Saime teada, et meid valiti KUVA projektist välispraktikale Taani Vittrupi kutsekooli. Meie seltskonda kuulusid Maarius, Kristi, Timo, Guldar, Daniel ja Jegor. Kaasas olid meie saatjad ehk ideaalne trio: Anastasia ehk tantsiv ingel, Kristiina ehk drifting shopaholic ja Hele-Riin ehk tagurpidi rippuv lill. Saatjate hüüdnimed kuidagi tekkisid, ei teagi täpselt kuidas!
Lennule eelnevalt päeval ööbis osa meist Astangu õpilaskodus, kuna muidu oleks olnud oht lennust maha jääda. Äratus tuli panna juba kell 3 öösel, sest kell 4.00 pidime juba teele asuma. Paljud ei suutnud elevuse tõttu korralikult magadagi (näha alloleval pildil). Timo ja Guldari jaoks oli see elu esimene välisreis ning olime kõik väga põnevil.
Lennureis möödus hästi ja jõudsime edukalt Taani. Vahemaandumisel Kopenhaagenis vajusid meil suud lahti, kui nägime oma silmaga päris 7-Elevenit. Vahetasime eurod Taani kroonideks, 50 euro eest saime 372 Taani krooni. Järgmine peatus oligi Aalborgi lennujaam, kust rentisime mikrobussi ja suundusime kaubanduskeskusesse shoppingule. Ja oh näe imet, keskuses oli Starbucks, mida loomulikult osa meist kohe külastas.
Kui lõpuks majutuskohta jõudsime, olime hämmingus, kui suur villa meid ees ootas. Villas oli soe bassein, piljard, lauajalgpall, lauatennis ning igaühel oma tuba- mega!!!
Esimeseks õhtusöögiks valmistasime koos spagette punase katsmega. Õhtu jooksul avastasime aga õudusega, et majas ei olnud voodipesu ega rätikuid. Meie shopaholik Kristiina pakkus välja, et läheme Ikeasse voodipesu ostma, kuid ingel Anastasia ütles rahulikult, et ootame ära – kindlasti juhtub ime. Ja ime tõesti juhtuski! Õhtuks toodi meile pooled voodilinad ja tundus, et võib minna voodipesude pärast kismaks, aga ei – kõike lahenes sõbralikult.
Esimene praktikapäev Vittrupis
Meie esimene praktikapäev Taanis algas üsna põnevalt, sest läksime külastama Vittrup Fri Fagskole kooli. Juba esimesest hetkest oli selge, et see ei ole päris tavaline kool. Kõik tundus kuidagi vabam, loomingulisem ja ausalt öeldes ka natuke segadusttekitav (heas mõttes 😄).
Meile tehti koolis ringkäik ja saime piiluda erinevatesse ruumidesse. Iga tuba oli oma nägu, mõni tundus nagu kunstistuudio, teine nagu töötuba ja kolmas… no natuke nagu koht, kus ideed sünnivad ja samas ka kaovad. Igatahes oli väga huvitav näha, kuidas seal õppimine käib.
Päeva üks tähtsamaid hetki oli meie esimene tund õpetaja Stigiga.
Stig tundus kohe selline õpetaja, kes ei lase lihtsalt niisama istuda ja kuulata ja see ka tõestas ennast üsna kiiresti. Kõigepealt tutvustas tema ennast ja siis pidime meie ennast tutvustama. Väike närv oli sees, aga saime hakkama.
Ja siis tuli see legendaarne ülesanne… 18 liigutusega töö. Jah, sa lugesid õigesti. Me pidime pappist meisterdama midagi, millel on 18 liigutust. Ausalt, alguses ei saanud keegi täpselt aru, mida see tähendab, tekkis mõte, kas see liigub ise? Kas meie liigutame seda? kas see on mingi salajane test meie kannatlikkusele? 😄 Aga lõpuks hakkasid ideed jooksma ja töö läks käima.
Pärast suurt meisterdamist läksime sööklasse sööma. Toit oli täitsa hea ja peale seda tuli eriti mõnus osa ehk vahetund. Me mängisime pinksi, naersime ja lihtsalt puhkasime. Täitsa mõnus vaheldus pärast seda “18 liigutuse ajuvõimlemist”. Siis läksime tagasi tundi ja Stig näitas meile oma lemmiktuba kogu koolis.
Päeva lõpetuseks istusime autosse ja sõitsime tagasi oma külla. Pea oli uusi muljeid täis ja tunne oli selline, et see reis tuleb kindlasti väga äge.
Kui esimene päev juba selline oli, siis mis veel edasi saab? 😄
Kolmas päev Taanis ning teine praktikapäev
Meie Erasmus+ õpirände teine päev Vittrup School-is algas rahulikult, ärkasime, sõime hommikuks putru ja suundusime kooli. Ees ootas terve päev Game Disaini tunde, kus programmeerisime ja katsetasime erinevaid lahendusi, kasutades programmi Unity.
Proovisime ka Scratch-i, kuid kahjuks ei läinud kõik plaanipäraselt, sest server ei töötanud ning osa meie tehtud tööst läks kaduma. See oli küll pettumust valmistav, kuid samas õpetlik kogemus. Kõige rohkem meeldis meile 3D disaini loomine, sest oli väga põnev kohe oma töö tulemust näha. Inglise keel oli kohati keeruline, kuid see ei takistanud meil õppimist nautimast ning päeva lõpuks saime siiski oma mängu valmis – vaenlane ajas kuubikut taga, mis tundus meie jaoks suur saavutus.
Samal ajal kui meie tegelesime programmeerimisega, olid meie õpetajad ehk “inglid” ametis hoopis teistsuguse ülesandega – nad sorteerisid koolis second hand riideid, mis oli nendele üsna iseloomulik tegevus.
Päeva keskel nautisime kooli lõunasööki, mis oli tõeliselt maitsev ja mitmekesine ning andis energiat edasiseks.
Pärast koolipäeva istusime autosse ja sõitsime randa, kus roolis oli üks meie õpetajatest. Tee viis meid väikesesse ja väga armsasse Taani linna, mis oli täis kunstigaleriisid ja hubast atmosfääri.
Käisime poes, sõime jäätist ning külastasime ka kohalikku kirikut ja surnuaeda, kus parajasti tehti koristustöid.
Seejärel jalutasime randa ning osa meist võttis ette lausa kuuekilomeetrise jalutuskäigu mööda rannikut kuni liivamägede vahel asuva majakani.
Vaated olid imeilusad ja kogu see kogemus väga meeldejääv.
Õhtu lõpetasime ikka lõbusalt!
Korraldasime basseinipeo ja käisime saunas, mis oli ideaalne viis päeva lõpetamiseks.
Hiljem sõime koos, kirjutasime blogi ning jagasime naljakaid lugusid.
Kolmas praktikapäev
Kolmapäeva hommik möödus tavapäraselt. Kooli jõudes ootas meid ees puutöö tund. Seal saime igaüks teha endale ise mini-rannatooli. Kõik olid ootamatult kiired ja toolid valmisid üks-kaks-kolm.
Ühel toolil esines mõni mõõtmisviga, kuid see sai õpetaja abiga kõrvaldatud ja see õppija saigi endale täiesti omanäolise tooli.
Tunnis osalesid ka selle kooli kaks õpilast, kes olid meile suureks abiks ning jagasid oma kogemust. Kõik said oma toolid valmis ja need lubati meile postiga Astangule järgi saata. Kuna olime nii kiired, saime juba lõunast vabaks.
Pealelõunat võtsime sihiks Hjorringu linna, kus soovisime leida mõne mõnusa kohviku, kuhu maha istuda ja jäätist nautida. Kohale jõudes läks aga nii nagu alati ja sattusime shopingu lainele ning kõndisime mööda peatänavat ja sealseid väikseid poekesi. Ka oma kohvikusoovi saime rahuldatud kaubanduskeskuses, kus sõime maitsvaid kaneelisaiakesi ja jäätist. Muidugi oli vaja käia ka jälle toidupoes ja kuna kõik olid suhteliselt väsinud, tulime tagasi koju. Kodus pidasime kõik vaikset tundi, ainult Maarius ei suutnud paigal püsida ning läks “väikesele” jalutuskäigule, mis kestis lõpuks üle kahe tunni.
Ka mõned teised otsustasid hiljem mere äärde minna ning kaks fotograafiahuvilist pidid end külme tuule käes korralikult ära külmetama, et täiuslikku klõpsu saada. Teised nautisid samal ajal kodus sooja basseini.
Õhtul kogunesid veel viimased vaprad muusikamängu Hitster mängima. Sealsed muusikahitid panid nii mõnegi meie seltskonnast korralikult tantsu vihtuma ja kaasa laulma. Need, keda rütm kätte ei saanud, jälgisid neid skepsise ja hämmeldusega. Peale suurt laulu- ja tantsupidu hakkasid kõik magama sättima, kuid veel enne uinumist, otsustas Timo meile korraldata ühe korraliku stand-up show, mis oli nii naljakas, et me kõik saime veel enne und ühe mõnusa naeruteraapia.
Praktika neljas päev
Neljapäeva hommik algas hoopiski tantsupeoga. Kaks õpetajat leidsid endas üles tantsulõvi ning nakatasid oma energiaga ka teisi. Ning kui peale läks Queen, liitus ka Kristi diskoga. Mõni õppija küll leidis, et õpetajaid tantsimas vaadata oli veidi piinlik, kuid me usume, et seesmiselt tantsisid kõik kaasa.
Kooli jõudes kohtusime kokanduse õpetajaga nimega Vivi.
Tema juhendamisel hakkasime valmistama grillsaiu läätse, sibula ja juustu täidisega. Paljud meie hulgast ei olnud varem läätsesid söönud ega nendest toitu valmistanud, seega oli see huvitav väljakutse.
Valmistamise käigus sai mõni pott ära kõrvetatud, nii mõnigi nääklemine oma paarilisega maha peetud ning palju pisaraid valatud (sibula pärast).
Tulemus aga maitses kaheksale inimesele üheksast. Ainult üks õppija arvas, et see tegemist oli ühe üsna kahtlase toiduga. Teised aga sõid ja kiitsid. Õpetaja Vivilt saime taaskord tunnustust, et oleme väga nobedad ega soovinud isegi pause teha.
Meie viimasel Vittrupis toimunud välispraktika päeva lõpus tegime vahva ühise pildi!
Lõunasöögi lauas jätsime Fri Fagskule ning sealsete toredate õpetajatega hüvasti ning asusime teele Taani kõige põhjapoolseima tipu poole.
Seal kohtuvad omavahel Läänemeri ja Põhjameri ja seega kui hoolega vaatad, näed, kuidas ühed lained tulevad randa üheltpoolt ja teised lained teiselt poolt. Aga enne kui mööda liivaranda jalutuskäigu ette võtsime, pidime muidugi tegema tiiru sealses suveniiripoes ja veidikene taas shoppama. Jalutuskäik mööda randa täitis meie jalanõud liiva ning kõrvad tuulega, kuid vaatepilt oli kaunis. Tippu jõudes leidsime liival päevitava hüljese.
Korraks olime kõik mures, et äkki ta on viga saanud ning soovisime talle juba appi tõtata, kuid üks kohalik seletas meile, et ta lihtsalt päevitab ja neid on seal sageli näha.
Peale jalutuskäiku rannal, olid kõigil kõhud tühjad ning me leidsime lähedalasuvas linnas mõnusa pubi, kus sõime burgereid ja pizzasid. Peale seda oli suur soov ka jäätisejahile minna, kuid pubist väljudes avastasime, et kõik ümberkaudset poekesed ja kohvikud on end juba sulgenud. Seega jäi jäätis seekord söömata. Siis asusime tagasiteele.
Õhtul vaatasime telekast muusikavideoid, rääkisime juttu, mõned käisid ujumas ja mängisid piljardit.
Õhtu lõpetasime ühise mänguga, kus igaüks sai endale kuulsa inimese või tegelase ning pidi küsimuste põhjal ära arvama, kes ta on. Kõige suuremaks pähkliks osutus õpetaja Kristiinale ära arvata, et ta on Joosep Toots. Siis oli jälle uneaeg, et end meie viimaseks päevaks välja puhata.
Last but not least ehk viimane päev Vittrupis
Algas viimane päev ja Timo tõusis viimasena. Sõime hommikul putru ja võileibu. Taani õpetaja tuli meie järgi ja viis meid teise Taani kooli.
Seal tutvustati meile kuidas õppijad õpivad seal. Varem selles majas oli hotell. Pärast seda läksime teise kohta kus meile tutvustati puu ja metallikoda.
Siis sõimegi lõunat ja sõitsime okeanaariumisse. Okeanaariumis nägime haikalu ja erinevaid ookeani elukaid. Hülged olid maailma armsamad torpeedod.
Maarius viis meid kõiki Titaaniku pardu, kus saime tunda tuult ja tormi.
Meil vedas ja nägime ka kuidas hülgeid toideti.
Peale okeanaariumit käisime mänguväljakul ja jalutasime linnas. Linnas ostsime ja sõime jäätist. Käisime Guldarile magnetit ostmas. Guldar tegi hea diili. Kirjutame seda blogi autost kodu poole.
Õhtust me teile mitte midagi ei kirjuta, sest meil tuleb lahkumispidu!
Ja veel üks äge majaka pilt, mis asus Løkkenis. See majakas asus keset liivaluiteid ja räägitakse, et aastaid mattis liiv seda majakat ning 2019 tõsteti majakas rannast eemale! Kihvt külastus oli!
Loomulikult jätsime ka Astangust jälje maha!
Igatahes, meil oli äge välispraktika ja soovitame kõikidel osaleda välispraktikatel, kuna see on nii õpetlik kui ka lõbus!
