Õppijate välispraktika Saksamaal kevadel 2019

13. päev

Algas meie praktika viimane tööpäev. Alates kella 08:30 hommikul olid tisleri õpilased abiks laudade ja toolide transpordil ja nende paigaldamisel puidutöökotta kus peale lõunat oli ühine grillimine. Oli ka saabunud aega täita ära praktikapäevikud ning europassid. Oma panuse lõunatoitude valmistamisele andsid ka abikokad. Selleks valmistati täidetud mune kiluga.

Tarkvaraarendajad koostasid Mariabergi töötajate jaoks dokumentatsiooni, mille abil saavad nemad tulevikus praktika käigus väljatöötatud lahendusi rakendada.

Suur aitäh Ann-Katrinile, kes aitas meil europassid printida. Õhtul alustasime kohvrite pakkimisega. Peame korrastama oma eluruumid ja seadma korda Klosterstüble. Hommikul kell 9 sõidutatakse meid Stuttgarti lennujaama kust algab tagasitee koju. Külastame ka Mercedese muuseumi.

12. päev

Päev möödus tööd tehes. Tislerid lõpetasid aiatoolide valmistamise. Ja õppijad alustasid välibaari monteerimisega. Monteerimiseks kasutati vesiloodi, akutrelli ja erinevaid puidust abiklotse.

Abikokkade ülesanne oli sööklas valmistada kohalikele eesti toitu. Valmistasime värskekapsa-hakklihahautist ja kamavahtu. Olime ka letis oma toitu serveerimas. Saime oma toidule head tagasisidet.

Tarkvararendajad lõpetasid Drupali sisuhaldussüsteemi paigaldamise. Seejärel oli vaja leida keskkonnale sobiv vabavaraline teema. Teema paigaldamist takistas vahemälu vale konfiguratsioon, mis ei olnud dokumenteeritud paigaldusjuhendis ning vajas parameetrite määramist konfiguratsioonifailis. Õhtul peale tööd läksime kodustele kingitusi ostma.

11. päev

Jätkasime töötamis Mariabergis. Abikokad valmistasid saksa toidukultuurile iseloomulikke soolakringleid, mida nimetatakse Brezliteks. Tegemist on soolasest pärmitaginast valmistatud kringlitega, mille iseloomulik sile pind saavutatakse aluselisse lahusesse kastmisega. Oluline on soolakringlit korralikult küpsetada, et alus kuumusega reageeriks.

Tislerid jätkasid välibaari valmistamist. Kuna euroaluste ettevalmistamine on aeganõudev töö. Siis tegelesime sellega lõunani. Pärastlõunat monteerisime valmistatud nelikantliistud euroaluste külge, misjärel euroalused viimistleti põletustehnikas ja lakiti polüuretaanlakiga, et muuta nad ilmastikukindlaks. Kõikidel õppijatel olid valminud ka pudelikastid.

Tarkvararendajad alustasid Drupali sisuhaldussüsteemi paigaldamisega Server 2012 keskkonda. Selleks oli vaja esmalt tutvuda tarkvaraliste nõudmistega näiteks PHP versiooni osas. Kasutades vabavaralist fototöötlustarkvara Paint.net jätkasime ka reklaampostri valmistamisega. Õhtul valmistasid õppijad kartuleid veiselihaga. Toit oli maitsev.

10. päev

Külastasime Saksamaa edelaosas asuvat Europa parki, mis on üks Saksamaa suurim meelelahutuskeskus. Europa pargis on esindatud kõik suuremad Euroopa riigid – Venemaa, Portugal, Inglismaa, Kreeka ja paljud teised. Iga erineva riigi alal on kuulda vastava riigi muusikat. Atraktsioonidest nägime erinevaid ameerika mägesid, 5D kinosid, veeatraktsioone ja mitmeid teisi. Paljude jaoks oli see esmakordne kogemus.

9. päev

Päev oli meil sisustatud töiste tegevustega. Tarkvaraarendajad jõudsid WordPressi blogi valmistamisega lõpuni. Lehekülje sisu koostamiseks valmistati detailne juhend, mida saavad järgida Mariabergi töötajad. Lepton CMS’i konfigureerimine sai samuti valmis. Uue tööna said õpilased koostada vektorgraafikas ning rastergraafikas reklaamplakateid, mida saab rakendada sotsiaalmeedias.

Abikokad tegid ettevalmistusi salatite ja magustoitude serveerimiseks. Tükeldasime köögivilju ning portsioneerisime salateid ja magustoitu. Tislerid alustasid välibaari valmistamisega.

Alustuseks tuli korrastada euroalused. Selleks hööveldati käsihöövli abil maha laudade kandid. Purunenud või mädanenud lauad asendati uutega. Euroaluste peal olevate laiade laudade vahele valmistasime kitsad nelikantliistud. Taldlihvijaga lihviti kõik euroalused võimalikult siledaks, kasutades lihvpaberit karedusega 80.

Õhtul oli meid kutsutud mängima keeglit kohalikus keeglisaalis. Õhtusöögiks olid hamburgerid, mida valmistasid abikokad. Jagasime ka meie võõrustajatele kaasavõetud kingitusi ja tänasime neid meeldiva vastuvõtu eest.

8. päev

Pühapäeval külastasime koos puiduüksuse juhiga Friedrichshafeni linnas toimuvat modifitseeritud autode näitust. Messihall oli väga suur. Peale näitust külastasime Zeppelini muuseumi, kus saime teadmisi õhusõidukite ajaloost. Lõpuks jalutasime Konstanzi järve ääres ning käisime kohalikus restoranis söömas.

7. päev

Täna on laupäev. Eelmisel aastal praktikal osalenute soovitusel, külastasime Alpe. Paljude jaoks oli see esmakordne kogemus. Käisime Zugspitze mäel, mis on Saksamaa kõrgeim tipp. See mägi on 2962m kõrge. Ilm oli pilves ning see takistas vaadet mägedele. Õhtul hakkas sadama lund.

6. päev

Reede hommikul algas puidutöökojas tööpäev 8:30. Kohalikud tislerid kutsusid meie õppijad endale appi ja jätkati aiatoolide valmistamist. Puidutöökoja juht tutvustas järgmise nädala uut tööd, milleks pidi saama ajutise välibaari ehitus kasutatud euroalustest. Eestlaste ja sakslaste vaheline koostöö sujus hästi.

Abikokad said hommikul ülesandeks valmistada Svaasimaal populaarset toitu nimega juustuspätzle (Käsespätzle), mida said maitsta ka kõik teised meie õppijad ja töötajad. Spätzle on sarnane meie makaronidele. Lisaks valmistasime Schwarzwaldi kirsitorti, mis koosneb kakaobiskviidist, kompotikirssidest ja vahukoorest.

Tarkvaraarendajad jätkasid Leptoni paigaldamisel esilekerkinud probleemide lahendamisega ning alustasid WordPressi blogisse sisu lisamisega. Selleks tuli leida Mariabergi koostööpartnerite kontaktinformatsioon ning sobivas vormingus logod, mis töötaksid korrektselt nii veebilehitseja kui ka mobiilivaates.

Pärast lõunat oli meid kutsutud külastama Mariabergi kohalikku farmi. Seal farmis kasvatatakse lehmi, sigu, lambaid, kanu ning ka köögivilju. Kuna tegemist on ökofarmiga on sealne toit kohaliku söökla tarbeks liiga kulukas. Farmis töötab igapäevaselt 15 erivajadusega inimest, kes lisaks loomadega tegelemisega õpivad ka iseseisvalt toime tulema.

5. päev

Hommikupoolik möödus töiselt. Tislerid jätkasid pudelikastide valmistamist. Uue tööna tegeleti ka jenga mänguklotside valmistamistega. Jenga mänguklotside valmistamiseks oli vaja pikast kuuemeetrisest prussist lõigata 177mm pikkused klotsid. Klotside kandid tuli käsitsi pehmendada lihvpaberiga. Kaks tislerit jätkasid aiatoolide detailide valmistamist puidutöö tööpinkidel. Tööpinkidest kasutasime horisontaalfreesi, paksushöövelpinki ja ka vertikaalpuuri. Erinevaid puidutöötermineid arutades õppisime, et palk on holz ja kasvav puu on baum.

Tarkvaraarendajad jätkasid WordPressi blogi menüü koostamisega ning Lepton CMSi ülesseadmisel tekkinud tehniliste probleemide lahendamisega, tuvastasime, et mõned probleemid olid tekkinud piiratud kasutajaõiguste tõttu, mis takistas ligipääsu tööks vajalikele failidele ja kaustadele.

Abikokad puhastasid kohalikus kasvuhoones kasvatatud basiilikuid, millest hiljem valmistati pestot. Magustoiduks aitasime valmistada banaanipiima. Saime enda retseptikogusse kaasa murulauguga valmistatud pannkoogiretsepti.

Pärast lõunat tegid tööhõivespetsialistid Ann-Katrin ja Leonie Mariabergi tutvustuse. Siin külas elavad erivajadusega inimesed, kellele pakutakse erinevaid teenuseid. Külas elab püsivalt ligikaudu 1000 inimest. Külastasime kirikut, millest sai Mariaberg alguse. Lisaks nägime Mariabergis asuvat algkooli, kutsekooli, kaitstud töö keskust, kööki, puidukoda ja kloostrit. Täna ei olnud võimalik kasutada Klosterstüblet ja seetõttu sõitsime kõrval asuvasse külla makaronitehase kompleksis olevasse restorani.

4. päev

1. mai on Saksamaal riigipüha. Külastamise Mailaata Stettenis kus olid väljas ka Mariabergi töötajad supiautoga. Ning müüdi tislerite valmistatud tooteid. Edasi suundusime bobirajale. Sealt kümne kilomeetri kaugusel asub lõbustuspark ja Bärenhüle nimeline koobas. Riigipüha tõttu oli seal väga palju rahvast.

Otsustasime külastada Hohenzollerni lossi, mis asub Bizingenis Saksamaal ja on üks suuremaid losse siin piirkonnas. Loss meeldis õppijatele. Päeva lõpus sõitsime tagasi Mariabergi, tegime õhtusöögi ning valmistusime järgmiseks tööpäevaks.

3. päev

Hommikupoolik möödus kõigil töiselt. Tisleritest kaks õpilast jätkasid pudelikastide valmistamisega ning kaks siirdusid appi kohalikele töömeestele, et valmistada neli aiatooli. Aiatoole valmistati ristliimkilbist. Töö sisuks oli tooli külgede freesimine šablooni järgi. Lisaks valmistati toolile minevad nelikantliistud mõõtudega 20x30x1200mm. Nelikant liistud tulid esmalt paksushöövelpingil mõõtu hööveldada, seejärel ketassaagpingil pikkusesse saagida ja päeva viimaseks tööks oli elektrilise käskikandifreesiga kantide faasimine.

Tarkvaraarendajad jätkasid Leptoni sisuhaldussüsteemi paigaldamise ning seadistamisega Windows Server 2012 keskkonnas. See oli vaja seadistada ning kohaldada vastavalt Mariabergi töötajate vajadusele. Samuti jätkasime WordPressi blogi koostamisega ning arutasime koostöös Mariabergi töötajatega selle sisu ning kujunduse osas.

Abikokkadel oli teisipäev salatite valmistamise päev. Valmistasime vorstisalatit ning kartulisalatit, mis olid Eesti analoogidest erinevad. Kui meie vorstisalatis lõigatakse vorstitükid tavaliselt kuubikuteks, siis Saksa salatites lõigatakse vorstid ribadeks. Ka kasutavad nad salatite valmistamisel teistsuguseid salatikastmeid. Kui meie kasutame tavaliselt hapukoore ja majoneesi segu siis nemad kasutavad õli-äädikakastet. Kartulisalat koosneb Saksamaal viilutatud keedetud kartulitest, õlist, äädikast ja maitseainetest.

Tööhõivespetsialistid vahetasid kogemusi kohalike kolleegidega. Arutatud sai õpilaste praktikale ja tööle suunamist Mariabergis. Detailselt räägiti klientide erinevustest, probleemidest ja edulugudest. Samuti puudutati koostööteemasid tööandjatega. Saime teada, et töö toimub sarnaselt Astangul tehtava tööga.

Peale lõunat läksime kõik spordihalli motopedagoogikaga tutvuma, mis meie mõistes sarnaneb füsioteraapiaga. Saime proovida erinevaid harjutusi. Sakslaste soovitusel käisime tutvumas Tübingeni vanalinnaga.

2. päev

Abikokkade valmistatud hommikusöögist kõht täis, suundusime mäkke üles tööpostidele. Abikokkade esimene tööpäev algas ekskursiooniga köögis, pagaris, ladudes jne. Tutvusime kohalike töötajatega ja saime kätte sibulad ja küüslaugud, mida hakkasime puhastama ja hakkima. Enim avaldas muljet nõudepesu “tunnel”, mis meenutas autopesulat. Esimesel päeval sai kooritud palju sibulaid ja küüslauke.

Tislerid suundusid puidutöökotta kus nad said kätte joonised, töövahendid ja toorikud. Kaks poissi alustasid pudelikastide valmistamist ja kaks läksid appi kohalikule töömehele aiatoole valmistama. Pudelikasti valmistamiseks olid kasutada raamsaag, käsihöövel ja tollipulk. Viimast ei ole meie noormehed varasemalt kasutanud, sest Eestis kasutatakse peamiselt mõõdulinti.

Tarkvaraarendajad kohtusid hommikul Michaeliga, kes jagas kätte tööülesanded, juhised ja tutvustas kolleege. Saime ülesandeks Lepton CMS sisuhaldussüsteemi paigalduse ja WordPressi blogi koostamise. Homme on taaskord oodata meil külma ilma ja tegusat tööpäeva.

1. päev

Kui Aet Kristjaniga Astangule jõudis oli kell vaevalt saanud 03:30. Kuuldes väljas kostvat lärmi, lasid abikokad külmetavate sõrmedega ja valutavate varvastega õpetajad tuppa. Sellega võis lugeda välispraktika alanuks. Pool viis hommikul laekus Astangule Sven oma bussiga ja viis meid kõiki lennujaama. Kulus kõigest kuus tundi ja olimegi kodust linnulennult 1600km kaugusel Stuttgartis.

Stuttgartis võtsid meid vastu lahke Rudi, Siggi ja rahesadu. Ootasime soojemat ilma. Kui kell oli 12 päeval ja lõuna söödud, siis kõigil oli tunne reisiväsimusest, et kell on kuus. Tube jagades avastasid abikokad ja tarkvaraarendajad, et neid on ootamas kaheinimesevoodi, mida tuleb hakata jagama. Probleem sai lahendatud ja kõik olid rahul. Kuna kõik poed olid kinni, sai esimesed sisseostud tehtud kohalikus bensiinijaamas.

ITS-18 Hämeenlinnas Kiipulas aprill 2019

PÜHAPÄEV 07.04

Varahommikul asusime teele, Ingrid ja Piret Astangult ning Andreas Laagrist. Kasutasime takso tellimiseks Bolt’i ja kõik sujus suurepäraselt. Sadamas saime kokku u kl 9.30 ning Tallinki laev Star väljus isegi varem kui plaanis märgitud. Laevareis kestis 2 tundi.

Andreas (vasakul) ja Ingrid (paremal) 8. tekil

Helsingisse saabudes ootas meid sadama terminali ees Samu koos suure Kiipula sildiga. Meiega koos reisis Kiipulasse ka üks Maarjaküla õpetaja Räpinast.

Hämeenlinna viis meid Kiipula bussiga Samu

Samu tuli meile vastu ja viis meid ka poodi nimega City Market. Pärast poeskäiku viis ta meid õpilaskodusse, kus ta näitas meie tube ja kööki.

ESMASPÄEV 08.04

Tänane päev oli täis ootamisi ja ootamatuseid. Hommikul ootasime millal keegi järgi tuleb, sest puudus päevaplaan. Lõunat pakutakse meile õpilaskodust üle tee asuvas Tavastia Ammatikoulu sööklas, kuhu me siiski sööma ei jäänud.

Esimene lõuna oli meie jaoks liiga vara ja teine liiga hilja

11.30 juhatas Kiipula õppija meid koolimajja, kus meie käsutusse anti sülearvutid. Kuulasime õpilasfirma koosolekut, kuid kahjuks ei saanud midagi aru, kuna terve koosolek oli soome keeles.

Kiipula õpilaskodu, kus elame järgmised poolteist nädalat

TEISIPÄEV 09.04

Ootamine algas taas kell 8.00. Esimene töö, mis anti, oli õpilasfirma tellimustöö, kus pidi leidma ja tähistama alzheimeriga patsientide ajuskänneeringutes auke. Töö oli väga rutiinne. Ühe aju piltidega läks üle tunni ja neid oli 100 ning kolmest erinevast vaatest.

Ingrid käis jalutamas ja tegi mõned pildid:

KOLMAPÄEV 10.04

Kolmapäev oli Datanomi kursusel hoopis köögipäev. Punaportti õpilaskodu esimesel korrusel asuvas köögis tegid õppijad ise süüa. Menüüs oli varem kokkulepitult Tikka Masala kanaroog, magustoiduks smuuti. Saime maitsta ning toit oli hea. Viisime külakostiks eesti kommi.

Hästivarustatud õppeköök Punaporttis

Peale lõunat matkasime Hämeenlinna kindlust vaatama. Ilm oli jalutuskäiguks üsna külm.

Hämeenlinna kindlus
Kahjuks oli vanglamuuseum suletud

NELJAPÄEV 11.04

Hommikul kogunesime taas õpilasfirma klassis. Võtsime kaasa enda arvutid. Mikko tutvustas HTML/CSS-iga veebilehe tegemist koodiprogrammiga Visual Studio Code. Esialgu lihtsalt uurisime näiteid. Pärast lõunat olime kõik väsinud.

REEDE 12.04

Täna oli koolis väga lühike päev. Iseseisvalt arendasime näidete järgi oma veebilehti ning Mikko soovitas uurida ja allalaadida programmi nimega Figma, millega esmaspäeval hakkame tegelema ja kergemalt veebilehte kujundama. Hommikul tuli õpilasfirmasse klient, kes soovis oma firmale veebilehte, meeskond hakkas sellega kohe tegelema. 10.30 saime vabaks ning läksime koolikohvikusse sööma, kus argipäeviti teevad süüa ja teenindavad kutsekooli õppijad. Kuni kella 13.00-ni pakutakse buffee-lõunat ja 8€ eest saab võtta kõike kuni mahub.

13.00 läksime jalutama Hämeenlinna Ahveniston järve juurde, kus asub ka 1952 a. olümpiapark. Tagasi tulles otsisime läbi metsa teist teed ja jääl libisedes ning mäkke ronides sattusime võidusõidurajale, mida mööda jalutades jõudsime lõpuks tagasi linna ja leidsime tee tagasi ühikasse.

LAUPÄEV 13.04

Jalutasime linnas ja külastasime Hämeenlinna Kunstimuuseumi. Otsisime ülesse rongijaama, et neljapäeval rongiga Helsingisse sõita.

Kunstimuuseumis
Hämeenlinna kirik
Hämeenlinna keskturg

PÜHAPÄEV 14.04

Puhkasime.

ESMASPÄEV 15.04

Koolipäev algas 12.00 Mikko näitas juhiseid, kuidas kasutada programmi nimega Figma. Selle programmiga on võimalik kujundada veebilehte, ilma sügavamalt koodi tundmata. Kui on vaja teha veebilehes muudatusi, saab selle programmiga kergelt kujundust muuta. Pärast tuli õpilasfirmasse 5 klienti, kellele õpetati tahvelarvutite kasutamist.

TEISIPÄEV 16.04

Meid sõidutati hommikul kell 8.30 Kiipulasse, 18-20km Hämeenlinnast. Seal tutvustati meile Kiipula Ametikooli erinevaid erialasid, eelkõige ICT-d (Information and communication technology). Näidati klassiruumi, kus tegeletakse elektroonikaga. ICT eriala koosneb kolmest õppeaastast. Näiteks esimese õppeaasta lõpetuseks on neil vaja ehitada elektroonikaseade ning kirjeldada selle seadme tööd ja ehitust. Hinne oleneb töö tulemusest ja sellest, kui palju on kasutatud kellegi abi. Hindamine on natuke erinev, kui meil Eestis, kuigi numbriskaala on sama. Palju huvitavaid vidinaid ja võimalusi oma käed asjadele külge panna.

Veel näidati mehaanikute õppegaraaže, kasvuhooneid, loomatalitajate õpperuume. Nägime kanu, lambaid, kalkuneid, parte.

Vahepeal sõime nende sööklas lõunat ning pärast matkasime mäkke. Seal oli Jussin Laavu lõkkeplats, kus sai niisama istuda ja vaadet nautida.

KOLMAPÄEV 17.04

Käisime taaskasutuskeskuses, kus vanu asju sorteeritakse, tehakse korda ja müüakse uuesti maha. Kohapeal sai ka laenutada kostüüme ja oli õmblustöökoda.

Järgmisena käisime elektroonika taaskasutuskeskuses, kus lammutati vana elektroonikat ning taaskasutati kõike peale plastiku.

NELJAPÄEV 18.04

Sõitsime 12.22 ühistranspordiga Hämeenlinna rongijaama. 12.49 väljus rong Helsingisse. Pärast Helsingisse jõudmist panime asjad hotelli ja käisime natuke linna avastamas.

REEDE 19.04

Sõime hotellis hommikusöögi ning läksime Heurekasse. Heureka keskuses oli palju rahvast ja võimalusi proovida erinevaid seadeldisi. Vaatasime ka kahte 25-minutilist dokumentaalfilmi.

LAUPÄEV 20.04

Hommikul käisime taas söömas ning lahkusime hotellist. Võtsime kohvrid ja kotid ning sõitsime hotelli eest trammiga sadamasse, kus külastasime enne laevasõitu väikest arvuti ja mängukonsoolide muuseumi.

Katusel kükitas vana MG-130 hävitajalennuk

Töötajad Mariabergis kevadel 2019

PÜHAPÄEV 10.MÄRTS

Alustame oma õpirände blogiga…….

Erasmus+ õpirändel osalejad on  õppekorralduse spetsialist Piret, eripedagoog Kaire, õppeosakonna juht Marju ja füsioterapeut Liina. Oma planeeritud töövarjunädala Mariabergi Euroopa projektide koordinaatori Michael Backhausi juurde ajastas ka meie välissuhete koordinaator Marit. Kohtusime pühapäeva varahommikul kell 5:20 lennujaamas, et alustada oma seitsmepäevast reisi Mariabergi, Saksamaale. Lendasime Tallinnast Frankfurti ja Frankfurdist liikusime edasi rongiga Stuttgarti, kus ootas meid rendiauto. Stuttgardis võttis meid vastu Michael, kes tegi meile Stuttgarti kesklinnas ka väikse tuuri.

Stuttgard

Seejärel võtsime suuna Metzingeni, kus on meie kodu järgnevaks seitsmeks päevaks. Metzingen asub Mariabergist umbes 40km kaugusel. Esimese päeva õhtul kutsus võõrustaja meid õhtusöögile kohalikku restorani, kus sõime erinevaid tüüpilisi saksa toite ja nautisime meeldivat seltskonda. Michael tutvustas meile nädala kava ja tegime plaane järgnevateks töisteks päevadeks.

Õhtusöök kohalikus restoranis

ESMASPÄEV 11.MÄRTS

Sel ajal märtsis on tavaliselt Lõuna-Saksamaal ilmad soojad ja kevadised, aga meid üllatas hommikul lumesadu ja sellest tulenevalt ummikud teedel.

Kiirteedel oli kaos, aga kuna sõitsime mööda väikseimad kõrvalteid siis jõudsime kenasti õigeks ajaks Mariabergi kohale. Ümberringi oli imeline võlumetsa meenutav lumine mets.

Lumine võlumets

Ja peagi paistis auto aknast Mariaberg juba kaugelt, kuna asub kõrgel mäe otsas.

Mariaberg

Mariaberg on väike küla, mis asub Lõuna- Saksamaal, Baden-Württembergis. Selle regiooni pealinn on Stuttgart. 1847 a ehitas kohalik maavaldaja Mariabergi kloostri, kus elasid nunnad. Kui nunnad lahkusid, asusid sinna elama erivajadustega inimesed, kuna usuti, et värske õhk ja liikumine aitavad haigustest paraneda. Kloostri ümber tekkis hiljem küla ja toimiv kogukond, kus asuvad erinevad hooned – kool, lastead, töökojad, külalistemaja, psühhiaatriakliinik, erinevad tugiteenused – kõik vajalik erivajadustega inimeste toetamiseks. Esmalt tutvusime külaga, käisime kirikus ja kloostris, spordihoones. Lõunasöögi sõime kohalikus sööklas, kus on väga maitsvad toidud, lisandiks valikus rohkelt värvilisi salateid. Söökla kõrval on kauplus, kus on müüakse kohapeal kasvatatud mahetoodangut, köögivilju, mune jne. Külastasime ka ühe leiutajast külaelaniku Roland Kappel´i näitust.

Roland on autist, kes on Mariabergis elanud alates seitsmendast eluaastast. Ta oli erinevaid leiutisi ehitanud oma toas aastaid nii, et keegi seda teaks. Kuid ühel päeval kutsus ta neid vaatama Michaeli, kes tõi tema kunsti päevavalgele. Nüüdseks on tal näitusi olnud mitmel pool Euroopas nt Belgias, Šveitsis, Inglismaal ja tema elutööst on välja antud raamat.

TEISIPÄEV 12.MÄRTS

Meie päev algas imekauni Liechtensteini lossi külastusega.

Lichtensteini loss

Mariabergis ootasid meid Michael ja Siina, kes tutvustasid meile Euroopa välisvabatahtlike programmi, millega nad just liitusid ja meie ühtlasi jagasime oma kogemusi välisvabatahtlikega.

Michael rääkis meile töökohapõhisest õppest ja mentorprogrammist uutele töötajatele, selle korraldusest ja arengutest.

Külastasime laste ja noorte psühhiaatrihaiglat, mis oli suhteliselt šokeeriv kogemus, kuna klientideks on enamasti suitsidaalsed ja väga agressiivsed lapsed vanuses 5-18 eluaastat. Kinnises asutuses pakutakse ka kooliharidust. Külastasime erinevaid klasse, samuti külastasime nende eluruume ja nägime nende rahunemisruumi, kuhu laps agressiivse või suitsidaalse käitumise korral isoleeritakse.

Peale lõunat kohtusime Judith´iga, kes on Mariabergis teenusi pakkuvate ja kasumit teenivate üksuste (pagaritooted, pesumaja, kinnivarahooldus jne) juht, Rudi´ga , kes on puidutöökoja kuningas ja kutseõpetaja ning Barbara´ga, kes on köögis kuninganna. Nemad tutvustasid oma tööruume, kus toimub nii õpe kui töö. Siia tulevad sel ja järgmisel kevadel Astangu puidu ja abikoka eriala õppijad välispraktikale. Nad on siia väga oodatud 🙂

KOLMAPÄEV 13.MÄRTS

Hommik algas pika sõiduga Sigmaringen´isse, kus asub üks osa Mariabergi asutusest. Seal külastasime eelkutseõppe keskust. Kohapeal ootas meid võõrustaja Andreas kausitäie pretzelite ja kuuma kohviga.   

Värsked hõrgud hommikused pretzlid

Andreas on oma erialalt sotsiaaltöötaja ning sealses asutuses tiimijuht. Temalt saime ülevaate erinevatest nende poolt pakutavatest programmidest, mis toetavad ja soodustavad erivajaduse, toetust vajavate ning erinevate sotsiaalsete probleemidega inimeste tööle rakendumist. Meiega liitus tutvustuseks ka Mariabergi uus personaliosakonna töötaja, kes oli ka selles asutuses esmakordselt. Külastasime õppeklasse ja kohtusime nii õpetajate kui õppijatega. Inimesed teevad oma tööd suure pühendumuse ja professionaalsusega, nad kannavad erinevaid rolle ja peavad toime tulema väga laia spektriga klientidega (näiteks vangist vabanenu, viie lapse ema, kes ei tule eluga toime jne). Töötaja on ühel päeval koolitaja, teisel sotsiaaltöötaja ja kolmandal päeval tööhõivespetsialisti rollis. Maja oli hall ja betoonist, meie jaoks oli keskkond rusuv ja värvitu. Arutasime omavahel, et inimesed teevad suurepärast tööd, kuid keskkond peaks olema rohkem inimsõbralikum, ka Andrease sõnul vajaksid õppijad toetavamat ja rõõmsamat füüsilist keskkonda. Maja asukoht samas on mitmeski mõttes kliendile mugav, sest jalutuskäigu kaugusel asuvad nii teised koolid, bussi- ja rongijaam ning olulised koostööpartnerid. Kliendid suunatakse neile meiega sarnaselt läbi tööhõiveasutuse.

Jalutuskäik linnavahel. Imelised vaated Sigmaringeni Lossist.

Mariabergil on Sigmaringenis mõned toetatud teenustega majad, kus ühes neist elavad 24 sügava puudega inimest, teises käiakse kohapeal teenuseid saamas. Puuetega inimeste maja asub peatänaval ja on sinna teadlikult planeeritud, et nad elaksid kogukonna keskuses ja oleksid igapäevaelu keskel.

Achberstrstrasse Sigmaringen

Tutvusime tööruumide ja metallitöökojaga, kus tegi meile ringkäigu ja tutvustuse tiimijuht-sotsiaaltöötaja Timo. Tore oli näha, kui palju mehi Saksamaal sotsiaalvaldkonnas töötab ja nad ise tõid välja, et see on oluline ja vajalik kuna meessoost kliendid vajavad positiivseid meessoost eeskujusid.

Lisaks metallitöötubadele oli seal ka käsitöö- ja puidutöötuba pikaajalistele töötutele, kus nad käivad selleks, et midagi luua ja sotsialiseeruda. Seal oli ka kaitstud töötuba, kus valmistatakse maailmakuulsale WÜRTH elektrifirmale tööstuslikke kaablirulle.

NELJAPÄEV 14.MÄRTS

Hommikul jagunesime kaheks. Liina sai vahva võimaluse minna vaatama hipoteraapiat.

Hobused ootel

Hipoteraapia tunnid toimuvad 15min autosõidu kaugusel Mariabergist. Psühhiaatriahaigla patsiendid viiakse farmi Mariabergi minibussiga, kus nad käivad kahel päeval nädalas, teisipäeviti ja neljapäeviti. Farmi omanik on Birgit, kes lisaks Mariabergi füsioterapeut Claudiale aitab koha peal teraapiaid läbi viia ning ühtlasi tegeleb ka muude ratsutamisteemaliste treeningutega teistele kohalikele noortele ja lastele. Ratsutamisteraapiat rahastab Mariaberg ja ratsutamisteraapia vajalikkuse üle otsustab psühhiaatriahaigla arst koostöös füsioterapeudi ja teiste spetsialistidega (nt sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut). Hipoteraapias kasutatakse nö vahendina ja ka partnerina hobust, et toetada ja arendada patsiendi sensomotoorseid, kognitiivseid ja psühhosotsiaalseid oskusi/aspekte. Psühhiaatriahaigla patsientide puhul on kõige olulisemateks neist kognitiivsete ja psühhosotsiaalsete oskuste toetamine ja arendamine. Hipoteraapia algab alati hobuse hooldamise (harjamine) ja varustuse paigaldamisega, kõik käib kindlas järjekorras, mille lapsed on selgeks õppinud. Korraga on kasutusel kaks kuni kolm hobust ning patsiendid on vastutavad oma hobuse eest. Nad toimetavad temaga võimalikult iseseisvalt ning vajadusel toetab neid füsioterapeut või hobuste omanik tallis. Psühhosotsiaalsete võimete arendamine toimub läbi loomaga tegelemise ja mitteverbaalse suhtluse. Füsioterapeut Claudia sõnul saavad patsiendid väga positiivse kogemuse, mida nägin ka oma silmaga. Lapsed muutusid rahulikumaks, nad võtsid vastutuse looma eest ja nautisid igati loomaga kontaktis olemist. Pikemas perspektiivis aitab selline lähenemine suurendada enesekindlust, eneseusku ja oskust oma emotsioonidega toime tulla, mida need lapsed Claudia sõnul väga vajavad. Kuna Mariabergis viiakse hipoteraapiat läbi väikses grupis siis on ka teraapia aeg oluliselt pikem kui nö üks-ühele teraapias. Tallis viibitakse kohapeal umbes 2h, võrdluseks üks-ühele teraapia kestvus umbes 20min. Hipoteraapiaga alustatakse enamasti psühhiaatriahaiglas viibimise teisel nädalal, kui patsiendist on saadud juba parem ülevaade ning langetatakse otsus hipoteraapia kasuks. Claudia sõnul esineb muidugi ka erandeid ja mõned patsiendid alustavad teraapiaga koheselt haiglasse sattudes, aga seda otsustab tavaliselt raviarst. Lisaks vaatlemisele avanes ka mul endal suurepärane võimalus ise hobust juhtida, hobuse seljas istuda ja temaga koos liikuda. Sain tunda, kuidas inimkeha reageerib hobuse liikumisele, millised lihased aktiveeruvad ja kuidas saavutada hea koostöö hobusega, et mõlemad ennast hästi tunneks. Proovisin teha mõningaid Claudia poolt ette näidatud harjutusi, mille eesmärk oli tasakaalu arendada ja kehatüve lihaseid aktiveerida. Mõistsin nö omal nahal kogedes, kuidas hipoteraapia toimib. See kogemus ja Claudia jagatud praktiline kogemus patsientidega annab alust uskuda, et regulaarne hipoteraapia on hea efektiga ka sensomotoorsete probleemide korral nagu eelpool mainitud. Olen selle kogemuse eest väga tänulik nii Claudiale kui ka Birgitile ja tema hobustele.

Ülejäänud õpirändel osalejad said hommikul võimaluse jälgida töökohapõhise õppe 9 huvilisele mõeldud esmaintervjuu päeva, kus Michael tutvustas Mariabergis töötamise eeliseid. Kuna Saksamaal pole lihtne häid töötajaid leida, siis asutused pingutavad selle nimel väga. Ühe Mariabergi eelisena mainiti praktikavõimalust välismaal nt Eestis.

Edasi liikusime Mariabergi kutsekooli. Karl-Georg-Haldenwang-Schule õppimisvõimalusi ja regulatsioone tutvustas meile pr.Luitgard Heiner. Selles erakoolis saab õppida pagariks, abikokaks, maalriks, lihunikuks, puhastusteenindajaks, metallitööliseks, aednikuks ja müüjaks.

Õppija peab esitama kooli astumiseks kõik dokumendid oma tervise ja eelmiste koolide kohta, muidu õppima ei võeta. Õppijad saavad proovida valikuliselt kuni 8 eriala, jälgitakse hoolega, kas õppija isiksuseomadused aitavad valitud eriala õppida (nt.isiklik abistaja) ja arutletakse õppija valikute üle tervise vaatest (nt.epilepsiaga ei saa õppida puiduerialal, vaid soovitatakse õppida aednikuks jne.). Uusim väljakutse Mariabergis on pakkuda kutseõpet pagulastele.

Pärast lõunat viis Michael meid Grafenecki Memoriaalmuuseumi, mis on pühendatud natsiohvritele Baden- Württembergis. Michelil on missioon viia sinna kõiki Mariabergi külalisi, et inimesed mäletaks minevikus toimunut ja ei kordaks kunagisi õudusi olevikus.


Grafenecki Memoriaalmuuseum

Neljapäeva lõpetuseks toimus õhtusöök koos Judith’i ja Michael’iga külalistemajas Adler, mis asub Hohensteini külas. Tegemist oli väga õdusa kohaga, kus nii mõnedki teised Astangu õpirändajad on varemgi mõnusalt aega veetnud ja saksa külalislahkust tunda saanud.

REEDE 15. MÄRTS

Viimase õpirände tööpäeva hommikul kohtusime Mariabergi kutseõppe-ja rehabilitatsiooniosakonna juhataja Mr Bruno Oberlanderiga ning Ann Katrin Thomas’ega, kes tegeleb mitmesuguste ülesannetega alates praktikantide toetamisest kuni õppijatele töökohtade leidmiseni.
Mr. Oberlander tutvustas oma osakonna keerulist struktuuri ning rääkis koostööst erinevate asutuste vahel. Kohtumisel sai võrreldud Eesti ja Saksamaa haridussüsteemi ning huvitavaid mõtteid tekitas õppekavade loomise teema.

Silt Mr. Oberlandeni uksel
Piret, Kaire, Marit, Liina, Marju, Ann- Katrin, Mr.Oberlander

Kell 11 liikusime edasi tutvuma Mariabergi kaitstud töö teenusega. Kliente on kokku u 250, nad on väga erineva võimekusega, kuid kõigile leitakse väiksem või suurem tööülesanne. Töökojas, mida külastasime, toodetakse nt pikendusjuhtmeid Würth’i allhankena, toodang vastab kõigile kvaliteedinõuetele, sertifikaat ISO 9001. Kaitstud töö klientidele on keskus väga hea võimalus olla täisväärtuslik ühiskonna liige, teenida raha ning veeta rõõmsalt aega.

LAUPÄEV 16. MÄRTS

Tagasitee koju kestis terve päeva, Metzingenist hakkasime tulema kl 9.30 ja Tallinnasse jõudsime kl 23.50. Kõik olid väsinud aga rõõmsad. Õpirändel osalejatel kogunes palju mõtteid, millest elluviidavad ideed tuleb lähiajal välja selekteerida.

Õppijate välispraktikad kevadel 2018 Mõni pilt mersu muuseumist – laupäev 12.05.18

Grillimine ja pakkimine – reede 11.05.18

Täna oli õhus tunda viimase praktikapäeva hõngu. Viimasele päevale vaatamata, olime juba varakult üleval, et hommikust süüa. Nimelt pidid abikokad varem kööki minema, et valmistada salatit ja muud kraami grillimiseks. Samal ajal puidupoisid said lõket teha, et siis hiljem sütel liha, vorsti ja vahukomme kärsatada.

Grillpeole tuli päris palju inimesi, keda varem mitte keegi näinud polnud. Viisakalt küsides kellega tegu on, tuli välja, et meiega liitusid Mariabergis olulised inimesed. Näiteks Mariabergi direktor või rehabilitatsiooni osakonna juhata. Saksamaa Marit Okas pidas piduliku lõpukõne ning jagasime tänusõnu ja kallistusi. Toit oli maitsev, aga pidu jäi lühikeseks. 

Õhtul saime veel minna poodi, et osta viimased ostud oma lähedastele. Pole ju ilus tühjade kätega koju minna. Hiljem toimus asjade pakkimine. Sai vähemalt kümme korda küsitud, et kas kõigil ikka ID kaart on olemas. Osadel oli mure, et äkki on ta ostudega veidi liiale läinud ja pagas ületab kaalu. See tõsiasi selgub alles homme. Lootsime blogisse veel koguda kõigi mõtteid Saksamaal kogetust, mis on Mariabergis teisiti, kui meil Astangul. Kuid õhtul hilja ei jaksanud mitte keegi enam midagi mõelda. Ehk Eestis tagasi olles, tuleb uuesti küsida. 

Homme läheb lennuk alles õhtul ja seega on meil veidi aega Stuttgardis ringi rännata. Mõtlesime minna paljude paradiisi ehk Merzedes-Benz muusemise. 

Page 1 of 7