Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õpiränded

Õpiränded toimuvad Euroopa Liidu programmi Erasmus+ toel.

TOKA suund IC Kaunase toiduainetööstuse- ja kaubandus koolituskeskuses

Otsimaks uusi mõtteid ja suundi kuhu meie valdkonnas areneda võiksime, võtsime ette teekonna Leetu, Kaunasesse.

ERASMUS+ peab oluliseke ökoloogilist jalajälge ning seega otsustasime kohale minna Astangu uue bussiga.

1 päev

Startisime Astangult 13 mail kell 9.00 Kohale jõudsime 19.34

2 päev

Panime selga Astangu vormiriietuse ja asusime külastatava kooli poole teele. Ilm oli ilus ja tuju hea.

Täna toimus vastastikune koolide tutvustamine: millised kursused, kui palju õpilasi, millised erialad ja mis tasemetel on. Suurem osa õppekavadest on 4 taseme õppekavad, mõned üksikud 2 ja 3 taseme omad.

Üllatav fakt on, et Leedus ei saa 2 taseme õppekavadelt minna edasi õppima, riiklikult on reglementeeritud, et erivajadusega õppijad ei saa järgevaid tasemeid omandada. Sellest lähtuvalt on 3 taset väga vähe. 2 taseme õppija saab riigi rahastuse toel õppida 3 aastat ja soovi korral seda 3 korda, erinevatel erialadel.

Sisseastumis katseid ei ole, vastuvõtt toimub ühises digitaalses vastuvõtusüsteemis ja ei arvesta eriala sobivust või motivatsiooni. Väljalangevust 2 ja 3 tasemele ei ole. Vastuvõtjad väljendasid arvamust, et osad vanemad kasutavad kooli päevahoiu võimalusena oma erivajadusega noorele.

Kooli tugipersonal koosneb sotsiaalpedagoogist, eripedagoogist ja psühholoogist. Rühmajuhendaja eeldatakse, et on põhiõpetaja. Meie saime aru, et koolis on 2 abiõpetajat ja nad käivad abiks seal kus vaja.

2 ja 3 taseme õppes õpitakse 3 aastat ja praktikale ettevõttesse minnakse viimasel aastal üheks kuuks.

Tegime kahes õppemajas ringkäigu.

Nägime kooli õppehotelli, kus õpilased töötasid. Seal olid standard toad ja luksus toad, et näitlikustada õpet.

Päeva lõpetasime pikema jalutuskäiguga vanalinnast botaanikaaeda. Teele jäi Bella Toscana, kuhu sobisime nagu rusikas silmaauku.

Botaanikaaias nautisime lisaks päikesele ja taimedele liblikatuba.

3 päev

Täna alustasime enda päeva veel ühes uues õppehoones, mis asus väljaspool kesklinna.

Päevakava järgi oli majatutvustav ringkäik erinevates õppeklassides. Esmalt külastasime toitlustussuuna erialast arvutitundi. Nägime kui hästi on võimalik arvutiõpetust lõimida erialaõppesse.

Seejärel külastasime erinevaid õppelaboratooriumeid: kokanduse, kondiitri, Leedu traditsiooniliste erialaoskuste õppimist võimaldavad ruumid ja lihatöötlus.

Taaskord tegime Astangu esitluse ning andsime endi erialadest põhjaliku ülevaate, seekord olid meid kuulama tulnud erinevad tugispetsialistid.

Leia pildil Leedu president

Enne lõunat vaatlesime pagaritundi, kus erialaoskusi omandatakse läbi meeskonnatöö. Eksamil on praktiline ülesanne aga individuaalne. Meil jäi mulje, et praktilised tunnid ei toeta vajalikul määral õppija enesejuhtimise oskuste tekkimist, mida on vaja eksamil.

Päeva lõpuks saime kogeda hommikul nähtud erialaõpingute lõimimist arvutitundi. Kasutasime Moodle keskkonna harjutusülesandeid, millega õpitakse ja kinnistatakse erialateadmisi.

Moodle on Leedu kutsehariduse õpikeskkond, kuhu kõik õpetajad loovad oma kursused.

Õhtul kutsusid võõrustajad meid nautima rahvuskööki.

4 päev

Täna vaatlesime 2. taseme kokkade kulinaarset laboritundi, kus kokkasid koos 1. ja 2. kursuse kokku 9 õppijat. Õpitavat toitu valmistati retsepti nägemata õpetaja suulise juhendamise teel meeskonnatööna. Paari roa valmistamiseks oli ette nähtud 6 tundi. Õppijad said tegutseda rahulikult.

Peale lõunat vestlesime kooli asedirektoriga, rääkisime õppekavadest ja kutsevõistlusest erivajadustega õppijatele.

Lahkusime koolist soojade tunnetega ja uute teadmiste ning innustavate mõtetega. Loodame algatatud koostööle.

5 päev

Meie külastuse kajastust saate jälgida Kaunase koolituskeskuse FB lehelt.

Aeg lendas kiirelt, meeldivalt ja töiselt.

Meil oli rõõm, et valisime enda sihtkohaks ja uute arendavate mõtete jaoks just Balti riigis asuva kooli. Hea oli võrrelda meie kogemuste ja teadmiste suurust, sest oleme alustanud kõik ühelt stardipakult. Arendavaid mõtteid ja ideid kogusid kohtumisel mõlemad osapooled.

Kaunase linn oma ilu ja suurusega (Baltikumis suuruselt neljas) jääb hinge ning kutsub tagasi, avastama siinset kultuuriruumi.

Käes on reede ja meid ootas ees kojusõidu päev.

Läbisime täna umbes 570 kilomeetrit.

Alustasime tagasisõitu hommikule kell 9.00 ning Astangul bussi parkide lõi kella tablool ette 21.00

Kutsevaliku aasta välispraktika Mosbachis

Meie lend algas väga vara aga õnneks olid meie imelised õppijad koos Kadriga õigeaegselt valmis reisi alustama. Aitäh Svenile ja Margusele, kes oma ööune ohvriks tõid ja meid 3:30 hommikul lennujaama sõidutasid koos 12 teise astangulasega, kelle sihtkohaks oli samuti Saksamaa (nemad sõitsid Frankfurdist Saksamaa siselennuga veel edasi). Enamikele õppijatele oli see esimene lennureis aga nad olid väga vaprad ja said hästi hakkama!

Saksamaa!

Autode rentimine läks küll väikeste viperustega aga nii autode parkimisel kui nendega sõitmisel olid õppijad abivalmis ja toetavad.

Esimesena võtsime kohe ette reisi Frankfurti loomaaeda ja vaatamata sellele, et olime väsinud, oli loomaaias tore. Nägime seal mitut looma, keda Tallinna loomaaias ei kohta. Lisaks loomadele saime nautida ka kevadet, mille järgi olime igatsenud.

Õhtul, pärast pikka ja keerutamist täis autosõitu, jõudsime ööbimiskohta väikses Hassmersheimi külas, kus sõime ka koos õhtust. Küll oli keeruline toitu tellida kui menüü on olemas ainult saksa keeles!

2. päev

Hommikul oli jälle varakult äratus ja sõitsime Mosbachi ametikooli (Berufsschule und Berufsfachschule (VAB) Mosbach & Heidelberg), kus võttis meid vastu sõbralik Herr Fischer. Nende sisetelekas oli meile üllatussõnum (vaata pilti). Herr Fischer viis meid majatuurile, kus kohtasime ka neid õpetajaid, kelle juurde me järgmistel päevadel läheme. Lõunasöögiks saime traditsioonilist saksa karrivorsti. Aga kuna kõhud olid tühjad said vorstid otsa enne kui foto teha jõudsime.

Pärast esimese koolipäeva lõppu saime aega Mosbachi avastada ja imelist päikselist ilma nautida. Viimaks katsetasime ka ise Henri tutvustatud pitsamasinat, kust sai päris hea pitsa!

Õppijate arvates pakkus neile kõige rohkem raskust hommikune varajane tõusmine, väsimus pikkadest jalutuskäikudest (samas läksid mitmed veel õhtul küla peale jalutama) ja teiste järele ootamine. Kõik leidsid, et seltskond on väga tore (saab nalja teha ja koos tegutseda) ning muidugi on hea nautida sooja ilma ja Saksamaa kaunist loodust ning arhitektuuri.

Homme algavad tunnid!

3. päev

3. päeval alustasime praktiliste töödega. Puutöö (Holzarbeit) klassis valmistasid Stella ja Sten endale praktilise abimehe elevant-mobiili- ja pliiatsihoidiku.

Metallitöö (Metalltechnik) osakonnas nägid Peeter ja Katrin mitmeid erinevaid tööpinke. Kahjuks ei saa esimestel tundidel õppijad veel pingil töötada, kõigepealt harjutatakse mõõtmisi ning treenitakse täpsust. Peeter ja Katrin said esimese, täpsust nõudva ülesandega suurepäraselt hakkama.

Puhastusteeninduse (Reinigungstechnik) osakonnas said Carita ja Karl teada kuidas endale sobivas suuruses kummikindaid valida ning häid nippe kuidas kindad vajadusel kerge vaevaga pahempidi pöörata, tänavapuhastusmasinaga töötamine oli uus ja põnev kogemus. Carita ja Karl said külastada ka õpilaskodu, õppijad elavad siin kas üksi või kahekesi toas. Õpilaskodus on nii kino kui keeglisaal ning vaba aja veetmise ruum, kus on jõusaal, pusle kokkupanemise laud, piljard jpm.

Peale tööd külastasime Heidelbergi lossi, kus prantslasest giid tutvustas lossi ajalugu. Läbi Heidelbergi voolab võimas Neckari jõgi.

4. päev

Kevadpüha, 1. mai on ka sakslastel vaba päev. Meie võtsime ette reisi Tripsdrill elamusparki. Lõbustuspargi osas on üle 100 atraktsiooni, rahulikumast Supikausi sõidust kuni Ameerika mägedeni. Looduspargi osas nägime loomi vabalt jalutamas, aga ohtlikumad loomad nagu näiteks karud ja hundid elasid suurtel kinnistel aladel.

5. päev

Maikuu 2. päev algad uuesti tundides kuna metalliosakonna õpetaja oli seekord oma õppijatega CNC pingi õppes, ühinesid Peeter ja Katrin puutöö tunniga, kus nad said endale samuti elevandi valmistada. Sten ja Stella asusid alati õitsevaid tulpe välja saagima.

Carita ja Karl olid kodumajapidamise (Haushalts) tunnis, kus valmistati 4 toorjuustukooki, millest ühe saab reisisellidega viimasel Saksamaa päeval ära süüa. Valmistati ka Ungari saiakest.

Lõuna ajal jätsime hüvasti herr Fisheriga, kellega olime juba suurteks sõpradeks saanud. Seejärel jätkati oma hommikul alustatud töödega.

Peale tööpäeva lõppu külastasime Sinsheimi Tehnika muuseumit. Lõpututena näivates angaarides leidus nii põllutöömasinaid, sõjamasinaid, lennukeid, ronge, võidusõiduautosid, jalgrattaid, mootorrattaid ning mida kõike veel. See tekitas soovi ka ise sõita ning suundusime Bad Rappenau kardirajale.

6. päev

Carita, Peeter ja Sten suundusid kodumajapidamise tundi, kus sai proovida saksa moodi triikimist ja pesu voltimist. Katrin, Stella ja Karl said puhastustehnika tunnis said kasutada erinevaid põrandapesemise masinaid ning nippe kuidas klaasid vähese vaevaga kiiresti puhtaks saada.

Peale tööpäeva lõppu sõitsime Würzburgi lossi. Seal jagus ahhetamis nii lossitubades ringi liikudes kui lossiaias jalutades.

7. päev

Täna jõuame tagasi koju. Reis oli väga tore, aga väsitav. Karl leidis, et väga lahe oli küpsetada kooki ja sõita tänavapuhastusmasinaga ning lõbustuspargis oli väga lahe. Tschüss!

Katrin sai endale 3D prinditud ämbliku, lõbustuspark ja fotod olid väga lahedad. Zack! Arbeit.

Stella leiab, et puutööõpetaja oli väga tore, lõbustuspark oli veel toredam. Guten Morgen!

Caritale jäi meelde kuidas valida õiges suuruses kindaid ja Heidelbergi lossi külastus. Guten Abend!

Stenile meeldis, et tegevused ei olnud liiga keerulised ja muuseumitest meeldis Stenile Sinsheimi muuseum. Himbeere.

Peetrile meeldis metallitöö ja kardiga kihutamine. Eins-zwei-drei.

Õpetajad olid väga väsinud, aga õnnelikud, sest reisi seltskond oli parim ning sai tööd teha, nautida sooja ilma ning sai ka lõbutseda. Freundlich, Sonderpreis, aber natürlich ich liebe Dich.

Wir sagen unseren Gastgeber in Mosbach BBW Herzlichen Dank! Auf Wiedersehen Deutschland!

Puidu ja abikoka õpilased Saksamaal Mariabergis

Miks läksid 4 puidu eriala ja 4 abikoka õpilast kaheks nädalaks Saksamaale?

Selleks, et näha Saksamaa töökeskkonda!

Vaatame kuidas toimub õppimine ühes Euroopa suurimas riigis. Uurime mis nende kultuuris on meie omast erinev- milline maa ja rahvas see Saksamaa on.

Achtung, achtung!!!

Äratus kell 3 hommikul. Lennuk väljub 6st.

Ja teate mis, me pole ainsad kes Astangult sellele varasele lennule kiirustavad. Meid on kokku lausa 21!

Oleks võinud juba tšarterlennu tellida 😉

Astangulaste teed läksid lahku Frankfurtis.

Meie lendasime edasi Stuttgarti, et sealt võtta autod ning sõita Gammertingenisse.

Raskuste kiuste- kõik poed olid kinni ja enamik söögikohti ka, leidsime koha kus keha kinnitada ning osta hommikusöögiks vajalik.

Nüüd naudime puhkehetke.

1 tööpäev

Kõik algas siis kui jõudsime oma külalismajast Mariabergi. Esmalt tegi Michael meile minituuri, kus nägime uhket kirikut ja kloostrimaja. Kloostrimajas oli igal korrustel mõni huvitav näitus.

Ja oligi aeg abikokkadel kööki ja puidupoistel töökotta suunduda.

Puidupoisid said esimese ülesande: Valmistada etteantud materjalist pudelikast. Juhendiks oli joonis, mille pealt hakkasime otsima mõõte. Töö tuli valmistada käsitöö tööriistadega, mille hulgas olid: Pliiats, tollipulk, jaapani saag ja tisleripingi all olevast sahtlist vajalikud tööriistad. Täna jõudsime detailid välja saagida ja homme loodame toote kokku panna.

Abikokad ütlesid päeva kommenteerides, et oli “väga raske”.

Kuna me saabusime nii hilja saime puhastada ja hakkida ainult maitserohelist ja 2 õpilast serveerisid 200le inimesele toitu. Leiutasime uue sõna portsionisatsioonid- inimesed sõid väga erinevalt. Serveerida tuli kas ainult 1 kotlet või nii palju toitu, nii et taldrikule hästi ära ei mahtunud.

Pealelõunal saime teada, et iga päev tuleb suurt kööki pesta ning tegimegi seda. Kui köök oli puhas valmistasime jalatalla kujulisi küpsiseid. Need ootavad nüüd külmkapis, et pühapäeval turul soojalt maha müüdud saada.

Lõuapaus.
Lõunapaus.

Vaba aeg peale tööd oli ÄGE ja LÕBUS. Ilusa ilma nautimiseks käisime bobirajal ja lõbutsesime nii, et sõitsime lausa rajalt välja. Kõik oleksid tahtnud seal terve päeva veeta aga otsustasime, et vaatame veel Sigmaringeni lossi.

Päeva raskeim osa- blogi kirjutamine, sai ka läbi ning aeg ennast homseteks seiklusteks välja puhata.

2 tööpäev

On nii, et igaüks räägib ja näitab vahetult seda, mis päevast enim meelde jäi või kõnetas.

ALARI: Täna sai käia lossi külastamas ja sooja ilma nautida.

JEGOR: Täna sain väga palju uusi asju näha ja avastada. Kõige rohkem mulle meeldis lossis olla ja pildistada.

TERJE: hommik oli tihedalt töine, pealelõunal loss 25 kraadises suveilmas koos kahuri ja konnadega 🙂

KAAREL: Täna mõnus oli päikseline ilm ja soe.

TAMMA: üks tore maja.

IMRE : osad oskavad inglise keelt, mis oli üllatav.

ANELLE: toredasti väsitav päev.

ANNA-LIIZA GRETTE: Täna sai suuri naerukrampe.

ELIISE: tööpäev oli väga väsitav, magasin lossi maha 🙁

MIKK: tööohutus oli lahe: ” Ära väga palju keera, muidu see masin tapab su ära.”

TEA: uusi tegevusi ja tuttavaid sõbralike inimesi on ikka hea kohata.

Vaatame, mis uus päev meile toob.

Maipüha

Plaan minna Tübingeni linna ja gondliga jõe peal sõita. SAIGI TEOKS 🙂

KAAREL: Täna oli meil huvitav ja lõbus veesõidu päev.

IMRE: käisime platsi kus oli vanad autod ja rongid.

MIKK: Väga pildirikas päev oli, kaaslased olid väga fotogeenilised.

JEGOR: Täna oli väga huvitav ja eriline päev, käisime palju ringi ja meeldis lossi kaugvaade. Meeldib hästi paljudes kohtades käia ringi ja uudistada.

ALARI: Täna oli huvitav päev. Käisime automuuseumis ja purskkaevu juures.

ELIISE: Täna oli väga tore päev kõik oli huvitav eriti purskkaevu juures.

ANELLE: Hästi tore paadisõit ja nägin akna peal sisalikku.

ANNA-LIIZA: Täna oli lõbus päev kuna käisime palju ringi ja saime erinevaid kogemusi nt: gondliga jõe peal sõida.

TERJE: Tübingen on selline Tartu mõõtu ülikoolilinn, mida läbib jõgi, kus ei kihuta mootorpaadid, vaid liuglevad gondlid! Äärmiselt armas mõte!

TARMO: Palju päikest ja kuhjaga elamusi.

Ava foto

TEA: Mulle meeldis, et veetsime peaaegu terve suvise päeva mööda väikest Saksa linna konnates. Õpilased märkasid hästi palju huvitavaid asju, detaile mida ma ise tähele ei pannud. See oli silmi avav.

ARMAND: Tübingen, linn mis jääb meelde värviliste majade ja lõputute treppidega. Istudes rahulikult kirikutrepil nägin ma ära kõik maailma moestiilid ja moeerinevused mis rikastavad üldist pilti 🙂 Ka autosõit oli elamus omaette, kallid õppijad otsustasid mulle autos tutvustada oma lemmiklaule 😉 Nüüd on mul lisaks kõikidele vigadele ka kuulmispuue.

3 tööpäev

8.10 astusime meie mugavast ja hubasest Noblesse Hause uksest välja, et olla 8.30 oma tööpostil.

Puidupoisid pidid täna loominguliselt mõtlema. Tegema graffiti stiilis kavandi, selle välja lõikama ja kandma tasakaalulauale. Mariabergil oli pakkuda nende kavand “BALANCE” aga seda ükski noormees kasutada ei tahtnud. Tahtsid isikupärast.

Otseülekanne tööpäeva.

Mikul on pretesioonid Mariabergi paksushöövelpingile- see on äärmiselt nüri.

Abikokad alustasid päeva ettevalmistustega salatibuffee jaoks. Portsioneerisid magustoite ja siis teenindasid söögiletis. Arusaamtuks jäi, miks peab pirni või muffini panema kaussi… Päev oli aeglane, tööd vähe. Saime koristada nii söögisaalis kui köögis.

Pealelõunal tegid noormehed abikokkadele väikese ringkäigu enda töökojas ja abikokad võtsid puidupoisid kaasa öko farmi külastama. Selle kohta oli kommnetaar: Väga haisev!

Nägime täna hommikul sündinud lambabeebit.

Peale tööd käisime Bärenhöhles e. Eesti keeles Karukoopas, kus nägime kivist välja uhutud sooladest tekkinud sambaid. Õpetajad ka ei teadnud kas need on stalaktiidid või stalagmiidid.

4 tööpäev

Hakkab tekkima rutiin: puidupoisid töökotta ja abikokad kööki.

Puidu eriala noormehed käsid ettevõtte külastusel. Thecuber on ettevõte, kus ehitatakse auto järelhaagiseid. Olime koos saksa õpilastega, nägime kuidas haagiseid tehakse nullist lõpuni. Milliseid materjale ja tööriistu kasutatakse. Haagise sisustus oli VÄGA ilus.

Kõige põnevam oli puuriterituspink.

Pärastlõuna oli vaba, mis oli tore- sai puhata, oli vaikne.

Abikokad tegid ettevalmistustöid. Puidupoistele ei saa hügieenireeglite tõttu kööki tutvustada. Seetõttu tegime tutvustava video.

Saksamaa kõrgeim mägi- Zugspitze

Pea 3 tundi sõitu. Läbi väikese Austria siilukese uuesti Saksmaale, et jõuda kõrge kõrge mäe otsa.

2962 meetrit üle merepinna

Teel sinna kuulis Armand ühel heal hetkel enda selja tagant: “VAU!!!!

Märgati auto aknast mägesid 🙂 PÄRIS mägesid. Peale tiirutamist ja keerutamist jõudsime kohale.

Gondliga mäe otsa sõit oli hingematvate vaadetega, tundus aeglane. Armand tegi ülekande.

Mäe otsas oli: KÜLM ILUS SUUREPÄRANE VÕIMAS HIRMUS

Mõned julgemad läksid veel mäe otsas oleva maja katusele kus kõrgus oli 3009 meetrit merepinnast. Oleks tahtnud Bondi mängida aga suuski polnud. ( Leia film, mis on seal filmitud 🙂 )

Vaatamata algsetele hirmudele oli kõigil tore väljasõit.

Friedrichshafen ja Constance järv

Käsime zeppelini muuseumis ja jalutasime mööda järve kallast. Nägime zeppelini ka päriselt lendamas. Käisime kõikuva vaatetorni otsas kust nägime Šveitsi mägede lumiseid tippe.

Ilm oli üliilus, soe.

Vaatamata kõikidele vaatamisväärsustele tekitasid enim elevust purskkaevud 😀

Burgenwelt Ehrenberg- sild maa ja taeva vahel

Isesõitva tõstukiga sai üles sõita. See oli selline lõõtsaga sõiduk, et kabiin koguaeg otse püsiks. Teekond oli mitmeosaline. Sõitsime kõigepealt tippu, kus olid väga vanad varemed. Meile meeldisid rauast draakonid, südame kujuline pink, kaunid vaated, tornid kuhu ronida, tunnelid kus ennast jahutada.

Sõitsime korrus alla poole ja läksime maa ja taeva vahele- rippsillale.

Sinna minnes läks üks õpetaja juba “kaduma”. Sillalt tuli kähku tagasi veel üks. Ainus julge läks õpilastega lõpuni – 406m ja tagasi. Kohe tagasi ei saanud aga tulla, sest jalad võdisesid. Pidi puhkama.

Silla peal oli nii KÕIKUV- nagu purjus 🙁

Liikudes alla vaadata ei saanud, kohe hakkas paha. Seistes oli võimalik alla vaadata. Päris huvitavad ja hirmsad olid fotod sellest kuidas silda ehitati.

Õpetajad olid julged ja sõid pontšikuid hapukapsaga 😀

5 tööpäev

Reisimine- külm ja kuum, teevad järjest ninasid tatiseks ja peadest õhupalle. Kes terve, see tööle!

KÖÖGIPLOKK

Abikokkasid ootasid reedel likku pandud läätsed ja kikerherned. Need peenestati “elevandi” abil ära. Lisati palju palju maitseaineid ja värskelt hakitud sibul.

Peakokk ise segas suures vannis kõik kokku ja hakkaski töö pihta.

Voolisime pallikesi- falafele.

FALAFEL on Lähis-Idast pärit taimne lihapall.

Vaata piltidelt palju me neid tegime 😉

Falafelide tegemisest said isegi kummikindad teise värvi. Karri on kõva värvi andja!

PUIDUPLOKK

Vesiloodide valmistamiseks pidime puidulõikepinkidel saematerjalist valmistama sobivad puhastoorikud.

Materjaliks kasutasime pöögipuust toormaterjali, mis Eestis ei kasva (ehk väärispuu).

Selle pildi alt-atribuut on tühi. Failinimi on 440414747_1890055301416980_6431081378954418572_n-768x1024.jpg

Õppisime ka CNC-käsifreespinki seadistama ja kasutama ning tegime esimesed proovi lõiked.

Jätkasime ka tasakaalulaudade katteviimistlemist.

6 tööpäev

ABIKOKAD KÖÖGIS:

Saime alustada päeva ettevalmitustöödega, kes lõikas sibulaid, kes tükeldas tomateid ning hapukurke salatisse.

Ühiselt saime hakkida ka peterselli- mitte kokanoaga vaid mezzalunaga, mis sarnaneb väga kiigele.

Pealelõunal hakkasime otsima oma Eesti toidu päeva jaoks koostisosi. Seda oli huvitav teha kuna võtsime Saksa köögi kokad appi, et leida oma toorained toitudele.

Väga tore ja huvitav koostöö oli köögi kokadega. Väga suur abi oli saksa keelde tõlgitud retseptidest.

Kui toorained olid kaalutud siis anti meil pirnide koorimist, selgus, et neist tehakse maitsvat pirnipüreed.

Päeva lõpetasime põrandapesuga, mida saime täitsa iseseisvalt teha kuna kõik kohalikud õpilased suunati nõudepesusse kus pesijad olid varem koju läinud.

PUIDUPLOKK

Alustasime loodipesade freesimist CNC-käsifreespingil. Kõik said kenasti hakkama. Eelmises päeval õpitust oli kasu.

Päeva lõpus, aitasime sakslastel freesida lattide otsad, mis läks lõbusalt, oli suhteliselt kerge töö meile. Õppisime kasutama uusi rakiseid. See tegi töö täpsemaks ja ohutumaks.

7 tööpäev

ABIKOKKADE SISSEKANNE:

Eesti toidu päev köögis. Valmistasime Mariabergi rahvale meie Eesti rahvustoite.

Mariabergi inimesed said proovida suitsulihaga hernesuppi, karaskit ning leivakreemi. (Päev varem olid õpetajad otsinud toiduaineid mida kohalikus köögis ei olnud: odrajahu karaski ja musta leiba leivasupi jaoks. Edutult. Tuli improviseerida.)

Põnev ja töökas päev oli. Saime lõpuks kasutada suuremaid seadmeid: kiirkeedu katelt ja hiigelsuurt vahustajaga saumikserit Robot Coupe.

Alguses tundus, et meie toit jääb kõik söömata.

Terje hakkas tegema lobitööd. Tema väikesest saksa keele oskusest oli toidu reklaamimisel palju kasu.

Lõpuks söödi kõik ära ja tegelikult sakslastele maitses meie toit hästi.

Mariabergi tähtsaimad kokad ja meie.

NB! kohalik ajaleht käis uudistamas ja me pidime lehte jõudma.

PUIDU OSAKOND:

Hommikul ootas meid ees uus töö- tegime nutitelefoni hoidiku.

Saime õpetajatelt paberist šabloonid ja märkisime materjali peale. Peale märkimist lõikasime lintsaega detailid välja. Siis puurisime puurpingiga augud, et saaks hoidiku keeled välja lõigata.

Edasi lihvisime pinnad lint lihviga siledaks, peale seda käsitsi kandid kumeraks. Kui see sai tehtud otsisime internetist pildi, mida arvuti programmiga hoidiku peale otsfreesiga otse materjali peale graveerida.

Õhtul, peale väikest puhkust läksime kõrval külla bowlingut mängima, et kontrollida kuidas selle spordialaga Saksmaal on. Rada oli libedam kui meil Eestis aga kuulid veeresid hästi- nii kurikatele pihta kui renni 🙂

Taevaminemispüha, kohalike suus isadepäev

Uskliku rahvana on see päev töölt vaba ja käiakse kirikus. Samas on see isadepäev, kus mehed võtavad traditsiooniliselt ette ühise jalutuskäigu looduses, kaasas kesvamärjuke mida turgutuseks tarbida.

Meil on vaba päeva puhul plaan minna Bodensee järve äärde. Jagunesime huvide järgi pooleks.

Looduse ja taimede huvilised sõitsid praamiga järve ainsale saarele. Mainau saart kutsutakse ka lillede saareks, sest seal on soojem kliima kui mujal ning hooajaliste lillede üleküllus ning juba sadu aastaid tagasi istutatud puud annavad hiigelsuure botaanikaaia mõõdu välja.

Saarel ei ole lubatud autod ega rattad ning lärmamine. Enamasti on murul käimine keelatud.

Külastasime liblikamaja, palmimaja orhideenäitust ning nautisime hiigelsuurte puude ilu, õitsvaid rododendroneid, tulbi ja nartsissi välju….

Õpetaja Tea mõtiskles pikalt äriidee üle, et kas Eestis ka töötaks?

3 EURi 5g võililleseemnete eest 🙂 Vt. kõrval olevat pilti.

Teine grupp suundus juba veidi tuttava Friedrichshafeni poole. Seekord selleks, et külastada TUNING WORLD BODENSEEd.

Seal nägime juba parklas hästi palju autosid. Autod olid tuunitud- uuendatud, võimsamad, ägedamad, kiiremad, lärmakamad.

Kõige ägedam autod oli Mustang GT, Skyline R34, lamborghini Avendator. Pensioni eas õpetajatele tekitas elevevust kui nad nägid Vaz 2101’te. Veetsime 4h seal ja sellestki jäi väheks. Nägime isegi lendavaid mootorrattureid.

8 tööpäev

Puidu noormehed käisid Mariabergis ja lõpetasid enda tööd ära.

Kõik tegid koos lõpupildi. Kurb oli, aeg läks liiga kiiresti. Kohalikud õpetajad lubasid vastuvisiidile tulla.

Abikokkadel oli hommikul kohalike koolimaja külastus. Kohalikus abikokkade õppeklassis tehti parasjagu mini burgereid. Õpetajatel jagus küsimusi tükiks ajaks.

Puiduklassis saime teha väikeseid karbikesi.

Siis sõitsime kiiresti kiiresti EUROPA PARKi.

Hiigelsuurde lõbustusparki sõit oli pikk, tagasi oli tee kuidagi kiirem.

Hiiglasuures lõbustuspargis meeldisid kõige rohkem Ameerika mäed ja veepark. Üldse ei meeldinud väga pikad järjekorrad. Iga atraktsiooni ees tuli oodata umbes 1h!!

Armand leidis oma sugulase.

Tagasi koju

Viimane päev Saksamaal algas külmkapi tühjaks söömisega- mis hästi ei õnnestunud. Loodame, et hotelli peremees leiab toidule tarvitust.

Järgnes pakkimise paanika ja tubade kontroll õpetajate poolt.

Puidupoiste tööd- tasakaalu lauad ei tahtnud ära mahtuda. Lõpuks kiletasime ühe kohvri välimise külje peale kõik lauad toidukilega kinni.

Tegime aja veetmiseks väikese peatuse Reutlingenis, vaatasime ringi turul ning Maarja kirikus.

Andsime enda truud rendiautod ära ja sealt algas häda ja viletsus.

Kes oli unustanud rahakoti, kes kõrvaklapid ära antud autosse… Siis pidime esimesest turvakontrollist tagasi minema kuna paljudel oli keelatud kaupa kaasas- joodavat. Esimesest terminalist saime uute aparaatide toel siiski kõigega läbi.

Seejärel võeti peaaegu kõigi kohvrid lindilt kõrvale. Kontrolliti vedelike ja narkootikume.

Saime aga alast väljuda, sest tõeliste eestlastena vastame eurolaulu nõuetele: me pole narkomaanid, me pole midagi teind…..

Oli ülimalt tegus reis.

Täname vastuvõtjaid ja oleme uhked, et planeeritud tegevused ning eesmärgid said täidetud 🙂

Sotsiaalse toimetuleku õppesuuna õpetajate sotsiaalne toimetulek Taanis

10.-15. märts 2024 Põhja-Jüütimaal

Taani saabumine tundus esialgu lihtne, kuid siiski saime tunda kohe kohanemisraskusi Kopenhaageni lennujaamas. Nimelt tühistati meie lend Aalborgi tehnilistel põhjustel ja järgnevad 7 tundi pidime tutvuma lennujaama erinevate võimalustega. Ega see just arvestades lennujaama suurust raske olnud ja see oli parim seltskond, kellega seda koos teha. Sihtkohta jõudsime rendiautoga alles peale keskööd.

Meie koduks osutus imeline kollane Fiskemandens Hus Lønstrupis suure mere ääres, mis on täis keraamikat, kunsti ja on ülimalt hygge. Hommikul ärkasime olles lummatud vaatest merele. Kohe saime enda nahal tunda, et kõige rohkem jagub Taanis tuult, sellega on kõik kohalikud kohanenud – puud, põõsad kasvavad peaaegu paralleelselt maaga ja inimestel on tuulekindlad riided.

Vittrup Fri Fagskole, kuhu külla läksime, on mõeldud noortele, kes vajavad enne tööle või kutsekooli minekut jõustamist. Õppijad saavad võimaluse olla igatpidi kaasatud ja leida oma tugevused ning selles osas oleme sarnased. Vittrupis on õppijaid hetkel 38, õpetajaid poole vähem. Keskus on tegutsenud aktiivselt alates 2017. aastast. Uued õppijad liituvad vabatahtlikkuse alusel jooksvalt läbi aasta. Siht on õpilünki tasandada ja omandada erinevaid igapäevaelu- ja tööoskusi. Igal õppijal on oma individuaalne õpitee ja oma individuaalne tunniplaan. Vastavalt sellele õpivad erinevatel ainekursustel koos erinevad noored, neil pole ühte kindlat õpperühma, õhkkond on vaba ja toetav. Vittrup Fri Fagskolel on õppijatele palju erinevaid tegevusi pakkuda, et nad saaksid tulevikuks hea stardipositsiooni. Majatuuril näidati meile puidutöökoda, metallitöökoda, kardi ja jalgratta parandustöökoda, kööki, õpilaskodu, sööklat, õppeklasse ja spordisaali. Toitlustuse valdkonna õpilased valmistavad toitu kogu kooliperele, puidutöö õppijad teevad tellimustöid kogukonnale ning vajalikku kooli jaoks, hetkel oli pooleli ronimisseina ehitus. Õppijad olid punapõsised ja õnnelikud.

Põnev oli jälgida uue perioodi tunniplaani koostamist. 3x õppeaastas saavad õppijad valida valikainete hulgast oma eelistused. Erinevaid valikained, mida Vittrupi keskuses pakutakse on palju, nt. taani keel või taani keel riigieksamiks ettevalmistumisega, matemaatika või matemaatika riigieksamiks ettevalmistumisega, matkamine, söögivalmistamine, e-sport, sulgpall, maastikurattasõit, taliujumine, kardisõit ja hooldus, fitness, inglise keel, tantsuline liikumine, lilleseade ja aiandus, maja- ja õue heakorratööd jne.

Õpilaskodus elab igaüks omaette toas ja erinevalt Astangust võib õpilaskodus soovi korral olla nädalavahetustel, jõulu- ja suvevaheajaks tuleb aga kindlasti koju minna. Lisaks oli koolil üks äge korter, kus õppijad saavad 14 päeva jooksul proovida iseseisvat elamist. See võimalus on väga populaarne ning ootenimekiri on pikk. Iseseisvamad 2. aasta õppijad elavad omaette koolist pisut eemal asuvas majas, kuid juhendaja hoiab aeg- ajalt neil ikka silma peal.

Söökla lõuna algas iga päev koduselt kõik koos laudadesse istudes ja köögi juhataja Vivi helistas kella ja tutvustas toitu. Laudkonnad käisid kordamööda endale toitu tõstmas. Sööklas oli telefoni kasutamine välistatud, toimus ühine slow food nautimine, lõuna lõpetuseks helistati samuti kellukest ja Vivi tuletas meelde, mis ootab sel pärastlõunal ees. Õhtul käisime koos võõrustajatega sotsiaalse ettevõttena loodud restoranis “Cafe Kox”.

Taani on suures ulatuses põllumajanduslik maa, palju kasvatatakse lihaveiseid, hobuseid ja haritakse maad. Väga soe ja maalähedane oli Nørre Vesterskov õppeasutuse külastus, mis koolitab intellektipuudega noori farmitöödes osalemiseks. Noored õpivad seal loomapidamist, põllupidamist, masinapargi hooldamist, puidutööd, toiduvalmistamist, enesehooldust kuni 3 aasta vältel. Kõik vajalikud tööd koolis tegid noored ise: remontisid hooneid, koristasid, kasvatasid ja valmistasid söögi jne. Juhendajate ülesanne oli õppijaid vaid eesmärgipäraselt juhendada ja toetada. Väga olulisel kohal oli seksuaalteemade õpetamine individuaalsel ja toetaval viisil.

Veel saime külastada FGU Vendsyssel Hjørringi, mis on kutsekool erivajadusega noortele. Noorte õppenõustaja tutvustas meile kooli võimalusi. Kutsekool pakkus kutseõppeks ettevalmistavat õpet, tööõppekursuseid ja kutseõpet. Kokanduse õppijad valmistavad kooliperele toidu, kaubanduse õppijad toimetavad müügisaalis ning käivad ühel päeval nädalas kohaliku kaubamaja erinevates osakondades tööl, lisaks saab selles koolis õppida puutööd, mehhaanikat, isikuhooldust, graafilist disaini, autondust ja sepatööd. Häid nippe, kuidas õppijate eluolu toetada oli mitmeid, näiteks sööklas said õppijad soovi korral istuda eraldatumas kohas; õppijate puhketuba “Palmiaia tee” oli nende endi poolt remonditud, dekoreeritud ja hubaseks muudetud; koolis oli kasutatud riiete ja asjade ruum tasuta võtmiseks, selle olid õppijad ise kujundanud; seintel olid inspireerivad mõtteterad ja ägedad kunstitööd, koridorides istuma kutsuvad pingid.

Neljapäeva õhtul pidasid oma koosolekut Vittrupis Lions klubi liikmed, kellele õppijad valmistasid tasu eest õhtusöögi ja kohvilaua. Suurepärasest õhtusöögist saime osa meiegi 🙂

Kogemuste saamine Taani kolleegide juures oli väga innustav ja inspireeriv. Meil tekkisid võõrustajatega väga soojad suhted, tundsime end koduselt ja lahkuminek tõi pisarad silma. Õnneks saame taanlasi Astangul võõrustada aprillikuus.

Lõpetuseks avaldame meie lugejate vaimse tervise heaks väikese galerii õpirändel nähtud loomadest, sest Liisbet tundis pildikogu vaadates nagu oleksime ka loomaaias käinud 🙂

Tööhõivekad Gureakis kogemusi vahetamas

Eelinfo ja sõit sinna

Tööhõive ja sotsiaaltöö talituse kolm liiget erinevatest rollidest (sotsiaaltöötaja, tööhõivespetsialist, talituse juht, rühmajuhendaja) osalesid Erasmus+ noortevaldkonna õpirändel Hispaanias – külastades Gureaki keskust Baskimaal. Hilissügisest valmistuti õpirändele minekuks ning ühtlasi kohtuti veebi vahendusel, et vastastikuseid ootusi, programmi ning päevakava paika panna.

Eesmärk oli vahetada kahe keskuse kogemusi toevajadusega inimeste tööle suundumise protsessides – alates õppesse vastu võtmisest kuni tööle asumiseni ning jätkutoeni.

3. märtsil alustasime oma rännet lennuga Tallinnast Münchenisse ning sealt edasi Bilbao lennujaama. Kohale jõudsime hilja õhtul ning sealt edasi sõitsime tunnike bussiga oma majutuskohta, mis asus 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel Gureaki keskusest.

Esmaspäev, 4. märts

Esimene hommik sai alguse Gureakis asuvas kohvikus, mille töötajad osalevad kõik Training programmis ja õpivad ühe aasta jooksul oskusi, et tulevikus teenindajana avatud tööturul kohvikus töötada.

Esimesel päeval saime üldise ülevaate Gureaki keskuse ajaloost, mis sai alguse juba 1975. aastal ning tegemist on MTÜ-ga. Tänaseks on Gureak kasvanud väga suureks ja seal töötab peaaegu 6000 inimest, nendest 83% on toevajadusega. Neist avatud tööturul töötab 1500. Gureakiga mitte seotud asutustes 200.

Päeva teises pooles andsime kõikidele järgnevate päevade jooksul meiega kokku puutuvatele töötajatele ülevaate Astangu keskusest ja erinevatest teenustest ning eesmärkidest. Seejärel suundusime ringkäigule ühte kaitstud töö töötuppa, kus töötajad koostasid autode tulede komponente. Kaitstud töös töötavad kõik kliendid 8-st 17-ni. Miinimumtöötasu Hispaanias on 1134 eurot.

Meid viidi ka õhtusöögile, et saaksime kohalikku toitu nautida. Algselt oli see planeeritud 20-ks, kuid mõistes, et me võib-olla selleks ajaks oma ajaarvestust pidi liiga näljased, otsiti meie jaoks kohta, mis esmaspäeva õhtul nii vara avatud oleks. Leitigi koht, mis kell 19 oma köögi avas. Sellest hetkest alates armusime me muu kohaliku söögi kõrval pinchodesse.

Õhtul saime teada, et meie lend tagasi on Lufthansa streigi tõttu tühistatud.

Teisipäev, 5. märts

Teine päev möödus märksõna „vastuvõtt“ all. Nõustamistiimi liikmed tutvustasid meile Gureaki vastuvõtu protsessi. Seejärel toimus arutelu Astangu ja Gureaki protsessidest. Suurim erinevus seisneb selles, et Gureaki kandideeritakse tööle (kuna Gureak on väga tuntud ettevõte regioonis, kes pakub tööd erivajadustega inimestele). Seetõttu on kandideerijatel olemas töösoov ja valmisolek. Samuti on kandideerijad üldiselt täisealised. Ühiselt tõdesime seda, et alaealised ei ole küpsed avatud tööturul osalema. Gureaki kandideerimisel on oluline omada tõendit diagnoosi osas, see peab olemas olema. Samuti annab kandideerija Gureakile loa enda terviseandmete töötlemiseks ja jagamiseks teiste asutustega. Avaldustega tegeleb nõustamistiim (6 liiget). Avaldusi saabub Gureaki päevas 5-10. Nõustaja lepib sooviavalduse esitajaga kokku vestluse aja. Vestluse käigus selgitatakse välja kandideerija töösoovid, varasemad kogemused, toevajadus, haridus, oskused ja võimed. Kui need vestluse käigus ei selgu, siis suunab nõustaja kliendi edasi grupihindamisele. Grupihindamine toimub neljastes gruppides ja orienteeruvalt 4 tundi. Täiendaval hindamisel on esimeseks osaks enesetutvustus, mille käigus on võimalik hinnata kliendi suhtlemisoskusi. Teises tööosas antakse klientidele tööülesanne, mis tuleb täita tiimina. Kolmas osa on rollimäng (üks inimene saab teenindaja osa, teine kliendi osa).

Nõustamistiimil toimuvad regulaarsed koosolekud 2 korda nädalas, minimaalselt 2 tundi korraga. Koosolekud erinevad Astangu keskuse tööhõivespetsialistide omadest sellega, et nende koosolekute põhifookus on peamiselt Gureakis pakutavate vabade ametikohtade täitmine. NB. Näiteks tol hetkel oli neil vaja õigeaegselt töötajad leida 80 vabale ametikohale. Nende stress ajalise surve osas on justkui vastupidine meile. Neil on olemas vabad ametikohad, kuhu leiavad sobivad vasted nende kaardistatud inimeste näol (võivad parasjagu töötada ka mõnel teisel Gureaki ametikohal, kuid saavad võimaluse teha midagi uut). Vasteid aitab leida ka nende andmebaas. Astangu keskuses on meil esmalt tööd vajavad toevajadusega inimesed, kellele hakkame töökohti otsima.

Kolmapäev, 6. märts

Vahetasime kogemusi töökohapõhise õppimise protsessis. Pärast hindamisprotsessi liiguvad kõik kliendid treeningprogrammi. Treening toimub töökohapõhise õppena Gureaki keskuses. Selle käigus arendatakse tööoskusi, kiirust, töödistsipliini. Maht 200-300 tundi, 8-stes gruppides. Lõppeb eksamiga. Programmi vältel kliendid töötasu ei saa, programmi rahastab töötukassa. Pärast 3-kuulist treeningprogrammi kohtub klient taas oma nõustajaga, et planeerida edasisi samme. Edasiliikumiseks on kolm varianti:

  1. Supported employment – töötamine Gureakis töölepingu alusel, saades vajaduspõhist tuge.
  2. Occupational service – meie mõistes kaitstud töö. Jätkutreening tööturuks ettevalmistamiseks. Variant on jääda ka alatiseks sellesse etappi.
  3. Ordinary market – liikumine avatud tööturu positsioonile.

Töökeskkond on sama nii kaitstud tööl kui juba Gureaki jaoks töölepingu alusel töötamisel – siis näevad õppijad oma eesmärke, kuhu nad saaksid liikuda. Erinevus on tööülesannetes – need on valitud vastavalt kliendi võimekusele.

Üks variant on Gureakis ka dual-training. Programmides osaleb kokku u 130 inimest, programmi kestus on 1-3 aastat. Üks juhendaja 6-7 inimese kohta ning võimalus saada ametlik tunnistus. Osaleja on motiveeritud, kuna saab selle eest töötasu. Pärast 3 aastat on võimalik endale saada tähtajatu tööleping. Seda rahastab ESF – tasudes juhendaja palgast 40%, ülejäänud maksab Gureak oma eelarvest. Nende sõnul tulevad kulude-tuludega 0.

Kutseõpe Gureakis on 100% Baskimaa rahastatud, selleks on neil ka eraldi õppehoone, uus osa avati alles möödunud sügisel. Hetkel õpib seal 69 õppijat. Kokku 6 õpperühma. Meile korraldati ka vestlusring õppijatega, kus nad oma õpiteed- ja kogemusi tutvustasid. Analoogselt meie keskusega, näevad nad, et õppetöös võiks noor osaleda võimalikult kaua, et sotsiaalselt küpseda ning tööturuks ette valmistuda. Nende soovitused on sellised, et Gureakis alustataks täisealisena. Gureakis on erialade õpe pikendatud – mujal koolis saaks erialatunnistuse kätte kahe aastaga, seal kolmega, mis annab noorele samuti lisanduvat küpsemisaega. Õppetöö osa on praktika, mida on kokku 260 tundi – selleks perioodiks värvatakse iga-aastaselt ajutiselt juurde 14 juhendajat, kes saavad 3 nädala jooksul noortele püsivalt toeks olla. Gureak leiab värvatavad peamiselt ülikoolide kaudu – tihti on nad ka Gureakis praktikal käinud (nt eripedagoogika tudengid jne). Gureak väärtustab väga ülikoolide praktikante, kuna neist võivad saada nende tulevased töötajad, kes aitavad toevajadusega inimesi tööturule. Praeguse hetkeni on kutseõppe lõpetanud 2 õpperühma, seega üsna uus osa Gureakis.

Training päeval oli meil võimalus õppijatega kohtuda ja nende tegemistele pilk peale heita. Siin pildil poseerime Gureaki kaubanduse eriala õpi keskkonnas, kus neil on üles seatud väike pood, kus nad õpivad kaupa tundma ja välja panema.
Vahepeal jõudsime ka San Sebastiani vanalinna uudistada.

Neljapäev, 7. märts

Viimasel sisupäeval kohtusime tiimiga, kes tegeleb avatud tööturule minevate inimestega. Meeskonnas on kokku 9 liiget. Nelja ülesanne on suhelda ettevõtetega (jobseekers) ja ülejäänud vastutavad esimesel päeval toetamise eest, analüüsi eest ja profiili koostamise eest (job coaches). Tööhõivetiim töötab toetatud töölerakendamise metoodikale põhinedes nagu Astangu keskuseski.

Tööandjatega kontakti loomine on mõnevõrra lihtsam kui Eestis tänu sisse seatud kvoodile – igas vähemalt 50 liikmega ettevõttes peab töötama iga 50 töötaja kohta üks toevajadusega töötaja. Kui kvoot ei täitu, tuleb tasuda trahv. Kvoodi mõjul pöördutakse ka ise Gureaki poole, et tuge saada ja värvata endale sobiv toevajadusega meeskonnaliige.

Tööd ettevõtetega alustavad jobseekerid. Nemad teevad ettevõttega esimese kontakti, tutvustavad Gureaki ja töötajaid, keda neil ettevõttele töötajateks pakkuda oleks. Kontakte tööandjatega lihtsustab ka Gureaki hea maine ja tuntus regioonis. Gureaki tööhõivetiimil on kasutusel eraettevõtte poolt pakutav andmebaas SalesForce, kuhu märgitakse ettevõtte poole pöördumised ning seotud toevajadusega inimesed. Andmebaasi abil saab tööhõivespetsialist infot, kas ja kes ning millal ning millise resultaadiga on ettevõtte poole pöördunud; kas keegi seal juba töötab jne. Enda tööriistadena ettevõtete poole pöördudes kasutavad ka LinkedIn keskkonda.

Kui kontakt tööandjaga on tehtud ja sobilik koostöö pinnas loodud, siis annab jobseeker ettevõtte info üle job coachile, kes samuti kohtub ettevõttega, analüüsib töökohti. Analüüsi tulemusena valmib raport koos konkreetsete töövõimalustega. Need tööpakkumised liiguvad edasi Training tiimile, kes siis valivad vabadele töökohtadele sobilikud 2-3 kandidaati. Ettevõte saab teha lõpliku otsuse läbi intervjuu või muu meetodi. Kui vabale töökohale on leitud töötaja, siis job coach toetab töötajat tööülesannete õppimisel ja kohanemisel nii kaua kui see on vajalik.

Mõned näited ettevõtetest, kellega koostööd teevad – nt Zara. Viimasel on olemas Frida programm, mis korporatsioonisiseselt on keskendunud erisuste toetamisele ja seisavad selle eest, et ka erivajadustega inimestel oleks võimalus töötada avatud tööturul.

Uurisime ka kliendimahtude ning riiklike normide kohta, saime infot, et kohalik töötukassa eeldab neilt, et Gureak looks aasta jooksul kontakti 170 uue ettevõttega, selle täitmine pidi olema päris keeruline. Reaalsus on see, et umbes 5 uut ettevõtet iga kuu.

Mis meid selle päeva juures enim inspireeris, oli valdkondlik spetsialiseerumine kindlatele töölõikudele. Milline võlu tundus asjaolul, et üks inimene on ettevõtetega suhtluse peal ning sai selles vallas aina tugevmaks ja teadlikumaks. Samaväärselt meie imetlusele imestasid Gureaki tööhõivetöötajad, kuidas meie oleme lahendanud toetuse selliselt, et üks spetsialist on nii tööeluks ettevalmistaja, ettevõttega kontakti looja kui ka tööharjutusel, tööle suundumisel toevajadusega inimese ja seotud ettevõtte igakülgne toetaja.

Töökoosolekuid peavad jobseekersid iga nädal ja 1 x kuus teevad seda jobcoachid. Kõik 9 meeskonnaliiget kohtuvad 1 x kahe kuu tagant. Oma juhti kohtavad nad seega harva, kuid nad teavad, et neid usaldatakse ning neil on vabadus võrdlemisi enda äranägemise alusel oma tööd juhtida. Töötukassa rahastab igat sõlmitud töölepingut ja järeltuge. Töötuse arv Eestis jaanuari seisuga on 8.3% ning Hispaanias nende andmetel 11.7%, konkreetselt Baskimaa regioonis 6,5%.

Raskused töölistamisel olid meil ikkagi väga sarnased – töökoha sageli leiame, kuid selleks, et inimene pikemaajaliselt seal ka püsiks, on vaja palju vaeva näha ja tugimeetmeid selleks, et nö reele tagasi aidata. Tööandjate valmisolek võtta enda meeskonda toevajadusega inimene kasvab ajas, kuid aeglases tempos.

Siin on pildil on meiega väga lahe Gureaki tööhõivetiim.

Päeva ja kogu õpirände lõpuks viidi meid spaa- ja heaolukeskusesse La Perla, kus saime suhelda toevajadusega noortega, kes seal töötavad.

Meil oli veel veidi aega enne pakkimist ning uude majutuskohta minekut ja meile soovitati ikkagi turistiosa ka läbi teha ning funikulööriga mäkke sõita ning ülevalt avanevat vaadet nautida, mida ka rõõmuga tegime.

Selle järel veel viimane jalutuskäik rannal, õhtusöök hotelli ümbruses, pakkimine ning kiired jalad, et püüda viimane, kella 22-ne buss Bilbaosse.

Tagasitee

Seoses meie tühistatud lennuga, olid meil põnevad päevad, et leida uus viis koju saamiseks. Lennufirma pakkus küll, et leiab meile alternatiivi, kuid kõnejärjekorras oli üle 800 inimese ning otsustasime ise tagasilennu leida. Lõpuks leidsime variandi Bilbao-Madrid-Helsinki-Tallinn, mis tähendas meile päev varem tagasilendu ning uut majutuskohta. Neljapäeva hilisõhtul sõitsime Bilbao lennujaama kõrval asuvasse hotelli, kus veetsime mõned unetunnid ning varahommikul saime lennujaama ning reede õhtul kell 20 olimegi Tallinnas. Tundsime, et õpiränne oli mõtteid avardav, seltskond väga meeldiv – koostöö sujus ning pikad ootetunnid lennujaamas möödusid muljetades ja kiirelt.

Page 1 of 14