mäel kohtus Kert oma sõnade järgi korraks ka jumalaga 🙂 . Peale pargi külastust oli Carlil nahk nii märg, et sõitsime randa ujuma.
Vahekokkuvõtteks lühike kommentaar:
Kert; Karjusin täna kõva häälega, kõige jubedam aeg minu elus. Tomi; Ehmatav ja adrenaliini rohke päev aga siiski tore. Ranet; Sõitsin kõik ameerika mäed läbi ja olen valmis minema veel suurematele mägedele. Karl: Oli lõbus ja oleks võinud hirmsam olla. Järvevesi oli jahe.
Viies päev:
Tänane päev algas teistmoodi, võrreldes tavalise puidutöö tundidega. Meid võttis vast kokk Davide ja andis meile riietuse , kilepõll ja marlimüts. Mr. Davide oli seitse aastat tagasi veel oma pere restoranis peakokana ametis. Tal polnud plaaniski oma restorani sulgeda, aga Engimi direktor kutsus ta üheks päevaks nädalas tunde andma, ja varsti oli Davide täiskohaga õpetaja Esimese ülesandena saime venitada pitsataigent, mis läka kerkekappi, et oodates aega mitte raisata hakkasime meie tegema Pastatainast. Saime teada, et pasta tainas on väga primitiivne. Kui meie valmistatud pasta kuivama läks alustasime koogi taina rullimist. Itaalia keeles oli see FROLLA PER CROSTATE. Järgnes pitsakatte paigaldamine. Ja 10 minuti pärast tuli päeva parim osa, pitsa söömine. Meie arvamus on, et nii head pitsat pole me enne saanud.
Peale tööd väike uni ja kuna olime emotsionaalselt pisut väsinud, siis ei hakanud täna väga kaugele sõitma. Oleme juba mitu päeva vaadanud eemal kõrguvaid mägesid ja täna läksime neid lõpuks lähemalt vaatama.
Kert: Ilus vaade. Kurve oli liiga palju, et hakkas halb.
Carl: Ei ole midagi öelda
Ranet: Tänane päev oli rahulik ja nägi ilusaid vaateid.
Tomi: Väga tore päev oli ja ilus vaade mäe otsast.
Elagu 1Mai
Tänase päeva veetsime puhkepäevale kohaselt, istudes. Istudes autos, õnneks liikuvas, kuid mitte alati. Saime teha tutvust Itaalia ummikutega kus kilomeetrite kaupa sai sõita vaid umbes 5 km tunnis. Seekord viis tee meid Pisa torni juurde. Tõepoolest see torn ongi viltu. Saime külastada katedraali ja mitut muuseumi, tahtsime väga ka torni ronida, aga sinna minna vaid teatud kellaajal. Esimene vaba aeg oli meie jaoks kahjuks liiga hilja. Seega ostsime koju kaasa suveniire ja tegime ka palju pilte torni foonil. Kahjuks oli võimatu pildistada ainult torni, kuna külastajaid oli niivõrd palju. Peale kuue tunnist autosõitu ja Pisa väljaku läbi käimist olid kõhud tühjad ja hellitasime ennast pitsa ja pastaga. Seejärel algas pikk ja väsitav kojusõit.
2mai.
Itaalias oleme juba palju näinud, seekord võtsime suuna uue riigi vallutamiseks. See riik oli San Marino. Riik millest enamus asub kõrgel mäe otsas ja on 44 korda väiksem kui Saaremaa. Tee sinna oli taas vaevaline, aga kohale jõudes saime aru, et see vaev tasus ennast ära. Linn oli mitmetasandiline ja ülesronimine oli vaevarikas. Vaated mis avanesid kõrgelt olid hingematvad. Külastasime mitmeid muuseume ja üht kindluslossi.
Tänavad olid täis väikeseid poode ja turiste. Kahjuks oli meie aeg limiteeritud ja palju huvitavat jäi tõenäoliselt nägemata.
Et jõuda koju normaalseks ajaks liikusime Rimini linna, kus külastasime miniatuurse Euroopa teemaparki. Pargis olid Itaalia linnade tähtsaimad ehitised – seega nägime ka seda, mis seekord päris suuruses nägemata jääb. Lisaks olid seal Euroopa kuulsaimad vaatamisväärsused – nt Eiffeli torn, Taani merineitsi, Hollandi tuulikud ja Kreeka Pantheon. Tegime ka ühe lõbusõidu veeatraktsiooni peal. Siis liikusime Rimini randa, sest olime kuulnud, et see on väga ilus. Hooaeg veel käes küll pole ja vesi oli väga jahe, aga Carl otsustas siiski teha Aadria meres väikese ujumise. Siis istusime väsinult autosse ja sõitsime koju.
Aadria merre ujuma
3. mai 2026
Meil oli siiski sõitmisest vähe ja otsustasime minna ka veel Milanosse. See on ainukene tõeliselt suurlinn kuhu oli võimalik meil minna. Milaanos ootas meid katedraal mille sarnast polnud meist mitte keegi varem näinud. Seda katedraali ehitati 600 aastat ja see on suurim kooti ehitis kus külalised saavad jalutada ka katusel. Kasutasime seda võimalust ka meie. Eriti toredaks tegi külastuse meile osutatud VIP teenus.
Sellega on meie välispraktika pikad sõidud lõppenud.
4.mai
Täna olime taas puidutöökojas, kus võttis meid vastu Renato koos nelja kolmanda kursuse õppijaga, kes olid meile tööriistade sahtlid valmis komplekteerinud. Iga eestlane sai endale ühe juhendaja. Tekkisid paarid: Kert ja Fraj, Tomi ja Lavinia, Ranet ja Maguette, Carl ja Federico. Tööks oli itaallaste sõnul imelikunurga mõõtja valmistamine. Siinkohal tahaks tervitada õpetaja Tarmot, kes on meile õpetanud käsitööd. Tänu juba omandatud oskustele seisis kõigil peitel käes ja töö sai ilus. Puiduõpetaja Renato oskab väga hästi teha puidulõiget ja sellega seoses sai Armand võimaluse puidulõikega lähemalt tutvust teha. Renato on oma töös väga kirglik, talle meeldib koguda kuulsate disainerite tootenäidiseid, ta on töötanud Engimis juba 26 aastat. Inglise keelt ta väga hästi ei valda, aga Google translate aitas kõik vajalikud jutud rääkida. Kutsusime teda Astangut külastama. Kuna täna olid kõik vaatamisväärsused kinni siis tegime rahuliku poeskäigu ja puhkasime ennast veidi välja.
5.mai
Täna töötasime koos Andrea ja tema klientidega. Hommik algas ühisest tutvumisringist kus saime kõik tuttavaks. Seejärel hakkasime lakki maha lihvima vanadelt toolidelt ja kappidelt. Kohalikud panid suurest kõlarist mängima muusika ja loomulikult ei puudunud repertuaarist ka „ Mi amore „ Selle kohta rääkis Andrea, et see laul ajas itaallased algul segadusse, kuna sellist jooki nagu espresso macchiato pole Itaalias olemas, on kas üks või teine. Toolide projekti eesmärk on, et igas Thiene kodus oleks üks kaunistatud tool ja kui tuleb külla eriti auväärne inimene siis pakutakse sellel toolil talle istet. Täna lihvitud toole hakkame homme kaunistama. Peale pausi saime proovida ka lihttööd, mida kliendid teevad. Selleks oli kinkekottide kaunistamine ja päevalausete välja lõikamine ( igal päeval saavad kohviku külastajad kaasa ühe motiveeriva lause.
Tööpäeva lõpus külastasime Verona lähedal asuvat automuuseumi, mis on erakollektsioon. Jalgrattaid, võrre, mootorrattaid, kaameraid , autosid ja sõjatehnikat oli lugematult palju. Kesksel kohal oli Ayrton Senna kiivrid ja kindad.
6.mai
Hommik algas tihedas vihmasajus ja tühja rehviga. Õnneks oli telefoniulatuses hädaabi Roberto, kes oli kohe valmis meile appi tõttama. Meie tööhõivespetsialist Birgit osutus ka heaks automehaanikuks ja leidis rehvi pumpamiseks vajalikud vahendid bussist üles. Tänu sellele saime sõita rehviremonti. Seal töötas valgevenelane, kes oli rõõmus, et sai vene keeles suhelda ja remontis meie bussi rehvi tasuta.
Samal ajal kui Armand rehviparanduses oli tegime meie päriselt tööd. Tööks oli paberitükkide liimimine puidujääkidele. Carlil tuli töö nii hästi välja, et teda usaldati koheselt üksi töötama. Kell 10 šokeerisime Itaallasi jäätise söömisega pausi ajal. Kuna ilm oli kohalike mõistes külm (16 kraadi) siis nad ei mõistnud miks me jäätist sööme. Jätkasime tööd tööpäeva lõpuni ja siis tuli päeva raskeim osa ( mitte süüa) sest planeerisime õhtul restorani korralikku pitsat sööma minna. Ootasime viis tundi ja see ootus tasus end tõesti ära, pitsa oli erakordselt hea.
7.mai
Hommikut alustasime puidutöökojas, kus lõpetasime nurgikute valmistamise. Lihvisime, viimistlesime neid mesilasvahaga ja kõige lõpuks said nurgikud peale ka nime ehk nüüd on meil omanimelised nurgikud. Tänasime Renatot Astangu salli ja maiuspala šokolaadiga. Kutsusime teda ka meie kooli külla koos õppijatega.
Siis otsustasime, et närvikõdist on veel puudu ja seadsime „sammud“ Movielandi. Lisaks erinevatele atraktsioonidele nägime seal ka Hollywoodi erinevaid tegelaskujusid nt Batman, Supergirl, Cruella jt. Selles lõbustuspargis oli päris palju veeatraktsioone ja peab tunnistama, et ka meie lahkusime märgade pükstega 😀 Et päev oleks täiuslik, läksime veelkord Garda järve äärde, kus seekord oli omajagu inimesi. Loomulikult meist jõudis vette ainult Carl. Teised nautisid järvekaldal päikest.
8. mai 2026
Päev algas Carli 21. sünnipäevaga. Laual ootas tort ja laulsime ka sünnipäevalaulu.
Engimis oli täna meil teooria päev, kus esimene tund oli nagu karjääritund – meid pandi gruppidesse koos kohalike õpilastega. Pidime arutama oma tugevusi ja nõrkusi ning rääkisime praktikakogemustest. Teiseks tunniks oli matemaatika – vähemalt nii õppijad ütlesid. Selles tunnis me muidugi matemaatikat ei teinud, ent sealsed õppijad said esitada neile huvipakkuvaid küsimusi meie kohta. Näiteks oli meile uudis, et paljud ei tea, kus on Eesti. Peamised küsimused olid toidu, meie kooli ja usu kohta.
oneplus_0
Peale koolipäeva viis Roberto meid restorani, kus sõime kohalikke hõrgutisi sh tiramisut. Siis tänasime Robertot väga sõbraliku ja meeldiva vastuvõtu eest ja jätsime hüvasti.Viimane sihtkoht oli Verona, kus me ka ööbime. Käisime linnapeal – külastasime Verona kolosseumit, mille viimastel ridadel oli imeline vaade. Piilusime ka Julia rõdu, kuid sisse kahjuks ei saanud, sest meil puudusid piletid. Siis tulime tagasi hotelli ja hakkasime valmistuma varahommikuseks ärkamiseks.
9.mai
Tere hommikut – kell on 04.00 ja meie oleme lennujaamas. Mõned tunnid veel ja olemegi kodumaal.
Sooja siin küll pole, aga kõik on tuttav ja armas. Ja mis peamine – kohe varsti ootab meid kohtumine oma peredega.
Oleme teel. Finnairi kiired tiivad viivad kohale isegi kui tuul raputab.
Lendasime Tallinnast Helsingisse ja sealt Genfi ning meie seltskonnas oli üks kaaslane, kellele see oli esimene kord. Jõudes Genfi pidime sooritama korraliku lego, et autosse mahuksid nii inimesed kui kohvrid. Algul tundus, et sõidavad kas kohvrid või inimesed, aga õpetaja Tea osavus auto komplekteerimisel päästis mõlemad.
Edasi hakaksime sõitma oma ööbimispaiga poole. Teekond kestis poolteist tundi. Kõigil olid kõhud tühjad ning läksime Lausanne’i linnas sööma Buffalo grilli.
Kohale jõudsime oma ööbispaika pimedas pikki serpentiine sõites.
Esimene praktikapäev
Ärgata tuli vara – 6.30, kuid õnneks on praktikakoht ca 15 minuti autosõidu kaugusel ning vastu võttis meid kohalik eestlannast õpetaja Renate ja koolidirektor. Meile anti retsept valmis teha mandliküpiseid magustoidu kõrvale, siis hakkisime porrut ning hautasime seda võis väga huvitava tehnoloogiaga paberkatte all. Töötasime restoraniköögis, kus oli väga kuuma ja serveerimise ajal väga pingeline. Õpilaste märksõnad tänasest olid: raske, kuum, huvitav, kala.
Lisaks käisime kohalikus kaupluses ning valmistasime ühiselt mõnusa õhtueine.
Teine päev
Hugo: Tänaseks teemaks oli seaprae küpsetamine, mida me tegime koos prantsuse õpilastega. Mina tegin salatit: peet, redis. Lisaks tegime kastet porgandi, sibula, küüslaugu ja puljongiga. Lisaks tehti juustuga täidetud pirukaid. Pärast tööd tahtsime minna koopaid külastama, kuid ei leidnud neid üles.
Deivil: Hommikul koorisime kartuleid, lisaks tegin juustupirukaid, pesin nõusid. Oli päris pingeline töö ja meelde jäi sealihaprae kokkusidumine, et lihamahlad oleksid sees. Pärast meeldis väga ilus Prantsuse väikeküla, mida peetakse Prantsuse kaunimaks külaks.
Alisia: Mulle meeldis tänane kokaõpetaja, ta oli väga sõbralik. Mulle meeldis küla arhitektuur koos loodusega – see oli võimas.
Matvei: Mulle meeldis rääkida inglise keeles oma partnertiga, teha koos tööd. Meeldis väga praadisid kaunistada aed-haraputke lehtedega. Peale tööd meeldis kõik- autoga sõita, muusikat kuulata ja linnas jalutada.
Õpetaja Karmen sai esmakordselt testida oma autosõiduvõimekust Prantsuse serpentiiniteedel ning vaimustuda prantsuse köögi tehnoloogiast ja õpetamissüsteemist.
Õpetaja Tea väga meeldis süsteemselt ja inimlikult õpetav õpetaja. Lisaks hämmastab teda, et ei kasutata pajakindaid, vaid käterätikut ka ahjust plaatide väljavõtmisel. Saab näha, kas homme pagaris ka pole.
Kolmas päev
Täna olime kondiitriklassis ja tegime vaarikaparfeetorti. Raske oli see, et kõike pidi tegema väga täpselt. Kondiitriks õpitakse 10 aastat Prantsusmaal. Õppisime, kuidas torti keerutatakse valges šokolaadis. Meelde jäi, et šokolaadi sai sulatada mikrolaineahjus ja kook pandi iga etapi järel kiirjahutuskappi -15 kraadi juurde. Lisaks õpetati šokolaadi tempereerimist. Oli huvitav, kuidas kõik tooraine pidi olema kindla temperatuuriga ja mõõdeti termomeetriga.
Pärast kooli sõitsime külastama koopaid. Algul kuulasime konnade kõrvulukustavat kontserti. Koopad olid väga põnevad: seal oli 8 erinevat koopasaali.
Pärast koobaste külastust sõitsime koske vaatama. Lisaks saime minna kose kohale koopasse.
Enne oma elukohta tagasi tulekut külastasime veel supermarketit, et osta toiduaineid kuna meie järgmise päeva töö on valmistada õpetajatele eesti toite.
Neljas päev
Täna oli meil Eesti toidupäev: tegime süüa Prantsuse õpetajatele, et tutvustada enda toite. Me pakkusime kartulisalatit, singirulle, täidetud mune, liha-ja kapsapirukaid, kiluvõileibasid, kringlit ning kaeraküpsiseid. Õpetajatele väga meeldis meie toit, võeti mitu korda juurde ning kõige populaarsemad olid pirukad, singirullid ja täidetud munad. Samuti kiidetid küpiseid ja kringlit, samuti meeldisid Kalevi kommid.
Peale lõunat sõitsime Šveitsi Alpidesse loodusparki nimega Juraparc (nimelt on siin sellenimeline mäestik). Nägime seal karusid, piisoneid, kitsesid ja hunte. Lisaks nägime kotkaid, ronki ja kulle – neid oli lausa suur parv. Meelde jäi karu, kes mängis vees kivide ja puidutükkidega ning see, kuidas suurele kitsele tehti pediküüri ning selleks ta uinutati eelnevalt. Kohale oli kutsutud isegi loomapolitsei koos koeraga seda tegevust turvama.
Pärast tulime oma elupaika ning valmistasime kotlette ja kartuliputru.
Kuues päev – esimene vaba päev
Tõusime hommikul varakult üles nagu ka tööpäeval ning hakkasime sõitma Genfi poole, sest meil oli plaanitud seal šokolaadituur. Kohtusime meie väga jutuka ning valjuhäälse giidi Cathriniga, plaanis oli 6 erinevat šokolaadipooid ning 1 kondiitriäri. Deivilile meeldis jutt linna ajaloost, paadiga üle järve sõit (see on seeal nagu meil nt tramm) ning kohvik, mille oli selle päästmiseks ära ostnud kirjanik. Alisiale jäi meelde linna arhitektuur ja maitsev šokolaad. Hugole meeldisid kahurid ja see, kuidas nad õpetaja Karmeniga ühe šokolaadist sümboolse supipaja puruks lõid ning võimalus osta head šokolaadi. Matveile meeldis šokolaad ja ühes poes, kus teenindaja rääkis vene keeles. Tead üllatas, et see suur kogus šokolaadi ei ajanud südant pahaks nagu ka Karmenit, et head šokolaadi on võimalik tõesti palju süüa. Saime linnast lühikese ajaga üsna palju teada ning seda maitsvalt.
Peale Genfi läksime külastama Annecy linna, mida reklaamiti kui Prantsusmaa Veneetsiat, sest seal olid kanalid ja kitsad tänavad ning sama palju turiste. Vesi oli küll oluliselt puhtam ehk täiesti läbipaistev ja samuti värske mägiõhk. Tagasisõit kesti 2 ja pool tundi läbi mägede ning suusakuurortite.
Päev oli huvitav, põnev, uusi teadmisi pakkuv, maitsev, jalgadele väsitav.
Seitsmes päev
Tänane päev algas meil pannkoogihommikuga ja siis alustasime sõitu Alpidesse. Sõit oli üsna pikk, kuid väga kaunis – palju mägesid ja järvi. Mägitee viis meid kõrgemale ja kõrgemale. Sihtkoht oli Clacier 3000, kus ootas meid 2 gondlisõitu Alpi lumistele tippudele ning kahe mäetipu vahel olevale rippsillale. Hugole meeldis gondli- ja tooltõstukiga sõit, rippsild, vaade ning suveniiripood. Deivilile jäi meelde gondlisõit ning mägede vaade üleval. Alisia meelest oli väga ilus üleval ja Matveile meeldis ka üle kõige mägede vaade üleval. Teale jäi meelde liustiku suurus ja Karmeni meelest pilt kahe mäetipu vahelisest sillast oli hirmutavam kui tegelikult sellest üle minemine.
Mäest alla tulles olid kõigil kõhud tühjad ning otsustasime minna sööma mäe all olevasse Šveitsi retorani, kus meid teenindas Argentiinast pärit meesterahvas. Portsud olid muljet avaldavad.
Edasi sõitsime Monteaux linna, kus oli väga soe ja kasvasid palmid. Deivili meelest oli nagu Hispaanias ning Karmen käis jalgupidi järvevett katsumas.
Õhtu lõppes ühise õhtusöögiga praeguses kodus.
Kaheksas päev
Hommik algas veidi hiljem tavapärasest ja täna oli meil muuseumitepäev. Muuseumilinnaks valisime Besanconi, kus on vanim Prantsuse kunstimuuseum.Hugo meelest oli põnev, Deivili meelest oli huvitav ja ajaloorikas. Alisia tegi rõõmsaks ja meeldisid ajaloolised pildid erinevates kunstistiilides. Matvei jaoks oli huvitav. Teale meeldis mitmekülgsus ja ei tekkinud kunsti üleküllust. Karmenile meeldis kaasaegse sisearhitektuuiri sidumine vana majaga, erinevad sekstsioonid ja paras eksponaatide suurus. Kõik jagasid teistega fotot oma lemmikmaalist.
Lisaks oli tegu Prantsuse kellapealinnaga ning seetõttu külastasime aja muuseumi, kus olid nii kellad kui linna ajalugu omavahel põimitud. Deiviliele meeldis maakera pöördenurga kell, Hugole pakkus huvi 3 suurt gobelääni, Alisiale ja Matveile jäid meelde maalid, Teale meeldis erinevate kellafirmade väljapanek läbi aja, Karmenile jäi meelde suur Besanconi linnamakett oma detailirohkuses ja kullast pärlite ning kalliskividega kell.
Lisask külastasid Tea, Karmen ja Deivil kohalikku katedraali.
Alloleval pildil jookseb Hugo eemale Victor Hugo muuseumist. Nimelt see linn oli ka kirjaniku sünnilinn.
Pärast muuseume saime teada, et kell 2 suletakse restoranid ning me pidime valima kebabi koha, mis oli maitseelamuse mõttes nii ja naa ehk pooltele meeldis ja pooltele mitte. Õhtul käisime grillimas meie kohaliku eestlanna juures, kes meile koolis tõlgib.
Oli pikk ja väsitav nädalavahetus väga erinevate tegevustega.
Üheksas päev
Täna läksime kella kümneks ja meil oli kondiitripäev. Meil oli plaanis õppida tegema ekleere. Ekleere tehakse keedutaignast, täideks tegime keedukreemi ja peale tegime ganachi. Ekleerid õnnestusid väga hästi. Neid oli üsna kerge teha. Deivil õppis pritskotiga kaunistama, Hugo õppis ekleeride pooleks lõikamist, Matvei õppis kaunistama, Alisia õppis vaniljekauna kohta teadmisi. Tema oli ekleere teinud ka varem praktikal.
Lõunat sõime kooli restoranis, et õpilased saaksid meie peal oma oskusi rakendada. Õpilastel oli keeruline meid teenindada, sest ei saanud otse suhelda ja nad olid üsna närvilised. Toit oli maitsev ja kõhud said täis.
Koolipäev oli täna pikk ning pärast käisime ainult kaubanduskeskuses.
Kümnes päev
Tänane päev oli kokaklassis. Päev algas meil klassis sünnipäevalauluga meie tõlgile ja abiõpetaja Renatele, kellel oli sünnipäev. Täna oli restoranimenüüs täidetud munad salatiga ja praetud merluus kevadiste köögiviljade ning porgandipüreega. Alustasime munade keetimisest, Seejärel tegime ise majoneesi. Majoneesi tegemisel me ei kasutanud miksrit, vaid pidime ise väga tugevalt ning kiirelt segama. Käed väsisid ära ning Deivilil hakkas isegi õlg valutama. Seejärel surusime munakollase läbi sõela majoneesi hulka. Edasi läks täidetud munade tegemine nagu Eestis: pritskotiga munade täitmine ning seejärel salatiga serveerimine.
Lisaks koorisime ja lõikasime peeneks porgandit ning valget redist, puhastasime suhkruherneid, šarlottsibulat, peterselli, kevadsibulat.
Me tegime koostööd prantslastega. See oli huvitav, kuid raske, sest osade paarilised ei rääkinud inglise keelt. Prantsusmaal ei tohi olla telefoniga tunnis – selle peab panema õpetaja lauale kasti. Lisaks ei tohi olla koolis mütsi ja kapuutsiga.
Kuna hiljem sadas vihma ja kõik olid üsna väsinud, siis otsustasime teha koduse päeva puhkamiseks ning söögi valmistamiseks. Enne kojutulekut külastasime veel kohalikku saia- ja koogipoodi ehk boulangeri’d, et osta saia ning leida erinevusi Eesti ja Prantsuse küpsetiste vahel.
Üheteistkümnes päev
Täna olime kondiitriklassis ja küpsetasime Tarte Theo nimelist kooki. Tegelikult oli tegemist maasika- ja mustikatordiga. Tegemist oli liivataigna põhjaga, mida surlliti kahe paberi vahel, kasutati taignasiili õhuaukude tegemiseks, et tainas ei paisuks ahjus. Taigna sisse panime mandlitäidise. Küpsetasime ja seejärel kaunistasime maasikate ja mustikatega ning katsime need želeeglasuuriga ning ääred kaunistasime vahukoorega. Kõige rohkem meeldis koogi kaunistamine ja taignasiili kasutamine.
Prantsuse koolis minnakse oma tööd näitama direktorile ning esitlema oma toodet ning täna tegime seda kõik koos. Direktorit ei olend ja seetõttu esitlesime kooke direktori sekretärile.
Pärast sööki sõitsime juustuhoidlasse. Siin on ühe kuulsa juustu piirkond, mille nimi on Comte’. Juustuhoidla asus vanas sõjatunnelis. Tegu oli suure ja kõrge kohaga, kus oli hoiul 10 000 juustu. Juustuhoidlas oli äärmiselt tugev ammoniaagihais, mis oli meile üsna talumatu. Juustu hooldasid robotid ning mõni juust laagerdus seal kuni 3 aastat. Juust oli maitsev, tugeva maitsega, soolane. Meile demonstreeriti ka juustust proovide võtmist.
Koju jõudes tegime juustupäeva lõpetuseks fondüüd ehk sulatatud juustu saia, salati ning singiga.
Kaheteistkümnes päev
Tänane päev algas kohalikku juustutöökotta, et näha, kuidas valmistatakse kohalikku kuulsat juustu. Suurtes kateldes keedeti piima, pidevalt segati kuni tekkis kohupiimalaadne puru. See koguti kokku ja suruti vormi sisse, mis viidi hoidlasse laagerdama kuni 2-3 aastat. Lisaks ostsime selat kaasa juustu. Juustu lõigati laseri ja giljotiiniga täpselt soovitud kogus suurest kerast.
Siis läksime kohtumisele kohaliku kooli direktoriga, et viia talle hüvastijätukingitus ning süüa eile tehtud kooki. Üldine arvamus oli, et maasikatega tort oli parem. Õpilased said jagada oma kogemusi.
Edasi külastasime kohalikku turgu. Turg oli veidi erinev kui Eestis. Tegu oli üsna väkise turuga, kus müüdi nii riideid kui kohalikku toitu.
Seejärel hakkasime taas sõitma Šveitsi poole, et külasrada Neutchateli linna vaatama sealset lossi, kirikut ja sõita funikulööriga mäkke. Linn oli väga ilus: värviline, kujusid täis ja rikkaliku arhitektuuriga. Jalutasime vanalinnas ning siis läksime sõitma trammi ja rongi beebiga ehk funikulööriga.
Algul sõitsime veidikene – 400 meetrit mäkka ja alla tagasi. Sellest jäi meile väheks ning me sõitsime pikema ja kõrgemale sõitvat otsima. See sõitis 10 minutit kõrgele mäkke, kust avanes hingemattev vaade üle järve mägedele.
Täna oli Matvei sõnul huvitav ja väsitav, Alisiale ja Deivilile meelsid üle kõige funikulööriga sõit. Hugole meeldis üle kõige vaatetorn mäe otsas.
Lahkumispäev
Prantsusmaal oli reede ehk 8. mai püha (Teise Maailmasõja võidupäev) ning meie praktika sai seega neljapäeval läbi ja reedel oli ees kodutee. Plaan oli enne lennujaama minekut kasutada päeva tutvumaks Genfi botaanikaaiaga. Saime Genfi sõidul imetleda viimaseid kauneid vaateid mägedele.
Genfi botaanikaaed oli väga mitmekesine ning lisaks taimedele olid seal ka kitsed, lambad, pardid ja flamingod ning krooksuvad konnad. Ilm oli ilus ja parajalt soe. Pärast mõnusat jalutuskäiku ootas meid lennujaama sõit, rendiauto tagastamine (tänasime autot, et meid sõidutas) ning siis pikk ja väsitav kodutee läbi Helsingi.
Tallinna jõudsime kell 1 öösel. Lennujaama olid vastu tulnud vanemad ja toimusid õnnelikud taaskohtumised. Tänulikud vanemad olid meeles pidanud ka õpetajaid, kes said nii lilled kui kommikarbi.
Tänus Erasmusele selle suurepärase ja rikastava võimaluse eest!
Täna alustasime kell 11.00 Astangult abikokkade ja puidu õpilastega välispraktika teekonda Bitburgi. Esmalt sõitsime kõik ühiselt koos Tallinna Lennujaama poole. Märkasime ka kaasteelisi – 2 abipagari ja 2 abikoka õpilasi ning nende saatjaid. Lennujaamas sujus kõik hästi, kuid kõige meeldejäävam asi, mis meelde jäi oli Joonase lõhkaine kontroll.
Seejärel kõik üheskoos läksime meie Tallinn-Frankfurti lennule. Lend kestis kokku 2 h ja 30 min. Lend läks ilma viperdusteta, oli rahulik ja tore. Siis me maandusime Frankfurti Maini lennujaamas, see on väga suur lennujaam. Seejärel läksime võtma meie rendiautot, millega sõidame ringi 2 nädalat. Ilm on väga soe ja on 18 kraadi.
Sõit Frankfurdist Bitburgi kestis kokku 2 tundi ja 7 minutit. Kui jõudsime Bitburgi kohale, tundus kodune tunne. Meile tuli vastu Johannes, kes andis meile õpilaskodu korteri ja toa võtmed. Kui saime tuppa sisse, siis majutasime ennast sisse. Seejärel läksime vabaajakeskusesse sööma, meile pakuti Johannese poolt Thai curryt. Peale õhtusööki tulime ühiselt koos koju.
Tänase päeva kokkuvõtteks saame öelda.
Joonas- lennureis oli raske
Meril- lennureis ja auto reis oli rahulik ja kiire
Fredi- äge oli vaadata lennukist maastiku.
Andreas- lõbus sõit
Teine päev 27.04 esmaspäev
Me ärkasime hommikul üles ja tegime hommiku söögi valmis. Saime kokku Annega. Anne tutvustas meile Bitburgi ja näitas huvitavaid kohti piirkonnas. Rääkis meile Euro BBW oli 18 eriala. Anne tutvustas puidu klassi ja sealt läksime ettevõttese Notte. Pärast läksime sööma kooli sööklasse, toit oli väga hea. Peale sööki oli paus, kui tulime tagasi läksime töö jalatseid võtma. Siis läksime kodu majandus õppe ruume, pärast seda läksime kööki
Abikokkad Meril ja Joonas tutvusid kooli suurköögiga ja kuidas tööprotsess käib. Suurköök oli hästi suur, sektsioonide kaupa ära jaotadud – Nõudepesuruum, peaköök ja eraldi ruumides külmkappid.
Kui käisime köögis ära oli töö päev läbi ja läksime poodi nimega Rewe. Poes oli palju erinevaid asju ja saraseid tooteid nagu Eestis. Puhkasime pärast poe käiku kuni kella poole 7ni. sellele hakkas vastuvõttu pidu kus sõime ja mänigime mänge. söögiks pakuti selle piirgonna traditsoonilist toitu mis oli kartuli pelmeen kus oli liha sees ja kaste ümber. Viisime peole suitsu vorsti võileivad. Mängudeks oli kohalikud kaardi mängud ja maksude mäng. Abikokkad mängisid piljaltrit. läksime õpilaskodu ja täitsime blogi
Kolmas päev 28.04 teisipäev
Täna pidime ärkama juba kell 6.45 kuna esimene tööpäev oli Euro BBW suur köögis. Meie tööpäev algas kell 8. Esmalt tutvusime kokkadega ja teiste abikokkade õpilastega, siis uurisime mida me teha saame. Märkasime seda, et see suur köök Saksamaal on väga, väga suur võrreldes meie Astangu kooli sööklaga. Suur köögis oli ära jaotatud erinevate ruumide kaupa külmikuid, puhastusruum, riietusruumid jne. Me saime täna kokkata Döneri kana kebabi ja Austria rahvus magustoitu, mille nimeks on Kaiserschmarrn.
Kaiserschmarrni ehk Austria pannkoogi valmistamine
Döneri saia küpsetamine
Puidu poiste esimene tööpäev- lammutasime ruumi kus tuleb varsti remont. Koristasime ja abistasime vastuvõtuga ja liimisime kilpe valmis.
Lammutamine
Peale tööpäeva sõitsime väljasõidule Dinosauruseparki, seal oli nii palju erinevad dinosauruseid. Nägime seal sellist dinosaurust nagu näiteks T-Rex. Edasi jalutasime Saatana Kanjonisse, see oli üsna mägine. Sealt avanes ilus vaade ühele linnale- Irrel. Peale kanjonit läksime kärestikku vaatama, seal oli samuti ilus suur sild, kus sai jalutada ning imetleda Brümi juga. Lõpetasime Kebab Hausis, kus nautisime Türgi toitu mis oli väga maitsev.
Neiljas päev 29.04 kolmapäev
Täna tegime Nottes erinevaid töid; puhastasime sahtleid puhastus vahendiga, abistasime teisi töötajaid vastuvõtmisega, rihtisime plaate ja koristasime. Täna oli üsna sisukas tööpäev.
Abikokad valmistasid täna täidetud tortillasid hakklihaga, lisandiks oli porgandi salat ja valmistasime magustoiduks puuviljasalatid. Joonas sai ka suuremalt koristada ettevalmistusruumis. Meril samal ajal koos ühe teise õpilasega meisterdas singi juustuvalikut.
Pärast tööpäeva, me sõitsime linna nimega Bernkastel-Kues. Seal oli automuuseum, kus olid peamiselt vanad saksa autod.
Pärast muuseumit külastasime ka linna, kus oli äge vanalinn ja paistsid viinamarja istandused. Linnatuuri lõppedes tegime väikese pikniku.
Pärast linnas käimist, läksime tagasi ühikasse kus valmistasime ühise õhtusöögi milleks oli pasta koos hakklihaga.
P.S päev oli väga väsitav, aga lõbus 😀
Viies päev 30.04 neljapäev
Meril: täna tükeldasin palju porgandeid, nuikapsast ja redist kangideks. Teenindasin esimest korda letis õpilasi ja töötajaid, serveerisin magustoitu, milleks oli pirni õuna crumble vahukoorega.
Joonas: koorisin ja tükeldasin suurtes kogustes pirni ja õuna, millest valmis tänane magustoit. Õnnestus täna esimest korda letis kliente teenindada, minu roll oli kastme serveerimine riisiga.
Puidupoisid tegid freesimist, lihvimist, pahteldamist, CNC-saagi koristamist.
Täna võtsime rahulikult ja nautisime Bitburgi linna. Meril ja Joonas õhtustasid KFC´s . Margus ja Marii sõid eilseid tuunitud kujul makaroni rooga hakklihaga ja Fredi ning Andreas andisd võimaluse Burger Kingile.
Oleme pikaks seiklusterohkeks nädalavahetuseks valmis – esimene tore ja väsitav töönädal on igatahes tehtud!
Kuues päev 01.05 reede
Täna hommikul startisime peale kella üheksat, et jõuda lõbustusparki nimega “Fantaasiamaa”, sõitsime sinna poolteist tundi. Parklasse jõudes oli juba nii palju autosid sinna pargitud. Kui sisse jõudsime kõndis seal juba tuhandeid inimesi kes kõndisid ja nautisid suvist päeva. Atraktsioonide järjekorrad olid kuni tunni aja pikkused. See aeg oli väärt ootamist , sest atraktsioonide sõidud olid väga ägedad, näiteks nagu FLY kus oli väga kiire sõit, kus sind pandi tooli külge kinni ja see keeras 360 kraadi ringi.
Siis oli üks koht, mis oli pagariäri ja seal pidi küpsetuskojas laser tordipritsiga hiiri tulistama. Lisaks sõitsime kett karusselliga, mis lisaks ringi käimisele liikus pidevalt kord üles ja siis alla. See oli väga põnev karusell. Andreas ja Fredi proovisid paadisõitu , kus nad said märjaks.
Pärast” Fantaasiamaad” sõitsime suurlinna nimega Köln. Seal me vaatasime Kölni Toomkirikut mis oli väga kaunis. Linn oli kena, aga seal oli liiga palju inimesi, mis tekitas natuke ebamugavust. Peale kirikut jalutasime Reini jõe sillal, kus avanesid ilusad vaated linnast ja peale seda jalutasime jõe ääres promenaadil ja sõime jäätist. Oli mõnus suvepäev. Õhtu lõppes meil Bitburgi Mac Donaldsis, kus oli väga palju kliente püha tõttu.
Seitsmes päev 02.05 laupäev
Ajee, täna saime natuke kauem magada. Hommik algas pannkookide värskete mustikate, maasikate ja moosiga. Peale seda valmistasime end sõidule Saksa vanimasse linna Trieri.
Trieris vaatasime ja nägime väga palju huvitavaid asju. Näiteks Trier on kuulus oma Rooma aegsete ehitiste poolest. Siis me jalutasime Trieri vanalinnas, kus me vaatasime Porta Nigra, mis tõlkes tähendab musta väravat. Edasi külastasime katedraali ja siis veel Rooma saunasid. Peale kultuuri programmi, otsisime ühe lõunasöögi koha, seekord osutuks valituks Burger House, seal sõime käsitöö burgereid. Edasi sõitsime Mariensäule, ehk lihtsalt öeldes neitsi Maarja mälestusmärk. Vähemalt seal olid ilusad vaated Trieri linnale, kirikutorne seekord kokku ei jõudnudki lugeda:)
Andreas leidis Trieri vanalinnast Sloveenia mündi 🙂 see on talle tähenduslik, kui Astangule tagasi jõuame ja endiselt huvi pakub siis küsi otse Andreaselt, siia kirjutades veniks see lugu liiga pikaks.
Meie tänase päeva tunded sõnadesse pandult nii:
Joonas : Ebamugav ja närviline, kuna rahvast oli nii palju ja natuke kartsin, et keegi tahab mind varastada. Ei leidnud endas julgust ka poest osta midagi muud peale šveitsi päraste šokolaadi kommide.
Meril: Tore oli avastada Trieri linna, kuid natuke ebamugavust tekitas korraga nii palju rahvast liiklemas. Meeldis, et oli väga soe suveilm ja näha ilusat vana Saksa linna.
Andreas: See linn oli väga ilus ja hea toit oli. Olen rõõmus , et leidsin selle mündi. Ostsin kumikommi poest pakki coca-cola maitselisi kummikomme ka.
M. Frederik: Üldises mõttes oli linn ilus ja meeldis näha Rooma aegseid linna varemeid, aga ilm oli minu jaoks liiga soe. P.S. Homme läheme Luxemburgi, nii ,et loodan, et see tuleb huvitav päev.
Kaheksas päev 03.05 pühapäev
Täna sõitsime Luxembourgi. Kui kohale jõudsime u kella 10 paiku oli linn veel vaikne. Alustasime oma kultuuri programmi vanalinnas kasemattide juures, et valet muljet ei jääks, tegu ei ole sauna rituaalidega vaid need on hoopis maaalused käigud, mis rajati ammusel ajal riigi kaitsmiseks. Peale seda saime end tunda täis turistina, kuna läksime sõitma väikese rongiga, mis tegi vanalinnas tuuri ja infot kuulsime läbi kõrvaklappide kus räägiti linna ajaloost. Edasi sõitsime 71 m kõrgusele, kus avanes panoraam vaade Luxembourgile. Emotsioonid olid vauuu….linn oli nii kaunis, et sõnadesse seda kõike panna on keeruline. Hiljem külastasime jumalaema kirikut Notre Damet ja peale seda jalutasime ühe suure silla peal millel oli kaks korrust, ülemine korrus oli transpordi ja jalakäijatele mõeldud ja alumine ainult jalakäijatele ja ratturitele. Veel jõudsime ühte anime poodi, seal oli väga suur valik mangasi ehk Jaapani koomiksi laadseid raamatuid. Margus leidis sealt omale vinüüli kogusse Led Zeppelini albumi. Enne ära sõitu Luxembourgist sõime Belgia vahvleid, kes millega kas maasikate ja vahukoorega või erinevate šokolaadidega. Edasi sõitsime ühte linna nimega Vianden kus oli 8 sajandil ehitatud võimsa ajalooga loss. Seal sees olid raudrüüd ja erinevad relvad ja toad kujutatud kuidas vanasti elati. Vaated lossist olid väga ilusad. Meil kõigil oli väga hea meel, et õnnestus Luxembourgi külastada ja Viandenis lossi näha. Kolm pikka ringi sõitmise päeva saigi tehtud ja ees on ootamas uus teguderohke nädal.
Üheksas päev 04.05- esmaspäev
Täna oli suurköögis võrreldes eelmise nädalaga väga vähe õpilasi. Tööpäeva hommikut Meril alustas sügavkülmutatud kartulipannkookide väljapanemist ahjuplaatidele, neid oli kokku väga palju. Samal ajal Joonas asus puhastama 3 kg sibulat ja hiljem tükeldas need väikesteks kuubikuteks. Seejärel hakkasime šampinjone hakkima viiliudeks. Peale selle saime serveerida erinevaid magustoite kaussidesse. Tänaseks magustoiduks oli sarapuupähklipuding ja õuna-pirni crumble koos kaneeli-vahukoorega. Siis kui lõuna algas, tuli meil taas minna leti taha teenindama õpilasi ja õpetajaid, oli päris palju kiirelt tegutsema.
Puidupoisid – täna liimisime tüübleid plaadi sisse ja pesime plaate. Fredi pani kokku kappe. Andreas pani ustele lenge külge.
Peale tänast tööpäeva võtsime rahulikult ja veetsime aega Bitburgis. Ilm oli pilves ja pisut vihmane. Käisime poodlemas ja uudistamas, mida kohalikus kaubanduses pakutakse. Õhtusöögiks kokkasime saksapäraseid bradwurste ja ahjukartuleid. Maitses hea! Meril ja Joonas läksid peale õhtusööki veel vabaaja keskusesse omavahel piljardit mängima, eelmine kord jäi neil seis, mis vajas veel ühte mängu:)
Kümnes päev 05.05 teisipäev
Täna lõpetasime ukselengidega ja koristasime ning abistasime teisi töötajaid lihtsamataes töödes.
Meril alustas tänast päeva sarapuupähkli pudingu valmistamisega. Keeruline oli selle valmistamise juures varajane hommik, uus toode mida varem pole kunagi teinud ja lõpuks inglise keeles spetsiifilistest terminitest aru saamine, mida siis täpselt teha tuleb:) Joonasele usaldati kasti täis peterselli, mis tuli esmalt pesta ja siis noppida õisikuteks. Hiljem hakkisid selle väga peeneks, mis läks kala juurde kastme jaoks. Edasi saime teha kirsi-kohupiima purukooki. Oli omamoodi väljakutse tõlkida retsept saksa-inglise ja lõpuks eesti keelde, aga kook õnnestus hästi, lõuna ajal saime seda ühiselt koos teiste õpilaste ja kokkadega maitsta:)
Pärast tööpäeva külastasime ettevõtet nimega Hank. See oli pere ettevõte kus töötas 10 inimest ja üks nendest oli eestlane. Ta oli väga tore, ta tutvustas meile ettevõte ruume ja rääkis mida nad kõike puidust valmistavad. Päeva lõpetasime Bitburgi veekeskuses, seal oli tore, sai ujuda ja mullivannis lesida. Joonas ja Meril sõitsid liiga palju torudest ja peale seda Joonas lõi oma varba ära D: Õhtusöögiks sõime pitsat, igaüks sai tellida vastavalt oma soovile.
Üheteistkümnes päev 06.05 kolmapäev
Abikokad-Meril ja Joonas kokkasid täna köögis kõikide teiste õppijatega kartuliputru, sealiha ja hapukapsast. Meril alustas koos ühe abikoka tüdrukuga sidrunikoogi tegemist. Koogi arvestasime u 135 inimesele. Nagu ikka alguses retsepti tõlkimine ja siis edasi:) esmalt tuli sidrunilt koor riivida ja siis pigistada mahl välja ja siis ülejäänud koostisained suurde miksrisse. Kook õnnestus meil hästi ja maitses hea. Joonas kaalus suures koguses kartuleid siis kooris ja hiljem tükeldas kartulipudru jaoks.
Kui lõunasöök sai edukalt valmis, pidime hästi põhjalikult põrandapesu tegema, alates prügi kokku pühkimisest kuni põhjaliku pesemiseni. Euro BBW kooliköögis kasutatakse iga päev erinevat põrandapesu keemiat näitena- esmaspäev pestakse kergema keemiaga ja reedel on suurem puhastus ja tugevam keemia. Joonas oli täna ka serveerimisel abis, tema ülesandeks oli kartulipudru serveerimine taldrikule. Meril toimetas nõudepesus ja abistas puhtaid nõusid söögisaali tagasi viimisega.
Puidupoisid Andreas ja Fredi abistasid plaate kokku liimida ja keerasid lahti ühte vana karkassi mis läks hiljem purustajasse küttematerjaliks.
Peale tööpäeva sõitsime üheskoos taaskord linna nimega Trier bowlingut mängima 🙂 Õhtusöögiks valisime vana hea kebabi koha, kus eelmine nädal juba kõik ühiselt söömas käisime.
Kaheteistkümnes päev 07.05 neljapäev
Täna viskasime saepuru plaate purustajasse ja keerasime katkistelt ukse- lengidelt kruve maha, et saaks purustajasse visata. Koristasime väga palju ja pärast lõunat tegime vahe lihvi.
Meril ja Joonas alustasid oma päeva tomati lõikamisega õhukesteks ratasteks, ülesanne oli väljakutsuvam kui alguses tundus. Joonas kattis hiljem tomati ja mozzarella juustuga kanafileesid, mis oli tänaseks lõunaks. Peale seda puhastasid basiilikut lehtedest, millest hiljem valmis kaste tagliatelledele. Peale seda, koorisid ja tükeldasid väikesteks kuubikuteks tooreid porgandeid, mis läheb homseks Arrabiata kastme jaoks. Väljakutseks sai ka porrulaugu tükeldamine imepeenikesteks ribadeks. Täna oli hakkimistööd kõvasti ja vahepeal oli tunne, et ülesannetele ei tulegi lõppu:) kuniks kell sai 12 ja läksimegi taas letti toite serveerima.
Peale tööpäeva jätsime Annega hüvasti, andsime oma esimesed tagasisided praktikale. Annel algab homsest kaua oodatud puhkus. Õhtul kokkasime ühiselt ühiselamus ja hiljem kes soovis külastas veel vabaajamaja, kus sai pirljadit ja noolemängu mängida.
Kolmeteistkümnes päev 08.05 reede
Täna oligi meie viimane tööpäev Euro BBW kooli köögis. Õpilasi oli täna köögis vähe, meie ja üks õpilane vaid veel. Meril valmistas salatiletti kana-juustu- tomati salatit ja Joonas kooris ja tükeldas sibulaid kuubikuteks pasta kastme jaoks. Hiljem hakkisime väga palju saiu kuubikuteks, mis oli ettevalmistuseks uue nädala esmaspäeva lõuna jaoks. Toidunimi otsetõlkes on Salvrätiku pelmeenid:) Tänase pausi ajal pakuti meile ühiselt pidulikumat hommikusööki. Lõunaajal Meril ja Joonas olid taas serveerimas toitu. Joonasele meeldis väga välispraktika, et sai võimaluse osaleda ja tunneb end julgemana köögitöös. Kokad olid ka kõik väga toredad. Merili arvates andis välispraktika väga huvitava võrdluse Eesti ja Saksa köögitöö vahel ning tänulik, et said võimaluse osaleda.
PUIT täna me koristasime, panime saepuru plaate purustajasse. Andreas kasutas harja ,et anda lakitud uksele läige ja siis lihvisime veel pahtlit maha. Andreas- mulle meeldis väga ,et sain proovida uut masinat hakkurit. Fredile meeldis ettevõtte praktikal, et oli mitmekülgsus.
Peale viimast tööpäeva, läksime ühiselt Bitburgi õlletehase tuurile. Kus saime uurida ja rohkem teada ühe Saksa tuntuma õllefirma kohta, selle nimi on Bitburger. Saime teada millest õlu koosneb, kuidas õlut valmistatakse, toodetakse ning kuidas neid pakendatakse. Hiljem kes soovis, sai kirjutada ja saata postkaardi ja proovida vähemalt kahte jooki, mida seal toodeti. Õhtusöögile jalutasime vanalinna, et süüa ehtsat Saksa toitu ning magustoitu sõime ühiselt ühikas. Igatahes kohvrid on meil kõigil juba pakitud ja oleme homseks kojusõiduks valmis 🙂
Neljateistkümnes päev 09.05 laupäev
Hommik algas tavapäraselt vara, et startida Frankfurti lennujaama. Tee lennujaama kulges rahulikult ilma suuremate viperusteta, ainult pisut saime tiirutada lennujaama kringlitel, et leida õiget maha sõitu tanklasse ja hiljem rendiauto ära andmise kohta. Meist igaüks läheks veel sellisel viisil rändama ja maailma avastama kui õnnestuks! Aitäh uute oskuste, seikluste ja võimaluse eest!
09-15.veebruar külastasid eripedagoog Liisbet Tern, psühholoog Tatjana Neborjakina ning loovterapeudid Kadi Arula ja Katrin Tomberg-Tohter Hispaaniat. Eesmärgiks oli tutvuda Zaragozas asuva asutusega Rey Ardid.
Esimene päev ehk seiklusrikas reisipäev. Kõik kulges läbi hilinemiste. Alustades väljalennuga Tallinnast. Stressi tase tõusis. Väikesed arvutused, mis näitasid, et jätkulennule Riiast ei jõua. Lootus, et Riias meid ikkagi AirBaltic ootab väljalennuga. Ikkagi ju sama lennufirma. Hoolitsetagu meie eest. Õnneks selgus, et Riias lennud kõik hilinevad…külma tõttu. Abistavate lennujaama töötajate juhendamisel suundusime õige värava poole. Lend Barcelonasse kulges mõnusalt.
Hispaania rongiliiklus muidugi oli jälle omaette katsumus (milliselt perroonilt ja kas ikka õigel ajal?). Rongide sõiduplaan ei kehtinud ja väljumiste kohta said infot tabloolt või rongijaama töötajatelt. Probleemi põhjuseks lähiminevikus toimunud ränk rongiõnnetus, mille järgselt vähendati rongide lubatud kiirust. Sõit iseenesest mugav, kiire ja korralik.
Päeva positiivsed üllatused ootasid meid vihmases Zaragozas. Lõbus ja südamlik Jesus (majutuse omanik) ootas meid autoga jaamas. Tutvustas linna sõidu pealt ja kui korterisse jõudsime, oli vaimustus suur. Eriti peale neid vintsutusi transpordiga. Imeline mugav korter ja inspireeriv sisustus ning loomulikult väike vastuvõtu lauake hea ja paremaga. Väike jalutuskäik linna, tutvumine toidukauplustega ning esimese päeva lõpuks õhtune koosolek ette valmistamaks järgmist päeva Rey Ardidis.
Päev – õppekeskuse ja rehabilitatsioonikeskuse külastus
Ennelõunal oli planeeritud külastada noorte õppekeskust (training programmes for young people). Rey Ardidi Sihtasutuses Zaragozas pakutakse E2O programmide raames neile, kel on jäänud kohustuslik kooliprogramm läbimata ja pooleli, täiendkoolitust. E2O kursus „Ole tulevikuks valmis“ on loodud eesmärgiga toetada noori emotsionaalsete ja sotsiaalsete oskuste arendamisel, mis on nende isikliku heaolu ning haridusliku ja tööalase tuleviku jaoks üliolulised. Koolitused on mõeldud noortele vanuses 16-21. Koolitusel osalemise eelduseks on puude olemasolu ning Rey Ardidis osalevad koolitusel psüühikahäirega noored (skisofreenia, bipolaarne häire jms). Zaragozas pakutakse õpet kolmel erialal: tööstusliku pesumaja töötaja, puukooli ja aianduskeskuse töötaja ning digitaliseerija.
Koolitus keskendub vaimse tervise edendamisele, enesehinnangu, motivatsiooni ja enesekindluse tugevdamisele, et noored oleksid valmis uute isiklike ja tööalaste väljakutsetega silmitsi seisma. Tegevused rühmapõhised.
Kursused on kaheaastased ja selle aja jooksul omandavad osalejad 1. taseme kutsekvalifikatsioonile vastavad oskused. Lubatud on läbida kõik kolm kursust. Üleminek ühelt kursuselt teisele võimaldatakse juba esimese õppeaasta lõpul. Paljud õppijatest pidid seda võimalust kasutama, sest keeruline on kohe see õige valik teha.
Õppenädala jooksul kahel päeval omandatakse teoreetilisi oskusi ning kolmel päeval on praktiline töö/tööharjutus sotsiaalettevõttes. Lisaks erialastele teadmistele on olulised teoreetilised baasteadmised nagu hispaania keel,ajalugu, matemaatika, inglise keel, sotsiaalained, ühiskonnaõpetus, loodusteadused, algteadmised ettevõtlusest. Eksameid ei tehta. Maksimum 8 õpilast rühmas. Tundides kasutatakse palju projektõpet, klassikalist õpet väga vähe. Tundides rakendatakse ka lugemispause õpilastele: 30-minutiline lugemine klassis õpetaja poolt valitud raamatust. Raamat valitakse vastavalt õppija huvidele.
AI kasutamine PCIS (training programmes for young people). Õpetaja teeb presentatsioone, kas Canvas või PowerPoint-is. Enamus õpetajatest on alles AI alustaja tasemel. Õpilased ei tohi kasutada AI-d koolitöödes. Digitaliseerimise õpetaja on kasutanud presentatsioonide tegemiseks GAMMA-t.
Praktiliste tundide läbiviimiseks on väga head tingimused Zaragozas paiknevad pesumajas (sotsiaalne ettevõte, mis kuulub Rey Ardidi Sihtasutusele) ning suures aiandis (aianduse eriala praktiseerimiseks), mis paikneb Zaragoza naaberlinnas.
Teise õppeaasta lõpus on soovitav sooritada praktika avatud tööturul, kui õpetajate ja juhendajate sõnul on keeruline leida praktikakohti erasektoris, kuigi Hispaanias on nõue, et igas ettevõttes peab 2% töötajatest olema erivajadusega. Noored ei vali praktikakohta ise, juhendaja otsustab (sotsiaalsete ettevõtete seast).
Pealelõunal külastasime nn päevakeskust CRAP (Day Centre) (plaani kohaselt day center) ja päevakeskusega samas majas paiknevat vaimse tervise keskust.
Päevakeskuses osutatakse meie mõiste kohaselt rehabilitatsiooniteenust. Õhtupoolikutel erinevad huvitegevused gruppidele (social groups).
Terapeutidena töötavad keskuses 3 psühholoogi, 2 sotsiaaltöötajat, 3 tegevusjuhendajat füsioterapeut, logopeed ja 2 õde.
Vaimse tervise keskuse tööd tutvustas meile psühholoog, kes töötab grupiga ja toetab kliente ka individuaalselt.
Vaimse tervise keskus Zaragozas on spetsialiseerunud vaimse tervise toetamisele.Keskus on tihedalt seotud läbi kahepoolse koostöö Aragóni tervishoiuteenistusega ning on osa 18–65-aastaste raske psüühikahäirega inimeste taastumisprotsessist. See protsess hõlmab kahte lähenemisviisi: kliinilist ravi ning kogukonda integreerimist.
Zaragoza vaimse tervise keskus:
Pakub sotsiaalset tuge, mis soodustab kogukonnas püsimist
Toetab patsiendi igapäevaelu struktureerimine
Toetab põhiliste sotsiaalsete oskuste arendamist ja täiustamist
Aitab säilitada või saavutada minimaalset enesehoolduse ja autonoomia taset
Aitab edendada vaba aja sisustamist aktiivsete tegevustega
Aitab tuvastada riskikäitumist ja selle ennetamist
Suunab ära tundma ennast kahjustavaid käitumisviise ja valima tervislikke alternatiive
Suunab tehnoloogiate vastutustundlikule kasutamisele ning toetab tehnoloogiate ja sotsiaalvõrgustike teadlikku ja turvalist kasutamist.
Vaimse tervise keskuses pakutav grupitegevus kestab aasta. Gruppi suunatakse Aragoni tervishoiuteenistuse kaudu psühhiaatri soovitusel. Grupi liikmete vanus 18-30 eluaastat. Vaimse tervise probleemidega noored, kes on koju jäänud (nt skisofreenia, bipolaarne häire jne). Alguses teevad hindamise kõik terapeudid.
Grupp käib koos kord kuus ja tegutseb ühiselt nädal aega. Ööbimine on korraldatud samas hoones. Erinevatel päevadel tegelevad grupiga erinevad terapeudid; psühholoog, sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut, füsioterapeut. Gruppide fookuseks on pere (grupid), sotsiaalse isolatsiooni vähendamine, teadlikkus (õppimine). Uus hindamine 6–9 kuu pärast. Keskuse tööd tutvustav psühholoog andis ülevaate ka oma teenusest. Nimelt psühholoog osutab teenust 20–30 min korraga, 1x nädalas. Pikemalt noored ei suuda. Vajaduse korral panevad uue aja. Psühholoogi tööpäev algab 7.30, seejärel klienditöö 9-13.00 ning 16.00 koosolek.
Teise päeva lõpus sai Kadi külastada muusikaterapeut Marta loodud keskust Musikare ja osaleda emadele- lastele mõeldud muusikatundides. Marta on muusikaterapeut, eripedagoog ja muusikaõpetaja. Tema töö keskendub inimese arengu toetamisele, väärtustades kogukondlikkust ja terviklikku lähenemist tervisele. Ta on aastaid töötanud emaduse ja varajase lapsepõlve valdkonnas, toetades peresid nii tavapärastes kui ka keerukates olukordades (riskirasedus, viljatus jne). Samuti on ta tegutsenud sotsiaalvaldkonnas, töötades puuetega inimeste, eakate ja vaimse tervise teemadega. Ta viib läbi ka koolitusi, töötubasid ja kursusi ning on loonud kaks raamatut ja plaadi. Hetkel töötabki ta ühel päeval nädalas erivajadustega laste koolis, kolmel päeval viib läbi emade-laste muusikaringe ja ühel päeval nädalas teeb muusikateraapiat Punase Risti projekti raames eakatele.
Kolmas päeva algas meil kunsti ja vaimse tervise keskuse külastusega. Eesmärgiks tõsta psüühikahäiretega klientide elukvaliteedi kui ka meeleolu. Oma emotsioonide väljendamine läbi muusika, filmi, teatri, keraamika, tikkimise jne. Iga kahe aasta tagant otsustatakse koos, millega tegeletakse.Tähtis on protsess, mitte tulemus.
Kunstilist eneseväljendust juhendas tegevusterapeut, kes selgitas ka meile, et tegemist ei ole kunstiteraapiaga. Vaid läbi loovate tegevuste arendatakse klientide loovust ja toetatakse nende emotsionaalset tasakaalu. Klientide elukvaliteedi üldine toetamine. Kunstikeskuses kohtutakse igapäevaselt. Osalejate vanus 18–65 eluaastat, kuid osalejate hulgas ka vanemaid kliente. Keskus avatud esmaspäevast neljapäevani. Reedeti on naiskunstnike aeg 10–15. Tööpäev näeb välja järgnev: 9.30–11.00 loovad tegevused, seejärel väike kohvipaus ning 11.30–12.30 taas tööga jätkamine. Jätkusuutlikkus on teemaks keskuses ning tehakse tööd avatuse suunal.
Keskuse tegevusse on kaasatud kunstnikud, kes teevad töötubasid Rey Ardid liikmetele, õpetavad erinevaid tehnikaid. Selle “tasuks” on neil võimalus eksponeerida enda töid keskuse suurtel vitriinakendel ja ka internetis. Ooteaeg näituse ülespanemiseks ca 1,5-aastat Ühele kunstnikule on reserveeritud 1 kuu. Nad ei müü keskuse näitusel olevaid töid, aga neil on oma pood, kus on võimalik neid töid osta. Näitusel on iga töö varustatud QR koodiga ja nii on võimalik ühendada kunstnik võimaliku ostjaga.
Saime koos klientidega läbi teha ühise harjutuse (psühhoterapeutiline). Ülesande kirjeldus: Mida ma hetkel vajan, et tunda ennast natuke paremini? Mis annab mulle jõudu? Mis saadab mind? Ühise harjutuse idee tuli nende juhendajalt ja ka temal oli huvitav jälgida, kuidas kliendid reageerivad sellistele harjutustele. Põnevust jätkus juhendajale, meile neljale ja klientidele.
Päeva teine kohtumine vaimsele tervisele spetsialiseerunud kogukonna sotsiaalse tugimeeskonnaga EASC (Community Social Support Teams). Vaimsele tervisele spetsialiseerunud kogukonna sotsiaalse tugimeeskonnas (EASC) ollakse pühendunud psühholoogilisi probleeme kogevate inimeste taastumise edendamisele ning toetades nende kaasatust ja aktiivset osalemist kogukonnas. Rey Ardidi Fondil on kaks kogukonna sotsiaalset tugimeeskonda, mis töötavad terapeutilise toe raamistikus. Toetamine toimub nii kogukonnas kui ka nende inimeste kodudes pakkudes kohandatud ja paindlikku sekkumist, mis põhineb individuaalsel kliendikesksel lähenemisel. Meeskond tegutseb võrgustikuna, olles ühenduslüliks ja täienduseks üldistele sotsiaal-tervishoiu ja kogukonnateenustele. Üksikisikutele psühhosotsiaalse toe osutamise ja kohalike kogukonna ressursside kasutamise edendamise kaudu ennetab meeskond sotsiaalset allakäiku ja marginaliseerumist ning pakub tuge peredele ja teistele inimese elus olulistele suhetele.
Meile tutvustas tugimeeskonna tööd psühholoog. Kliendid saadetakse psühhiaatri poolt tugimeeskonda hindamisele. Kliendid valdavalt psüühikahäirega (ilma intellektipuudeta): depressioon, ärevus, bipolaarne häire. Psühholoogil on selles tugimeeskonnas väga oluline roll. Ta on ühtlasi lisaks psühholoogina kliendi jaoks ka tugiisik ja sotsiaaltöötaja. Psühholoog tegeleb keeruliste ja delikaatsete teemadega. Sinna alla käib nii peresuhete taastamine, sotsiaalse suhtluse toetamine, sobivate hobide valiku tutvustamine. Koos külastatakse arste jms.
Töö kliendi juures kodus. Tavaliselt kohtumised kord nädalas. Klient seab eesmärgid ja nendest ka tegevusplaani koostamisel lähtutakse. Olulised märksõnad:
Sama päeva õhtul külastasime töökeskust PRO-IN (skills workshop for young people), kus korraldatakse õhtust täiendkoolitust. Selle täiendkoolituse ja 2. taseme pädevuste omandamiseks ettevalmistuse sihtrühm on erivajaduseta noored (19-29 aastased), kel puudub ametialane väljaõpe, kes kuuluvad riskirühma, kes on töötud ning lisaks puudub neil hispaania keele oskus. Teisisõnu on see täiendkoolitus eelkõige suunatud sisserännanud noortele. Tegemist on õhtuse õppevormiga. Oluline eesmärk õpingutel on igapäevaelu rutiini toetamine ja oma tegevustesse kohusetundliku suhtumise kujundamine. Keeleõpe koos erialaste teadmiste omandamisega. Õpetajad, juhendajad suhtlevad õppijatega vaid hispaania keeles. Vajadusel kasutatakse lihtsustatud keeles koostatud tööjuhiseid jms. Meie tutvusime konkreetselt köögi abitöölise ja logistiku (laotöölise) eriala õppijatega ja nende juhendajatega. Juhendajate sõnum oli, et keele õppimine koos erialaste teadmistega on motiveeriv ja annab vajaliku tõuke keelekasutuseks ka töises situatsioonis
Nende koolituste läbinud liiguvad avatud tööturule. Logistika eriala õppijad saavad ka vastava kutsetunnistuse, lisaks peavad sooritama kahveltõstuki juhi eksami. Laotöötajatele on lihtne tööd leida Zaragozas, sest selles linnas on palju erinevaid logistikakeskusi. Köögi abitöölistele otsitakse töötamise võimalusi erinevates toitlustusettevõtetes. Taas on abiks sotsiaalne ettevõtlus.
Põhikriteeriumid:
Vanus 19–28 aastat;
Töötud, töötukassa teenusel;
Kohustuslik haridus lõpetamata – riskigrupp;
Erialad: toidu valmistamine ja logistika. Eesmärk: õppida eriala, et saada tööalaseid teadmisi ja ka igapäevaeluoskusi.
Päev
Meie õpirände viimasel “tööpäeval” kohtumine töökeskuses Special Employment Centre.Selle töökeskuse klientideks psüühikahäirega erivajadusega inimesed,kes haiguse tõttu kaotanud töövõime. Keskusesse suunatakse Terviseameti poolt. See keskus sarnanes meie pikaajalise kaitstud töö keskuse tegevustega. Töökeskuses töökohti 42 kliendile, kuid tööl tavaliselt korraga 27 inimest.Tööaeg 8.00-13.30.
Juhendajate sõnul tuleb teha kõvasti lobitööd, et leida klientidele tööd. Ka töökoha “automatiseerimine” ja töövõtete kohandamine juhendaja initsiatiiv ja erioskused. Osaliselt on toeks Hispaanias kehtiv seadus, mis kohustab ettevõtetes kasutada 2% töötajate arvust erivajadusega inimesi. Kui ettevõte kasutab töötajaid läbi töökeskuse on tal võimalik seda nõuet täita ja ettevõttele on selline vorm muidugi lihtsam.
Lisaks töötamisele on klientidel lisaväärtusena võimalik:
Klientide tasustamine tunnitasu alusel. Boonusena produktiivsus ja kvaliteet. Haigestumise korral vajalik teavitada töökeskust ja hankida ka arstitõend töölt eemal olemise kohta.
Samas hoonekompleksis külastasime Rey Ardidi Sihtasutusele kuuluvat sotsiaalset ettevõtet. Tutvusime pesumaja tööga. Pesumaja pakub tööd erivajadustega inimestele. Töötajatest 70% erivajadusega ja neile pakutakse toetatud töötamise teenust.
Oluline ei ole produktiivsus, kuid töö peab saama tehtud. Pesumaja töötab vahetustega ja tööpäev algab kell 6.00 hommikul. Vahetuse pikkus 8 tundi.
Töö ülesanded:
Sorteerimine
Pesemine tööstuslikes masinates
Pesu kuivatamine
Triikime
Komplekteerimine
Külastasime ka kõnekeskust, kus töötajateks samuti erivajadusega kliendid. Kõnekeskuse peamised töövaldkonnad tagasiside küsimine matusebüroode ja koolituskeskuste klientidelt. Lisaks ka mõned töötajad tegelesid ravimifirmade intsidentidega.
Sotsiaalsed ettevõtted Hispaanias:
Hispaanias tegutsevad sotsiaalsed ettevõtted sageli vormis Centro Especial de Empleo (CEE), mis on loodud puuetega inimeste töötamiseks avatud tööturul. Tegemist on tavapäraselt turul konkureerivate ettevõtetega, mis toodavad kaupu või osutavad teenuseid, kuid mille eripära on töötajate koosseis. Vähemalt 70% töötajatest peavad olema ametlikult tunnustatud puudega inimesed (vähemalt 33% puue). Ülejäänud kuni 30% moodustavad juhid ja tugispetsialistid. Riik toetab neid ettevõtteid palgatoetuste, maksusoodustuste ning töökohtade kohandamise rahastamise kaudu. Eesmärk ei ole pelgalt kaitstud töö, vaid reaalse töövõimaluse loomine koos vajaliku sotsiaalse toega. Lisaks kehtib üle 50 töötajaga tavaettevõtetele kohustus palgata vähemalt 2% puudega inimesi või teha koostööd sotsiaalsete ettevõtetega. Selline mudel ühendab turuloogika ja sotsiaalse vastutuse ning loob püsiva koha puuetega inimeste tööturul osalemiseks.
Päeva lõpus külastasime veel muusikateraapia keskust Centro de musica & musicoterapia (ResonanDo en ti). Keskus asus ühes kaubanduskeskuse hoones ja koosnes kahest toast. Resonating within you- on projekt, mis sündis kahe muusiku/muusikaterapeudi sõprusest ja professionaalsest partnerlusest, kes armastavad oma ametit. Nende projekt hõlmab nii muusikavaldkonda-spetsialiseerudes klaveritundidele kui ka muusikateraapia valdkonda- mida rakendatakse nii individuaalselt kui ka gruppidega. Beatriz ja Ana näitasid oma ruume ja instrumente ning rääkisid oma tööst.
5-7.päev
Tutvumine Zaragoza linnaga, reis Barcelonasse- kiire linna tuur, pühapäeva hommikul tagasilend koju
