Meie õpiränne algas taaskord öösel kell kolm. Esimene lend Tallinnast Frankfurti oli Carli ja Kerdi jaoks elu esimene. Carli lohutas tema kõrval istuv Birgit, aga Kert saatis palveid kõigevägevama poole. Väsitavaks tegi reisipäeva viie tunnine jätkulennu ootus, mis meie kiuste veel ka hilines tund aega. Aga lõpuks jõudsime õnnelikult ( koos kohvritega) Veronasse. Vaatasime netist pilte Eesti talveilmast ja samas nautisime Itaalia 28 kraadist sooja. Saime kiiresti auto kätte ja kell viis jõudsime Itaalia koju kus oli äärmiselt soe vastuvõtt majaperenaise ja tema poja poolt ( Teresa ja Marino) Viimaseks toimetuseks oli poe külastus, et varustada end toiduga ja nüüd on peaaegu öö käes, teeme ruttu blogi ja siis tuttu, et homme oleksime valmis olema töökad ja tegusad.
Õhtul Teresa Countri House eesÖösel Tallinna lennujaamas
Täna alustasime kell 11.00 Astangult abikokkade ja puidu õpilastega välispraktika teekonda Bitburgi. Esmalt sõitsime kõik ühiselt koos Tallinna Lennujaama poole. Märkasime ka kaasteelisi – 2 abipagari ja 2 abikoka õpilasi ning nende saatjaid. Lennujaamas sujus kõik hästi, kuid kõige meeldejäävam asi, mis meelde jäi oli Joonase lõhkaine kontroll.
Seejärel kõik üheskoos läksime meie Tallinn-Frankfurti lennule. Lend kestis kokku 2 h ja 30 min. Lend läks ilma viperdusteta, oli rahulik ja tore. Siis me maandusime Frankfurti Maini lennujaamas, see on väga suur lennujaam. Seejärel läksime võtma meie rendiautot, millega sõidame ringi 2 nädalat. Ilm on väga soe ja on 18 kraadi.
Sõit Frankfurdist Bitburgi kestis kokku 2 tundi ja 7 minutit. Kui jõudsime Bitburgi kohale, tundus kodune tunne. Meile tuli vastu Johannes, kes andis meile õpilaskodu korteri ja toa võtmed. Kui saime tuppa sisse, siis majutasime ennast sisse. Seejärel läksime vabaajakeskusesse sööma, meile pakuti Johannese poolt Thai curryt. Peale õhtusööki tulime ühiselt koos koju.
Tänase päeva kokkuvõtteks saame öelda.
Joonas- lennureis oli raske
Meril- lennureis ja auto reis oli rahulik ja kiire
09-15.veebruar külastasid eripedagoog Liisbet Tern, psühholoog Tatjana Neborjakina ning loovterapeudid Kadi Arula ja Katrin Tomberg-Tohter Hispaaniat. Eesmärgiks oli tutvuda Zaragozas asuva asutusega Rey Ardid.
Esimene päev ehk seiklusrikas reisipäev. Kõik kulges läbi hilinemiste. Alustades väljalennuga Tallinnast. Stressi tase tõusis. Väikesed arvutused, mis näitasid, et jätkulennule Riiast ei jõua. Lootus, et Riias meid ikkagi AirBaltic ootab väljalennuga. Ikkagi ju sama lennufirma. Hoolitsetagu meie eest. Õnneks selgus, et Riias lennud kõik hilinevad…külma tõttu. Abistavate lennujaama töötajate juhendamisel suundusime õige värava poole. Lend Barcelonasse kulges mõnusalt.
Hispaania rongiliiklus muidugi oli jälle omaette katsumus (milliselt perroonilt ja kas ikka õigel ajal?). Rongide sõiduplaan ei kehtinud ja väljumiste kohta said infot tabloolt või rongijaama töötajatelt. Probleemi põhjuseks lähiminevikus toimunud ränk rongiõnnetus, mille järgselt vähendati rongide lubatud kiirust. Sõit iseenesest mugav, kiire ja korralik.
Päeva positiivsed üllatused ootasid meid vihmases Zaragozas. Lõbus ja südamlik Jesus (majutuse omanik) ootas meid autoga jaamas. Tutvustas linna sõidu pealt ja kui korterisse jõudsime, oli vaimustus suur. Eriti peale neid vintsutusi transpordiga. Imeline mugav korter ja inspireeriv sisustus ning loomulikult väike vastuvõtu lauake hea ja paremaga. Väike jalutuskäik linna, tutvumine toidukauplustega ning esimese päeva lõpuks õhtune koosolek ette valmistamaks järgmist päeva Rey Ardidis.
Päev – õppekeskuse ja rehabilitatsioonikeskuse külastus
Ennelõunal oli planeeritud külastada noorte õppekeskust (training programmes for young people). Rey Ardidi Sihtasutuses Zaragozas pakutakse E2O programmide raames neile, kel on jäänud kohustuslik kooliprogramm läbimata ja pooleli, täiendkoolitust. E2O kursus „Ole tulevikuks valmis“ on loodud eesmärgiga toetada noori emotsionaalsete ja sotsiaalsete oskuste arendamisel, mis on nende isikliku heaolu ning haridusliku ja tööalase tuleviku jaoks üliolulised. Koolitused on mõeldud noortele vanuses 16-21. Koolitusel osalemise eelduseks on puude olemasolu ning Rey Ardidis osalevad koolitusel psüühikahäirega noored (skisofreenia, bipolaarne häire jms). Zaragozas pakutakse õpet kolmel erialal: tööstusliku pesumaja töötaja, puukooli ja aianduskeskuse töötaja ning digitaliseerija.
Koolitus keskendub vaimse tervise edendamisele, enesehinnangu, motivatsiooni ja enesekindluse tugevdamisele, et noored oleksid valmis uute isiklike ja tööalaste väljakutsetega silmitsi seisma. Tegevused rühmapõhised.
Kursused on kaheaastased ja selle aja jooksul omandavad osalejad 1. taseme kutsekvalifikatsioonile vastavad oskused. Lubatud on läbida kõik kolm kursust. Üleminek ühelt kursuselt teisele võimaldatakse juba esimese õppeaasta lõpul. Paljud õppijatest pidid seda võimalust kasutama, sest keeruline on kohe see õige valik teha.
Õppenädala jooksul kahel päeval omandatakse teoreetilisi oskusi ning kolmel päeval on praktiline töö/tööharjutus sotsiaalettevõttes. Lisaks erialastele teadmistele on olulised teoreetilised baasteadmised nagu hispaania keel,ajalugu, matemaatika, inglise keel, sotsiaalained, ühiskonnaõpetus, loodusteadused, algteadmised ettevõtlusest. Eksameid ei tehta. Maksimum 8 õpilast rühmas. Tundides kasutatakse palju projektõpet, klassikalist õpet väga vähe. Tundides rakendatakse ka lugemispause õpilastele: 30-minutiline lugemine klassis õpetaja poolt valitud raamatust. Raamat valitakse vastavalt õppija huvidele.
AI kasutamine PCIS (training programmes for young people). Õpetaja teeb presentatsioone, kas Canvas või PowerPoint-is. Enamus õpetajatest on alles AI alustaja tasemel. Õpilased ei tohi kasutada AI-d koolitöödes. Digitaliseerimise õpetaja on kasutanud presentatsioonide tegemiseks GAMMA-t.
Praktiliste tundide läbiviimiseks on väga head tingimused Zaragozas paiknevad pesumajas (sotsiaalne ettevõte, mis kuulub Rey Ardidi Sihtasutusele) ning suures aiandis (aianduse eriala praktiseerimiseks), mis paikneb Zaragoza naaberlinnas.
Teise õppeaasta lõpus on soovitav sooritada praktika avatud tööturul, kui õpetajate ja juhendajate sõnul on keeruline leida praktikakohti erasektoris, kuigi Hispaanias on nõue, et igas ettevõttes peab 2% töötajatest olema erivajadusega. Noored ei vali praktikakohta ise, juhendaja otsustab (sotsiaalsete ettevõtete seast).
Pealelõunal külastasime nn päevakeskust CRAP (Day Centre) (plaani kohaselt day center) ja päevakeskusega samas majas paiknevat vaimse tervise keskust.
Päevakeskuses osutatakse meie mõiste kohaselt rehabilitatsiooniteenust. Õhtupoolikutel erinevad huvitegevused gruppidele (social groups).
Terapeutidena töötavad keskuses 3 psühholoogi, 2 sotsiaaltöötajat, 3 tegevusjuhendajat füsioterapeut, logopeed ja 2 õde.
Vaimse tervise keskuse tööd tutvustas meile psühholoog, kes töötab grupiga ja toetab kliente ka individuaalselt.
Vaimse tervise keskus Zaragozas on spetsialiseerunud vaimse tervise toetamisele.Keskus on tihedalt seotud läbi kahepoolse koostöö Aragóni tervishoiuteenistusega ning on osa 18–65-aastaste raske psüühikahäirega inimeste taastumisprotsessist. See protsess hõlmab kahte lähenemisviisi: kliinilist ravi ning kogukonda integreerimist.
Zaragoza vaimse tervise keskus:
Pakub sotsiaalset tuge, mis soodustab kogukonnas püsimist
Toetab patsiendi igapäevaelu struktureerimine
Toetab põhiliste sotsiaalsete oskuste arendamist ja täiustamist
Aitab säilitada või saavutada minimaalset enesehoolduse ja autonoomia taset
Aitab edendada vaba aja sisustamist aktiivsete tegevustega
Aitab tuvastada riskikäitumist ja selle ennetamist
Suunab ära tundma ennast kahjustavaid käitumisviise ja valima tervislikke alternatiive
Suunab tehnoloogiate vastutustundlikule kasutamisele ning toetab tehnoloogiate ja sotsiaalvõrgustike teadlikku ja turvalist kasutamist.
Vaimse tervise keskuses pakutav grupitegevus kestab aasta. Gruppi suunatakse Aragoni tervishoiuteenistuse kaudu psühhiaatri soovitusel. Grupi liikmete vanus 18-30 eluaastat. Vaimse tervise probleemidega noored, kes on koju jäänud (nt skisofreenia, bipolaarne häire jne). Alguses teevad hindamise kõik terapeudid.
Grupp käib koos kord kuus ja tegutseb ühiselt nädal aega. Ööbimine on korraldatud samas hoones. Erinevatel päevadel tegelevad grupiga erinevad terapeudid; psühholoog, sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut, füsioterapeut. Gruppide fookuseks on pere (grupid), sotsiaalse isolatsiooni vähendamine, teadlikkus (õppimine). Uus hindamine 6–9 kuu pärast. Keskuse tööd tutvustav psühholoog andis ülevaate ka oma teenusest. Nimelt psühholoog osutab teenust 20–30 min korraga, 1x nädalas. Pikemalt noored ei suuda. Vajaduse korral panevad uue aja. Psühholoogi tööpäev algab 7.30, seejärel klienditöö 9-13.00 ning 16.00 koosolek.
Teise päeva lõpus sai Kadi külastada muusikaterapeut Marta loodud keskust Musikare ja osaleda emadele- lastele mõeldud muusikatundides. Marta on muusikaterapeut, eripedagoog ja muusikaõpetaja. Tema töö keskendub inimese arengu toetamisele, väärtustades kogukondlikkust ja terviklikku lähenemist tervisele. Ta on aastaid töötanud emaduse ja varajase lapsepõlve valdkonnas, toetades peresid nii tavapärastes kui ka keerukates olukordades (riskirasedus, viljatus jne). Samuti on ta tegutsenud sotsiaalvaldkonnas, töötades puuetega inimeste, eakate ja vaimse tervise teemadega. Ta viib läbi ka koolitusi, töötubasid ja kursusi ning on loonud kaks raamatut ja plaadi. Hetkel töötabki ta ühel päeval nädalas erivajadustega laste koolis, kolmel päeval viib läbi emade-laste muusikaringe ja ühel päeval nädalas teeb muusikateraapiat Punase Risti projekti raames eakatele.
Kolmas päeva algas meil kunsti ja vaimse tervise keskuse külastusega. Eesmärgiks tõsta psüühikahäiretega klientide elukvaliteedi kui ka meeleolu. Oma emotsioonide väljendamine läbi muusika, filmi, teatri, keraamika, tikkimise jne. Iga kahe aasta tagant otsustatakse koos, millega tegeletakse.Tähtis on protsess, mitte tulemus.
Kunstilist eneseväljendust juhendas tegevusterapeut, kes selgitas ka meile, et tegemist ei ole kunstiteraapiaga. Vaid läbi loovate tegevuste arendatakse klientide loovust ja toetatakse nende emotsionaalset tasakaalu. Klientide elukvaliteedi üldine toetamine. Kunstikeskuses kohtutakse igapäevaselt. Osalejate vanus 18–65 eluaastat, kuid osalejate hulgas ka vanemaid kliente. Keskus avatud esmaspäevast neljapäevani. Reedeti on naiskunstnike aeg 10–15. Tööpäev näeb välja järgnev: 9.30–11.00 loovad tegevused, seejärel väike kohvipaus ning 11.30–12.30 taas tööga jätkamine. Jätkusuutlikkus on teemaks keskuses ning tehakse tööd avatuse suunal.
Keskuse tegevusse on kaasatud kunstnikud, kes teevad töötubasid Rey Ardid liikmetele, õpetavad erinevaid tehnikaid. Selle “tasuks” on neil võimalus eksponeerida enda töid keskuse suurtel vitriinakendel ja ka internetis. Ooteaeg näituse ülespanemiseks ca 1,5-aastat Ühele kunstnikule on reserveeritud 1 kuu. Nad ei müü keskuse näitusel olevaid töid, aga neil on oma pood, kus on võimalik neid töid osta. Näitusel on iga töö varustatud QR koodiga ja nii on võimalik ühendada kunstnik võimaliku ostjaga.
Saime koos klientidega läbi teha ühise harjutuse (psühhoterapeutiline). Ülesande kirjeldus: Mida ma hetkel vajan, et tunda ennast natuke paremini? Mis annab mulle jõudu? Mis saadab mind? Ühise harjutuse idee tuli nende juhendajalt ja ka temal oli huvitav jälgida, kuidas kliendid reageerivad sellistele harjutustele. Põnevust jätkus juhendajale, meile neljale ja klientidele.
Päeva teine kohtumine vaimsele tervisele spetsialiseerunud kogukonna sotsiaalse tugimeeskonnaga EASC (Community Social Support Teams). Vaimsele tervisele spetsialiseerunud kogukonna sotsiaalse tugimeeskonnas (EASC) ollakse pühendunud psühholoogilisi probleeme kogevate inimeste taastumise edendamisele ning toetades nende kaasatust ja aktiivset osalemist kogukonnas. Rey Ardidi Fondil on kaks kogukonna sotsiaalset tugimeeskonda, mis töötavad terapeutilise toe raamistikus. Toetamine toimub nii kogukonnas kui ka nende inimeste kodudes pakkudes kohandatud ja paindlikku sekkumist, mis põhineb individuaalsel kliendikesksel lähenemisel. Meeskond tegutseb võrgustikuna, olles ühenduslüliks ja täienduseks üldistele sotsiaal-tervishoiu ja kogukonnateenustele. Üksikisikutele psühhosotsiaalse toe osutamise ja kohalike kogukonna ressursside kasutamise edendamise kaudu ennetab meeskond sotsiaalset allakäiku ja marginaliseerumist ning pakub tuge peredele ja teistele inimese elus olulistele suhetele.
Meile tutvustas tugimeeskonna tööd psühholoog. Kliendid saadetakse psühhiaatri poolt tugimeeskonda hindamisele. Kliendid valdavalt psüühikahäirega (ilma intellektipuudeta): depressioon, ärevus, bipolaarne häire. Psühholoogil on selles tugimeeskonnas väga oluline roll. Ta on ühtlasi lisaks psühholoogina kliendi jaoks ka tugiisik ja sotsiaaltöötaja. Psühholoog tegeleb keeruliste ja delikaatsete teemadega. Sinna alla käib nii peresuhete taastamine, sotsiaalse suhtluse toetamine, sobivate hobide valiku tutvustamine. Koos külastatakse arste jms.
Töö kliendi juures kodus. Tavaliselt kohtumised kord nädalas. Klient seab eesmärgid ja nendest ka tegevusplaani koostamisel lähtutakse. Olulised märksõnad:
Sama päeva õhtul külastasime töökeskust PRO-IN (skills workshop for young people), kus korraldatakse õhtust täiendkoolitust. Selle täiendkoolituse ja 2. taseme pädevuste omandamiseks ettevalmistuse sihtrühm on erivajaduseta noored (19-29 aastased), kel puudub ametialane väljaõpe, kes kuuluvad riskirühma, kes on töötud ning lisaks puudub neil hispaania keele oskus. Teisisõnu on see täiendkoolitus eelkõige suunatud sisserännanud noortele. Tegemist on õhtuse õppevormiga. Oluline eesmärk õpingutel on igapäevaelu rutiini toetamine ja oma tegevustesse kohusetundliku suhtumise kujundamine. Keeleõpe koos erialaste teadmiste omandamisega. Õpetajad, juhendajad suhtlevad õppijatega vaid hispaania keeles. Vajadusel kasutatakse lihtsustatud keeles koostatud tööjuhiseid jms. Meie tutvusime konkreetselt köögi abitöölise ja logistiku (laotöölise) eriala õppijatega ja nende juhendajatega. Juhendajate sõnum oli, et keele õppimine koos erialaste teadmistega on motiveeriv ja annab vajaliku tõuke keelekasutuseks ka töises situatsioonis
Nende koolituste läbinud liiguvad avatud tööturule. Logistika eriala õppijad saavad ka vastava kutsetunnistuse, lisaks peavad sooritama kahveltõstuki juhi eksami. Laotöötajatele on lihtne tööd leida Zaragozas, sest selles linnas on palju erinevaid logistikakeskusi. Köögi abitöölistele otsitakse töötamise võimalusi erinevates toitlustusettevõtetes. Taas on abiks sotsiaalne ettevõtlus.
Põhikriteeriumid:
Vanus 19–28 aastat;
Töötud, töötukassa teenusel;
Kohustuslik haridus lõpetamata – riskigrupp;
Erialad: toidu valmistamine ja logistika. Eesmärk: õppida eriala, et saada tööalaseid teadmisi ja ka igapäevaeluoskusi.
Päev
Meie õpirände viimasel “tööpäeval” kohtumine töökeskuses Special Employment Centre.Selle töökeskuse klientideks psüühikahäirega erivajadusega inimesed,kes haiguse tõttu kaotanud töövõime. Keskusesse suunatakse Terviseameti poolt. See keskus sarnanes meie pikaajalise kaitstud töö keskuse tegevustega. Töökeskuses töökohti 42 kliendile, kuid tööl tavaliselt korraga 27 inimest.Tööaeg 8.00-13.30.
Juhendajate sõnul tuleb teha kõvasti lobitööd, et leida klientidele tööd. Ka töökoha “automatiseerimine” ja töövõtete kohandamine juhendaja initsiatiiv ja erioskused. Osaliselt on toeks Hispaanias kehtiv seadus, mis kohustab ettevõtetes kasutada 2% töötajate arvust erivajadusega inimesi. Kui ettevõte kasutab töötajaid läbi töökeskuse on tal võimalik seda nõuet täita ja ettevõttele on selline vorm muidugi lihtsam.
Lisaks töötamisele on klientidel lisaväärtusena võimalik:
Klientide tasustamine tunnitasu alusel. Boonusena produktiivsus ja kvaliteet. Haigestumise korral vajalik teavitada töökeskust ja hankida ka arstitõend töölt eemal olemise kohta.
Samas hoonekompleksis külastasime Rey Ardidi Sihtasutusele kuuluvat sotsiaalset ettevõtet. Tutvusime pesumaja tööga. Pesumaja pakub tööd erivajadustega inimestele. Töötajatest 70% erivajadusega ja neile pakutakse toetatud töötamise teenust.
Oluline ei ole produktiivsus, kuid töö peab saama tehtud. Pesumaja töötab vahetustega ja tööpäev algab kell 6.00 hommikul. Vahetuse pikkus 8 tundi.
Töö ülesanded:
Sorteerimine
Pesemine tööstuslikes masinates
Pesu kuivatamine
Triikime
Komplekteerimine
Külastasime ka kõnekeskust, kus töötajateks samuti erivajadusega kliendid. Kõnekeskuse peamised töövaldkonnad tagasiside küsimine matusebüroode ja koolituskeskuste klientidelt. Lisaks ka mõned töötajad tegelesid ravimifirmade intsidentidega.
Sotsiaalsed ettevõtted Hispaanias:
Hispaanias tegutsevad sotsiaalsed ettevõtted sageli vormis Centro Especial de Empleo (CEE), mis on loodud puuetega inimeste töötamiseks avatud tööturul. Tegemist on tavapäraselt turul konkureerivate ettevõtetega, mis toodavad kaupu või osutavad teenuseid, kuid mille eripära on töötajate koosseis. Vähemalt 70% töötajatest peavad olema ametlikult tunnustatud puudega inimesed (vähemalt 33% puue). Ülejäänud kuni 30% moodustavad juhid ja tugispetsialistid. Riik toetab neid ettevõtteid palgatoetuste, maksusoodustuste ning töökohtade kohandamise rahastamise kaudu. Eesmärk ei ole pelgalt kaitstud töö, vaid reaalse töövõimaluse loomine koos vajaliku sotsiaalse toega. Lisaks kehtib üle 50 töötajaga tavaettevõtetele kohustus palgata vähemalt 2% puudega inimesi või teha koostööd sotsiaalsete ettevõtetega. Selline mudel ühendab turuloogika ja sotsiaalse vastutuse ning loob püsiva koha puuetega inimeste tööturul osalemiseks.
Päeva lõpus külastasime veel muusikateraapia keskust Centro de musica & musicoterapia (ResonanDo en ti). Keskus asus ühes kaubanduskeskuse hoones ja koosnes kahest toast. Resonating within you- on projekt, mis sündis kahe muusiku/muusikaterapeudi sõprusest ja professionaalsest partnerlusest, kes armastavad oma ametit. Nende projekt hõlmab nii muusikavaldkonda-spetsialiseerudes klaveritundidele kui ka muusikateraapia valdkonda- mida rakendatakse nii individuaalselt kui ka gruppidega. Beatriz ja Ana näitasid oma ruume ja instrumente ning rääkisid oma tööst.
5-7.päev
Tutvumine Zaragoza linnaga, reis Barcelonasse- kiire linna tuur, pühapäeva hommikul tagasilend koju
17-20 novembril külastasid IT õpetaja Marko Nõlvak ja rühmajuhendaja-sotsiaaltöötaja Kairit Krumm Hollandit. Eesmärgiks oli tutvuda Rotterdamis asuva tehnikakolledziga. Reis algas 17.11 varahommikul kell 5.30 Keilas, kus takso mõlemad reisijad peale haaras ja Tallinna lennujaama sõidutas. Lend oli rahulik, kestis 2,5h. Kuna meil on ka tunnine ajavahe, siis jõudsime juba enne kella üheksat Amsterdami. Lennu ajal pidasime plaani, mis teha esimese päevaga. Ajakava nägi ette, et esimene päev on meil reisimiseks ja 2-4 päev oleme Kolledzis. Kaalusime varianti, et tutvuks ka Amsterdamiga, aga otsustasime ühiselt, et sõidame otse lennujaamast Rotterdami, tutvume sealse linnaga. Rongisõit Schipholi lennujaamast Rotterdami võttis 25 min. Ostsime küll piletid tavarongile (sõiduaeg 55 min), aga kogemata avastasime, et oleme astunud kiirrongile ning vurasime uhkelt esimese klassi vagunis kiirrongiga Rotterdami. Õnneks piletikontrolli ei tulnud 🙂 Kolasime mööda Rotterdami ringi, otsisime hotelli üles, käisime söömas, poodlemas, muuseumis jne. Mõned pildid Rotterdamist:
2. päev
Teisel päeval liikusime peale mõnusat hotelli hommikusööki Kolledzisse. Meid võttis vastu pikk ja alati rõõmsameelne struktuurklassi projektijuht Douwe Beunk.
Meile tutvustati koolisüsteemi, jalutasime ringi koolimajas, tutvusime IT õppijatega ning mõnede töötajatega. Kolledz koosneb 9 eri asukohas asuvast koolimajast, meie külastasime neist vaid ühte. Kokku õpib Rotterdami tehnikakolledzis 6800 õppijat ja nad pakuvad 142 erinevat MBO ehk kutsekeskhariduse kursust. Lisaks veel täiendõppe kursused. Kolledzi missioon on koolitada algajaid spetsialiste hea ettevalmistusega inimesteks, kellel on head tehnilised oskused, laialdased sotsiaalsed võimed ja võime töötada multidistsiplinaarselt.
Mängude tuba (pooleli jäänud projekt)LaborStruktuurkassi “koduklass”
Kool on meie mõistes tavapärane kutsekool, kus pakutakse ametiõpet enamasti tavalistele noortele (peamine vanus jääb vahemikku 16-25a). Lisaks on neil eraldi 2-aastane IT õpe autistlikele õppijatele. Nad ise nimetavad neid IT klasse struktuurklassideks, kus õppijad on terve aasta jooksul ühes ja samas klassiruumis, neil on paar õpetajat, tunnid 60-90 min vastavalt õpetajale. Koolitöö on esimesel aastal vaid koolipõhine – E,T,K,N koolis ja R,L,P puhkepäevad. Teisel ehk viimasel aastal näeb õppetöö välja nii, et 3 päeva nädalas ollakse praktikal ja 2 päeva koolis ning nii terve teise õppeaasta. Tugisüsteemist pakutakse kooli kõigile õppijatele karjäärinõustamist, sotsiaaltöötaja tuge. Meie mõistes rühmajuhendaja tugi on loomulikult kah olemas. Vajadusel otsitakse väljastpoolt maja nõustajaid vms. Autistlikud IT õppijate rühmad saavad lisatuge – koolimajas käivad tunde andmas ja õppijaid nõustamas vaimse tervise keskus Yulius töötajad. Meie jaoks väga teistmoodi oli nende söömiskultuur. Enamasti võetakse kooli kaasa omatehtud võileivad ja salatid. Lõuna ajal söövad õppijad klassis ja töötajad õpetajate toas kaasavõetut. Söökla oli koolimajas küll samuti olemas, aga see oli pigem kohvikulaadne, kus menüüs ikka peamiselt võileivad ja üks supp.
Kohvikus toitumisvõimalusi uurimas Kohvik
3. päev
Kolmas päev algas sellega, et Douwe võttis meid hotellist peale ja sõitsime koos külastama ettevõtet, kus hetkel oli oma praktikat tegemas üks tema IT õppija. Ettevõtte nimi oli Service Planet ja nad on Euroopa juhtiv tarbeelektroonika elutsükli halduse partner. Kõigepealt tutvustas praktikajuhendaja meile ettevõtte tegevusala ja peale seda tegi praktikal olev noormees meile ringkäigu ettevõttes.
Päev jätkus ekskursiooniga Rotterdamis asuvasse Euromasti tippu ja lõunasöögiga sealses restoranis. Näha suurlinna nii kõrgelt, hoolimata vihmasest ja tuulisest ilmast, see oli vägev! Torni restoranis sõime ka lõuna.
Päeva kolmanda osa veetsime taas kolledžis, kus jälgisime IT õppijate tunde, suhtusime õppijate ja õpetajatega. Omamoodi huvitav vahepala oli välkekskursioon arvutivõrkude klassi. Sealne, värskelt Cisco täiendkoolituselt naasnud ülienergiline ja rõõmsameelne õpetaja tutvustas mõne minuti jooksul oma õpetamise metoodikat ja näitas illustratiivseid lahendusi, mis aitavad õppijatel reaalselt mõista, misasi on internet, kuidas näeb välja alamvõrkude struktuur ning mis on pilveteenus.
Alamvõrkude kappPilveteenuse mudel
Päeva lõpetuseks tegi Douwe meile mitmest harjutusest koosnevat ülesannet, mis andis meile teadlikkuse ja võimaluse tajuda, kuidas kogeb ümbritsevat maailma autistlik inimene. Selle harjutuste komplekti on koostanud Autisme Cenntraal ja siit võik ka meie kool midagi endale tellida ning kasutusele võtta.
4. päev
Viimasele päevale oli meile planeeritud õppekäik koos IT 1. ja 2. aasta õppijatega (umbes 20 õppijat+4 õpetajat) Amsterdami IDFA (International Documentary Film Festival Amsterdam) külastus ja ühe filmi ühine vaatamine koos filmi loojaga. Amsterdami sõitsime mitme rongiga, aga õnneks keegi ära ei kadunud. Õppijad vaatasid filmi vaikselt ja keskendunult ning esitasid filmi loojale üllatuslikult palju ja sisukaid küsimusi.
Peale seda viis Douwe meid lennujaama. Sõime kõhud täis, tegime viimased ostud, seisime ligi pool tundi turvajärjekorras ja jõudsimegi oma lennukisse. Kodutee oli turvaline ja kodumaa piirjooned lennukiaknast oli palsam hingele. Reisida on tore, koju jõuda veel parem 🙂
