Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õpiränded

Õpiränded toimuvad Euroopa Liidu programmi Erasmus+ toel.

Õpiränne Hispaaniasse, Rey Ardid, Zaragoza 2026

By

On 06.03.2026

In 2026 Hispaania, Fundación Rey Ardid, Uncategorized

  1. Päev – reisimine

09-15.veebruar külastasid eripedagoog Liisbet Tern, psühholoog Tatjana Neborjakina ning loovterapeudid Kadi Arula ja Katrin Tomberg-Tohter Hispaaniat. Eesmärgiks oli tutvuda Zaragozas asuva asutusega Rey Ardid.

Esimene päev ehk seiklusrikas reisipäev. Kõik kulges läbi hilinemiste. Alustades väljalennuga Tallinnast. Stressi tase tõusis. Väikesed arvutused, mis näitasid, et jätkulennule Riiast ei jõua. Lootus, et Riias meid ikkagi AirBaltic ootab väljalennuga. Ikkagi ju sama lennufirma. Hoolitsetagu meie eest. Õnneks selgus, et Riias lennud kõik hilinevad…külma tõttu. Abistavate lennujaama töötajate juhendamisel suundusime õige värava poole. Lend Barcelonasse kulges mõnusalt. 

Hispaania rongiliiklus muidugi oli jälle omaette katsumus (milliselt perroonilt ja kas ikka õigel ajal?). Rongide sõiduplaan ei kehtinud ja väljumiste kohta said infot tabloolt või rongijaama töötajatelt. Probleemi põhjuseks lähiminevikus toimunud ränk rongiõnnetus, mille järgselt vähendati rongide lubatud kiirust. Sõit iseenesest mugav, kiire ja korralik.

 Päeva positiivsed üllatused ootasid meid vihmases Zaragozas. Lõbus ja südamlik Jesus (majutuse omanik) ootas meid autoga jaamas. Tutvustas linna sõidu pealt ja kui korterisse jõudsime, oli vaimustus suur. Eriti peale neid vintsutusi transpordiga. Imeline mugav korter ja inspireeriv sisustus ning loomulikult väike vastuvõtu lauake hea ja paremaga. Väike jalutuskäik linna, tutvumine toidukauplustega ning esimese päeva lõpuks õhtune koosolek ette valmistamaks järgmist päeva Rey Ardidis.

  1. Päev – õppekeskuse ja rehabilitatsioonikeskuse külastus

PCIS (training programmes for young people)

Ennelõunal oli planeeritud külastada noorte õppekeskust (training programmes for young people). Rey Ardidi Sihtasutuses Zaragozas pakutakse E2O programmide raames neile, kel on jäänud kohustuslik kooliprogramm läbimata ja pooleli, täiendkoolitust. E2O kursus „Ole tulevikuks valmis“ on loodud eesmärgiga toetada noori emotsionaalsete ja sotsiaalsete oskuste arendamisel, mis on nende isikliku heaolu ning haridusliku ja tööalase tuleviku jaoks üliolulised. Koolitused on mõeldud noortele vanuses 16-21. Koolitusel osalemise eelduseks on puude olemasolu ning  Rey Ardidis osalevad koolitusel psüühikahäirega noored (skisofreenia, bipolaarne häire jms). Zaragozas pakutakse õpet kolmel erialal: tööstusliku pesumaja töötaja, puukooli  ja aianduskeskuse töötaja ning digitaliseerija.  

Koolitus keskendub vaimse tervise edendamisele, enesehinnangu, motivatsiooni ja enesekindluse tugevdamisele, et noored oleksid valmis uute isiklike ja tööalaste väljakutsetega silmitsi seisma. Tegevused rühmapõhised.

Kursused on kaheaastased ja selle aja jooksul omandavad osalejad 1. taseme kutsekvalifikatsioonile vastavad oskused. Lubatud on läbida kõik kolm kursust. Üleminek ühelt kursuselt teisele võimaldatakse juba esimese õppeaasta lõpul. Paljud õppijatest pidid seda võimalust kasutama, sest keeruline on kohe see õige valik teha.

Õppenädala jooksul kahel päeval omandatakse teoreetilisi oskusi ning kolmel päeval on praktiline töö/tööharjutus sotsiaalettevõttes. Lisaks erialastele teadmistele on olulised teoreetilised baasteadmised nagu hispaania keel,ajalugu, matemaatika, inglise keel, sotsiaalained, ühiskonnaõpetus, loodusteadused, algteadmised ettevõtlusest. Eksameid ei tehta. Maksimum 8 õpilast rühmas. Tundides kasutatakse palju projektõpet, klassikalist õpet väga vähe. Tundides rakendatakse ka lugemispause õpilastele: 30-minutiline lugemine klassis õpetaja poolt valitud raamatust. Raamat valitakse vastavalt õppija huvidele.

AI kasutamine PCIS (training programmes for young people). Õpetaja teeb presentatsioone, kas Canvas või PowerPoint-is. Enamus õpetajatest on alles  AI alustaja tasemel. Õpilased ei tohi kasutada AI-d koolitöödes. Digitaliseerimise õpetaja on kasutanud presentatsioonide tegemiseks GAMMA-t.

Praktiliste tundide läbiviimiseks on väga head tingimused Zaragozas paiknevad pesumajas (sotsiaalne ettevõte, mis kuulub Rey Ardidi Sihtasutusele) ning suures aiandis (aianduse eriala praktiseerimiseks), mis paikneb Zaragoza naaberlinnas.

Teise õppeaasta lõpus on soovitav sooritada praktika avatud tööturul, kui õpetajate ja juhendajate sõnul on keeruline leida praktikakohti erasektoris, kuigi Hispaanias on nõue, et igas ettevõttes peab 2% töötajatest olema erivajadusega. Noored ei vali praktikakohta ise, juhendaja otsustab (sotsiaalsete ettevõtete seast). 

Pealelõunal külastasime nn päevakeskust CRAP (Day Centre) (plaani kohaselt day center) ja päevakeskusega samas majas paiknevat vaimse tervise keskust. 

Päevakeskuses osutatakse meie mõiste kohaselt rehabilitatsiooniteenust. Õhtupoolikutel erinevad huvitegevused gruppidele (social groups). 

Terapeutidena töötavad keskuses 3 psühholoogi, 2 sotsiaaltöötajat, 3 tegevusjuhendajat füsioterapeut, logopeed ja 2 õde.

Vaimse tervise keskuse tööd tutvustas meile psühholoog, kes töötab grupiga ja toetab kliente ka individuaalselt.

Vaimse tervise keskus Zaragozas on spetsialiseerunud vaimse tervise toetamisele.Keskus on tihedalt seotud läbi kahepoolse koostöö Aragóni tervishoiuteenistusega ning on osa 18–65-aastaste raske psüühikahäirega inimeste taastumisprotsessist. See protsess hõlmab kahte lähenemisviisi: kliinilist ravi ning kogukonda integreerimist.

Zaragoza vaimse tervise keskus:

  • Pakub sotsiaalset tuge, mis soodustab kogukonnas püsimist
  • Toetab patsiendi igapäevaelu struktureerimine
  • Toetab põhiliste sotsiaalsete oskuste arendamist ja täiustamist
  • Aitab säilitada või saavutada minimaalset enesehoolduse ja autonoomia taset
  • Aitab edendada vaba aja sisustamist aktiivsete tegevustega
  • Aitab tuvastada riskikäitumist ja selle ennetamist
  • Suunab ära tundma ennast kahjustavaid käitumisviise ja valima tervislikke alternatiive
  • Suunab tehnoloogiate vastutustundlikule kasutamisele ning toetab  tehnoloogiate ja sotsiaalvõrgustike teadlikku ja turvalist kasutamist.

Vaimse tervise keskuses pakutav grupitegevus kestab aasta. Gruppi suunatakse Aragoni tervishoiuteenistuse kaudu psühhiaatri soovitusel. Grupi liikmete vanus 18-30 eluaastat. Vaimse tervise probleemidega noored, kes on koju jäänud (nt skisofreenia, bipolaarne häire jne). Alguses teevad hindamise kõik terapeudid. 

Grupp käib koos kord kuus ja tegutseb ühiselt nädal aega. Ööbimine on korraldatud samas hoones. Erinevatel päevadel tegelevad grupiga erinevad terapeudid; psühholoog, sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut, füsioterapeut. Gruppide fookuseks on pere (grupid), sotsiaalse isolatsiooni vähendamine, teadlikkus (õppimine). Uus hindamine 6–9 kuu pärast.
Keskuse tööd tutvustav psühholoog andis ülevaate ka oma teenusest. Nimelt psühholoog osutab teenust 20–30 min korraga, 1x nädalas. Pikemalt noored ei suuda. Vajaduse korral panevad uue aja. Psühholoogi tööpäev algab 7.30, seejärel klienditöö 9-13.00 ning 16.00 koosolek.


Teise päeva lõpus sai Kadi külastada muusikaterapeut Marta loodud keskust Musikare ja osaleda emadele- lastele mõeldud muusikatundides. Marta on muusikaterapeut, eripedagoog ja muusikaõpetaja. Tema töö keskendub inimese arengu toetamisele, väärtustades kogukondlikkust ja terviklikku lähenemist tervisele. Ta on aastaid töötanud emaduse ja varajase lapsepõlve valdkonnas, toetades peresid nii tavapärastes kui ka keerukates olukordades (riskirasedus, viljatus jne). Samuti on ta tegutsenud sotsiaalvaldkonnas, töötades puuetega inimeste, eakate ja vaimse tervise teemadega. Ta viib läbi ka koolitusi, töötubasid ja kursusi ning on loonud kaks raamatut ja plaadi. Hetkel töötabki ta ühel päeval nädalas erivajadustega laste koolis, kolmel päeval viib läbi emade-laste muusikaringe ja ühel päeval nädalas teeb muusikateraapiat Punase Risti projekti raames eakatele. 

  1. Päev 

Kolmas päeva algas meil kunsti ja vaimse tervise keskuse külastusega. Eesmärgiks tõsta psüühikahäiretega klientide elukvaliteedi kui ka meeleolu. Oma emotsioonide väljendamine läbi muusika, filmi, teatri, keraamika, tikkimise jne. Iga kahe aasta tagant otsustatakse koos, millega tegeletakse.Tähtis on protsess, mitte tulemus. 

Kunstilist eneseväljendust juhendas tegevusterapeut, kes selgitas ka meile, et tegemist ei ole kunstiteraapiaga. Vaid läbi loovate tegevuste arendatakse klientide loovust ja toetatakse nende emotsionaalset tasakaalu. Klientide elukvaliteedi üldine toetamine. Kunstikeskuses kohtutakse igapäevaselt. Osalejate vanus 18–65 eluaastat, kuid osalejate hulgas ka vanemaid kliente. Keskus avatud esmaspäevast neljapäevani. Reedeti on naiskunstnike aeg 10–15. Tööpäev näeb välja järgnev:  9.30–11.00 loovad tegevused, seejärel väike kohvipaus ning  11.30–12.30 taas tööga jätkamine. Jätkusuutlikkus on teemaks keskuses ning tehakse tööd avatuse suunal. 

Keskuse tegevusse on kaasatud kunstnikud, kes teevad töötubasid Rey Ardid liikmetele, õpetavad erinevaid tehnikaid. Selle “tasuks” on neil võimalus eksponeerida enda töid keskuse suurtel vitriinakendel ja ka internetis. Ooteaeg näituse ülespanemiseks ca 1,5-aastat Ühele kunstnikule on reserveeritud 1 kuu. Nad ei müü keskuse näitusel olevaid töid, aga neil on oma pood, kus on võimalik neid töid osta. Näitusel on iga töö varustatud QR koodiga ja nii on võimalik ühendada kunstnik võimaliku ostjaga.

Saime koos klientidega läbi teha ühise harjutuse (psühhoterapeutiline). Ülesande kirjeldus: Mida ma hetkel vajan, et tunda ennast natuke paremini? Mis annab mulle jõudu? Mis saadab mind? Ühise harjutuse idee tuli nende juhendajalt ja ka temal oli huvitav jälgida, kuidas kliendid reageerivad sellistele harjutustele. Põnevust jätkus juhendajale, meile neljale ja klientidele.
 

Päeva teine kohtumine vaimsele tervisele spetsialiseerunud kogukonna sotsiaalse tugimeeskonnaga  EASC (Community Social Support Teams).
Vaimsele tervisele spetsialiseerunud kogukonna sotsiaalse tugimeeskonnas (EASC) ollakse pühendunud psühholoogilisi probleeme kogevate inimeste taastumise edendamisele ning toetades nende kaasatust ja aktiivset osalemist kogukonnas. Rey Ardidi Fondil on kaks kogukonna sotsiaalset tugimeeskonda, mis töötavad terapeutilise toe raamistikus. Toetamine toimub nii kogukonnas kui ka nende inimeste kodudes pakkudes kohandatud ja paindlikku sekkumist, mis põhineb individuaalsel kliendikesksel lähenemisel.
Meeskond tegutseb võrgustikuna, olles ühenduslüliks ja täienduseks üldistele sotsiaal-tervishoiu ja kogukonnateenustele. Üksikisikutele psühhosotsiaalse toe osutamise ja kohalike kogukonna ressursside kasutamise edendamise kaudu ennetab meeskond sotsiaalset allakäiku ja marginaliseerumist ning pakub tuge peredele ja teistele inimese elus olulistele suhetele.

Meile tutvustas tugimeeskonna tööd psühholoog. Kliendid saadetakse psühhiaatri poolt tugimeeskonda hindamisele. Kliendid valdavalt psüühikahäirega (ilma intellektipuudeta): depressioon, ärevus, bipolaarne häire.
Psühholoogil on selles tugimeeskonnas väga oluline roll. Ta on ühtlasi lisaks psühholoogina kliendi jaoks ka tugiisik ja sotsiaaltöötaja. Psühholoog tegeleb keeruliste ja delikaatsete teemadega. Sinna alla käib nii peresuhete taastamine, sotsiaalse suhtluse toetamine, sobivate hobide valiku tutvustamine. Koos külastatakse arste jms.

Töö kliendi juures kodus. Tavaliselt kohtumised kord nädalas. Klient seab eesmärgid ja nendest ka tegevusplaani koostamisel lähtutakse. Olulised märksõnad: 

*Igapäevaeluoskused;
*Enesekindlust
*Tervis, terviseseisundi aktsepteerimine;
*Inimõigused;
*Turvalisus;
*Suhted

Sama päeva õhtul külastasime töökeskust PRO-IN (skills workshop for young people), kus korraldatakse õhtust täiendkoolitust. Selle täiendkoolituse ja 2. taseme pädevuste omandamiseks ettevalmistuse sihtrühm on erivajaduseta noored (19-29 aastased), kel puudub ametialane väljaõpe, kes kuuluvad riskirühma, kes on töötud ning lisaks puudub neil hispaania keele oskus. Teisisõnu on see täiendkoolitus eelkõige suunatud sisserännanud noortele. Tegemist on õhtuse õppevormiga. Oluline eesmärk õpingutel on igapäevaelu rutiini toetamine ja oma tegevustesse kohusetundliku suhtumise kujundamine. Keeleõpe koos erialaste teadmiste omandamisega. Õpetajad, juhendajad suhtlevad õppijatega vaid hispaania keeles. Vajadusel kasutatakse lihtsustatud keeles koostatud tööjuhiseid jms. Meie tutvusime konkreetselt köögi abitöölise ja logistiku (laotöölise) eriala õppijatega ja nende juhendajatega. Juhendajate sõnum oli, et keele õppimine koos erialaste teadmistega on motiveeriv ja annab vajaliku tõuke keelekasutuseks ka töises situatsioonis

Nende koolituste läbinud liiguvad avatud tööturule. Logistika eriala õppijad saavad ka vastava kutsetunnistuse, lisaks peavad sooritama kahveltõstuki juhi eksami. Laotöötajatele on lihtne tööd leida Zaragozas, sest selles linnas on palju erinevaid logistikakeskusi. Köögi abitöölistele otsitakse töötamise võimalusi erinevates toitlustusettevõtetes. Taas on abiks sotsiaalne ettevõtlus. 

Põhikriteeriumid:

  • Vanus 19–28 aastat;
  • Töötud, töötukassa teenusel;
  • Kohustuslik haridus lõpetamata – riskigrupp;

Erialad:  toidu valmistamine ja logistika. Eesmärk:  õppida eriala, et saada tööalaseid teadmisi ja ka igapäevaeluoskusi.

  1. Päev 

Meie õpirände viimasel “tööpäeval” kohtumine töökeskuses  Special Employment Centre. Selle töökeskuse klientideks psüühikahäirega erivajadusega inimesed,kes haiguse tõttu kaotanud töövõime. Keskusesse suunatakse Terviseameti poolt. See keskus sarnanes meie pikaajalise kaitstud töö keskuse tegevustega. Töökeskuses töökohti 42 kliendile, kuid tööl tavaliselt korraga 27 inimest.Tööaeg 8.00-13.30.

Juhendajate sõnul tuleb teha kõvasti lobitööd, et leida klientidele tööd. Ka töökoha “automatiseerimine” ja töövõtete kohandamine juhendaja initsiatiiv ja erioskused. Osaliselt on toeks Hispaanias kehtiv seadus, mis kohustab ettevõtetes kasutada 2% töötajate arvust erivajadusega inimesi. Kui ettevõte kasutab töötajaid läbi töökeskuse on tal võimalik seda nõuet täita ja ettevõttele on selline vorm muidugi lihtsam.

Lisaks töötamisele on klientidel lisaväärtusena võimalik:

  • Turvalises keskkonnas arendada suhtlusoskusi
  • Suurendada kaasatust ühiskonda
  • Kujundada igapäevast rutiini (tööle jõudmine õigeaegselt)
  • Motoorika arendamine
  • Võimalusel suunata avatud tööturule

Klientide tasustamine tunnitasu alusel. Boonusena produktiivsus ja kvaliteet. Haigestumise korral vajalik teavitada töökeskust ja hankida ka arstitõend töölt eemal olemise kohta.

Samas hoonekompleksis külastasime Rey Ardidi Sihtasutusele kuuluvat sotsiaalset ettevõtet. Tutvusime pesumaja tööga. Pesumaja pakub tööd erivajadustega inimestele. Töötajatest 70% erivajadusega ja neile pakutakse toetatud töötamise teenust.

Oluline ei ole produktiivsus, kuid töö peab saama tehtud. Pesumaja töötab vahetustega ja tööpäev algab kell 6.00 hommikul. Vahetuse pikkus 8 tundi. 

Töö ülesanded:

  • Sorteerimine
  • Pesemine tööstuslikes masinates
  • Pesu kuivatamine
  • Triikime 
  • Komplekteerimine

Külastasime ka kõnekeskust, kus töötajateks samuti erivajadusega kliendid. Kõnekeskuse peamised töövaldkonnad tagasiside küsimine matusebüroode ja koolituskeskuste klientidelt. Lisaks ka mõned töötajad tegelesid ravimifirmade intsidentidega. 

Sotsiaalsed ettevõtted Hispaanias:

Hispaanias tegutsevad sotsiaalsed ettevõtted sageli vormis Centro Especial de Empleo (CEE), mis on loodud puuetega inimeste töötamiseks avatud tööturul. Tegemist on tavapäraselt turul konkureerivate ettevõtetega, mis toodavad kaupu või osutavad teenuseid, kuid mille eripära on töötajate koosseis. Vähemalt 70% töötajatest peavad olema ametlikult tunnustatud puudega inimesed (vähemalt 33% puue). Ülejäänud kuni 30% moodustavad juhid ja tugispetsialistid. Riik toetab neid ettevõtteid palgatoetuste, maksusoodustuste ning töökohtade kohandamise rahastamise kaudu. Eesmärk ei ole pelgalt kaitstud töö, vaid reaalse töövõimaluse loomine koos vajaliku sotsiaalse toega. Lisaks kehtib üle 50 töötajaga tavaettevõtetele kohustus palgata vähemalt 2% puudega inimesi või teha koostööd sotsiaalsete ettevõtetega. Selline mudel ühendab turuloogika ja sotsiaalse vastutuse ning loob püsiva koha puuetega inimeste tööturul osalemiseks.

Päeva lõpus külastasime veel muusikateraapia keskust Centro de musica & musicoterapia (ResonanDo en ti). Keskus asus ühes kaubanduskeskuse hoones ja koosnes kahest toast. Resonating within you- on projekt, mis sündis kahe muusiku/muusikaterapeudi sõprusest ja professionaalsest partnerlusest, kes armastavad oma ametit. Nende projekt hõlmab nii muusikavaldkonda-spetsialiseerudes klaveritundidele kui ka muusikateraapia valdkonda- mida rakendatakse nii individuaalselt kui ka gruppidega. Beatriz ja Ana näitasid oma ruume ja instrumente ning rääkisid oma tööst.

5-7.päev

Tutvumine Zaragoza linnaga, reis Barcelonasse- kiire linna tuur, pühapäeva hommikul tagasilend koju

Õpiränne Hollandisse, Techniek College Rotterdam 2025

By

On 21.11.2025

In 2025 Holland, Techniek College Rotterdam, Õppijate õpiränded

1. päev

17-20 novembril külastasid IT õpetaja Marko Nõlvak ja rühmajuhendaja-sotsiaaltöötaja Kairit Krumm Hollandit. Eesmärgiks oli tutvuda Rotterdamis asuva tehnikakolledziga.
Reis algas 17.11 varahommikul kell 5.30 Keilas, kus takso mõlemad reisijad peale haaras ja Tallinna lennujaama sõidutas. Lend oli rahulik, kestis 2,5h. Kuna meil on ka tunnine ajavahe, siis jõudsime juba enne kella üheksat Amsterdami. Lennu ajal pidasime plaani, mis teha esimese päevaga. Ajakava nägi ette, et esimene päev on meil reisimiseks ja 2-4 päev oleme Kolledzis. Kaalusime varianti, et tutvuks ka Amsterdamiga, aga otsustasime ühiselt, et sõidame otse lennujaamast Rotterdami, tutvume sealse linnaga.
Rongisõit Schipholi lennujaamast Rotterdami võttis 25 min. Ostsime küll piletid tavarongile (sõiduaeg 55 min), aga kogemata avastasime, et oleme astunud kiirrongile ning vurasime uhkelt esimese klassi vagunis kiirrongiga Rotterdami. Õnneks piletikontrolli ei tulnud 🙂
Kolasime mööda Rotterdami ringi, otsisime hotelli üles, käisime söömas, poodlemas, muuseumis jne. Mõned pildid Rotterdamist:

2. päev

Teisel päeval liikusime peale mõnusat hotelli hommikusööki Kolledzisse. Meid võttis vastu pikk ja alati rõõmsameelne struktuurklassi projektijuht Douwe Beunk.

Meile tutvustati koolisüsteemi, jalutasime ringi koolimajas, tutvusime IT õppijatega ning mõnede töötajatega.
Kolledz koosneb 9 eri asukohas asuvast koolimajast, meie külastasime neist vaid ühte. Kokku õpib Rotterdami tehnikakolledzis 6800 õppijat ja nad pakuvad 142 erinevat MBO ehk kutsekeskhariduse kursust. Lisaks veel täiendõppe kursused.
Kolledzi missioon on koolitada algajaid spetsialiste hea ettevalmistusega inimesteks, kellel on head tehnilised oskused, laialdased sotsiaalsed võimed ja võime töötada multidistsiplinaarselt.

Mängude tuba (pooleli jäänud projekt)
Labor
Struktuurkassi “koduklass”


Kool on meie mõistes tavapärane kutsekool, kus pakutakse ametiõpet enamasti tavalistele noortele (peamine vanus jääb vahemikku 16-25a). Lisaks on neil eraldi 2-aastane IT õpe autistlikele õppijatele. Nad ise nimetavad neid IT klasse struktuurklassideks, kus õppijad on terve aasta jooksul ühes ja samas klassiruumis, neil on paar õpetajat, tunnid 60-90 min vastavalt õpetajale. Koolitöö on esimesel aastal vaid koolipõhine – E,T,K,N koolis ja R,L,P puhkepäevad. Teisel ehk viimasel aastal näeb õppetöö välja nii, et 3 päeva nädalas ollakse praktikal ja 2 päeva koolis ning nii terve teise õppeaasta.
Tugisüsteemist pakutakse kooli kõigile õppijatele karjäärinõustamist, sotsiaaltöötaja tuge. Meie mõistes rühmajuhendaja tugi on loomulikult kah olemas. Vajadusel otsitakse väljastpoolt maja nõustajaid vms. Autistlikud IT õppijate rühmad saavad lisatuge – koolimajas käivad tunde andmas ja õppijaid nõustamas vaimse tervise keskus Yulius töötajad.
Meie jaoks väga teistmoodi oli nende söömiskultuur. Enamasti võetakse kooli kaasa omatehtud võileivad ja salatid. Lõuna ajal söövad õppijad klassis ja töötajad õpetajate toas kaasavõetut. Söökla oli koolimajas küll samuti olemas, aga see oli pigem kohvikulaadne, kus menüüs ikka peamiselt võileivad ja üks supp.

Kohvikus toitumisvõimalusi uurimas
Kohvik

3. päev

Kolmas päev algas sellega, et Douwe võttis meid hotellist peale ja sõitsime koos külastama ettevõtet, kus hetkel oli oma praktikat tegemas üks tema IT õppija. Ettevõtte nimi oli Service Planet ja nad on Euroopa juhtiv tarbeelektroonika elutsükli halduse partner.
Kõigepealt tutvustas praktikajuhendaja meile ettevõtte tegevusala ja peale seda tegi praktikal olev noormees meile ringkäigu ettevõttes.

Päev jätkus ekskursiooniga Rotterdamis asuvasse Euromasti tippu ja lõunasöögiga sealses restoranis. Näha suurlinna nii kõrgelt, hoolimata vihmasest ja tuulisest ilmast, see oli vägev! Torni restoranis sõime ka lõuna.

Päeva kolmanda osa veetsime taas kolledžis, kus jälgisime IT õppijate tunde, suhtusime õppijate ja õpetajatega.
Omamoodi huvitav vahepala oli välkekskursioon arvutivõrkude klassi. Sealne, värskelt Cisco täiendkoolituselt naasnud ülienergiline ja rõõmsameelne õpetaja tutvustas mõne minuti jooksul oma õpetamise metoodikat ja näitas illustratiivseid lahendusi, mis aitavad õppijatel reaalselt mõista, misasi on internet, kuidas näeb välja alamvõrkude struktuur ning mis on pilveteenus.

Alamvõrkude kapp
Pilveteenuse mudel


Päeva lõpetuseks tegi Douwe meile mitmest harjutusest koosnevat ülesannet, mis andis meile teadlikkuse ja võimaluse tajuda, kuidas kogeb ümbritsevat maailma autistlik inimene. Selle harjutuste komplekti on koostanud Autisme Cenntraal ja siit võik ka meie kool midagi endale tellida ning kasutusele võtta.

4. päev

Viimasele päevale oli meile planeeritud õppekäik koos IT 1. ja 2. aasta õppijatega (umbes 20 õppijat+4 õpetajat) Amsterdami IDFA (International Documentary Film Festival Amsterdam) külastus ja ühe filmi ühine vaatamine koos filmi loojaga. Amsterdami sõitsime mitme rongiga, aga õnneks keegi ära ei kadunud. Õppijad vaatasid filmi vaikselt ja keskendunult ning esitasid filmi loojale üllatuslikult palju ja sisukaid küsimusi.

Peale seda viis Douwe meid lennujaama. Sõime kõhud täis, tegime viimased ostud, seisime ligi pool tundi turvajärjekorras ja jõudsimegi oma lennukisse. Kodutee oli turvaline ja kodumaa piirjooned lennukiaknast oli palsam hingele. Reisida on tore, koju jõuda veel parem 🙂

2025 Holland, Ter-AA

By

On 14.11.2025

In 2025 Holland, Ter AA, Töötajate õpiränded

Õppetöö arendamise tiim koosseisus õppejuht Külliki Tamm, õppevaldkondade juhid Tiivi Karus, Margus Koolme ja Minni Rahuoja ning õppedisainer Kadi Roosipuu kohtus Tallinna lennujaamas teisipäeval, 28. oktoobril, et lennata Hollandisse tutvuma Hollandi kutseharidussüsteemi ja kutsekoolidega. 

Lend Amsterdami kestis 2 ja pool tundi. Amsterdamis maandudes leidsime kiirelt rongipileti automaadi ja kohe ka õige perrooni ning jäime ootama oma rongi, et sõita Helmondi linna. Peale 1,5 tundi rongisõitu jõudsime kohale ja meid tervitas kuiv ilm, 13 soojakraadiga. Mis Eestiga võrreldes tundus eriti mõnus. Rongijaamast hotelli oli 20 minutiline jalutuskäik, kiire värskenduspaus ning läksime õhtusöögile. Söögikohaks valisime autentse Jaapani söögikoha, saime istuda lauda, kust avanes vaade otse kööki. Sushi ning mereannisupp olid kõigil väga maitsvad.

Kolmapäeval, 29. oktoobril võtsime peale hotelli hommikusööki ette jalutuskäigu  TER-AA kutsekooli, kus tervitasid meid ICT kolledži dotsent Benjamini Porobic ja õppenõustaja Rian van Scahleniga.

Kõigepealt tehti meile väike ülevaade Hollandi haridussüsteemist ning tutvustati  TER-AA kutsekooli. 

Hollandi haridussüsteemi korraldus:

  • 1.-8. klass põhikool, vanus 4 – 12 a.
  • Tase 1 (ettevalmistav õpe) – 4 aastat vanusele 12-16 a, 1 aasta 16+ vanusele (tasanduskursus)
  • Tase 2 (baas kutseõpe)  – liht/abitööline, 2 aastat
  • Tase 3 (kutseõpe) – spetsialist, tiimijuht oma erialalt 2 aastat 
  • Tase 4 (kutseõpe) – keskastmejuht oma erialal või õpingute jätkamine ülikoolis 

Juhul kui õppija alustab näiteks tase 2 õppest ja liigub sealt tase 3 õppesse, siis on tal võimalik sellel tasemel esimene õppeaasta vahele jätta ja liikuda kohe teisele õppeaastale (sama on ka tase 3 ja tase 4 puhul). Õppijad, kes on võimekad, võivad tase 2 õppest liikuda ka otse tase 4 õppesse.

Õppeaasta on kutseõppes jagatud 4 perioodiks, iga periood kestab 10 nädalat. Kutseõppesse sisenedes saab õppija valida, kas soovib koolipõhist või  töökohapõhist õpiteed. Töökohapõhises õppes õpib esimesel poolaastal õppija peamiselt koolis kohapeal, peale seda aga töötab 4 päeva nädalas ettevõttes ning koolis käib ühel päeval nädalas. Koolipõhises õppes toimub õpe kogu esimese aasta jooksul koolis, teise aasta poole pealt aga minnakse pikale ettevõtte praktikale (umbes 5 kuud). Selleks, et kooli ja rühmakaaslastega praktika ajal sidet hoida, käiakse ühel päeval nädalas koolis. 

Kutseõppes õppimine on alates 18. aastas kõigile tasuline, aastamaks on umbes 900 eurot, mille tasumist toetab riik vastavalt perekonna sissetulekule. Sülearvuti ja muud õppevahendid tuleb igaühel ise õpingute alguses soetada. Juhul kui õppija pere majanduslik seis seda ei võimalda, aitab arvuti ostuga kool.

TER-AAs on klassiruumid avatud planeeringuga ja õppijate õppekohad on paigutatud sarnaselt nagu ettevõtetes töökohad, igal õppijal on oma kindel koht. Ühes klassiruumis õpivad koos nii erinevate kursuste kui ka erinevate tasemete õppijad. 

Paljudel õppekavadel toimub õpe projektipõhiselt, kus õppijal on 10 nädalat aega, et teha oma projekt valmis. Esimesel õppeaastal teevad ühe kursuse õppijad üldjuhul kõik ühte ja sama projekti, kuid alates teisest aastast saab igaüks ise oma projekti valida. Hindamiskriteeriumid on kõikidele samad. Koolivaheajad ei ole seotud õppeperioodi pikkusega, see tähendab, et keset 10-nädalast õppeperioodi on näiteks 1 nädal vaheaega ja peale vaheaega jätkavad õppijad oma projekti. Praktilised tunnid, kus õppijad oma projektiga tegelevad, vahelduvad üldainetega. 9.  õppenädalal keskenduvad õppijad ainult enda projektile ning sellel perioodil üldaineid ei toimu, 10. nädal on projekti esitlus, kaitsmine ja muud hindamised. 

Peale kutseharidussüsteemi ja Ter-AA tutvustust läksime maja ringkäigule ja nägime ning kuulsime lähemalt IT, disaini, mehhatroonika ja äri õppevaldkondadest.

IT õppeklass

Oluline on peale õppeperioodi teha korda oma laud, vajadusel aitavad õpetajad seda meelde tuletada – see kipub vahel kiires õppetuhinas ununema.

Disaini õppes oli näha loomingulist protsessitööd gruppides. Suuremas klassiruumis olid koos erinevad kursused. Õppijad said valida millist loomingulist lähenemist nad kasutasid, et eesmärk saavutada. Kõikvõimalikud taaskasutust leidvad materjalid olid töösse võetud.

Ka õpetajad leiavad loomingulist väljundit – need pildid tehnoloogia visionääridest oli informaatikaõpetaja oli ise teinud.

Mehhatroonikat on Ter-AA kutsekoolis võimalik õppida tase 2 kuni tase 4 õppekavadel. Tase 2 õppijad alustavad metalli käsitööst, tehes lihtsamaid lõike-, puurimis- ja painutustöid. Sealt edasi minnakse juba keerulisemate tööde juurde. Tase 3 ja 4 õppijad kasutavad juba CNC laserlõikureid ja painutuspinke. Töö on taas projektipõhine, nii tegid tase 3 õpilased lihtsat jalgadega robotit, millega omavahel hiljem kiiruses mõõtu võeti. Tase 4 õppijad aga juba tegelesid liinide tootmisega. Töö käis gruppides, kus iga grupp valmistas ühte osa liinist. Lõpuks need osad ühendati.

Meie külastuse ajal tegeleti parasjagu hamburgeri valmistamise liiniga. Igal grupil oli kasutada eelmisest aastatest järgi jäänud liinide osad, aga ka väike eelarve uute osade ostuks. Palju osi sai ka valmistada metallitöökojas või siis 3D printeritega. Peale projekti lõppu liinid võeti taas osadeks lahti ja osad jäid järgmist aastat ootama. Lisaks mehaanika poolele tegelesid õpilased ka elektroonilise poole koostamisega. Õpe algas lihtsama olme elektri õppest, kus alguses skeemi järgi ühendati juhtmeid aga siis juba koostati ise skeeme. Lõpuks pidid õpilased olemasolevatel stendidel otsima rikke põhjust. Elektroonika osas õpiti nii automaatika polkkide ühendamist, kui ka loogika programmeerimist. Mehhatroonika õpe sisaldas ka tootmisrobotite programmeerimist.

Esimese koolina Hollandis avati oktoobris Ter AA-s puhas tuba (clean room) IT-elektroonika valmistamiseks ja remondiks. Õpe algab seal paari nädala pärast.

Päeva lõpus rääkis õppenõustaja Rian meile lähemalt õppijatele pakutava toe ja juhendamise põhimõtteid IT õppevaldkonnas. IT valdkonnas kuulub meeskonda koordinaator, õpitee juhendaja ning kaks õppenõustajat, sest selles valdkonnas on kõige rohkem toevajadusega õppijaid- peamiselt autistlike ning ATH joontega noori. Meeskond on alati kohal ja on valmis nõustama ning toetama õppijaid, õpetajaid, kui ka pereliikmeid, kes vajavad suuremat tuge õpingutes püsimiseks.

Neljapäevaks, 30. oktoobriks oli meile korraldatud kohtumine De Rooi Pannen Kutsekooliga, mis asub Eindhoveni linnas, 15 minutilise rongisõidu kaugusel Helmondist. Meid võtsid vastu Jaan Vorst ja Cathelijne Tooten.

Kohapeal selgus, et ühes majas tegutsevad koos nii eelkutsekool, mis on mõeldud 12-16 aastastele õppijatele ning kutsekooli osa 16-20 aastastele. Eel kutsekooli tunnid, mida nägime, olid väga praktilised ning seotud kokandusega ning tööõpetusega – õppijad valmistasid erinevates klassides kokandustundide raames juustuküpsiseid ja kirsipirukaid.

Eraldi oli loodud klassiruum õppijatele, kes ei suuda suures grupis õppida ning said õpetajalt individuaalselt juhendamist. Klassiruum mahutas kokku kuni 8 õppijat ning nad võisid olla erinevatest õpperühmadest. Lisaks oli eelkutsekoolis eraldi kompleks õppijatele, kes on tunnist välja saadetud või kes vajavad rahunemishetke. Kompleks koosnes rahunemisruumist ning kolmest spetsialisti ruumist ning alati on vähemalt üks töötaja alati olemas.

Tutvusime ka kooli sööklaga, kus õppijatele oli suur valik värskeid puuvilju tasuta võtmiseks. Lisaks on neil süsteem, et iga päev on kaks õppijat köögis abiks, et valmistada ette lõunasööki. Lõunasöögiks on neil tavaliselt võileivad, wrapid ja näha oli ka puuviljasalatit. Hinnad olid soodsad.

Meil oli võimalus näha ka kooli enda poodi, kus olid müügiks õppijate valmistatud tooted. Pood on avatud 5 päeva nädalas 1,5 tundi ning avatud kõigile inimestele, ka tänavalt. Jõulude ajal pidi pood olema väga populaarne.

Seejärel liikumise kutsekooli poolele, mis keskendub koka-, turismi- ja külalislahkuse õppekavadele. Alustasime oma ringkäiku õppehotelli vastuvõtust. Õppehotell töötab 5 päeva nädalas esmaspäevast reedeni, on suletud koolivaheaegadel. Õppehotell on avatud kõigile majutumiseks. Kogu personal vastuvõtus, hotelli restoranides ja toateeninduses on õppijad.

Meil avanes võimalus süüa kutsekooli sööklas sooja lõunasööki, mis ei ole Hollandi kultuuris väga tavapärane. Pestopasta salat ja pastinaagi püreesupp oli õppijate poolt valmistatud ning leti taga teenindasid meid samuti kooli õppijad.

Seejärel vahetasime kontakte Jaani ja Cathelijnega edasisiseks koostööks ning sõitsime rongiga tagasi Helmondi linna, et jätkata oma programmiga Ter-AA kutsekoolis.

Järgmine kohtumine Ter-AA’s oli meil STAP meeskonnaga ehk õppijate nõustamiskeskuse töötajatega. STAP meeskond toetab õppijaid ebakindluse teemadel, läbikukkumise hirmudega toimetulekul, elukeskkonnaga seotud probleemide lahendamisega (rahaline toimetulek, eluase). Lisaks toetab STAP meeskond õppijaid karjäärivalikutel, kui õpingute käigus on selgunud, et valitud eriala ei ole siiski õppijale meelepärane või sobiv. Ter-AA kutsekoolis oli loodud hea visuaalne juhend õppijatele, et nad teaksid milliste muredega millise osakonna või töötaja poole pöörduda.

Lõpetuseks saime ülevaate Ter-AA rahvusvahelisest koostööst. Nende eesmärgiks on pakkuda igale õppijale rahvusvahelist kogemust ning nende ootus on, et õppija ise saab avaldada soovi kuhu ta soovib minna praktikale või õpirändele. Kooli ülesanne on korralduslik pool. Lisaks teevad nad rahvusvahelist koostööd ka õpetajate tasandil – töövarjutamist ning õpetamist välisriigi kutsekoolis. Lähinädalatel on Maltale suundumas kolmeks nädalaks üks nende kooli õpetaja.

Päeva lõpus tänasime Benjamini ja Rianit sisukate ning huvitavate programmipäevade eest, vahetasime kingitusi ning kutsusime neid Eestisse külla. Saime kingituseks 3D printeriga tehtud A kujulise telefonihoidja, kus ühel pool oli Hollandi lipp ja teisel pool Eesti lipp. A sümboliseerimas nii Astangut kui ka Ter-AA’d.

Vaba aega kasutasime Helmondis jalutamiseks ning õhtusöögi tegime hotelli restoranis.

Reedel, kojusõidupäeval, plaanisime enne lennujaama minekut külastada Amsterdami. Kuid eelmisel õhtul toimunud rongiõnnetus trajektooril Helmond – Amsterdam Schipol lennujaam, muutis meie plaane, et me ei peaks Amsterdami jõudmiseks tegema nelja ümberistumist. Otsustasime hommikul sõita hoopis Rotterdami ning veeta seal 3,5 tundi. Jalutasime linnas, sõime suletud kohviku väliterrasil wrappe ning tutvusime kohaliku kaubandusvalikuga.

Rongijaamast lennujaama jõudsime ilma suuremate viperusteta, kuigi pidime taaskorda arvestama ärajäänud rongiga, mis oli põhjustatud eelmise õhtu õnnetusest.

Õpiränne Itaaliasse, Tonezzasse.

By

On 18.10.2025

In 2025 Itaalia, ENGIM Tonezza

Meil on uus koostööpartner ENGIM kutsekool Tonezzas, Itaalias.

See kool saigi õpirände sihtkohaks, et saada juurde teadmisi juuretisega küpsetamise kohta. Juuretisega küpsetamine on jõuliselt lisandumas Eesti pagariõppe õppekavadesse kuid käesoleva õpetaja õppimise ja töötamise ajal seda üldse ei käsitletud. Seega enesetäiendamine on hädavajalik ning kus mujal seda siis õppida kui selle teema kõige autentsemas kohas- Itaalia pagarikojas!

Lisaks on plaan uurida kuidas käib pagariõpe Itaalia kutsekoolis. Kas seal on nippe mida tasuks üle võtta või arendusi mida rakendada meilgi?

Praegu on kohvris vaid tööriided aga tagasi tulles on see pungil teadmisi.

Reisi tipphetked ✈️

Avastada, et Stockholmi lennujaamas on suur pagarikoda!!
  • sõit monorelssiga e. ühe rööpaga elektriraudteega on kiire kui 🚀 aga logisev nagu üks vana vanker;
  • silmi avav oli visuaalselt näha kui rikkalik on erinevate traditsiooniliste toorainete ja toodete valik Itaalia piirkonnas kuhu ma lähen:

Tooraine ja teooria.

Päev koolimaja pagaritöökojas andis ülevaate toorainetest, mida on vaja hea traditsioonilise Itaalia küpsetise jaoks, mis temperatuuril ja kui kaua taigent hoida ning kuidas vormida ja küpsetada.

Tehisintellekt saab nüüd kõvasti harjutada itaaliakeelse pagarialase sõnavara tõlkimist eesti keelde, et kaasa saadud retseptid Astangu õpilastele arusaadavaks muuta.

Õpilased olid uudishimulikud, õpetajad abivalmid- tundsin ennast oodatult ja toetatult 🤗

🤔 Huvitav oli see, et ühtegi naissoost eriala õpetajat koolis ei ole!

Harjutamiseks loodud õpperestoran- mille ainsateks ja lubatud klientideks on kooli õpetajad või külalised, võttis kooli sööklaga harjunu lihtsalt sõnatuks. Valge linaga laua taga täis vormiriietuses kelnerite serveeritult kõiki 3 käiku ei olnud mina küll võimeline sööma!!

Kuna õpilased toitlustavad 3 x päevas ise kõiki õpilasi ja õpetajaid saadakse väga suur ja praktiline töökogemus ning tagasiside on vahetud. Suurepärane viis eriala õppida! 👍

NB! Kehakeelt tuleb palju kasutada sest võõrkeelte oskus on siin üldiselt kehvapoolne ja moodsad tõlkeprogrammid jäävad kättesaamatuks kui mäed või paksud majaseinad levi kinni püüavad.

Öös on asju…

Kui mina läbi paksu pimeduse, mööda käänulisi teid kokkulepitult kella 2.30ks kohale jõudsin oli üks togi ( see on ca.2 m kõrge küpsetusplaatide käru) juba saiatooteid täis 🍞🥖

20 aastat pagaritena töötanud Lucca 1 ja Lucca 2 võlusid üksnes tunniga üle mitmesaja saiatoote.

🪄 Võlukepi asemel oli neil aga kasutada tõelist varandust väärt masinad:

Taigna segajad.
Kuklimasin.
Laminaator e. taignarull.
Doseerija-vormija.
Imemasin mis jagab rullib ja vormib taigna loetud minutitega.

Põnev oli näha kuidas masinad lihtsustavad saiategu ja see, mis vanasti võttis tunde, on tänu tehnoloogiale saavutatav tunduvalt kiiremini.

Päev nagu laste laulusalmis: “Aias sadas saia!”

Kolmanda aasta õpilaste saiategu oli lust vaadata! Tunne oli küll, et kuhu iganes vaatan saiad muudkui vupsavad välja. Paljudel oli olemas kindlus ja selge tahe seda tööd teha.

Olin eelmise päeva retseptid läbi töötanud ja oma tekkinud küsimustele sain pagariõpetajalt vastused. Oskasin uute toodete puhul juba märgata kitsaskohti Eestisse üle toomisel ja uurisin kohe, kas nendele on lahendusi.

Praktika on tarkuse ema!

Huvitav oli teada saada, et Rooma pitsa jaoks küpsetatakse põhi kõigepealt ära, siis pannakse soovitud pealdis ja küpsetatakse uuesti saavutamaks eriti krõbedat põhja.

Täielik üllatus oli, et kohalike noorte lemmik pitsa on rosmariini kartulite ja vorstiga!!! 😁

Tähelepanu, valmis olla….

ENGIM kutsekooli õpetajad jagasid meelsasti enda retsepte ja seletasid kõik arusaamatu lahti -või lasid õpilastel seletada. ( Päris kaval viis teada saada kas nad teavad 😏)

Astangu Erasmus+ õpirännetelt ja praktikatelt kaasa toodud autentsete retseptide kogumik saab minu õpikogemuse kaudu kõvasti täiendust. Kindlasti on plaanis säilitada originaal retseptide kujundus ja ülesehitus, mis annavad väga hea visuaalse ülevaate valmistamise järjekorrast.

Nii mõnegi toote puhul tekkis retsepti kõrvale detailne fotodega illustreeritud ajajoon.

Retsepte on ka kondiitriklassist:

Seega ASTANGU abipagarid olge valmis! Itaalia tuleb!

Tugiteenuste juhid ja välissuhete koordinaator Islandil

By

On 07.10.2025

In 2025 Island, Fjölbrautaskólinn í Breiðholti

Pühapäev, 5. oktoober: Rändasime ajas

Varahommikul võtsime suuna Islandi poole, põgusa 4-tunnise peatusega Stockholmis. Arlanda lennujaamas tähistasime kaneelisaia päeva (väikse hilinemisega) ja mõned meist tegid katkematult tööd. Ajaränne: -1 tund (Eesti ajaga võrreldes).

Lennul Reykjavikki saime nautida ootamatult avarat jalaruumi ja tundus, et kohalikele oli lennuk meeldiv kohtumispaik, sest äriklassis otse meie ees jätkus juttu kauemaks.
Ajavahe: -3 tundi.

Esimene vaatepilt, mis avanes Islandil lennukilt väljudes, oli suitsev vulkaan.
Saime teha esimesed avastusjalutuskäigud hubases õhtuses Reykjavikis. Seejuures märkasime, et ka tänavapildis tunneb selgelt ära, kes on turistid, sest turistidel on seljas matkariided ja paksud mantlid, kohalikel aga sügisesed vihmariided. Võib öelda, et meie grupp paigutus rohkem turistide kategooriasse.

Ajavahe võtab harjumist: õhtul kella 9 paiku on juba uni silmas ja tuled kustus.

Esmaspäev, 6. oktoober: Esimene tutvus islandi nimedega ehk Hääldusharjutused

Saabusime meid vastuvõtvasse kooli Fjölbrautaskólinn í Breiðholti (FB), kus taaskohtusime juba tuttavate õpetajatega, kes kevadel Astangut külastasid. Saime teada, et kool tähistas just möödunud nädalavahetusel oma 50. sünnipäeva, mispuhul saime ka meie kooli sümboliga muffineid maitsta. Maja kaunistasid igal sammul uhked lillekimbud.

Esimese ülevaate koolist andis meile direktori asetäitja, kes selgitas meile ka üldisemalt haridussüsteemi Islandil:

  • Koolis käimine on kohustuslik kuni 15. eluaastani ehk põhikooli lõpuni.
  • Põhikoolijärgne haridus jaguneb kaheks: keskharidus gümnaasiumis ja erinevate suundadega (sh kutseõppesuundadega) keskharidus.

FB on üks Islandi suurimaid omataolisi kutsekoole – seal on kokku 1900+ õppijad, sh päevane ja õhtune õpe. Töötajaid on kokku 140, sh 110 õpetajat. Kutseõppeerialadest õpetavad nad iluteenindajaid, elektrike, hooldajaid ja puidutöötlejaid.

Kooli logo, mis kujutab paljude okstega puud, sümboliseerib kooli paljusid erinevaid õppesuundi ja õppijatele pakutavate valikute paljusust.

Õppijad panevad oma õpitee ise kokku, valides paljude erinevate kursuste seast, mida soovivad õppijda. Nii on õppijail suurus vastutus oma õppe eest. Valikus on kursused kolmes suuremas põhisuunas: akadeemiline, kunstikursused ja kutseõppe kursused.

Islandil on aastaid kehtinud kaasava hariduse põhimõte: FB kutsekoolis õpivad ka erivajadustega õppijad, konkreetselt erivajadustega õppijate osakonnas (NIMI) õpib ligi 60 õppijat. Ka nemad panevad oma õppekava kokku omale kursuseid valides. Sellises süsteemis saavad iga õppeaine tunnis kokku erinevad õppijad, kes küll osalevad kõik nt matemaatika tunnis, kuid teevad seejuures erinevaid, oma tasemele vastavaid ülesandeid. Koduklasse FB-s ei ole, tunnid toimuvad erinevates kohtades ning õppija navigeerib päeva jooksul majas, et õigetesse klassidesse jõuda. Meid hämmastas, kuidas toimub sellises süsteemis tunniplaani kokkupanek – selgus, et seda tehakse tarkvara abiga, kuid … osakonnas tuleb siiski õpetajatel see käsitsi üle vaadata, et tagada vajadus õppijate vajadustele.

Õpe kestab minimaalselt 3 aastat ja võib olla ka pikem, olenevalt õppija edasijõudmisest. Erivajadustega õppijad võivad liikuda … osakonnast ka üle teistesse osakondadega ning vajadusel liiguvad tuge vajavad õppijad ka … osakonda, et saada vajalikku tuge.

Õppijaid kaasatakse läbi õppijate esinduse, kus osaleb üks õppija igast suunast. Esindus kohtub 3x semestris kooli juhtidega, kes tutvustavad olulisi otsuseid. Õppijate esindus vaatab üle ja kinnitab näiteks õppeaasta ürituste kalendri.

Õppijatel on infokirja asemel hoopis koduleht, mida haldavad õppijad ise: nfb.is, kus on uudised, sündmused jm info.

Kord aasta toimub nn Day of Joy, kus iga õppija saab valida osalemiseks õppekäigu, sportliku või kultuurilise tegevuse vms. Sel päeval osalemisega saab seejuures kompenseerida õppetööst puudumisi.

Rääkisime ka tugispetsialistidega ja saime ka ülevaate koolis pakutavates tugiteenustest. FB on uhke oma tugiteenuste tiimi üle, mis on suurem kui tavapäraselt Islandi kutsekoolides. Tiimis on:

  • 3 nõustajat, kes aitavad õppijatel valida õppekursusi ja panna kokku oma tunniplaan;
  • psühholoog, kelle juurde saavad õppijad ise läbi õppeinfosüsteemi aegu broneerida;
  • coach, kes aitab õppijail seada eesmärke;
  • õde;
  • eripedagoog, kes pakkus õppenõustamist ja tuge koduste ülesannete lahendamisel;
  • raamatukogutöötaja, kes nõustab õppijaid ka esseede kirjutamisel;
  • IT-assistent, kes pakub tehnilist tuge.

FB on rahul oma tugitiimiga ja õppijad saavad toetatud.

Väljalangevus koolist on siiski umbes 20-30 %, erivajadustega õppijate osakonnas on aga väljalangemine väga keeruline.

Eraldi noorsootöötajat koolis ei ole, kuid õppijate esinduse tegevustel hoiab kätt pulsil üks kooli õpetajatest.

Vastuvõtul kutsekooli on riigil kohustus tagada õppekoht kõigile värskelt põhikooli lõpetanutele, mistõttu võib FB olla kohustatud ka võtma vastu rohkem õppijaid, kui nad oli planeerinud. Õppijaid kandideerib FB.sse üldiselt rohkem kui õppekohti on.

Kooli üks uuemaid ja põnevamaid osi on FabLab (Fabrication Laboratory), kus on 4 töötoas 3D printerid, suur CNC pink, laserlõikur ja palju muid masinaid. Õppijad omandavad masinatel töötamise oskusi erinevate kursuste raames, samuti on FabLab avatud kõigile ja seda taskukohase tasu eest. Nad on osa FabLabide võrgustikust Islandil ja teevad koostööd ka teiste sarnaste kohtadega Skandinaavias.

Pärast programmi koolis avastasime linna, jalutasime mere ääres ja nautisime ootamatut rahesadu Harpa kontserdimaja juures. Päeva jooksul saime ka nii päikest, vihma, kui ka vikerkaart, mistap tõdesime, et ilm võib siin muutuda iga 5 minuti järel. Heitliku ilma eest pakkus varju mõnus Micro kohvik makro hindadega, kus olemine oli siiski tõeliselt Hygge.

Teisipäev, 7. oktoober: Ajavahe, juhhei!

Kell on 4:10: esimestel õpiränduritel lähevad silma lahti – valmis tegudeks! Võiks minna jõusaali (üks kolleegidest), aga see pole veel avatud. Kodus on kell juba 7 ja võiks olla väga tegus, kuid siin tuleb veel hommikusöögini oodata.

Teisipäeva esimene sihtpunkt oli rehabilitatsioonikeskus Reykjalundur – Islandi suurim taastusravikeskus, mis loodi 1945. aastal tuberkuloosihaigete taastusravikeskusena. Täna tulevad patsiendid üle Islandi, et saada interdistsiplinaarset taastusravi. Rehabilitatsiooniprogrammid on 5-6 nädalat, millele eelneb 1 nädala pikkune hindamine, mille lõpus seatakse personaalsed eesmärgid. 2.-5. nädalal toimuvad grupitegevused ja individuaalteraapiad.

Suurim erinevus Eesti süsteemiga on see, et füsioterapeutidele lisaks töötavad keskused spordiõpetajad (sports scientists), kes viivad läbi grupitegevusi basseinides, saalis ja iga päev õues kaunis looduses keskuse lähistel. Iga päev on patsiendil 1 tund jalutamist õues. Enne programmi algust ja programmi lõpus viiakse läbi hindamised, mille raames hindab ka patsient ise oma tervisest sõltuvat elukvaliteeti (health related quality of life). Samuti kaardistatakse programmi lõpetanud patsientide käekäiku 6 kuud pärast programmi lõppu.

Keskuses on 8 rehabilitatsioonisuunda: vaimne tervis, reumatoloogia, krooniline valu, toitumine ja ülekaalulisus, südame-veresoonkonna haigused, hingamisteede haigused, neuroloogiline rehabilitatsioon ja akuutne abi.

Oluline koht rehabilitatsiooniprogrammides on grupisekkumistel ja teadlikkuse arendamisel, näiteks tervisliku toitumise, valuga toimetuleku ja liikumise teemadel. Patsiendid saavad valida 53 eri teemadega grupi seast, lähtuvalt oma eesmärkidest.

Keskus lähtub tugevalt tõenduspõhisusest ja kasutab CARF kvaliteedisüsteemi. Tehakse ka koostööd ülikoolidega, näiteks keskuse kogutud andmete põhjal tehakse teadusuuringuid, ning on sageli praktikabaasiks tudengitele.

Keskuses on 150-180 töötajat ja päevas umbes 140 patsienti keskuses sees, lisaks ambulatoorsed patsiendid. Patsientide keskmine vanus on 49,9 aastat. Spetsialistidest on keskuses 12 arsti, 17 tegevusterapeuti, 20 füsioterapeuti, 8 psühholoogi, 5 sotsiaaltöötajat, 1 logopeed, 2 toitumisnõustajat, samuti spordiõpetajad. Patsientide seas on nii töövõimetuspensioni saajaid kui ka täiskohaga töötavaid inimesi.

Igal patsiendil on oma individuaalne nädala plaan, iga päev u kl 9-15.30, ning enamik patsiente käib keskuses kodust.

Keskuses elamisteenusel elavad 8 inimest teevad oma rehabilitatsiooniprogrammi raames ka lihttöötoas iga päev paar tundi töötegevusi, samuti tehakse hindamise ja rehabilitatsiooniprogrammide raames loomingulisi käsitöötegevusi.

Pärast Reykjalunduri külastust liikusime tuttavasse FB kutsekooli, kus ootas meid väga põnev arutelu tehisintellekti kasutamise üle hariduses. Oma kogemust tutvustasid IT- ja matemaatikaõpetaja Hjorvar ja erivajadustega õppijate osakonna õpetaja Fjalar, kes katsetavad paljusid erinevaid tehisintellekti rakendusi ning on käima pannud isegi temaatilise uudiskirja ning koolitavad ka kolleege ja töötajaid teistes koolides.

Kõige huvipakkuvam oli see, kuidas nad kasutavad NotebookLM-i õppetöö läbiviimiseks: materjalid laetakse rakendusse üles ning nende põhjal genereerib TI eri formaatides sisu, mis hõlbustab õppimist ja materjali omandamist. Näiteks saab luua heliformaadis vestlusi, flashcard’e, kokkuvõtteid, mõistekaarte, videoformaadis esitlusi jpm. Seejuures suudab TI edukalt ka luua materjali ja vastata küsimustele 100+ keeles, mis on suurepärane abivahend olukorras, kus koolis õpetatakse erineva keele- ja kultuuritaustaga õppijaid.

Ühiselt tõdesime, et Eestis ega Islandil pole palju TI koolitajaid, kes oskaksid õpetajaskonda koolitada just õpetamise konteksti vajadustest ja näidetest lähtuvalt. Seetõttu tekkis meil kohe soov kogenud kolleegid Islandilt ka Eestisse kutsuda, et nende praktikatega lähemalt tutvuda ja neid ka Astangul kasutusele võtta.

Õppetöös FB-s panime tähele, et tunnis on sageli koos väga erineva tasemega õppijad. Tehnoloogilised vahendid on tihti abiks, sh näiteks ka nägemispuudega õppijate kaasamisel õppetöösse klassis. Õppetööd viiakse sageli läbi kahekesi – kaks õpetajat, kes on sageli erineva profiiliga, ja seda olenemata rühma suurusest. Näiteks ühte igapäevaeluoskuste tundi, kus teemaks olid erinevad tunded, viisid koos läbi kehalise arendamise ja jooga õpetaja ning tantsu ja teatri taustaga õpetaja.

FB-s on märgata, et väljakutsed on need, mis panevad õpetajate silmad särama – leitakse võimalused kõigi õppijate jaoks ja iga õppijani jõudmiseks.

Kolmapäev, 8. oktoober: Tuulega ümber maja ringid

Ilm on meid siin Islandil muidu väga hoidnud, aga täna saime tunda tuuleiile kuni 28 meetrit sekundis. Tundub, et kohalikke see aga üldse ei häiri.

Olles teinud oma traditsioonilise aja parajakstegemise auringi ümber tänahommikuse sihtkoha, astusime sisse Menntaskólinn í Kópavogi (MK) kutsekooli. Tegu on Islandi ainsa spetsiifilised toitlusvaldkonna kutsekooliga, kus alates 1999. aastast on ka erivajadustega õppijatele mõeldud õppeprogramm. Programmi alguses oli 4 õppijat ja 4 töötajat, nüüdseks on see kasvanud 40 õppijaga ja 8 töötajaga programmiks. Õppijatest enamik on autismidiagnoosiga ja/või arenguhäiretega. Töötajate seas on 2 osakonna koordinaatorit, 1 eripedagoog, 1 õpetaja, 2 arenguterapeuti (sarnane sotsiaalpedagoogile) ja 3 abitöötajat. Erivajadustega õppijatele õpetavad kursusi ka teised kutsekooli õpetajad teistest osakondadest ning erivajadustega õppijad saavad soovi ja võimete sobivuse korral osaleda ka teiste õppeprogrammide ainetes. Õpe erivajadustega õppijate programmis kestab üldjuhul 4 aastat.

Eriprogrammi õppijatel toimuvad nii tunnid grupis kui osad õppijad teevad õppetööd ka individuaalselt. Mitmetele noortele on eraldatud oma tööruum, kus ta saab segamatult ja vaikuses oma ülesandeid teha. Ülesanded on samad, mis teised teevad grupis klassiruumis. Eriprogrammi õpetajad aitavad õppijaid ka kodutööde tegemisel, vajadusel nõustades ja julgustades.

Tunnid kestavad iga päev umbes kl 8-st kuni kella 12-ni, ehkki õpetajad sooviksid noori kaasata koolis veidi pikemalt, et nad osaleksid ka sotsiaalsetes tegevustes, näiteks lauamänge mängides või osaledes kogu kooli õpilastele mõeldud pidudel. Tunniplaan on seejuures korraga paika pandud kogu semestriks.

Peale koolipäeva läheb osa õppijaid mõnele teisele teenusele, mis pakub neile päevaks tegevust, aga enamik läheb koju.

Koolil õpilaskodu ei ole ning see on Islandil tavapärane, vajadusel kolivad pered koolile lähemale. Käiakse oma piirkonna koolis.

Õppijate peresid hoitakse jooksvalt kursis õppijate toimetulekuga, kuid kohtumisi tehakse vajaduspõhiselt, keskmiselt korra 6-8 nädala kohta.

MK-s on kooli peale 1 psühholoog, kellega kohtuvad ka eriprogrammi õppijad esimese semestri jooksul, et luua kontakt.

MK eriprogrammi töötajad teevad vajadusel koostööd ka laiema võrgustikuga, nt lastekaitsega.

Üldised tähelepanekud Islandi kutsekoolidest

  • MK-s kui toidusuunaga koolis õpetatakse toiduvalmistamist, pagarieriala ja teenindust. Islandil on valdkonna kutsekoolide vahel ära jaotatud ehk teistes koolides sellises mahus toitlustuse erialasid ei ole.
  • Panime tähele, et inglise keelt õpetatakse Islandil kõigile: meiega suhtlesid vabalt inglise keeles nii noored kui täiskasvanud, samuti toevajadusega inimesed. Inglise keele tunnid on kavas ka MK eriprogrammis. Islandlased tunnevad muret islandi keele tagaplaanile jäämise pärast – on noori, kes eelistavad rääkida ainult inglise keeles. Kuigi sarnast muret on kuulda ka Eestis, tundub Islandil see probleem olevat akuutsem.

Islandi asutuste külastamise vahepeal võtsime ühendust kolleegidega Astangul, et teha ettekanded personali infotunnis.

Seejärel seadsime tuule kiuste virgad sammud VIRK-i poole.

VIRK on Islandi kutserehabilitatsiooni (vocational rehabilitation, sisulises mõttes tööalase rehabilitatsiooni) fond, mis pakub tööalast rehabilitatsiooni vähenenud töövõimega inimestele. Virk tähendab islandi keeles aktiivset – ehk siit leiab üllatava sarnasuse eesti keelega.

VIRKi kliendid on inimesed vanuses 16-70 aastat (NB! Huvitav fakt – avalikus sektoris ei tohi Islandil pärast 70. eluaastat enam töötada), kes on kaotanud töövõime haiguse, õnnetuse või vaimse tervise raskuse tõttu. Eesmärk on, et nad taastaksid töövõime ja saaksid uuesti tööturule naasta, mitte ei jääks pikalt töötuks või töövõimetuspensionile. Seejuures on kriitiline periood sekkumiseks 3-6 kuud pärast töölt eemale jäämist ning väga kriitiline ja raske on tööellu naasta pärast 6 kuud eemal oldud aega.

VIRKil on korraga umbes 3000 klienti ning 150 töötajat üle Islandi. 1,2% Islandi tööjõust osaleb VIRKi teenustel ning tagasiside klientidele teenusele on väga positiivne.

VIRKis kasutatakse töölesaamise toetamise metoodikaga IPS mudelit (Individual Placement and Support), mis on neil kasutusel juba 10 aastat. Peamiselt on kasutusel n-ö IPS light ehk mõnevõrra lihtsustatud versioon, sest eesmärk on inimesi mitte n-ö üle rehabiliteerida ehk üleliigsete teenustega koormata. Islandi töötukassa on samuti IPSi kasutusele võtmas.

Hindamisel kasutatakse RFK-põhist kodeerimist.

Viimastel aastatel on VIRK arendatud kahte uut suunda: ennetav sekkumine, kus nõustatakse töölt kõrvalejäämise ohus inimest ja tööandjat, et vältida töölt väljalangemist; ning NEET noortele suunatud programm Young VIRK. Kui tavaliselt on kohtumine nõustajaga 1x kuus, siis Young VIRK programmis 1x nädalas ning eesmärgiks on pigem tagasi kooli kui tööle jõudmine.

Tugiteenuseid ostetakse sisse ca 600 teenusepakkujalt üle riigi.

VIRKil on koostöölepingud paljude tööandjatega (ühel Return to Work nõustajal on umbes 50 tööandjat, kellega kontakti hoiab), kes võtavad tööle rehabilitatsiooniprotsessis olevaid inimesi, vajadusel osalise tööajaga.

VIRKi teenusele suunab inimese perearst: selleks on vajalik töövõime vähenemise põhjusena diagnoos, inimese enda motivatsioon ning potentsiaal tööle tagasi suundumiseks. VIRKis hindab perearsti suunatud kliente spetsialistide tiim, kuhu võivad kuuluda arst, füsioterapeut, sotsiaaltöötaja ja coach (üldjuhul on tiimis 3 liiget). Igat klienti hinnatakse individuaalselt ja koostatakse tegevuskava. 6 kuud pärast VIRKi teenuste kasutamist tehakse vahehindamine.

80% VIRKi klientidest kas läheb tööle, otsib aktiivselt tööd või on lõpetamas töötamist võimaldavat haridust. 20% liigub edasi sotsiaal- või muule teenusele.

Islandi süsteemis on põhimõte, et enne VIRKi teenuste kasutamist inimesele kestvat puuduvat töövõimet ei määrata.

Neljapäev, 9. oktoober: Looduse rüppe!

Täna viisid meie armsad kolleegid FB koolist meid linnast välja, et näha kogukonnas elamise ja töötamise võimalusi. Sõit viis meid 50 km Reykjavikist välja, kus asus ökoküla Sólheimar.

Sólheimar asutati 1930. aastal naise poolt, kes luua kodu orbudele. Täna elab seal 100 inimest, neist 45 on erivajadustega teenusesaajad, ning lisaks käib veel mitukümmend töötajat perioodiliselt kohapeal tööl. Nagu külas ikka, elab ka Solheimaris igas vanuses inimesi, lastest eakateni. Seejuures mõnedele elanikele on Solheimar olnud koduks juba mitukümmend aastat.

Elanikud tegutsevad erinevates töötubades: kunst, tekstiil, keraamika, puit, küünalde tegemine ja kasvuhoone, kus kasvatatakse tomateid, baklažaane, banaane, kõrvitsaid jm. Värsked tomatid olid ülimaitsvad! Taimekasvatus käib keskkonnasäästlikult, näiteks ei kasutata taimemürke. Nende asemel olid kasvuhoones kanad.

Kasvuhoones kohtusime Reynir Pétur Ingvarssoniga, kes 1985. aastal kõndis esimese inimesena ümber Islandi saare, et koguda raha Sólheimari jaoks ja näidata, et erivajadustega inimesed suudavad teha suuri asju. Jalutuskäik kestis 32 päeva ja kogus 5 miljonit Islandi krooni. Tema teekonda jälgis televisiooni vahendusel terve Island. Teele jäävates linnades kogunesid tuhanded inimesed temaga kohtuma ja koos kõndima.

Solheimari elanikud valivad ise oma individuaalse päevakava ja tegevused, töötubades töötamine ei ole omaette eesmärk, vaid soovi korral võimalus eneseväljenduseks (läbi kunstitegevuste või aedviljade kasvatamise). Nägime palju omanäolist kunsti. Näiteks üks naisterahvas tikkis kauneid Islandi maastikke, teine meesterahvas kõrval oli leidnud eneseväljenduse läbi muusikute kujutamise tikandites (nägime nii Ed Sheeranit kui ka Bob Marleyt). Kunstitöid müüakse aktiivselt ning näidatakse ka näitustel nii kodu- kui välismaal.

Keraamikas olid kõigil esemetel oma lood ja stiil, näiteks on valmimas 500+ öökulli, millest iga ööküll sümboliseerib 1 kilomeetrit, mida öökullide valmistaja kõndis, et koguda raha uue põletusahju jaoks. Raha saadi kokku ja veel rohkemgi ning noormees korraldas ka suurejoonelise ahju ristimise ja avaürituse.

Kuna küla tooteid soovitakse osta nii palju, siis selleks, et elanikel poleks survet toota suuri koguseid, on tehtud elanike loodud toodetes vormid, mille abil saab kergesti teha müügiks originaaltoodete koopiaid.

Puidutöökojas nägime puidust tehtud nukumaja, mis oli sisustatud nii keraamilise ja puidust mööbli kui ka tekstiilist ja lõngas elanikega. Majal oli traagiline minevik: ühel ööl tungisid majja hiired ja sõid ära kõik, kes olid valmistatud polüestrist. Paar elanikku, kes olid tehtud puuvillast, olid siiski majas alles.

Külas on näha väga loovat mõtlemist, kuidas taaskasutada asju – näiteks aedviljakonservide purkidesse tehakse küünlaid, mis imiteerivad purgi kunagist sisu – näiteks saab osta konserveeritud ubade moodi küünla.

Igaüks elab Solheimaris omas tempos ja oma valikute järgi. Elamiskohad on jaotatud abivajaduse järgi, enamik omaette korterites, mõned ka ühises korteris oma tubades, aga see viimane ühe korteriga maja on plaanis ühel hetkel ümber ehitada samuti eraldi korterite formaadis elamiseks.

Pärast Solheimaris ringi vaatamist ootames meid väga tore lõunaüllatus, mis oli valmistatud meie FB kolleegide poolt: laud oli kaetud kohalike toitudega. Saime maitsa hailiha, kuivatatud turska, Islandi lagritsat, skyri, sülti ja maitsmiseks ka kohalikku vägijooki.

Sellega meie päev veel ei piirdunud – FB kolleegid sõidutasid meid avastama Islandi vaatamisväärsusi nn kuldsel ringil. Nägime suurejoonelist Gullfossi kosk ja käisime vaatamas ka Strokkuri geisrit. Ootasime koos kümnete teiste turistidega põnevusega, kas õnnestub näha ka geisri purkamist, ja õnnestus! Islandi maastik oma aurava veega tundus müstiline.

Sel päeval saime tunda korralikud Islandi ilma ehk sadas vihma ning päevareisi lõpuks olime külmast ja niiskusest läbi vettinud. Soe supp ja fish & chips juba tuttavas söögikohas kulus marjaks ära.

Reede ja laupäev, 10.-11. oktoober: Lisapäev ja tagasisõit

Juba reisibroneeringuid tehes otsustasime, et kuna tõenäoliselt nii pea Islandile uuesti ei satu, siis võtsime Islandiga tutvumiseks ühe lisapäeva (oma kuludega 🙂 ).

Islandi loodus on erakordne, seetõttu otsustasime rentida auto, et põrutada lõunarannikule. Nagu eelmiselgi päeval (ja nagu ka järgmisel päeval), sadas vihma üsna lakkamatult.

Teekonnal peatusime kõigepealt Seljalandsfossi juures, et vaadata mitut erinevat fossi, st koske (sealhulgas salajane kosk Gljúfrabúi). Saime ka korralikult kastetud ja tundsime omal nahal, miks olid teised, meist targemad, pannud selga korralikud vihmariided. Õnneks siiski päästsid meid mõnevõrra fossi juurest osteteud emergency vihmakeebid.

Edasi võtsime suuna Reynisfjara Black Sand Beach randa, mis oli tõeliselt sürreaalne ja suurejooneline ja aukartustäratav elamus.

Laupäeva varahommikuks võtsime plaani end enne pikka tagasilendu turgutada Sinises Laguunis, mida peetakse üheks praegustest maailmaimedest. Helesinine vesi laavakivide vahel tuleb laguuni 2000 m sügavuselt maa alt, seda on 9 miljonit liitrit ning vesi puhastub ise 40 tunni jooksul.

Hulpisime 38-kraadises vees ja olime maksimaalselt lõõgastunud. Sellega panime oma õpirändenädalale väga ilusa punkti.

Lõpetuseks suur südamlik tänu meie vastuvõtjatele FB kutsekoolist: Guðrún, Hrefna, Hrafnhildur ehk Habba, Hrafnhildur ja Sigurður Fjalar. Tundsime igal sammul, et olime oodatud ja hoitud ning kõik meie küsimused said vastused. See oli imetore aeg Islandil ja ootame neid taas meile Eestisse külla!

Page 1 of 17

Next →

Rubriigid