Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õpiränded

Õpiränded toimuvad Euroopa Liidu programmi Erasmus+ toel.

Inglise keele õpetajate koolitus “21.sajandi klassiruum ja AI”

By

On 14.07.2026

In 2026 Iirimaa, tehisintellekti ja võõrkeele õpetamise koolitus

Iirimaa ametlik rahvussümbol on keltide harf (iiri keeles cláirseach), mida mõnikord ekslikult kutsutakse kandleks. Harf sümboliseerib iirlaste rikkalikku muusikapärandit ja kultuuri. See on ainus riik maailmas, mille ametlikuks riigisümboliks on muusikainstrument.

Pühapäev – 5.juuli 2026

Astangu KRK inglise keele õpetaja Sirli otsustas suvel mitte puhata ja tegeleda enda koolitamisega. Kuna inglise keele õpetajatele mõeldud koolitusi Eestis väga ei eksisteeri, sest koolitaja emakeel on üldiselt eesti keel, siis otsustasime Annemari’ga otsida abi mõnest inglise keelt kõnelevast riigist nagu Iirimaa. Valituks osutus International House Dublin keeltekool. “21st Century Classroom Course” oli väga paljulubav pealkiri juba oma nimetuse poolest. Mõeldud tehtud! Pühapäeva hommikul väga magada ei saanud, sest üles tuli ärgata kell 3.00 öösel, et kell 4.00 lennujaama jõuda ja 6.00 algas lend Dublin’isse läbi Helsingi, kus ühest väravast teise jõudmiseks tuli jalutada 28 minutit. Mis puudutab Iirimaale reisimist siis soovitan kõigil võtta kaasa pass ja mitte ID kaart, sest sellega peab seisma passikontrolli järjekorras kuna automaat kontrollid ID kaarti ei tuvasta. Ise veel arvasin, et Euroopa Liit ja ID kaardiga saab igale poole reisida. Ühesõnaga seisin kokku kolmes järjekorras – Eesti, Soome ja Iirimaa passikontrollis. Lihtsalt kui jätkulennu ajad on lühikesed siis võib järgmisest lennukist maha jääda. Need kontrollid olid tehtud sellel põhjusel, et Iirimaale lendavad ka paljud Inglismaa kodanikud, kes ei kuulu Euroopa Liitu. Start oli antud õigeaegselt ehk 6.00 hommikul ja Iirimaa aja järgi olin kell 9.00 (11.00 Eesti aja järgi) juba Dublin’is, sest ajavahe on 2 tundi. Dublin Express buss viis otse lennujaama eest kesklinna 20 minutiga. Mitu kuud ette ostes on pilet 12 eur, sama päeval internetist ostes 7 eur ja bussijuhi käest ostes 20 eur. Päris suur hinnavahe ikka. Hotelli kohe ei saanud, alles kell 14.00, seega jalutasin linnas ringi kuskil 4 tundi ja ostsin kinnised tossud ja vihmavarju, sest samal päeval sadas vihma ja mul olid lahtised kingad. Õnneks olin hotelli hoiatanud selle eest, et võin varem kohale ilmuda ja ma sain juba 13.00 enda toa kätte, mis osutus üle ootuste toredaks toaks. Itaalia 5 tärni hotell kahvatub Iirimaa 3 tärni hotelli ees.

Ristikhein ehk shamrock on Iirimaa tuntuim rahvuslik sümbol. See on kolmeleheline taim, mis tähistab Iirimaa loodust. Ajaloolise pärimuse järgi kasutas Iirimaa kaitsepühak Püha Patrick 5. sajandil ristikheina, et selgitada inimestele Püha Kolmainsust (Isa, Poega ja Püha Vaimu)

Esmaspäev, 6.juuli 2026

Õnneks olin hotelli valinud selle järgi, et keeltekool oleks võimalikult lähedal ja tõepoolest oli jalgsi kooli kõigest 8 minutit. Selle teekonna õppisin selgeks juba pühapäeval kui tegin esimest ringkäiku ümber kvartali, otsides söögikohti ja poode, kust endale süüa osta. Klassiruumi sisenedes olin täitsa esimene, isegi õpetajat polnud veel kohal. Siis hakkasid vaikselt tulema teised inglise keele õpetajad teistest riikidest – kaks naist olid Ungarist (juhuslikult kokku sattunud), kaks naist olid Poolast (sõbrannad ja kolleegid) ja üks naine oli Prantsusmaalt, vanuseks 77 aastat. Mina olin selles seltskonnas kõige noorem. Kõige vanem naine ütles, et ta on pensionile jäänud õpetaja ja et tal on igav ja soovib meiega seda kursust kaasa teha. Lõpuks saime kõik omavahel sõbraks ja vahetasime numbreid. Meil oli kokku 3 õpetajat (Vlad, Ronan ja Mirka) ja meie klassiks oli direktori kabineti kõrval asuv Boarding room. Enamuses tegeles meiega õpetaja Vladislav, kelle naeratav nägu ja entusiasm inspireeris meid eriti. Saime ise olla õpilased, keda pandi pidevalt koos töötama kas paaris või kolmestes gruppides kuna meid oli kokku 6 “õpilast”. Allpool on meie tunniplaan terveks nädalaks. Nagu näha kestsid tunnid umbes kella 13.15-ni, välja arvatud kahel päeval kella 17.00-ni kui meile oli välja mõeldud programm “Irish Culture Session”.

International House Dublin, tunniplaan 6.-10.juuli 2026

Esmaspäeva veetsime Vlad seltsis, kus toimus üksteisega tutvumine, kursuse ülevaade ja 21. sajandi inglise keele õpetamine (ELT), vajaduste analüüsi ülevaade, tehisintellekti (AI) alused õpetajatele (mida AI suudab ja mida mitte), AI-päringute (promptide) koostamine. Peale tunniplaani tulid nii öelda huviringid, esmaspäeva huviringiks oli kell 14.00 ekskursioon koos giidiga tutvumaks peamiste Dublin vaatamisväärsustega. Kõigepealt jalutasime esimese sümboli juurde, milleks oli “Big Needle” ehk eesti keelde tõlgituna suur nõel, ametlik nimetus Spier of Dublin. Siin selle kohta ka pilt. Edasi liikusime ühe kiriku juurest teise juurde, kus giid rääkis meile ajaloost, erinevatest riigipeadest ja sõdadest. Külmalainest ja näljahädast, ühesõnaga kõiges olid süüdi inglased. Siis me küsisime, et aga miks iirlased siis merest kala ei püüdnud kui nälg majas oli ja selle peale vastati, et inglased võtsid ära kõik majad, kariloomad, toidu, paadid ja kalaõnged, millega kala püüda. Meie õhtu lõppes loomulikult pubis, sest see on nende kultuur peale tööd pubisse minna, niisiis läksime meiegi pubisse nimega Church Pub, mis on ehitatud endisesse Püha Mary kirikusse koos vitriin akende ja kogu sisuga. Pärast tuli välja, et Arthur Guinness isiklikult abiellus samas kirikus aastal 1761 oma naise Olivia’ga.

Dublini torn, teise nimetusega Millennium Spire või Valgusmonument, on suur, roostevabast terasest nööpnõelakujuline monument, mille kõrgus on 120 meetrit ja mis asub endise Nelsoni samba kohas O’Connelli tänaval, peamisel maanteel. 

Teisipäev, 7.juuli 2026

Pärast oivalist hommikusööki “Irish Breakfast” suundusin otsejoones keeltekooli, et olla 8.55 juba platsis, et õpetajale muljet avaldada. Unustasin mainimata, et terve nädal paistis päike ja õues oli 28 kraadi sooja, mis tundub eesti mõistes 33 kraadi sooja. Täiesti mõttetu oli osta kinnised papud ja vihmavari. Ega ma sellega veel piirdunud, ma ostsin veel vihmakeebi ka, juhuks kui peaks paduvihma sadama hakkama. Ühesõnaga olin täisvarustuses ja sellepärast päike paistiski, et mul need 3 asja olid olemas. Poleks olnud, oleks vihma sadanud : ) Niisiis kaks esimest tundi veetsime Vlad seltsis ja kaks järgmist Ronan seltsis. Teisipäevased teemad olid: Kommunikatiivne metoodika ja ülesandepõhine õpe, Parimad praktikad õpilaste kaasatuse suurendamiseks, AI õpilaste kaasamiseks ning Interaktiivsed AI-tööriistad. See oli juba väga põnev teema, mida luban ka teiega jagada, kallid kolleegid. Õhtu lõppes meil muidugi sellega, et tegime seekord endale ise ekskursiooni ühele poolsaarele, mis asub linna vaates põhjas. Külastasime ilusat kuurortlinna Howth, mis oli nagu rikaste linnaosa, eramajadega ja kallite autodega maja ees. Loomulikult ronisime kõige kõrgema mäe otsa, kus avanes vaade tervele linnale ja jahisadamale. Et sellest veel vähe ei oleks siis jalutasime kai lõppu ja tagasi. Kai lõpus oli ilus tuletorn ja parajasti nagu tellitud, seilas sealt läbi purjeregatt ehk siis rikkurid oma purjekatega kihutasid üksteisest mööda. Peale väsitavat jalutuskäiku maandusime ühes armsas restoranis, kus tellisime loomulikult Fish & Chips. Hull mereandide fänn kasutas juhust proovida ka värskeid austreid kuna tegemist on siiski sadamalinnaga.

Howth on maaliline kaluriküla ja poolsaar Iirimaal, mis asub kesklinnast vaid 25-minutilise rongisõidu kaugusel Dublinist. See on kuulus oma dramaatiliste merekaljude matkaradade, värskete mereandide, sadamas elavate hüljeste ja maagilise Baily tuletorni poolest.

Kala ja friikartulid (Fish and Chips) on kuum roog, mis koosneb paneeritud ja praetud kalast, mida serveeritakse friikartulitega. Kala ja friikartulid, mida sageli peetakse Ühendkuningriigi rahvusroaks, pärinevad 19. sajandist Inglismaalt.

Kolmapäev, 8.juuli 2026

Tunniplaanis seisis tihe päev koos kolme õpetajaga 9.00 kuni 17.00. Kolmapäevased teemad olid Vlad’i poolt juhitud – motivatsioon, kaasatus ja klassiruumi juhtimine, Ronan õpetas meile AI-d erineva tasemega õpperühmade jaoks ja kohanduvaid õpitehnoloogiaid, Mirka viis meid kultuurikülastusele – Iirimaa Rahvusgaleriisse ning lisaks tutvustas meile Iiri kultuuri. Kuna ilm oli niivõrd palav, aga Iirimaal majades puudub konditsioneer siis kolisime oma tunniga katusele, kus asus keeltekoolile kuuluv kohvik panoraamvaatega tervele linnale, mis oli omakorda põnev elamus. Põhjus, miks majades puudub konditsioneer on see, et esiteks on see kallis lõbu ja teiseks selline kuumus juhtub selles riigis üks kord viie aasta jooksul, sest enamuse ajast on Iirimaal külm, niiske, pilvine ja tuuline. Seekord oli kuum, kuiv, päikeseline ja tuuletu ilm, mis meile muidugi sobis, sest ikkagi suvi : ) Muidugi sobis meile ka National Gallery külastus, sest kunstimuuseumites on konditsioneer kohustuslik, et sada aastat vanad maalid säiliksid õigel temperatuuril veel pikalt. Mulle meeldivad alati kõik kunstimuuseumid, tundsin ennast nagu kala vees.

Iirimaa rahvusgaleriis on Iirimaa ja Euroopa kunsti rahvuskollektsioon. See asub Dublini kesklinnas, üks sissepääs Merrioni väljakul Leinsteri maja kõrval ja teine ​​Clare tänaval. See asutati 1854. aastal ja avas oma uksed kümme aastat hiljem.

Neljapäev, 9.juuli 2026

See päev oli meil tunniplaani kohaselt Vald ja Ronan päralt, kus teemadeks sellised huvitavad tehnikad nagu tagasisidestamine, vigade parandamise tehnikad, hindamine õppimise toetamiseks, AI kasutamine eksamitööde hindamisel, AI keeleoskuse hindamisel, automaatse hindamise tööriistad ning tagasiside täiustamine AI abil. Selle kohta andis Ronan meile kaks inglise keelset ettekannet, mis on võimalik tõlkida AI abiga eesti keelde. Kuna peale lõunat meile üritusi planeeritud polnud siis võtsin teiste inglise keele õpetajate sappa ja külastasime sellist toredat kohta nagu Trinity College. Küsisin AI käest, et kas mul oleks mõttekas seda kohta külastada ja ta vastas mulle nii: “Kui viibid Dublinis International House’i kursusel, siis tasub Trinity College kindlasti läbi käia. Linnak on avalikkusele avatud ning sinna saab lihtsalt sisse jalutada. Kui aega jätkub, soovitan külastada ka Book of Kellsi näitust ja Long Roomi raamatukogu – need on ühed Dublini kõige muljetavaldavamad vaatamisväärsused. Arvestades, et sinu kursusekavas on juba külastus Iirimaa Rahvusgaleriisse, jääb Trinity sealt vaid umbes 10-minutilise jalutuskäigu kaugusele, nii et neid saab soovi korral samal päeval ühendada”. Nii tore kui AI teeb sinu eest kogu töö ära ja ise ei pea enam midagi mõtlema : )

Trinity College Dublin (TCD) on Iirimaa vanim ja mainekaim ülikool, mis asutati 1592. aastal kuninganna Elizabeth I kuningliku hartaga. Ülikool asub otse Dublini kesklinnas ning on tuntud nii oma ajaloolise linnaku kui ka kõrgetasemelise õppe ja teadustöö poolest.

Long Room Library – üks maailma kuulsamaid ajaloolisi raamatukogusid, kus on sadu tuhandeid vanu raamatuid.

Book of Kells – umbes 1200 aasta vanune rikkalikult illustreeritud käsikiri.

Reede, 10.juuli 2026

Tunniplaan oli jällegi tihedalt täis kahe õpetaja tunde 9.00-17.00. Vlad juhtis meil tundi, mille teemadeks oli õpetamine väheste vahenditega, kommunikatiivsete ülesannete kavandamine AI abil ja lõpp-projekt valmis meil ühistööna, kus me kavandasime tunni AI abiga, sisestades väga täpselt, mida me soovime AI käest saada. Lõpuks viisime ise seda tundi läbi nii, et esitlesime teistele õpetajatele oma tundi ja küsisime, et mis nemad sellest arvasid. Kõikidel meil tulid oma tunnid kenasti välja ja me jäime oma lõpu projektiga väga rahule, arutasime ka seda, et mis on inglise keele õpetamise (ELT) ja AI tulevik, AI kasutamise eetika ja refleksioonid. Mirka viis meid taaskord kultuurikülastusele: Iiri muusika ja pubid. Seekord sisenesime pubisse, kus olid kokku tulnud kohalikud muusikud, kokku umbes 8 inimest, mängides erinevaid iiri muusikaga seotud instrumente. Kui üks naine korraga laulma hakkas siis kõik karjusid nagu ühest suust “tasa” ja shhhussss. Siis oli korraga pubis hiirvaikus ja Mirka naeratas, sest talle meeldis, kuidas kõik austasid lauljat ja jäid korraga vait. Mirka oli ise ka muusika taustaga, oskas mängida klaverit, flööti ja natuke kitarri. Minu õhtu päädis sellega, et olin kutsutud vaatama ühte toredat üritust nagu “Riverdance 30” ehk siis juubeli üritusele, kus väga professionaalsed tantsijad esitavad steptantsu ühes pikas reas, mis on vägagi seotud Iiri kultuuri, pika ajaloo ja traditsioonidega.

Siin tõestus sellest, et lõpuks said kõik inglise keele õpetajad oma teenitud paberi kätte.

Riverdance on teatrietendus, mis koosneb peamiselt Iiri traditsioonilisest muusikast ja tantsust. Bill Whelani koostatud partituuriga sündis see 1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse vaheesinemisena, kus osalesid Iiri tantsumeistrid Jean Butler, Michael Flatley ja vokaalansambel Anúna.

Laupäev, 11.juuli 2026

Lõpetuseks soovin öelda seda, et iga reis on tore ja alati tasub kinni haarata nendest pakkumistest, mis sulle tehakse. “Julge hundi rind on rasvane” nagu eesti vanasõna ütleb. Viimasel päeval ootasin kuni Dublin Ekspress buss Customs House Dublin ette vuras, et mind 20 minutiga lennujaama sõidutada. Läksin igaks juhuks ikka 3 tundi varem kohale kuna teadsin, et pean järjekordselt pikas passkontrolli järjekorras seisma. Öösel oli hing paelaga kaelas kuna pidin Helsingis vahemaandumise ajal jooksma ühest väravast teise, et veel seista passikontrolli järjekorras. Õnneks jõudsin 5 minutit enne pardaleminekut väravasse. Märkasin, et seal oli teisigi eestlasi, kes jooksid Dublin’i lennuki pealt Tallinna lennuki peale 28 minutit. Unustasin veel mainimata, et Dublin lennuk jäi 25 minutit hiljaks, mis tegi asja veelgi keerulisemaks. Närvide mäng, et kas jõuab ööseks koju või mitte. Kell 2.00 öösel magasin juba õndsat und kodus ja olin väga rahul endaga, et selle keerulise ürituse üldse ette võtsin, hakkama sain ja ära tegin!

Iiri keeles (Gaeilge) on kõige levinum viis öelda “Palju edu!” või “Head aega!” “Go n-éirí leat”. Hääldus on umbes guh NYEH-ree lyat ja see tähendab otsetõlkes “et sul hästi läheks” või “et sa edu saavutaksid”.

Õpiränne Kreekasse, koolitus + töövarjumine, Ekaterina, 2026

By

On 18.06.2026

In 2026 Kreeka, PSSE-Schroth Level 1 koolitus ja töövarjutamine

Mais käisin Ateenas PSSE-Schroth Level 1 koolitusel. See oli õppereis, kus sai korraga väga palju uut infot, praktilist kogemust ja ka natuke Kreeka elu nautida. Eesmärk oli õppida paremini mõistma skolioosi ja seda, kuidas inimest harjutustega täpsemalt aidata.

Skolioosist väga lühidalt

Skolioosist räägitakse sageli väga lihtsalt kui “kõverast seljast”. Tegelikult skolioos ei ole ainult see, mida näeme tagant vaadates. See on kolmemõõtmeline muutus. See tähendab, et lülisammas võib olla külgsuunas kõver, aga lisaks toimub sageli ka rotatsioon ehk pöördumine. Tagant vaadates ei ole selg sirge, vaid võib olla C- või S-kujuline. Muutuda võivad rindkere, vaagna, õlavöötme ja kogu kehaasendi suhted.

LÜLISAMBA KÜLGSUUNALINE KÕVERUS + SAGELI ROTATSIOON + RINDKERE/VAAGNA ASÜMMEETRIA

Schroth method

Schroth-meetod on skolioosispetsiifiline füsioteraapia meetod, kus õpetatakse inimest oma keha kolmemõõtmeliselt korrigeerima, suunatud hingamist ja lihasaktivatsiooni, et parandada rühti, kehatunnetust ja funktsiooni.

Schroth-meetodis õpetatakse inimest oma keha ise paremini tunnetama ja korrigeerima. Selle juurde kuuluvad lülisamba pikendamine, kehaasendi korrigeerimine, suunatud hingamine ja lihasaktivatsioon. Eriti huvitav oli mõte, et hingamist saab kasutada mitte lihtsalt lõõgastumiseks, vaid ka selleks, et aidata avada “kokkuvajunud” piirkondi.

Koolitus oli väga praktiline. Päevad olid üles ehitatud umbes nii: natuke teooriat, siis näidisharjutus, siis paaristöö, siis parandused ja siis proovimine uuesti. Ja uuesti. Ja veel üks kord uuesti. Paberil tunduvad mõned harjutused üsna lihtsad, aga päriselus on iga asend täis väikseid detaile. Kus on vaagen? Kuhu liigub rindkere? Kas õlavööde on paigas? Kas hingamine läheb õigesse kohta? Ja muidugi klassikaline hetk: “kus mu blokk nüüd on?”

Üks suur osa õppest oli manuaalne juhendamine. See tähendab, et füsioterapeut aitab kätega suunata, kuhu keha peaks liikuma ja kus peab rohkem stabiliseerima. See ei ole lihtsalt asendi ilusamaks tegemine. Pigem on see keha õpetamine: kuidas uut asendit tajuda, kuidas seda hoida ja kuidas seda hiljem igapäevaelus kasutada.

Kogu skeem: skolioositüübid

Schroth-meetodi juures meeldis mulle see, et see ei ole lihtsalt “tee üks harjutus ja küll läheb paremaks” lähenemine. Harjutused on väga täpsed ja sõltuvad sellest, milline on inimese kehahoiak, kõveruse tüüp ja kuidas keha ennast korrigeerida suudab. Sama harjutus ei pruugi sobida kõigile ühtemoodi. Harjutus valitakse vastavalt kõveruse tüübile ja inimese funktsioonile.

3 küsimust:

1) Kas on struktuurne thoracic curve? 2) Kus on vaagen trunki suhtes?

3) Kas põhikõverale on lubatud overcorrection?

Kus ja kuidas õpe toimus?

Koolitusruumis oli palju abivahendeid: varbseinad, kastid, pingid, padjad, plokid ja rullid. Need ei ole lihtsalt inventar, vaid aitavad kehaasendit toetada ja korrigeerimist täpsemaks teha. Mõnikord nägi kogu setup välja nagu väike ehitusprojekt, aga tegelikult oli igal padjal ja plokil oma väga konkreetne mõte.

Harjutused paberil: tunduvad lihtsad…

praktikas aga muutub kõik väga konkreetseks

Abivahendid PSSE-Schroth praktikas

Ateena väljaspool koolitusruumi

Ja muidugi oli see kõik Ateenas. Koolituse kõrval olid seal ka soojus, päike, meri, ilusad vaated ja väga hea toit. Mõnes mõttes olid Ateena trepid eraldi lisamoodul üldfüüsilise ettevalmistuse jaoks. Pärast pikka koolituspäeva tundus mäest üles kõndimine juba täiesti omaette teraapiana.

Astangu kutsevaliku õppijad Taani välispraktikal Vittrupis – meenutamist väärt kogemus!

By

On 19.05.2026

In 2026 Taani, Vittrup Fri Fagskole (KUVA)

Saime teada, et meid valiti KUVA projektist välispraktikale Taani Vittrupi kutsekooli. Meie seltskonda kuulusid Maarius, Kristi, Timo, Guldar, Daniel ja Jegor. Kaasas olid meie saatjad ehk ideaalne trio: Anastasia ehk tantsiv ingel, Kristiina ehk drifting shopaholic ja Hele-Riin ehk tagurpidi rippuv lill. Saatjate hüüdnimed kuidagi tekkisid, ei teagi täpselt kuidas!

Lennule eelnevalt päeval ööbis osa meist Astangu õpilaskodus, kuna muidu oleks olnud oht lennust maha jääda. Äratus tuli panna juba kell 3 öösel, sest kell 4.00 pidime juba teele asuma. Paljud ei suutnud elevuse tõttu korralikult magadagi (näha alloleval pildil). Timo ja Guldari jaoks oli see elu esimene välisreis ning olime kõik väga põnevil.

LENNUKIL- JEEE!

Lennureis möödus hästi ja jõudsime edukalt Taani. Vahemaandumisel Kopenhaagenis vajusid meil suud lahti, kui nägime oma silmaga päris 7-Elevenit. Vahetasime eurod Taani kroonideks, 50 euro eest saime 372 Taani krooni. Järgmine peatus oligi Aalborgi lennujaam, kust rentisime mikrobussi ja suundusime kaubanduskeskusesse shoppingule. Ja oh näe imet, keskuses oli Starbucks, mida loomulikult osa meist kohe külastas.
Kui lõpuks majutuskohta jõudsime, olime hämmingus, kui suur villa meid ees ootas. Villas oli soe bassein, piljard, lauajalgpall, lauatennis ning igaühel oma tuba- mega!!!
Esimeseks õhtusöögiks valmistasime koos spagette punase katsmega. Õhtu jooksul avastasime aga õudusega, et majas ei olnud voodipesu ega rätikuid. Meie shopaholik Kristiina pakkus välja, et läheme Ikeasse voodipesu ostma, kuid ingel Anastasia ütles rahulikult, et ootame ära – kindlasti juhtub ime. Ja ime tõesti juhtuski! Õhtuks toodi meile pooled voodilinad ja tundus, et võib minna voodipesude pärast kismaks, aga ei – kõike lahenes sõbralikult.

Esimene praktikapäev Vittrupis

Meie esimene praktikapäev Taanis algas üsna põnevalt, sest läksime külastama Vittrup Fri Fagskole kooli. Juba esimesest hetkest oli selge, et see ei ole päris tavaline kool. Kõik tundus kuidagi vabam, loomingulisem ja ausalt öeldes ka natuke segadusttekitav (heas mõttes 😄).
Meile tehti koolis ringkäik ja saime piiluda erinevatesse ruumidesse. Iga tuba oli oma nägu, mõni tundus nagu kunstistuudio, teine nagu töötuba ja kolmas… no natuke nagu koht, kus ideed sünnivad ja samas ka kaovad. Igatahes oli väga huvitav näha, kuidas seal õppimine käib.

Päeva üks tähtsamaid hetki oli meie esimene tund õpetaja Stigiga.
Stig tundus kohe selline õpetaja, kes ei lase lihtsalt niisama istuda ja kuulata ja see ka tõestas ennast üsna kiiresti. Kõigepealt tutvustas tema ennast ja siis pidime meie ennast tutvustama. Väike närv oli sees, aga saime hakkama.

Ja siis tuli see legendaarne ülesanne… 18 liigutusega töö. Jah, sa lugesid õigesti. Me pidime pappist meisterdama midagi, millel on 18 liigutust. Ausalt, alguses ei saanud keegi täpselt aru, mida see tähendab, tekkis mõte, kas see liigub ise? Kas meie liigutame seda? kas see on mingi salajane test meie kannatlikkusele? 😄 Aga lõpuks hakkasid ideed jooksma ja töö läks käima.

Pärast suurt meisterdamist läksime sööklasse sööma. Toit oli täitsa hea ja peale seda tuli eriti mõnus osa ehk vahetund. Me mängisime pinksi, naersime ja lihtsalt puhkasime. Täitsa mõnus vaheldus pärast seda “18 liigutuse ajuvõimlemist”. Siis läksime tagasi tundi ja Stig näitas meile oma lemmiktuba kogu koolis.
Päeva lõpetuseks istusime autosse ja sõitsime tagasi oma külla. Pea oli uusi muljeid täis ja tunne oli selline, et see reis tuleb kindlasti väga äge.
Kui esimene päev juba selline oli, siis mis veel edasi saab? 😄

Kolmas päev Taanis ning teine praktikapäev

Meie Erasmus+ õpirände teine päev Vittrup School-is algas rahulikult, ärkasime, sõime hommikuks putru ja suundusime kooli. Ees ootas terve päev Game Disaini tunde, kus programmeerisime ja katsetasime erinevaid lahendusi, kasutades programmi Unity.

Proovisime ka Scratch-i, kuid kahjuks ei läinud kõik plaanipäraselt, sest server ei töötanud ning osa meie tehtud tööst läks kaduma. See oli küll pettumust valmistav, kuid samas õpetlik kogemus. Kõige rohkem meeldis meile 3D disaini loomine, sest oli väga põnev kohe oma töö tulemust näha. Inglise keel oli kohati keeruline, kuid see ei takistanud meil õppimist nautimast ning päeva lõpuks saime siiski oma mängu valmis – vaenlane ajas kuubikut taga, mis tundus meie jaoks suur saavutus.
Samal ajal kui meie tegelesime programmeerimisega, olid meie õpetajad ehk “inglid” ametis hoopis teistsuguse ülesandega – nad sorteerisid koolis second hand riideid, mis oli nendele üsna iseloomulik tegevus.

Päeva keskel nautisime kooli lõunasööki, mis oli tõeliselt maitsev ja mitmekesine ning andis energiat edasiseks.

Pärast koolipäeva istusime autosse ja sõitsime randa, kus roolis oli üks meie õpetajatest. Tee viis meid väikesesse ja väga armsasse Taani linna, mis oli täis kunstigaleriisid ja hubast atmosfääri.

Käisime poes, sõime jäätist ning külastasime ka kohalikku kirikut ja surnuaeda, kus parajasti tehti koristustöid.

Seejärel jalutasime randa ning osa meist võttis ette lausa kuuekilomeetrise jalutuskäigu mööda rannikut kuni liivamägede vahel asuva majakani.

Vaated olid imeilusad ja kogu see kogemus väga meeldejääv.
Õhtu lõpetasime ikka lõbusalt!

Lõbus sportmäng basseinis

Korraldasime basseinipeo ja käisime saunas, mis oli ideaalne viis päeva lõpetamiseks.

Hiljem sõime koos, kirjutasime blogi ning jagasime naljakaid lugusid.

Kolmas praktikapäev

Kolmapäeva hommik möödus tavapäraselt. Kooli jõudes ootas meid ees puutöö tund. Seal saime igaüks teha endale ise mini-rannatooli. Kõik olid ootamatult kiired ja toolid valmisid üks-kaks-kolm.

Ühel toolil esines mõni mõõtmisviga, kuid see sai õpetaja abiga kõrvaldatud ja see õppija saigi endale täiesti omanäolise tooli.

Tunnis osalesid ka selle kooli kaks õpilast, kes olid meile suureks abiks ning jagasid oma kogemust. Kõik said oma toolid valmis ja need lubati meile postiga Astangule järgi saata. Kuna olime nii kiired, saime juba lõunast vabaks. 

Pealelõunat võtsime sihiks Hjorringu linna, kus soovisime leida mõne mõnusa kohviku, kuhu maha istuda ja jäätist nautida. Kohale jõudes läks aga nii nagu alati ja sattusime shopingu lainele ning kõndisime mööda peatänavat ja sealseid väikseid poekesi. Ka oma kohvikusoovi saime rahuldatud kaubanduskeskuses, kus sõime maitsvaid kaneelisaiakesi ja jäätist. Muidugi oli vaja käia ka jälle toidupoes ja kuna kõik olid suhteliselt väsinud, tulime tagasi koju. Kodus pidasime kõik vaikset tundi, ainult Maarius ei suutnud paigal püsida ning läks “väikesele” jalutuskäigule, mis kestis lõpuks üle kahe tunni.

Ka mõned teised otsustasid hiljem mere äärde minna ning kaks fotograafiahuvilist pidid end külme tuule käes korralikult ära külmetama, et täiuslikku klõpsu saada. Teised nautisid samal ajal kodus sooja basseini. 

Õhtul kogunesid veel viimased vaprad muusikamängu Hitster mängima. Sealsed muusikahitid panid nii mõnegi meie seltskonnast korralikult tantsu vihtuma ja kaasa laulma. Need, keda rütm kätte ei saanud, jälgisid neid skepsise ja hämmeldusega. Peale suurt laulu- ja tantsupidu hakkasid kõik magama sättima, kuid veel enne uinumist, otsustas Timo meile korraldata ühe korraliku stand-up show, mis oli nii naljakas, et me kõik saime veel enne und ühe mõnusa naeruteraapia. 

Praktika neljas päev

Neljapäeva hommik algas hoopiski tantsupeoga. Kaks õpetajat leidsid endas üles tantsulõvi ning nakatasid oma energiaga ka teisi. Ning kui peale läks Queen, liitus ka Kristi diskoga. Mõni õppija küll leidis, et õpetajaid tantsimas vaadata oli veidi piinlik, kuid me usume, et seesmiselt tantsisid kõik kaasa. 

Kooli jõudes kohtusime kokanduse õpetajaga nimega Vivi.

Tema juhendamisel hakkasime valmistama grillsaiu läätse, sibula ja juustu täidisega. Paljud meie hulgast ei olnud varem läätsesid söönud ega nendest toitu valmistanud, seega oli see huvitav väljakutse.

Valmistamise käigus sai mõni pott ära kõrvetatud, nii mõnigi nääklemine oma paarilisega maha peetud ning palju pisaraid valatud (sibula pärast).

Tulemus aga maitses kaheksale inimesele üheksast. Ainult üks õppija arvas, et see tegemist oli ühe üsna kahtlase toiduga. Teised aga sõid ja kiitsid. Õpetaja Vivilt saime taaskord tunnustust, et oleme väga nobedad ega soovinud isegi pause teha. 

Meie viimasel Vittrupis toimunud välispraktika päeva lõpus tegime vahva ühise pildi!

Lõunasöögi lauas jätsime Fri Fagskule ning sealsete toredate õpetajatega hüvasti ning asusime teele Taani kõige põhjapoolseima tipu poole.

Seal kohtuvad omavahel Läänemeri ja Põhjameri ja seega kui hoolega vaatad, näed, kuidas ühed lained tulevad randa üheltpoolt ja teised lained teiselt poolt. Aga enne kui mööda liivaranda jalutuskäigu ette võtsime, pidime muidugi tegema tiiru sealses suveniiripoes ja veidikene taas shoppama. Jalutuskäik mööda randa täitis meie jalanõud liiva ning kõrvad tuulega, kuid vaatepilt oli kaunis. Tippu jõudes leidsime liival päevitava hüljese.

Korraks olime kõik mures, et äkki ta on viga saanud ning soovisime talle juba appi tõtata, kuid üks kohalik seletas meile, et ta lihtsalt päevitab ja neid on seal sageli näha.  

Peale jalutuskäiku rannal, olid kõigil kõhud tühjad ning me leidsime lähedalasuvas linnas mõnusa pubi, kus sõime burgereid ja pizzasid. Peale seda oli suur soov ka jäätisejahile minna, kuid pubist väljudes avastasime, et kõik ümberkaudset poekesed ja kohvikud on end juba sulgenud. Seega jäi jäätis seekord söömata. Siis asusime tagasiteele. 

Õhtul vaatasime telekast muusikavideoid, rääkisime juttu, mõned käisid ujumas ja mängisid piljardit.
Õhtu lõpetasime ühise mänguga, kus igaüks sai endale kuulsa inimese või tegelase ning pidi küsimuste põhjal ära arvama, kes ta on. Kõige suuremaks pähkliks osutus õpetaja Kristiinale ära arvata, et ta on Joosep Toots. Siis oli jälle uneaeg, et end meie viimaseks päevaks välja puhata. 

Last but not least ehk viimane päev Vittrupis

Algas viimane päev ja Timo tõusis viimasena. Sõime hommikul putru ja võileibu. Taani õpetaja tuli meie järgi ja viis meid teise Taani kooli.

Puutöö ja metallitöö ruumid sadamas

Seal tutvustati meile kuidas õppijad õpivad seal. Varem selles majas oli hotell. Pärast seda läksime teise kohta kus meile tutvustati puu ja metallikoda.



Siis sõimegi lõunat ja sõitsime okeanaariumisse. Okeanaariumis nägime haikalu ja erinevaid ookeani elukaid. Hülged olid maailma armsamad torpeedod.

Ocenariumis

Maarius viis meid kõiki Titaaniku pardu, kus saime tunda tuult ja tormi.

Meil vedas ja nägime ka kuidas hülgeid toideti.
Peale okeanaariumit käisime mänguväljakul ja jalutasime linnas. Linnas ostsime ja sõime jäätist. Käisime Guldarile magnetit ostmas. Guldar tegi hea diili. Kirjutame seda blogi autost kodu poole.
Õhtust me teile mitte midagi ei kirjuta, sest meil tuleb lahkumispidu!

Ja veel üks äge majaka pilt, mis asus Løkkenis. See majakas asus keset liivaluiteid ja räägitakse, et aastaid mattis liiv seda majakat ning 2019 tõsteti majakas rannast eemale! Kihvt külastus oli!

Loomulikult jätsime ka Astangust jälje maha!


Igatahes, meil oli äge välispraktika ja soovitame kõikidel osaleda välispraktikatel, kuna see on nii õpetlik kui ka lõbus!

Töövarjutamine Prahas

By

On 06.05.2026

In 2026 Tšehhi, SPS Prosek

9.märts 2026 – Esimene päev

Märts oli üks imeline kuu see aasta. Olles saabunud nädalaselt reisilt Itaaliast, sain olla ühe päeva kodus (8.märts on tõesti tore kodus olla) siis 9.märtsil istusin juba järgmise lennuki peale ja suundusin uuele reisile Tšehhi pealinna Prahasse. Ahjaa, Pärt oli ka kaasas : ) LOT lennuk läks meil täiesti normaalsel ajal ehk kell 14.05 päeval ja ümberistumisega Poola lennujaamas Warsaw Frederic Chopin jõudsime kell 17.15 Prague Vaclav Havel lennujaama. Sealt võtsime Bolt takso ja kimasime kohe hotelli nimega Hotel Duo – Moderní hotel v Praze. Kahjuks oli just alanud tipptund ja hotelli jõudmine võttis aega umbes 30-40 minutit. Kõhud olid juba väga tühjad, viskasime kotid hotellitubadesse ära, suundusime lähima restorani Restaurace a hotel Svatojánský Dvůr poole, milles kostitati meid hea ja paremaga. Kuna järgmisel päeval pidime vara tõusma siis lõppes see päev meil kell 22.00 kohaliku aja järgi ehk siis Eestis oli kell juba 23.00.

Hirveliha punase veini kastmes

10. märts 2026 – Teine päev

Olles korralikud Eesti Vabariigi õpetajad siis olime kell 8.45 juba koolimaja ees ja ootasime kui meile vastu tuldi. Kogu suhtlus käis läbi WhatsApp mobiili rakenduse ja selle kaudu andsime teada ka oma kohalolust koolimaja ees. Meile tuli vastu väga meeldiva välimuse ja olemisega Kamila Korandova, kes on ühtlasi kooli välissuhete korraldaja ja inglise keele õpetaja ühes isikus. Koolil on loomulikult ka nimi, mis on tšehhi keeles väga raske hääldada, aga siin link Střední průmyslová škola na Proseku kooli kodulehele. Inglise keeles on selle kooli nime palju lihtsam hääldada “Secondary Technical School of Engineering”.

Siinkohal kooli tutvustav video, mis on küll tšehhi keeles, aga pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna …

Vasakult Kamila, raamatupidaja, meie, IT õpetaja ja kooli direktor

Meid võeti erakordselt hästi vastu. Alguses suundusime Kamila kabinetti, kus ootas terve hommikusöök koos kohviga, sest millegipärast arvati, et meile hotellis süüa ei pakuta. Ühesõnaga Kamila toas oli laud lookas kõik need päevad. Külalislahkusest me puudus ei tundnud nagu oleks oma koju läinud. Väga soe vastuvõtt. Kohe panime plaanid paika, et missuguseid tunde me soovime külastada ja mis meid täpsemalt huvitab. Mina käisin kõik võõrkeele tunnid läbi erinevate õpetajate juures, põhiliselt saksa keel ja inglise keel. IT spetsialist Pärt külastas kõiki oma valdkonna tunde. Kui valdkondadest rääkida siis selles koolis õpetatakse nii mõndagi, siin teile loetelu:

11. märts 2026 – Kolmas päev

Kuna tunnid olid selliselt ajal, et igale poole ei jõudnud, kuhu tahtsid minna siis teisel päeval tegi Kamila meile maja peal ekskursiooni ja tutvustas õpetajaid ja klassiruume, mis olid varustatud väga korraliku masinapargiga ehk arvuteid oli palju ja igas klassis loomulikult video projektor ja nutitahvel, mida kasutati usinasti kõikide õpetajate poolt. Silma torkasid ka mobiili hoidikud, mis koosnesid tekstiilist taskutest, millel olid peal numbrid. Igaüks jättis meelde numbri, millisesse taskusse oma mobiili jättis. Enne iga tunni algust poetasid õpilased oma mobiilid sellistesse taskutesse.

Mobiili taskud

12.märts 2026 – Neljas päev

Viimane päev oli meil lühike, sest siis me lendasime AirBaltic lennukiga läbi Riia Tallinnasse tagasi. Lennuk läks samuti normaalsel ajal kell 14.20, aga vahemaandumisega Riias saime koju alles kell 20.45. See reis oli väga meeleolukas, sest peale kooli külastust jõudsime ka Praha vanalinna. Kooli tunnid said kell 16.00 juba läbi ja ülejäänud oli meil vaba aeg. Selle veetsime enamuses ikka Praha vanalinnas jalutades ja Karlovi sillast käisime ikka mitu korda edasi-tagasi üle. Vaatasime, kuidas kunstnikud turiste joonistasid ja kaupmehed Tšehhile omaseid meeneid müüsid. Kui kõhud jälle tühjaks läksid siis suundusime vanalinnas asuvasse “Fat Cat” pubisse sööma. Praha on väga ilus linn. Soovitan soojalt kõigil kasvõi korra elus ära käia. Mina käisin viimati klassi ekskursioonil aastal 1992.

Karlovi sild

Õpiränne Lätis mai 2026

By

On 05.05.2026

In 2026 Läti, SIVA (ITS), Uncategorized

Esimene päev (04.05)

Teine päev (05.05)

– riigikaitse, uued kogemused ja üks sõbralik kass 🐾

SIVA kolledž tõi meie jaoks täiesti uue kogemuse – sukeldusime Läti riigikaitse õppe maailma.

See ei olnud lihtsalt loeng, vaid palju enamat. Päev algas loenguga, mille sisu tundus paljuski tuttav, kuid samas avas see huvitavaid nüansse Läti süsteemist. Saime teada, et nende riigikaitse õpe on oluliselt põhjalikum ja pikem kui meil ja kohustuslik keskkooli õpilastele – see on süsteemne ja järjepidev osa õppetööst. Aga ainult kuulamisest ei piisanud 👀👉 Saime vaadata ja katsuda airsoft relvi, meie pettumuseks ei saanud me päriselt sellega lasta kuna meil puudus eelnev treening.

Eriti huvitav oli teada, et nende süsteemis on väga selged reeglid – näiteks on lausa seaduses kirjas kohustus teisi aidata. Kui seda ei tee, võib järgneda karistus. Riigikaitse tundi viis läbi naisterahvast kaitseväelane. Lätis on kaitseväes 16% naised (vabatahtlikud, abilised ja riigikaitsjad).

Päeva jooksul jõudsime ka vaatetorni, kust avanes ilus vaade ümbrusele.Ja muidugi kohtusime ühe väga sõbraliku oranži kassiga, kes varastas hetkega kõigi südamed. Kogu päeva tegi eriti meeldivaks see, kui abivalmid ja toetavad olid nii korraldajad kui ka kohalikud õppijad. Tundsime end tõesti oodatuna.

Kolmas päev (06.05)

Täna oli üks neist päevadest, kuhu mahtus nii õppimist, avastamist kui ka lihtsalt mõnusaid väikeseid hetki 😊
Päev algas eriti varakult ühe meie õppija jaoks – juba kell 6:30 käidi hommikujooksul. Mereäärne Jūrmala on selleks ideaalne koht ja andis päevale energilise alguse.


Enne koolipäeva jõudsime muidugi ka meie kohaliku valge kassiga aega veeta 🐱

💻 Koolipäev – teooriast praktikasse
Tänases tunnis õppisime, kuidas valmistada kondensaatorit ning rääkisime sellest, kuidas see salvestab energiat. Oli põnev näha, kuidas teooria muutub päris praktiliseks tegevuseks.


Samuti kordasime juba koolis õpitud teemasid: VirtualBoxi kasutamist ja
andmete varundamist.
Eriti hea oli see, et saime varukoopiate tegemist ka praktiliselt läbi proovida.


Väike magus õhtu – šokolaadi fondant.
Õhtul käisime Jurmala linna muuseumis. Kõige rohkem jäid meelde klaasskulptuurid ja erinevad kaasaegsed kunstiteosed. Üks teos pealkirjaga “Conversation” pani meid omavahel arutlema ja mõtteid vahetama. Oli huvitav näha, kuidas kunst võib inimesi omavahel suhtlema panna isegi siis, kui alguses ei oska midagi öelda.

Neljas päev (07.05)

Tänane päev tõi taas kokku nii tehnoloogiaõppe kui ka kohaliku kultuuri kogemise.


IT tundides õppisime täna DHCP serveri seadistamist. Töötasime CISCO simulatsiooniprogrammis, kus saime samm-sammult läbi proovida, kuidas võrgus seadmetele automaatselt IP-aadresse jagatakse.


Kuigi osa teemast oli juba varasemast tuttav, aitas simulatsioonikeskkond palju paremini aru saada, kuidas süsteem päriselt töötab.


Täna saime osa ka Läti iseseisvuse taastamise tähistamisest SIVA kolledžis. Tegelik tähtpäev on küll 4. mail, kuid tähistamine toimus täna koolis ühisüritusena kus lauldi ja tantsiti.
Ja jah… 😄


mingil hetkel tõmmati ka meid tantsima.
Täna avastasime, et peame veel natuke harjutama bussigraafikute lugemist 😄
Tahtsime kindlasti õigeks ajaks bussile jõuda… ja jõudsimegi — umbes 30 minutit liiga vara bussijaama.
Aga vähemalt bussist maha ei jäänud 🙂

Viies päev (08.05)

Hommik algas meie grupi jaoks väga erinevate tunnetega 😄Mõne jaoks lõbusalt, mõne jaoks veidi kurvalt — nimelt toimus tund läti keeles ja üsna kiiresti saime aru, et… me ei saa peaaegu mitte midagi aru. Vahepeal vaatasime üksteisele lihtsalt otsa ja lootsime, et vähemalt kehakeel aitab olukorda päästa 😅

Õnneks muutis päeva palju põnevamaks meie võõrustaja Katarina, kes tegi meile põhjaliku ekskursiooni SIVA koolimajas.🏫 Huvitavad faktid SIVA kohta. Ekskursiooni käigus saime teada mitu põnevat asja: SIVA sisseastumine kestab lausa 5 päeva,selle aja jooksul kohtuvad õppijaga erinevad erialaspetsialistid, ning kui õppija on vastu võetud, võib ta alustada õpinguid kuni 3 aasta jooksul. Kui selle aja jooksul õppima ei asuta, tuleb kogu sisseastumisprotsess uuesti läbida.Meie õppijatele jäi eriti meelde kooli ühiselamu — väike, hubane ja väga hea vaatega 🙂

Samuti nägime: pakkimisõppe klassi, õmblusklassi ning eriti palju muljet avaldas tikkimismasin, mis suutis väga täpselt keerulisi mustreid teha.

Õhtul sõitsime Riiga ja külastasime The Corner House ehk KGB muuseumi. Muuseumikülastus oli meie grupi jaoks eriti oluline, sest üks meie õppijatest on suur ajaloohuviline ning tegi oma viimase aasta praktika Eestis Vabamu Museum of Occupations and Freedom muuseumis. Meid juhendas väga humoorikas ja sõbralik giid, kes suutis isegi raskete teemade juures hoida grupi tähelepanu ja tuju üleval.Kõige rohkem jäid meelde: kitsas jalutusruum, väikesed kongid ja teadmine, et ühte kongi võidi paigutada kuni 40 inimest. See pani päriselt mõtlema, kui rasked tingimused seal olid.

Pärast muuseumit külastasime Riias kohvikut, kus kohtasime eriti erilist tegelast — erinevat värvi silmadega koera 🐾Koeral oli: oma Instagrami konto,väga rahulik olek,ning ta sõi täiesti professionaalselt vahukoort 😄Väga kiiresti sai temast kogu meie päeva lemmik ja ilmselt ka kõige rohkem pildistatud tegelane Riias.

Kuues päev, laupäev (09.05)

Päeva alustasime külastusega Riga Zoo loomaaeda. Juba üsna kiiresti sai selgeks, et meie õppijatel on loomade kohta üllatavalt laialdased teadmised. Päeva jooksul jagati üksteisega hulgaliselt huvitavaid fakte ning arutelud loomade teemal käisid pea iga eksponaadi juures 🙂 Kõige rohkem jäid meelde: pisike rebane, mutirotid,
ning loomaaia skelettide ruum.
Selles ruumis nägime hiiglaslikku elevandi pealuud ja vaala luid, mis tekitasid päris aukartust. Mõne jaoks oli see isegi põnevam kui elus loomad 😄

Pärast loomaaeda otsustasime minna sööma… Tallinnasse 🤣
Õnneks ei pidanud me selleks Eestisse tagasi sõitma, sest tegelikult asub Riias loominguline piirkond nimega Tallinas Street Quarter. See koht oli veidi peidetud ja ilma teadmiseta poleks võib-olla sinna sattunudki, kuid just see muutiski selle nii mõnusaks avastuseks. Seal oli väga hubane atmosfäär ja ülihea toit.


Kõige naljakam osa õhtust saabus aga siis, kui toit valmis sai 😄
Igaühele anti väike aparaat, mis hakkas valjusti piiksuma, kui tellimus valmis oli. Nii juhtuski, et ühel hetkel hakkasid seadmed järjest piiksuma ja me jooksime kordamööda leti juurde.

Õhtuks olid kõik juba üsna väsinud. Palju kõndimist, uusi muljeid ja avastamist. Nii mindigi seekord üsna vara magama, et järgmiseks päevaks jälle energiat koguda.

Seitsmes päev (10.05 pühapäev)

Hommikul otsustasime endale natuke rohkem puhkust lubada ning magasime mõne tunni kauem kui tavaliselt. Pärast rahulikku hommikut istusime autosse ja alustasime oma väikest Läti roadtrippi. Esimeseks sihtkohaks oli Cinevilla Studio – Läti kuulus filmilinnak.

See oli tõeliselt äge koht ja meenutas kohati täiesti mahajäetud linna. Suur osa majadest oli ehitatud kipsist ja penoplastist, mis tekitas päris huvitava tunde – eemalt nägid hooned välja täiesti päris, lähemalt aga selgus, et tegemist on filmimaailma “maagiaga”. Seal on filmitud ka Eesti film Apteeker Melchior, mis tegi koha meie jaoks veel põnevamaks. Kõige rohkem jäid meelde: mitte väga realistlik laava, suured ämblikud ning kogu selle paiga omapärane ja natuke sürreaalne atmosfäär.

Pärast Cinevillat sõitsime edasi Kuldiga linna. Seal külastasime kuulsat juga ja märkasime midagi väga huvitavat – forelillid hüppasid veest välja vups ja vups, proovides astangust üles saada.

Ühel hetkel arvasime, et joa ääres asub armas väike kohvik. Lähemale jõudes selgus aga, et tegemist oli hoopis kellegi erahooviga. Õnneks oli sealne sõbralik tädi ilmselt turistidega juba harjunud ning tundus, et selliseid “eksimisi” juhtub seal päris tihti 🤣 Kuldiga jättis meile väga mõnusa mulje. See väike vana linn meenutas paljudele meist isegi natuke Haapsalu hubased tänavad, koos oma ajalooliste majade ja rahuliku atmosfääriga. Seal leidsime ka väga mõnusa söögikoha, kus pärast pikka päeva keha kinnitasime.

Kaheksas päev (11.05)

Päev algas meil Word programmis teksti kujundamisega. Saime tunnis ülesande, mille pidime iseseisvalt ära tegema. Üllatuseks said eestlased töö valmis üsna kiiresti 😄 See ei jäänud õpetajal märkamata ning ta viskas selle üle nalja.

Et meil liiga lihtne ei oleks, mõtles ta kiiresti välja uue ja palju loomingulisema ülesande, nii et igav meil kindlasti ei hakanud. Merlin lahendas järgmise ülesande selliselt:

Pärast lõunat õppisime tegema backup’e ehk varukoopiaid. Salvestasime faile ning ühel hetkel “kustutasime kogemata” ära peaaegu kõik failid 😅 Õnneks oligi see osa harjutusest ja tänu backup’idele saime vajalikud failid taastada. Seda selleks, et mõista, kui oluline on teha varukoopiaid ning hoida olulisi andmeid turvaliselt, neid salvestada mitmesse kohta.

Õhtul kutsuti meid teeõhtule, mida viis läbi karjäärinõustaja. Seal tegime erinevaid ülesandeid, mille eesmärk oli õppida ennast paremini analüüsima, et mõista oma tugevusi ning arendada grupitööoskusi. Meie õppijad arvasid, et just see osa päevast oli kõige raskem. Tehniliste ülesannete tegemine tundus paljude jaoks lihtsam kui iseenda ja oma käitumise analüüsimine 🙂

Üheksas päev (12.05)

Hommik möödus riigikaitse tunnis, kus õppisime tundma mürgiseid taimi ja loomi. Õpetaja oli vaeva näinud ja taimede nimed ka eesti keeles kirjutanud. Lisaks saime palju põnevat ajaloolist taustainfot Lätist. Näiteks kuidas on mürgiseid taimi enda kaitseks ära kasutatud. Samuti õppisime rohkem taktikalise liikumise kohta rindejoonel.

Pärast tunde jalutasime rongijaama, et minna sööma meie lemmik kohta Tallinnasse.

Pärast sööki kiirustasime edasi paadisõidule. Laevale jõudes tellisime karastusjoogid, mis nägid välja nagu väikesed kunstiteosed — värvilised ja uhked.

Kõige naljakam hetk saabus siis, kui avastasime, et kogu laev oli praktiliselt ainult meie päralt . Meiega koos oli veel vaid kaks reisijat. Nii oligi meil lõpuks peaaegu privaatne laevasõit mööda Daugava jõge. See muutis kogu elamuse kuidagi eriti luksuslikuks ja meeldejäävaks.

Tagasi tulles selgus aga, et rongitee oli remondis ja pidime osa teest bussiga ümber istuma. Nagu meie grupile kombeks, läks ka seekord tee peal arutlemiseks väga huvitavatel teemadel 😄 Jõudsime täiesti tõsise arvutuseni: kui Riia Teletorn kukuks jõkke, siis kas see ulataks teisele kaldale? Pärast põhjalikku matemaatikat jõudsime järeldusele, et umbes 5 meetrit jääks siiski puudu 🤣

Tagasi tulemine venis seekord pikale. Raudtee remondi pärast pidime sõitma kõigepealt rongiga, siis bussiga ja siis jälle rongiga. Lõõõõõpuksss jõudsime hotelli.

Kümnes päev (13.05)

Taaskord jõudis kätte kolmapäev ning päev algas tavapärasest veidi teistmoodi. Üks meie grupi õppijatest, Rinat, alustas oma päeva juba väga varahommikul, kui ülejäänud alles magasid 😄 Nimelt sõitis ta Leetu, Vilniusesse, et osaleda Balti kurtide kergejõustikuvõistlustel. Võistlusel osales ta 400 meetri jooksus ning saavutas suurepärase tulemuse 🥈 II koht! Oleme kõik tema saavutuse üle väga uhked.

Samal ajal jätkus meie päev SIVA koolis praktiliste ülesannetega. Jätkasime kondensaatorite valmistamisega printeripaberist ja fooliumist, kuid nüüd läks ülesanne juba tõsisemaks, sest mõõdeti ka tulemusi. Parima tulemuse saavutas meie grupi õpilane tulemusega ⚡ 1,2 volti. See tekitas klassis päris palju elevust ja võistlushimu.

Päeva üks meeldejäävamaid hetki tuli aga täiesti ootamatult. Meie grupi ainus tütarlaps märkas, et mõõtmistulemused võiksid olla paremad, kui kondensaator oleks tugevamalt kokku surutud. Selle asemel, et lihtsalt proovimist jätkata, leidis ta kiiresti klassiruumist rasked mapid ja asetas need kondensaatori peale. Kohalik õpetaja oli selle kiitis tema nutikust.

Hiljem käisime ka läti keele tunnis, mis kujunes seekord väga teistsuguseks. Kuulasime läti folkrock-muusikat ning saime teada huvitavaid fakte selle muusikastiili ja ajaloo kohta.

Õhtusöök… Mmm

Üheteistkümnes päev (14.05)

Kohtusime SIVA kooli IT-tehnikuga, kelle jutt haaras meie õppijad kohe kaasa mõtlema. Ta tõi palju näiteid päris elust ning rääkis erinevatest olukordadest, millega IT-valdkonnas igapäevaselt kokku puututakse.


Meeleolu muutis eriti toredaks see, et ta oskas ka paar eestikeelset fraasi 😄
Kuulsime: “tere” ja “tule siia”. Praktilist tööd saime teha klassiruumis, kus eelmise päeva elektrikatkestuse tõttu oli lausa 7 arvutit rivist väljas.
Nii sai iga õppija päriselt kaasa aidata:
arvuteid lahti võtta, komponente kontrollida, patareisid vahetada
ning seadmeid uuesti kokku panna.
Meile väga meeldis, et saime kõike ise praktiliselt teha, mitte ainult pealt vaadata.

Taaskord tõi meie grupi ainuke tütarlaps nö kastanid tulest välja 😄
Kuna IT- tehnik rääkis vene keeles, siis tütarlaps aitas neid tõlkida. Tänu sellele saime palju rohkem infot ja töö sujus kõigi jaoks paremini.


Meie grupi üks poistest otsustasid selle eest tänutäheks kinkida talle uhke kommikarbi 🍫🙂

Hiljem inglise keele tunnis saime palju paremini tuttavaks ka SIVA kooli õppijatega. Tegime paaristööd, üks lätlane ja üks eestlane. Ülesannete käigus leiti kiiresti ühiseid huvisid, hobisid ja jututeemasid.

Jälle see maitsev burger…

Kaheteistkümnes päev (15.05)

Reede oli meie jaoks väga eriline päev, sest kätte jõudis meie viimane päev SIVA koolis. Sel päeval toimus koolis pidulik üritus, kus tänati tööandjaid ja koostööpartnereid. Üritus oli väga südamlik ning andis hea võimaluse näha, kuidas ka Lätis väärtustatakse koostööd õppijate, kooli ja tööandjate vahel. Üritusel toimusid ka väga põnevad paneelarutelud. Arutleti näiteks kas tehisintellekt on oht või hoopis kaasava töökeskkonna liitlane või sellest kuidas tööandja ja töötaja saavad luua usalduslikku koostööd. Kuulates neid arutelusid tekkis tunne, et ka lätlastel on sarnased rõõmud, mured ja küsimused nagu meil Eestis.

Päeva lõpus istusime koos Katarinaga maha, jagasime muljeid ja rääkisime kogu kahe nädala jooksul kogetust. Koos meie Astangu õppija teha valmistasime postri, kuhu kirjutasime oma mõtteid ja mälestusi meie ajast välispraktikal.

Lahkumine SIVA-st kujunes väga emotsionaalseks ja südamlikuks. Nende kahe nädala jooksul tekkis palju häid hetki, ühiseid nalju ja uusi tutvusi ning seetõttu oli äraminek päriselt kurb. Oleme oma võõrustajatele ääretult tänulikud toetuse, sõbralikkuse, kannatlikkuse ja kõigi nende kogemuste eest, mida saime kaasa võtta 💙

Õhtul otsustasime üles otsida ka kuulsa Bronze Turtle Sculpture kilpkonna. See pronksist kilpkonnakuju sümboliseerib pikaealisust ning on Jūrmala randa oma kõrgelt positsioonilt “valvanud” juba alates 1995. aastast. Nii kujunes meie viimasest õhtust väga rahulik ja meeldejääv jalutuskäik rannas. Ilm oli soe ja suvine ning kõigil oli korraga nii hea meel kogetu üle kui ka väike koduigatsus.

Boonus postitus

Ülesandeks oli koguda “Jurmala värve”. Merlin sai kollase, Mari-Liis punase, Veiko musta, Rinat sinise, Arina rohelise ja Ralf lilla. Võib-olla pilte veel lisandub. Tulemused on siin:

Viimane päev (16.05)

Kas lähme ära koju?

Page 1 of 19

Next

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén