Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õpiränded

Õpiränded toimuvad Euroopa Liidu programmi Erasmus+ toel.

Rubriik: Õppijate õpiränded Page 2 of 13

Leedu, Kaunase toiduainetööstuse ja kaubanduse koolituskeskus

6-18. aprill on toitlustuse valdkonna õpilased ja õpetajad Leedu kutsekoolis,

Kaunase toiduainetööstuse ja kaubanduse koolituskeskuses.

Teekond Leetu.

Reisisime terve päeva: Astangu bussiga, 2 lennukiga, bussiga, kahekorruselise rongiga ja olimegi kohal.

Käisime läbi Riiast ja Vilniusest, nüüd oleme Kaunase linnas, Leedus.

Käisime lõunatamas Vilniuse bussijaama kohvikus, mõnusad kodused toidud olid. Valikut väga ei olnud sest kohe oli sulgemise aeg.

Esimesed emotsioonid:

  • Raske päev oli, pea hakkas valutama sest jube külm tuul oli. Palju passimist! Sain elus esimest korda lennata, algul kartsin. Kiiresti sai kohale. Rong oli väljast vana aga seest tundus uuem.
  • Palju passimist, igav oli. Kahekordne rong oli väga eriline. KÜLM! Põhja tuul oli.
  • Ärev. Vilniuses oli kole aga Kaunases raudteejaamast hotelli oli tore jalutada.
  • Lennata oli põnev ja ärev. Minu esimene kord. Tundsin kuidas lennuk mängis minu emotsioonidega.
  • Vesine nina ja sujuv sõit.

Jõudsime kohale. Ibis Kaunas Central on järgmised 2 nädalat meie kodu.

1 päev laboris.

Labor just seepärast, et nii öeldakse siin, mitte klass või köök.

Pidime olem kohal kell 9.00 Läksime ühistranspordiga- meil on nüüd Kaunase kuukaardid!

Bussist maha tulles oli ees kolm kooli. Valisime esimese hooga kunstikooli 🙂 Teisel katsel jõudsime õigele aadressile.

Tegime teiste õpilastega koostöös kooki “Sõprus” kohupiima ja õunamarmelaadiga.

Esimese päeva mulje on, et meie koolimaja Astangul on kaasaegsem ja meil on rohkem töövahendeid ning seadmeid. Õppimine on täiesti teistsugune- tehakse ühte toodet kogu grupiga, mitte igaüks eraldi. Õpetaja annab ülesandeid ühe kaupa, ise saab teha vähe, üksikuid asju.

Pealelõunal jalutasime vanalinnas. Oli küll jätkuvalt kohutavalt külm tuul aga päike soojendas. Nägime väga palju skulptuure- mehikesi 🙂 Lõpuks jõudsime jõe kaldale ja saime taas läbida tunnelit.

2 päev laboris.

Tee oli juba selge, jõudsime kohale lausa enne õpetajat. Ootasime koridoris ja tegime pilte:

Ja kui pakkusid, et abikoka õpetaja, on sul õigus 🙂

Tänane plaan oli teha küpsiseid nimega “Kodused” Taigna tegemine oli väga lihtne- muretaigen. Muretaigna tegemise viis on Eesti omast erinev. Vormimiseks kasutasime hakklihamasinat millele oli pandud lisa otsik.

Kui taigen oli külmikus seismas saime külastada teisi laboreid.

Nägime lihunike töötamas väikeses lihatööstuses. Saime proovida turvavarustust, sest noad on seal väga teravad. Nägime kuidas segati vorstitäidist ja kuidas soolikad ootasid vorstitegu. Astusime sisse suitsuahju ja vinnutusruumi.

Kondiitri laboris töötas väga palju õpilasi 25+ Tehti 2 toodet, igaüks sai natukene midagi teha.

Pealelõunal oli plaan minna sellisesse kohta nagu Ahhaa keskus. Kohale jõudes tuli välja, et see oli mõeldud algkooli lastele ja meie jaoks tundus laste mänguväljakuna 🙁

Nägime aga Baltikumi suurimat akvaariumit: 10 m kõrge, 4 m lai ja 30 cm paksu klaasiga, kus oli 170000L vett! Poodlesime natuke ja tulimegi puhkama, mõned bussiga, mõned jala.

3 päev laboris.

Kirjeldus puudub.

Tänane päev algas seiklusrikkalt. See buss oli ära läinud millega me 2 päeva olime sõitnud. (Tuli välja, et buss nr 57 oli iga päev hilinenud ning ainult seetõttu olimegi saanud sellega minna.) Pidime minema teise bussiga aga valisime valesti (lausa valel pool tänavat!) ja pidime ümber istuma ja siis magasime maha oma peatuse ja pidime uuesti bussi vahetama….. Ühesõnaga jäime hiljaks 🙁

Tänane töö oli Leedu traditsiooniline küpsetis – puukook e. leedu keeles Šakotis. Selle tegemine oli väga aeganõudev, nahka põletavalt kuum ja silmi kuivatav. Küpsetamise ajal oli tunda vahvli lõhna ja taigna tõstmine meenutas pannkoogi tegu. Täna jäi see kook meist kuivama aga juba praegune tulemus oli uhke.

Tegime tööd ja tuldi vaatama.

Kirjeldus puudub.

Arvake ära mitu kihti kuusekesele tegime? ……… 24!!!! Igaüks sai 4 korda aukudega kulbiga vibutada ja pärast kuuma käes alusele kukkunud taigent tagasi kaussi kraapida.

Kirjeldus puudub.

Peale töökat päeva ja koleda ilma puhul lubasime endale vabakava- igaüks tegi mis tahtis:

Otsustasime, et homme väljume varem- et ikka oma bussi peale jõuda, ning pealelõunal läheme uuele katsele Ahhaa keskust avastama. (Meie tänane juhendaja Kristina suunas meid otsingutel õigele teele. Aitäh.) “Teaduse ja innovatsiooni levitamise keskus“- oota sa!

Kirjeldus puudub.

4 päev laboris.

Päev algas õppetundidega hotellielu osas:

  • Mida ma teen kui prügikast on täis?
  • Kust saan WC paberit juurde?
  • Kus ma pesu pesen?

VASTUS: panen sildi ukse külge ja musta pesu viin kotiga valvelauda.

Koolis tegime täna pelmeene. Ainult 2 õpilast olid seda varem teinud- seega uus kogemus. Tervisesõbraliku toidu tunni raames panime pelmeenitaigna sisse spinatit ja kurkumit, et saada rohelised ja natuke kollasemad pelmeenid. Täidises oli rohkelt aedvilju ja keedetud kana.

Päeva lõpus olid kõik õpilased veendunud, et oskavad nüüd Eestis pastamasina kasutamist ja pelmeenide vormimist õpetada.

Tänane vabaaja tegevus oli “Mokslo sala” ehk teaduse ja innovatsiooni muuseumi külastus. Esimene mulje õpetajatel oli, et justkui oleks sattunud James Bondi filmi. Unikaalse arhidektuurilise lahendusega, maastiku sulav, säravvalge ja ruumikas ehitis jättis uskumatu mulje.

Püsinäitusel saime teada, et meie arstideks ei kõlba: aju kukkus välja, maks ei mahtunud ära ja elustamisel ei olnud piisavalt kiired….

Külastus oli hariv ja väga tegus. Saime proovida palju erinevaid asju: saime teada kui kõrgele keegi meist hüppab, kui kiiresti teeme elektrit, tunda 5 pallilist maavärinat, kogu veri valgus pähe kui olin tagurpidi autos pea peal, karjuda teiste pead otsast, saime olla erinevad tuuletakistused….

Arvake ära, kellest puudub jäljend? ( Võrdle meie blogi esimese pildiga 😉 )

Tagasi jalutasime Nemunase jõe kaldal, mis lookleb läbi Kaunase linna.

Ava foto

5 päev laboris.

Täna läks transpordiga hästi, valisime bussi asemel trolli ja jõudsimegi kohale! Ilma viperusteta.

Jätkame tervislike toitude lainel. Menüüs on supp ja köögiviljatäidisega pannkoogid. Tänane tööde nimekiri:

  • viilutasin mandoliiniga kapsast
  • hakkisime sibulat kuubikuteks
  • hakkisin ribadeks porgandi ja pastinaagi
  • riivisin juustu
  • hakkisin varssellerit ja küüslauku

Valmistasime supi ja tegime valmis pannkookide täidise. Peale supi maitsmist küpsetasime pannkoogid valmis ja panime täidise sisse. Õpetajad olid üllatunud, et siis küpsetati veel pannkooke aga õpilase ütlesid selle peale, et nii tulebki teha!!

Päeva märksõnad:

  • uus maitseaine Chimichuri ja et kurkum läks igale poole ka pannkoogi taignasse;
  • üllatus oli, et lisaks pannkookidele tuleb ka suppi teha;
  • tänased pannkoogid olid kõige parem asi mida me oleme seni Leedus teinud;
  • tundsime puudust ohutusreeglitest ja -tehnikast.

Enne õhtust kokkulepitud kultuuriprogrammi astusid naised läbi Kaunase suurimalt turult URMAS. Arvake ära mille me seal üles pildistasime:

Vanalinnas kasutasime täna mäe otsa sõitmiseks kaabeltõstukit. Mäe otsas oli uhke kirik. Selle kiriku katuselt nägime kogu Kaunase linna. Väga ilus panoraam linnale oli. NB! Trepijooksu kiriku katusele võitis Alari!

Tagasi hotelli tulles avastasime, et peatänaval on laat. Leedu laat erineb Eesti omast. Esiteks oli see palju suurem kui me kunagi näinud oleme ja tooted olid teistsugused. Eesti laadal on rohkem söödavaid asju ja riideid, siin on väga palju ehteid.

Nädalavahetus algas. Sihtmärk Klaipeda.

Selleks, et nädalavahetuse plaane ellu viia tuli õpetajatel lennujaamast ära tuua renditud auto. Hommikul kell 7 lennujaama poole sõites kogesime piletikontrolli, uskuge või mitte. Laupäeva hommikul kell 7. 23!!!

Auto saime kenasti kätte ja asusimegi teele. Vahemaa oli pikk, sõita tuli 2 ja pool tundi. Mõne jaoks oli see lausa katsumus. Kõigile ka. õpetajad, tuli üllatusena, et teele jäi praamisõit. Elasime üle, ja jõudsime kohale. Klaipeda Delfinaariumi külastusele ei olnud õpilastel suuri ootusi. Emotsioon mille saime oli aga suurepärane. Delfiinide ja merelõvide etendus oli äge! Enim meeldisid hüpped, loomade oskus plaksutada, inimesega koos ujumine ja tema kaldale toomine.

Siis otsisime külmast lõdisedes üles meremuuseumi. See andis ülevaate erinevates veekogudes elavatest mereelukatest: korallidest, karpidest, erinevate kaladest, kohal olid pingviinid ja hülged. Kõige enam meeldis tunnel suure akvaariumi all- beluugad ujusid meist üle! Paljudele meeldisid hülged, nii nunnud pehmed ja täpilised 🙂

Ülejäänud päevast jäi meelde söömine restoranis. Sõime ennast paksuks! Algul tundusid hinnad krõbedad aga pärast otsustati, et portsud olid summa eest parajad.

Õpetajad täpsustavad, et see paksuks söömine toimus Nida poolsaarel. Teel tagasi mandrile tegime peatuse ja käisime üle luidete mere ääres.

Võtame nädalavahetusest viimast.

Kirjeldus puudub.

Pühapäeva hommik algas üllatusega. Läksime sööma nii nagu tavaliselt ja järsku näeme- serveeritakse šampust ja apelsinimahla e. Mimosa kokteili! Marii kogenumana teadis rääkida, et 5 tärni hotellides pidi seda ikka pühapäeviti juhtuma. Arvasime seepeale, et ju meie 3 tärni hotell tahab samm sammu haaval kõrgemale tõusta…

Peale hommikusööki alustasime sõitu Druskininkai poole, et proovida ära kaabeltõstukid ja nautida vaadet orule. Hea oli, et rooli läks Marii, sest nii mõnelgi sai Mimosa ikka ära proovitud. Ja seekord oli operaator Kõps e. Tea valmis peale loa saamist ka pildistama- mitte nii agu piletikontrolliga, kus ta oli lihtsalt liiga üllatunud, et midagi teha.

Päeva muljed:

  • Tänane päev oli tavaline, ja ei tekitanud minus mingisuguseid positiivseid ega negatiivseid emotsioone. Nägin esimest korda sisesuusahalli, kus oli ka suusatõstuk. Nägin autoteel kahte looma, see ei olnud tore. Olin mures, et meie sõitsime üle.
  • Kaabeltõstukiga sõitmine polnud midagi erilist, aga on hea meel, et sai ära proovitud. Meeldis autos magada ja laulvad purskkaevud. Vaateplatvormile meeldis ronida.
  • Tänane päev tekitas paar korda hirmu. Kaabeltõstukiga sõitsin esimest korda, vahepeal oli hirmus. Eriti hirmutav oli vaateplatvormil kuna seal oli läbinähtav trepp ja põrand.
  • Mulle meeldis, et lõpuks paistis päike ja oli soe ning sai vaateplatvormi juurest jõeni jalutada. Vaatasin jõesaart ning nuputasin kuidas lehmade parvetamiseks mõeldud parv töötab….
  • Linn nagu Haapsalu, kaabeltõstuk, laulev purskkaev, kollane tagurpidi maja, ükssarviku vapp, soe päike, vaateplatvorm, imelised vaated, kollased liblikad, sinine lillemeri.
  • Ootasin rohkem põnevust, aga isegi olin veidi pettunud. Arvasin, et kaabeltõstukiga sõit on hirmsam, kui oleks ära arvanud, sest oli minu esimene kogemus, mis lõppes pettumisega. Sisesuusahalli seest oli hämmastav näha – tundus, nagu oleks taas talv. Vaateplatvormi tipp-punktis oli hirmus olla, sest platvorm kõikus ja tekitas ebamugavust. Tore oli jälle tunda sooja ilma ja lausa sõidu ajal magada.

Uus töönädal, 6 päev laboris.

Tänase päeva töö oli õhukesed vahvlid. Siin tunduvad õhukesed vahvlid olevat toidukultuuri osa- aasta tagasi külastades nägid õpetajad ka kuidas vahvleid tehti.

Taigna tegemine oli nii nagu vahvlite puhul ikka- vahusta või suhkruga ära, lisa munad ja vesi ning sega juurde jahu. Eriline oli see, et vahvlitaignale lisati sidrunikoort ja mahla. Vahvlimasin oli tööstuslik- taimeriga ja pika varrega. Vahvleid tuli keerata kähku, hakkasid kiiresti kivistuma. Siin tehakse enamasti vahvlitorusid. Meie jagasime seda, et Eestis tehakse vahukoore või jäätise lisamiseks vahel ka koonuse kujulisi.

Peale koolipäeva läksime Leedu loomaaeda. Loomaaed oli ilus ja kaasaegne. Kahjuks ei olnud paljusid loomi väljas. Troopika ja vihmametsa majas nägime rohkem kui väljas. Kõige ägedamad loomad keda nägime olid polaarhunt ja kaelkirjak. Tallinna loomaaiaga võrreldes on siinne väiksem ja kompaktsem. Samas oli siin teistsuguseid loomi näha kui Eestis.

Reisiväsimus on peal, võõras keskkond mõjutab. Teeme peale kooli ka palju, magan halvasti. Koduigatsus on natuke peal.

Kirjeldus puudub.

7 päev laboris.

Üllatused on juba igapäevane elu osa. Mis veidi paisuvad suuremaks kui oled unustanud piiksutada enda kuukaarti või kontrolör ei usu eesti õpilaspileteid. Õnneks puine venekeel ja uniselt süütud naeratused panid ametniku käega lööma ja meid rahule jätma.

Täna on siis lõpuks SEE päev kus õpetajad saavad täita eesmärgiks seatud vaatlusülesannet, vaadelda 3 taseme kutsevõistlust, koolidevahelist mõõduvõtmist pannkookide tegemises. Näeme 10 õpilast väikeses klassis tihedalt koos ja žüriid nende tegemisi vaatlemas. Õnneks olid kõik õpilased oma juhendajate käe all piisavalt harjutanud ja keegi liimist lahti ei läinud, vaid toimetasid asjalikult, et 3 tunniga enda 2 portsionit valmis saada. Allpool on võidukolmik. Arva ära milline sai 1, milline 2 ja milline 3 koha:

Samal ajal tegid meie õpilased karamelliga täidetud croissante. Üllatusena tuli, et siin tehakse kihistamine kohe üksteise järel selmet iga kihistamise eel 10 min. külmikus hoida. Kolmnurkade välja lõikamisel oli ka teistmoodi asju. Munaga määriti enne kui kerkima pandi, see üllatas.

Peale croissante tegime õunamoosi täidisega saiakesi. Taigen oli hästi võine, läikis pealt. Kukeldasime, rullisime kuklid laiaks, pritsisime peale moositriibu ja murdsime kolmeks kokku.

Peale kooli läksime botaanikaaeda. Lõpuks said õpilased ennast vabalt tunda ja jooksid nagu vasikad kevadisel aasal.

Kirjeldus puudub.
Tulnuka munast väike ahvike välja tulemas, aga näeb välja nagu inimene.

8 päev laboris.

Kirjeldus puudub.

Täna oli meie viimane päev laboris. Teadsime, et hakkame eelmisel kolmapäeval valmistatud kuusekest kaunistama. Aga oh üllatust, tegime uued kuused. Need näod olid vaatamist väärt, kui seda meile öeldi. Oh seda pettumust. Aga harjutamine teeb meistriks! Töö oli tuttav, läks kiiremini ja tundsime ennast kindlamalt. Ikkagi saime kõrvetada, oli palav ja palju ootamist, et uusi kihte peale panna. Päeva lõpus saime kingituseks ühe Šakotise ka endale.

Õhtuks oli meil plaan- kardirada. Aga hakkas tibutama ja helistasime, et kas saab sõita. Ilmnes, et õuerada ei töötagi veel. Siserada oli aga kinni. Lükkame plaani homse peale.

Viimane, 9 päev koolis.

Viimane päev ei olnudki laboris. Veetsime selle kooli teises, kesklinna majas. Tutvusime Leedu munadepühade traditsioonidega. Oli päris raske aru saada leedukeelsest jutust, pildid slaididel aitasid aga ikkagi ei saanud palju aru. Tehti viktoriin ja tuli tükkideks lõigatud suur muna kokku panna- nagu pusle. Saime teada, et üks viis mune kaunistada on salvrätiku tehnika. Proovisime selle koos teiste õpilastega ära.

Seejärel tutvustati kolmandat maja, kus ka selle kooli õpilased õpivad. Nägime kelnerite õppeklassi, baari ja hotelli tube, kus harjutavad toateenindajad. Teadsime, et iga tuba on erineva tärniga ja oli huvitav võrrelda meie hotelliga.

Eile ära jäänud kardisõit Kartlandis oli siis tänaseks, lõpuürituseks broneeritud. Tuli lõõskava päikese käes oodata bussi, elada üle järjekordne piletikontroll ja otsida kardirada- kaart juhatas jälle valesti! (Ega õpetajate kaardilugemisoskus ometi süüdi polnud 😉 ) Oli 25 kraadi, kuid tundus veelgi palavam ja me kõik sulasime. Olime kohale jõudes õnnelikud- koht oli niiiiii hea jahe ja kardid olid just sellised nagu tahtsime. Kõik kes soovisid said rajale- mõni esimest korda, mõni oli sõitmises lausa proff. Kõigile meeldis. Õpetaja Marii arvates oli rool väga raske, roolivõimu üldse ei olnud ja pärast sõitu olid käed nagu makaronid.

Umbse bussiga sõitsime Leedu restorani “Bernelių užeiga Šilainiuose” , et panna oma reisile traditsioonilise atmosfääri ja toiduga punkt. Leedu toitudes on väga palju kartulit: kartuli kotletid, kartuli pelmeenid, täidetud kartulipudru klimbid jne. Kõrvale pakuti palju peeti. Väga huvitav kombinatsioon mida olime juba varem kohanud oli heeringas marineeritud seentega, siiski meie maitsemeeltele tundus see mitte sobivat.

Ja nüüd kohvreid pakkima! Homme ootab ees pikk reisipäev.

Reisipäev, tagasi koju.

Asusime teele. Sõitsime rongiga Vilniusesse. Kõndisime vanalinnas ringi. Vanalinn oli teistsugune, nooremad majad. Bussijuhid kihutavad ka siin. Arvame, et üheks kriteeriumiks, et bussijuhina tööle saada on kindlasti oskus signaali lasta.

Kirjeldus puudub.
Ja lõpetuseks. Uskliku maana on lihavõtete kaunistusi kõikjal. Siin üks eriti uhke muna. Koksime ;-P

Lennujaamades, nii Vilniuses kui Riias, oli palju passimist. Tüdimus tuli peale aga Tallinn vähemalt lennujaama tablool juba paistab.

Ja mida me sellest Erasmus+ võimalusest õppisime?

Elu igapäeva õppetunnid mida meelde jätta:

  • Vaja on ka vaikseid hetki, kus midagi ei ole planeeritud ja saab lihtsalt olla, kõike läbi elatut seedida ja vaimselt uuteks tegevusteks valmistuda.
  • Erinevus rikastab.
  • Saada tunda kuidas Leedus õpetatakse, millised on nende ehte pärased toidud. Siiski aeg-aegadel oli kõikidel vaja rahu ja vaikust, et saada tagasi energia ning seetõttu oli väga hea, et olime kõik eraldi tubades.
  • Et igas kultuuris on oma erinevad tooted, mis eristuvad väga palju muudest kohtadest.
  • Et mujal on teistsugused tehnikad ja tooted ning nende täidised.
  • Üksteisega arvestamine ja tegevustes osa võtmine- vahel pidin sundima ennast, palju passimist.

Kultuurilised tähelepanekud, mis jäävad meelde:

  • Kaunases on nii ägedad mäed- palju treppe viib ühest kohast teise, majad ei ole veel sedasi korda tehtud nagu Tallinnas, bussijuhid sõidavad nagu maniakid
  • Imeline maastik mägede näol, palju erinevaid skulptuure rikastamas tänavapilti.
  • Mägesid on kõikjal näha ja tunda, mis ajasid silmad särama. Erilised puud, skulptuurid Leedus on tõesti kauneid. Bussid ei olnud kõige paremad nagu Tallinnas ja vahel trollidel tulid sarved otsast.
  • Loodus Kaunases on imeilus ja on värske vaatepilt võrreldes Tallinnaga, kus loodust on vähem.
  • Mägine maa, palju skulptuure, bussid panid mootori seisma kui nad ootasid foori või kõnnitee taga, kuuse kook mida süüakse igal tähtpäeval.

Erialane arengukoht mida kogesin:

  • Koolis õpitakse teistmoodi kui Eestis. Nägin erinevaid tehnikaid ja meetodid kuidas saab asju mida olime juba õppinud veel teha.
  • Teistsugused õpetamismeetodid, uued tehnikad.
  • Tööd tehakse meeskonnas, meeldis näha palju kauneid pagartooteid. Saime näha ja tunda kuidas Leedus on neil tehnikad ja meetodid erinevaid kui meil Eestis.
  • Kohe sai aru, et on teistsugune atmosfäär võrreldes Eestiga. Sai õppida uusi meetoiteid ja näha kultuuri.
  • Uusi kultuure, erinevat arhitektuuri ja tegemis meetodeid.
  • Kõik teevad koos mitte eraldi ühte toodet, vormitakse hakkliha masinaga küpsiseid.

Euro BBW Bitburg IT õpilased Saksamaal

26.mai 2024 – Pühapäev

ITS-21 ja ITS-22 seiklused algavad siit ...

Kõige õnnelikum õpetaja maailmas

Pühapäeva varahommikul startisid neli Astangu KRK õpilast (vasakult Kaisa, Rasmus, Mairo ja Mattias) välispraktikale Saksamaale, saatjaks kaks õpetajat: õnnelik Pärt ja fotograaf Sirli. Väljalend kell 6.05 hommikul Tallinna Lennujaamast ümberistumisega Zürich-Luksemburg. Lennujaamas ootas meid Punase Risti buss, mis kuulub Euro BBW Bitburg nimelisele keskusele. Hiljem selgus, et meile oli vastu tulnud 2000 aastal Euro BBW asutaja ja asedirektor Ronald Fröhling isiklikult. Väga piinlik, et kodutöö oli tegemata, seda fakti oleks võinud siiski teada. Luksemburgi lennujaamast sõit majutuskohta nimega Trier Petrisberg kestis umbes 40 min. Viisime oma pagasi majutuse korteritesse ära, võtsime tunnikese hingetõmbe aega kui viimaks julgesime veel paluda Ronald-il ennast kesklinna ära visata. Trier vanalinn on imeline oma kirikukellade mänguga Trier katedraalis ja teistes kirikutes. Otsisime kohta, kus lõunat süüa kui kõige sobivam tundus üks väike brasserie vaatega uhkele Porta Nigra väravale. Istusime, sõime ja ootasime kui Anne tööpäev lõppes ning ta sai meile linna järgi tulla, et rääkida järgmise nädala tunniplaanist. Meeldetuletus veel eelmisest blogist, et Trier on Saksamaa kõige vanem linn.

Selle pildi alt-atribuut on tühi. Failinimi on Porta_Nigra.jpg

Porta Nigra

Saksamaal on rikas ja mitmepalgeline arhitektuuriajalugu, mis on naaberriikide ja ka üldiselt õhtumaade arhitektuuriajalooga tihedalt läbi põimunud. Saksa arhitektuuri aluseks võib pidada Rooma antiigi arhitektuuri, millest on säilinud üksikud näited, nagu värav Porta Nigra Trieris, mis ehitati umbes 2000 aastat tagasi. Porta Nigra (ladina keeles must värav), mida kohalikud nimetavad Portaks, on suur Rooma linnavärav. See on UNESCO maailmapärandi nimistus. Porta Nigra nimi tekkis keskajal selle kivi tumenenud värvi tõttu, algne rooma nimi pole säilinud. Allpool pilt Trier vanalinnast.

Pole ilusamat linna kui Trier …

Edasi kulgesime juba ülalmainitud siltide järgi …

Ööbimiskoht Petrisberg vajab eraldi mainimist

Ronald ei julgenud väga ilusatest väravatest sisse sõita, sest ta arvas, et siin te nüüd küll ei ela, aga tuli välja, et elame küll : )) Seda pole minul igal juhul varem ette tulnud, et tuppa sisse astudes tuleb üle huulte pikk ohe, et kas see on võimalik. Korteri rõdu pealt avanes selline panoraam vaade Trier linnale, justkui oleks terve linn ühe peopesa peal. Seda illustreerib järgnev video …

Home sweet home

Petrisberg

27.mai 2024 – Esmaspäev

Järgneval päeval andis Anne meile veidi armu ja palus Ronald’il järgi tulla alles kell 9.00 selleks, et pärast 45 min bussisõitu Bitburg’is Euro BBW koolis olla ja Erasmus+ programm võis alata. Anne võttis meid kenasti peaukse juures vastu ja juhatas konverentsiruumi, kus tegi meile ilusa ettekande Euro BBW keskusest ja selle ajaloost. Õpilaste jaoks oli huvitav kuulata, et kuhu nad täpsemalt tulid. Nad said teada, et keskuses õpib umbes 250 vaimse erivajadusega õpilast ümberkaudsetest riikidest nagu Luksemburg, Belgia ja Prantsusmaa. Euro BBW hoone on väga modernse kujundusega nii seest kui väljast. Kohe kooli kõrval on õpilaskodud, üks nendest on parasjagu ehitusjärgus ja valmib sügiseks. Uues õpilaskodus on eraldi korterid, kus õpilased saavad elada üksinda, sest paraku mitmekesi ühes toas elamine on erivajadusega õpilastele veidi keeruline ja tihtipeale tekivad konfliktid. Uue õpilaskodu esimesele korrusele tuleb teepood, kus müüakse nende enda kaupa – mitut erinevat pakendatud teesorti. Kindlasti ostame teepakke koju kaasa, et pärast kodus teed juues mõelda, nii tore koht see Euro BBW oli ikka. Peale lõunasööki hakkas pihta “päris töö”, kus õpilased komplekteerisid nullist endale töökohad ehk ühendasid igaüks eraldi arvuti, mille taga kaks nädalat töötada. Siin pilt sellest kui usinad on meie õpilased. Isegi õpetaja Dennis kiitis meie õpilasi ja ütles, et kohati on nad targemad kui tema ise. Õnnelik õpetaja Pärt oli veel õnnelikum, sest tundis uhkust oma õpilaste üle.

Pole paremat kohta välispraktikat teha kui Euro BBW Bitburg

Õpetaja dennis on tegelikult ise ka õpilane

28.mai 2024 – Teisipäev

Eilse kohta unustasin mainimata, et Anne ütles meile juba varem, et meil pole mõtet rendiautot võtta, sest nad annavad meile Punase Risti 8-kohalise bussi, et me saaksime iga päev Trier’ist Bitburg’i kooli sõita, sest vahemaa on ikkagi 30 km, mille läbimiseks kulub umbes 45 min. Uskumatu suhtumine ikka ja külalislahkus, mida minu arust tänapäeval väga ei kohta. Meile Pärt’iga tehti väike sõidueksam, et kas me oskame ikka bussiga sõita või kas me tunnetame uusi laiemaid gabariite. Juhilubadest pilt tehtud, võisime asuda ise bussi rooli ja maailm on meie ees valla, sõida kasvõi Prantsusmaale. Täna algas päev varem, sest majutusest oli start kell 7.00 hommikul ja koolis olime juba kell 8.00. Õnneks kõik klapib, sest kell 8.00 siin kohaliku aja järgi on kell 9.00 Eesti aja järgi. Järgnev pilt taaskord sellest kui usinad on meie õpilased:

29.mai 2024 – Kolmapäev

Tänane päev kulgeb meil väga hästi, kuna samal ajal startides jõudsime kooli õigel ajal ja isegi 10 min varem. Õpilased on IT-s nii tublid, et sooritasid kõik ette antud tööd õigeaegselt ja isegi varem. Nüüd murtakse pead, et mis Astangu õpilastele veel anda, et nad oleksid ikka tegevuses ja ei igavleks. Pärastlõunal külastame ühte väga metsikut kohta, mille eestikeelne nimetus on “Kuradi kuristik” (Teufelsschlucht). Selleks varustati meid veekindlate matkasaabastega ja anti veel selga veekindlad soojad joped, sest väljas sajab vihma ja temperatuur on kõigest +13 kraadi sooja, kui Eestis on hetkel 30 kraadi sooja. Küsisin, et miks teil on laos sellised valmisriided siis selgus, et neil on ka selline eriala nagu aiandus ja õpilased peavad töötama õues terve päev olenemata ilmast. Ladu on neil suur, seega leidus saapaid igale jalanumbrile ja jopesid igale suurusele. Siin on pildid sellest, mis meid ees ootab. Õhtul lubas Peer meiega veel “Vabaajamajas” (Freizeithaus) vahvleid küpsetama hakata.

“Teufelsschlucht” here we come

Pole halba ilma, vaid valesti valitud riided

Kärestikuline Pröm jõgi voolas nii kiiresti, et viis paar aastat tagasi rippsilla minema.

30.mai kuni 2.juuni 2024 – tegus aeg

Neljapäeval käisime vanade autode muuseumis Oldtimer Museum Zylinderhaus sellises linnas nagu Bernkastel-Kues. Seal olid esindatud kõik saksa autod: Opel, Audi, BMW jne. Esimesel korrusel olid kõik tehnika vidinad alates trükimasinatest kuni fotoaparaatideni välja. Isegi postkontor oli välja pandud sellisel kujul nagu ta oli kunagi Saksamaal olnud aegade algusest saadik, modellil olid seljas sama aja riided. Päris hea tagasivaade minevikku ja tutvuda sai isegi Saksamaa ajalooga. Teisel korrusel olid jalgrattad, rollerid ja mootorrattad. Kolmandal korrusel aga suur kollektsioon vanaaegsetest autodest, millest mõned veel isegi sõitsid. Üks teine muuseum lubas laenata ühte oma eksponaati vanast punasest Porsche’st.

“Oh Lord … won’t you buy me a Mercedes Benz”

Janis joplin

Burg Eltz asub mäekünka peal nagu muinasjutus

Kõhud täis söödud suundusime edasi 1,5 tunni kaugusel olevasse suurde lossi. Selline tunne nagu oleksime sattunud keskaega. Burg Eltz loss on ilus nii seest kui väljast ja sinna sai ronida mäest alla orgu umbes 1,3 km mööda munakividest jalgteed. Tagasi tulime väikese Shuttle bussiga, sest jalad olid kõmpimisest väsinud. Kõikides kohtades veetsime ca 2-3 tundi, sest vaatamist oli nii palju, et võttis silme eest kirjuks. Giid rääkis meile, kuidas inimesed sellel ajal elasid ja kuidas nad kivist lossi ruume kütsid. Kuidas süüa tegid ja koduloomade eest hoolitsesid. Kõige huvitavam oli muidugi tualettruum. Tänapäeval enam väga ette ei kujuta, kui peaks niimoodi elama ilma ühegi luksuseta, eriti kui võrrelda meie Petrisberg majutust ja Berg Eltz lossi omavahel. Loss oli seest väga ilus, maalitud olid nii seinad kui lagi.

Burg Eltz lossi seest avaneb selline vaade

Reede külastasime iseseisvalt juba järgmist lossi, mis asub Luksemburgis ja mille nimi on Vianden. Kui esimene oli koos inglise keelse giidiga siis teises lossis avastasime ise kõiki käike ja korruseid. Tavernis pidasime Mattias’e sünnipäeva (19) ja tegime talle pasta välja, pärast jalutasime pisikeses külas kitsastel tänavatel ja istusime ühte kohvikusse, kus jõime kohvi ja Coca-Cola’t. Kuna Luksemburgis keegi saksa keelt ei räägi siis paluti meil suhelda kas prantsuse või inglise keeles. Huvitav kas naabrid ei ole siis väga sõbralikus suhtes omavahel? Vianden loss oli sellepärast põnevam kui Burg Eltz, et seal olid inimesed riietatud keskaja rõivastesse ja tegid kõiki neid asju, mis 17.sajandil inimesed selles lossis tegid ja kõik tundus väga tõepärane, tehti kahuripauku ja lasti musketitest.

Keskaegses riietuses naine selgitab, kuidas vanasti soojendati ennast ja oma voodit kaminast võetud hõõguvate tukkidega

Vianden Loss oma hämmastavas ilus

Luksemburg

Laupäeval olime Trier linna peal ja Anne tegi meile ekskursiooni viies ilusatesse kohtadesse nagu Trier Dom, Porta Nigra ja Judengang. UNESCO maailmapärandi nimistus on Trier linnal 8 erinevat linnale kuuluvat vaatamisväärsust. Nende hulgas kuulus Porta Nigra. Pärast ekskursiooni läksime kõik koos sööma ühte Itaalia restorani ja meiega ühines ka Euro BBW inglise keele õpetaja Hedwig. Õhtu lõppes meil ühel festivalil, mis toimus Trier’i kõige vanema silla peal – Roman Bridge, mis on ehitatud üle Mosel’i jõe. Selleks festivaliks suletakse terve sild autodele ja silla peal käib suur pidu ja pillerkaar koos laulu ja tantsuga. Isegi Pärt tantsis seal sillal.

Üks maailma vanimaid sildu terves Euroopas

Roman bridge trier

Pühapäev kutsus Klaus meid Aachenisse, mis asub Belgia ja Hollandi piiri ääres, kus reaalselt saavad kokku 3 riiki. Selle tõestuseks rajati selline keskus nagu Dreiländereck Aachen ehk KolmeRiigiKolmnurk. Seal sai ronida vaatetorni tippu ja vaadata kõikidesse ilmakaartesse, meenutas natuke Tallinna Teletorni, aga oluliselt lühem on nende oma. Kohe selle vaatamisväärsuse kõrval oli labürint aed, kuhu sai minna ja ennast maailma eest ära peita, kahjuks maksis see mõttetult palju raha ja me sinna ei läinud. Ostsime selle asemel endale suveniire koju kaasa. Sealt tornist liikusime edasi Aachen’i kesklinna ja jalutasime ringi. Jällegi väga kaunis katedraal on Aachen Dom, kus vitraaž aknad olid nii suured ja pikad, et kiriku seina polnud nähagi, kõik oli vitraaž akent täis.

Kõvemad mehed ronisid torni tippu jala, lillekesed läksid liftiga.

Dreiländereck

Esmaspäev, 3.juuni

Gurmaanide kõhutäis

typical trier meal

Siiani on olnud äge, kohand-näinud mitut mäge

Kindluseid ja kirikuid, justkui siin me juba kuid

Aga pole meil vaid lõbu, seiklused ja pillerkaar

Proovitud küll siinset mõdu, aga mõistus ikka klaar

Teisipäev, 4.juuni

Kõik ilmad oleksid võinud olla sellised …

petrisberg mäe otsas oli tegelikult trier ülikool

Hommikutest õhtuni, teeme tööd me siiski siin

Igal päeval koolipingis, õpilased tööde ringis

Juhendajad tasemel, õnneks meie asemel

Aga meilgi jätkub tööd ning lihtsalt lulli me ei löö

Kolmapäev, 5.juuni

Pole lihtsamat asja kui see tekst tahvli peal ehk IT õpilaste ülesande püstitus

leia pildilt ühe kõrvaga panda

Minu jaoks on miski uus, võõras keel on veidi suus

Varem olin täita möku, suust ei tulnud kippu-kõppu

Nädal veel ja juba räägin, surnuks siinsed abilised

Praegu läheb veidi aega, võõrad laused kandilised

Neljapäev, 6.juuni

Õpetaja Klaus tahvli ees õpetamas meie õpilasi, akna taga maaliline maastik

Ich bin fleißig, Du bist faul

Neljapäeval külastasime Bitburg õlletehase muuseumi, kus meil oli kokku lepitud inglise keelne giidiga ekskursioon, mis kestis veidi üle tunni. Terve muuseum oli väga modernne uus ehitis, mis oli äärmiselt loominguliselt kujundatud. Meid viidi ühest ruumist teise, kus seletati lahti terve õlletehase tootmise protsess, alates humala kasvatamisest kuni pudelitesse villimiseni välja. Meile selgitati, milles seisneb Bitburger õlu kõrge kvaliteedi saladus – “armastuses oma töö vastu” – oli õige vastus. Ekskursiooni lõpus jagati kõigile talongid, mille alusel sai proovida mitut erinevat sorti Bitburger õlut.

Reede, 7.juuni

See värviline maja on tegelikult Euro BBW Bitburg õpilaskodu

taamalt paistab õlletehase linnake – bitburg

Sirlikesel tuhat tänu, et on nõnda näinud vaeva

Sebind meile uhke kodu, päiksegi ta toonud taeva

Kõiki aidanud ja tõlkind, võõraid keeli mitmeti

Kohalikega ta võidelnd, et meid nad ikka mõistaksid

Laupäev, 8.juuni – lend tagasi Tallinnasse

Mustad pilved kaunis taevas, rallivad kui kaubalaevad….

pärt ei taha üldse koju minna

Kutsevaliku aasta välispraktika Mosbachis

Meie lend algas väga vara aga õnneks olid meie imelised õppijad koos Kadriga õigeaegselt valmis reisi alustama. Aitäh Svenile ja Margusele, kes oma ööune ohvriks tõid ja meid 3:30 hommikul lennujaama sõidutasid koos 12 teise astangulasega, kelle sihtkohaks oli samuti Saksamaa (nemad sõitsid Frankfurdist Saksamaa siselennuga veel edasi). Enamikele õppijatele oli see esimene lennureis aga nad olid väga vaprad ja said hästi hakkama!

Saksamaa!

Autode rentimine läks küll väikeste viperustega aga nii autode parkimisel kui nendega sõitmisel olid õppijad abivalmis ja toetavad.

Esimesena võtsime kohe ette reisi Frankfurti loomaaeda ja vaatamata sellele, et olime väsinud, oli loomaaias tore. Nägime seal mitut looma, keda Tallinna loomaaias ei kohta. Lisaks loomadele saime nautida ka kevadet, mille järgi olime igatsenud.

Õhtul, pärast pikka ja keerutamist täis autosõitu, jõudsime ööbimiskohta väikses Hassmersheimi külas, kus sõime ka koos õhtust. Küll oli keeruline toitu tellida kui menüü on olemas ainult saksa keeles!

2. päev

Hommikul oli jälle varakult äratus ja sõitsime Mosbachi ametikooli (Berufsschule und Berufsfachschule (VAB) Mosbach & Heidelberg), kus võttis meid vastu sõbralik Herr Fischer. Nende sisetelekas oli meile üllatussõnum (vaata pilti). Herr Fischer viis meid majatuurile, kus kohtasime ka neid õpetajaid, kelle juurde me järgmistel päevadel läheme. Lõunasöögiks saime traditsioonilist saksa karrivorsti. Aga kuna kõhud olid tühjad said vorstid otsa enne kui foto teha jõudsime.

Pärast esimese koolipäeva lõppu saime aega Mosbachi avastada ja imelist päikselist ilma nautida. Viimaks katsetasime ka ise Henri tutvustatud pitsamasinat, kust sai päris hea pitsa!

Õppijate arvates pakkus neile kõige rohkem raskust hommikune varajane tõusmine, väsimus pikkadest jalutuskäikudest (samas läksid mitmed veel õhtul küla peale jalutama) ja teiste järele ootamine. Kõik leidsid, et seltskond on väga tore (saab nalja teha ja koos tegutseda) ning muidugi on hea nautida sooja ilma ja Saksamaa kaunist loodust ning arhitektuuri.

Homme algavad tunnid!

3. päev

3. päeval alustasime praktiliste töödega. Puutöö (Holzarbeit) klassis valmistasid Stella ja Sten endale praktilise abimehe elevant-mobiili- ja pliiatsihoidiku.

Metallitöö (Metalltechnik) osakonnas nägid Peeter ja Katrin mitmeid erinevaid tööpinke. Kahjuks ei saa esimestel tundidel õppijad veel pingil töötada, kõigepealt harjutatakse mõõtmisi ning treenitakse täpsust. Peeter ja Katrin said esimese, täpsust nõudva ülesandega suurepäraselt hakkama.

Puhastusteeninduse (Reinigungstechnik) osakonnas said Carita ja Karl teada kuidas endale sobivas suuruses kummikindaid valida ning häid nippe kuidas kindad vajadusel kerge vaevaga pahempidi pöörata, tänavapuhastusmasinaga töötamine oli uus ja põnev kogemus. Carita ja Karl said külastada ka õpilaskodu, õppijad elavad siin kas üksi või kahekesi toas. Õpilaskodus on nii kino kui keeglisaal ning vaba aja veetmise ruum, kus on jõusaal, pusle kokkupanemise laud, piljard jpm.

Peale tööd külastasime Heidelbergi lossi, kus prantslasest giid tutvustas lossi ajalugu. Läbi Heidelbergi voolab võimas Neckari jõgi.

4. päev

Kevadpüha, 1. mai on ka sakslastel vaba päev. Meie võtsime ette reisi Tripsdrill elamusparki. Lõbustuspargi osas on üle 100 atraktsiooni, rahulikumast Supikausi sõidust kuni Ameerika mägedeni. Looduspargi osas nägime loomi vabalt jalutamas, aga ohtlikumad loomad nagu näiteks karud ja hundid elasid suurtel kinnistel aladel.

5. päev

Maikuu 2. päev algad uuesti tundides kuna metalliosakonna õpetaja oli seekord oma õppijatega CNC pingi õppes, ühinesid Peeter ja Katrin puutöö tunniga, kus nad said endale samuti elevandi valmistada. Sten ja Stella asusid alati õitsevaid tulpe välja saagima.

Carita ja Karl olid kodumajapidamise (Haushalts) tunnis, kus valmistati 4 toorjuustukooki, millest ühe saab reisisellidega viimasel Saksamaa päeval ära süüa. Valmistati ka Ungari saiakest.

Lõuna ajal jätsime hüvasti herr Fisheriga, kellega olime juba suurteks sõpradeks saanud. Seejärel jätkati oma hommikul alustatud töödega.

Peale tööpäeva lõppu külastasime Sinsheimi Tehnika muuseumit. Lõpututena näivates angaarides leidus nii põllutöömasinaid, sõjamasinaid, lennukeid, ronge, võidusõiduautosid, jalgrattaid, mootorrattaid ning mida kõike veel. See tekitas soovi ka ise sõita ning suundusime Bad Rappenau kardirajale.

6. päev

Carita, Peeter ja Sten suundusid kodumajapidamise tundi, kus sai proovida saksa moodi triikimist ja pesu voltimist. Katrin, Stella ja Karl said puhastustehnika tunnis said kasutada erinevaid põrandapesemise masinaid ning nippe kuidas klaasid vähese vaevaga kiiresti puhtaks saada.

Peale tööpäeva lõppu sõitsime Würzburgi lossi. Seal jagus ahhetamis nii lossitubades ringi liikudes kui lossiaias jalutades.

7. päev

Täna jõuame tagasi koju. Reis oli väga tore, aga väsitav. Karl leidis, et väga lahe oli küpsetada kooki ja sõita tänavapuhastusmasinaga ning lõbustuspargis oli väga lahe. Tschüss!

Katrin sai endale 3D prinditud ämbliku, lõbustuspark ja fotod olid väga lahedad. Zack! Arbeit.

Stella leiab, et puutööõpetaja oli väga tore, lõbustuspark oli veel toredam. Guten Morgen!

Caritale jäi meelde kuidas valida õiges suuruses kindaid ja Heidelbergi lossi külastus. Guten Abend!

Stenile meeldis, et tegevused ei olnud liiga keerulised ja muuseumitest meeldis Stenile Sinsheimi muuseum. Himbeere.

Peetrile meeldis metallitöö ja kardiga kihutamine. Eins-zwei-drei.

Õpetajad olid väga väsinud, aga õnnelikud, sest reisi seltskond oli parim ning sai tööd teha, nautida sooja ilma ning sai ka lõbutseda. Freundlich, Sonderpreis, aber natürlich ich liebe Dich.

Wir sagen unseren Gastgeber in Mosbach BBW Herzlichen Dank! Auf Wiedersehen Deutschland!

Puidu ja abikoka õpilased Saksamaal Mariabergis

Miks läksid 4 puidu eriala ja 4 abikoka õpilast kaheks nädalaks Saksamaale?

Selleks, et näha Saksamaa töökeskkonda!

Vaatame kuidas toimub õppimine ühes Euroopa suurimas riigis. Uurime mis nende kultuuris on meie omast erinev- milline maa ja rahvas see Saksamaa on.

Achtung, achtung!!!

Äratus kell 3 hommikul. Lennuk väljub 6st.

Ja teate mis, me pole ainsad kes Astangult sellele varasele lennule kiirustavad. Meid on kokku lausa 21!

Oleks võinud juba tšarterlennu tellida 😉

Astangulaste teed läksid lahku Frankfurtis.

Meie lendasime edasi Stuttgarti, et sealt võtta autod ning sõita Gammertingenisse.

Raskuste kiuste- kõik poed olid kinni ja enamik söögikohti ka, leidsime koha kus keha kinnitada ning osta hommikusöögiks vajalik.

Nüüd naudime puhkehetke.

1 tööpäev

Kõik algas siis kui jõudsime oma külalismajast Mariabergi. Esmalt tegi Michael meile minituuri, kus nägime uhket kirikut ja kloostrimaja. Kloostrimajas oli igal korrustel mõni huvitav näitus.

Ja oligi aeg abikokkadel kööki ja puidupoistel töökotta suunduda.

Puidupoisid said esimese ülesande: Valmistada etteantud materjalist pudelikast. Juhendiks oli joonis, mille pealt hakkasime otsima mõõte. Töö tuli valmistada käsitöö tööriistadega, mille hulgas olid: Pliiats, tollipulk, jaapani saag ja tisleripingi all olevast sahtlist vajalikud tööriistad. Täna jõudsime detailid välja saagida ja homme loodame toote kokku panna.

Abikokad ütlesid päeva kommenteerides, et oli “väga raske”.

Kuna me saabusime nii hilja saime puhastada ja hakkida ainult maitserohelist ja 2 õpilast serveerisid 200le inimesele toitu. Leiutasime uue sõna portsionisatsioonid- inimesed sõid väga erinevalt. Serveerida tuli kas ainult 1 kotlet või nii palju toitu, nii et taldrikule hästi ära ei mahtunud.

Pealelõunal saime teada, et iga päev tuleb suurt kööki pesta ning tegimegi seda. Kui köök oli puhas valmistasime jalatalla kujulisi küpsiseid. Need ootavad nüüd külmkapis, et pühapäeval turul soojalt maha müüdud saada.

Lõuapaus.
Lõunapaus.

Vaba aeg peale tööd oli ÄGE ja LÕBUS. Ilusa ilma nautimiseks käisime bobirajal ja lõbutsesime nii, et sõitsime lausa rajalt välja. Kõik oleksid tahtnud seal terve päeva veeta aga otsustasime, et vaatame veel Sigmaringeni lossi.

Päeva raskeim osa- blogi kirjutamine, sai ka läbi ning aeg ennast homseteks seiklusteks välja puhata.

2 tööpäev

On nii, et igaüks räägib ja näitab vahetult seda, mis päevast enim meelde jäi või kõnetas.

ALARI: Täna sai käia lossi külastamas ja sooja ilma nautida.

JEGOR: Täna sain väga palju uusi asju näha ja avastada. Kõige rohkem mulle meeldis lossis olla ja pildistada.

TERJE: hommik oli tihedalt töine, pealelõunal loss 25 kraadises suveilmas koos kahuri ja konnadega 🙂

KAAREL: Täna mõnus oli päikseline ilm ja soe.

TAMMA: üks tore maja.

IMRE : osad oskavad inglise keelt, mis oli üllatav.

ANELLE: toredasti väsitav päev.

ANNA-LIIZA GRETTE: Täna sai suuri naerukrampe.

ELIISE: tööpäev oli väga väsitav, magasin lossi maha 🙁

MIKK: tööohutus oli lahe: ” Ära väga palju keera, muidu see masin tapab su ära.”

TEA: uusi tegevusi ja tuttavaid sõbralike inimesi on ikka hea kohata.

Vaatame, mis uus päev meile toob.

Maipüha

Plaan minna Tübingeni linna ja gondliga jõe peal sõita. SAIGI TEOKS 🙂

KAAREL: Täna oli meil huvitav ja lõbus veesõidu päev.

IMRE: käisime platsi kus oli vanad autod ja rongid.

MIKK: Väga pildirikas päev oli, kaaslased olid väga fotogeenilised.

JEGOR: Täna oli väga huvitav ja eriline päev, käisime palju ringi ja meeldis lossi kaugvaade. Meeldib hästi paljudes kohtades käia ringi ja uudistada.

ALARI: Täna oli huvitav päev. Käisime automuuseumis ja purskkaevu juures.

ELIISE: Täna oli väga tore päev kõik oli huvitav eriti purskkaevu juures.

ANELLE: Hästi tore paadisõit ja nägin akna peal sisalikku.

ANNA-LIIZA: Täna oli lõbus päev kuna käisime palju ringi ja saime erinevaid kogemusi nt: gondliga jõe peal sõida.

TERJE: Tübingen on selline Tartu mõõtu ülikoolilinn, mida läbib jõgi, kus ei kihuta mootorpaadid, vaid liuglevad gondlid! Äärmiselt armas mõte!

TARMO: Palju päikest ja kuhjaga elamusi.

Ava foto

TEA: Mulle meeldis, et veetsime peaaegu terve suvise päeva mööda väikest Saksa linna konnates. Õpilased märkasid hästi palju huvitavaid asju, detaile mida ma ise tähele ei pannud. See oli silmi avav.

ARMAND: Tübingen, linn mis jääb meelde värviliste majade ja lõputute treppidega. Istudes rahulikult kirikutrepil nägin ma ära kõik maailma moestiilid ja moeerinevused mis rikastavad üldist pilti 🙂 Ka autosõit oli elamus omaette, kallid õppijad otsustasid mulle autos tutvustada oma lemmiklaule 😉 Nüüd on mul lisaks kõikidele vigadele ka kuulmispuue.

3 tööpäev

8.10 astusime meie mugavast ja hubasest Noblesse Hause uksest välja, et olla 8.30 oma tööpostil.

Puidupoisid pidid täna loominguliselt mõtlema. Tegema graffiti stiilis kavandi, selle välja lõikama ja kandma tasakaalulauale. Mariabergil oli pakkuda nende kavand “BALANCE” aga seda ükski noormees kasutada ei tahtnud. Tahtsid isikupärast.

Otseülekanne tööpäeva.

Mikul on pretesioonid Mariabergi paksushöövelpingile- see on äärmiselt nüri.

Abikokad alustasid päeva ettevalmistustega salatibuffee jaoks. Portsioneerisid magustoite ja siis teenindasid söögiletis. Arusaamtuks jäi, miks peab pirni või muffini panema kaussi… Päev oli aeglane, tööd vähe. Saime koristada nii söögisaalis kui köögis.

Pealelõunal tegid noormehed abikokkadele väikese ringkäigu enda töökojas ja abikokad võtsid puidupoisid kaasa öko farmi külastama. Selle kohta oli kommnetaar: Väga haisev!

Nägime täna hommikul sündinud lambabeebit.

Peale tööd käisime Bärenhöhles e. Eesti keeles Karukoopas, kus nägime kivist välja uhutud sooladest tekkinud sambaid. Õpetajad ka ei teadnud kas need on stalaktiidid või stalagmiidid.

4 tööpäev

Hakkab tekkima rutiin: puidupoisid töökotta ja abikokad kööki.

Puidu eriala noormehed käsid ettevõtte külastusel. Thecuber on ettevõte, kus ehitatakse auto järelhaagiseid. Olime koos saksa õpilastega, nägime kuidas haagiseid tehakse nullist lõpuni. Milliseid materjale ja tööriistu kasutatakse. Haagise sisustus oli VÄGA ilus.

Kõige põnevam oli puuriterituspink.

Pärastlõuna oli vaba, mis oli tore- sai puhata, oli vaikne.

Abikokad tegid ettevalmistustöid. Puidupoistele ei saa hügieenireeglite tõttu kööki tutvustada. Seetõttu tegime tutvustava video.

Saksamaa kõrgeim mägi- Zugspitze

Pea 3 tundi sõitu. Läbi väikese Austria siilukese uuesti Saksmaale, et jõuda kõrge kõrge mäe otsa.

2962 meetrit üle merepinna

Teel sinna kuulis Armand ühel heal hetkel enda selja tagant: “VAU!!!!

Märgati auto aknast mägesid 🙂 PÄRIS mägesid. Peale tiirutamist ja keerutamist jõudsime kohale.

Gondliga mäe otsa sõit oli hingematvate vaadetega, tundus aeglane. Armand tegi ülekande.

Mäe otsas oli: KÜLM ILUS SUUREPÄRANE VÕIMAS HIRMUS

Mõned julgemad läksid veel mäe otsas oleva maja katusele kus kõrgus oli 3009 meetrit merepinnast. Oleks tahtnud Bondi mängida aga suuski polnud. ( Leia film, mis on seal filmitud 🙂 )

Vaatamata algsetele hirmudele oli kõigil tore väljasõit.

Friedrichshafen ja Constance järv

Käsime zeppelini muuseumis ja jalutasime mööda järve kallast. Nägime zeppelini ka päriselt lendamas. Käisime kõikuva vaatetorni otsas kust nägime Šveitsi mägede lumiseid tippe.

Ilm oli üliilus, soe.

Vaatamata kõikidele vaatamisväärsustele tekitasid enim elevust purskkaevud 😀

Burgenwelt Ehrenberg- sild maa ja taeva vahel

Isesõitva tõstukiga sai üles sõita. See oli selline lõõtsaga sõiduk, et kabiin koguaeg otse püsiks. Teekond oli mitmeosaline. Sõitsime kõigepealt tippu, kus olid väga vanad varemed. Meile meeldisid rauast draakonid, südame kujuline pink, kaunid vaated, tornid kuhu ronida, tunnelid kus ennast jahutada.

Sõitsime korrus alla poole ja läksime maa ja taeva vahele- rippsillale.

Sinna minnes läks üks õpetaja juba “kaduma”. Sillalt tuli kähku tagasi veel üks. Ainus julge läks õpilastega lõpuni – 406m ja tagasi. Kohe tagasi ei saanud aga tulla, sest jalad võdisesid. Pidi puhkama.

Silla peal oli nii KÕIKUV- nagu purjus 🙁

Liikudes alla vaadata ei saanud, kohe hakkas paha. Seistes oli võimalik alla vaadata. Päris huvitavad ja hirmsad olid fotod sellest kuidas silda ehitati.

Õpetajad olid julged ja sõid pontšikuid hapukapsaga 😀

5 tööpäev

Reisimine- külm ja kuum, teevad järjest ninasid tatiseks ja peadest õhupalle. Kes terve, see tööle!

KÖÖGIPLOKK

Abikokkasid ootasid reedel likku pandud läätsed ja kikerherned. Need peenestati “elevandi” abil ära. Lisati palju palju maitseaineid ja värskelt hakitud sibul.

Peakokk ise segas suures vannis kõik kokku ja hakkaski töö pihta.

Voolisime pallikesi- falafele.

FALAFEL on Lähis-Idast pärit taimne lihapall.

Vaata piltidelt palju me neid tegime 😉

Falafelide tegemisest said isegi kummikindad teise värvi. Karri on kõva värvi andja!

PUIDUPLOKK

Vesiloodide valmistamiseks pidime puidulõikepinkidel saematerjalist valmistama sobivad puhastoorikud.

Materjaliks kasutasime pöögipuust toormaterjali, mis Eestis ei kasva (ehk väärispuu).

Selle pildi alt-atribuut on tühi. Failinimi on 440414747_1890055301416980_6431081378954418572_n-768x1024.jpg

Õppisime ka CNC-käsifreespinki seadistama ja kasutama ning tegime esimesed proovi lõiked.

Jätkasime ka tasakaalulaudade katteviimistlemist.

6 tööpäev

ABIKOKAD KÖÖGIS:

Saime alustada päeva ettevalmitustöödega, kes lõikas sibulaid, kes tükeldas tomateid ning hapukurke salatisse.

Ühiselt saime hakkida ka peterselli- mitte kokanoaga vaid mezzalunaga, mis sarnaneb väga kiigele.

Pealelõunal hakkasime otsima oma Eesti toidu päeva jaoks koostisosi. Seda oli huvitav teha kuna võtsime Saksa köögi kokad appi, et leida oma toorained toitudele.

Väga tore ja huvitav koostöö oli köögi kokadega. Väga suur abi oli saksa keelde tõlgitud retseptidest.

Kui toorained olid kaalutud siis anti meil pirnide koorimist, selgus, et neist tehakse maitsvat pirnipüreed.

Päeva lõpetasime põrandapesuga, mida saime täitsa iseseisvalt teha kuna kõik kohalikud õpilased suunati nõudepesusse kus pesijad olid varem koju läinud.

PUIDUPLOKK

Alustasime loodipesade freesimist CNC-käsifreespingil. Kõik said kenasti hakkama. Eelmises päeval õpitust oli kasu.

Päeva lõpus, aitasime sakslastel freesida lattide otsad, mis läks lõbusalt, oli suhteliselt kerge töö meile. Õppisime kasutama uusi rakiseid. See tegi töö täpsemaks ja ohutumaks.

7 tööpäev

ABIKOKKADE SISSEKANNE:

Eesti toidu päev köögis. Valmistasime Mariabergi rahvale meie Eesti rahvustoite.

Mariabergi inimesed said proovida suitsulihaga hernesuppi, karaskit ning leivakreemi. (Päev varem olid õpetajad otsinud toiduaineid mida kohalikus köögis ei olnud: odrajahu karaski ja musta leiba leivasupi jaoks. Edutult. Tuli improviseerida.)

Põnev ja töökas päev oli. Saime lõpuks kasutada suuremaid seadmeid: kiirkeedu katelt ja hiigelsuurt vahustajaga saumikserit Robot Coupe.

Alguses tundus, et meie toit jääb kõik söömata.

Terje hakkas tegema lobitööd. Tema väikesest saksa keele oskusest oli toidu reklaamimisel palju kasu.

Lõpuks söödi kõik ära ja tegelikult sakslastele maitses meie toit hästi.

Mariabergi tähtsaimad kokad ja meie.

NB! kohalik ajaleht käis uudistamas ja me pidime lehte jõudma.

PUIDU OSAKOND:

Hommikul ootas meid ees uus töö- tegime nutitelefoni hoidiku.

Saime õpetajatelt paberist šabloonid ja märkisime materjali peale. Peale märkimist lõikasime lintsaega detailid välja. Siis puurisime puurpingiga augud, et saaks hoidiku keeled välja lõigata.

Edasi lihvisime pinnad lint lihviga siledaks, peale seda käsitsi kandid kumeraks. Kui see sai tehtud otsisime internetist pildi, mida arvuti programmiga hoidiku peale otsfreesiga otse materjali peale graveerida.

Õhtul, peale väikest puhkust läksime kõrval külla bowlingut mängima, et kontrollida kuidas selle spordialaga Saksmaal on. Rada oli libedam kui meil Eestis aga kuulid veeresid hästi- nii kurikatele pihta kui renni 🙂

Taevaminemispüha, kohalike suus isadepäev

Uskliku rahvana on see päev töölt vaba ja käiakse kirikus. Samas on see isadepäev, kus mehed võtavad traditsiooniliselt ette ühise jalutuskäigu looduses, kaasas kesvamärjuke mida turgutuseks tarbida.

Meil on vaba päeva puhul plaan minna Bodensee järve äärde. Jagunesime huvide järgi pooleks.

Looduse ja taimede huvilised sõitsid praamiga järve ainsale saarele. Mainau saart kutsutakse ka lillede saareks, sest seal on soojem kliima kui mujal ning hooajaliste lillede üleküllus ning juba sadu aastaid tagasi istutatud puud annavad hiigelsuure botaanikaaia mõõdu välja.

Saarel ei ole lubatud autod ega rattad ning lärmamine. Enamasti on murul käimine keelatud.

Külastasime liblikamaja, palmimaja orhideenäitust ning nautisime hiigelsuurte puude ilu, õitsvaid rododendroneid, tulbi ja nartsissi välju….

Õpetaja Tea mõtiskles pikalt äriidee üle, et kas Eestis ka töötaks?

3 EURi 5g võililleseemnete eest 🙂 Vt. kõrval olevat pilti.

Teine grupp suundus juba veidi tuttava Friedrichshafeni poole. Seekord selleks, et külastada TUNING WORLD BODENSEEd.

Seal nägime juba parklas hästi palju autosid. Autod olid tuunitud- uuendatud, võimsamad, ägedamad, kiiremad, lärmakamad.

Kõige ägedam autod oli Mustang GT, Skyline R34, lamborghini Avendator. Pensioni eas õpetajatele tekitas elevevust kui nad nägid Vaz 2101’te. Veetsime 4h seal ja sellestki jäi väheks. Nägime isegi lendavaid mootorrattureid.

8 tööpäev

Puidu noormehed käisid Mariabergis ja lõpetasid enda tööd ära.

Kõik tegid koos lõpupildi. Kurb oli, aeg läks liiga kiiresti. Kohalikud õpetajad lubasid vastuvisiidile tulla.

Abikokkadel oli hommikul kohalike koolimaja külastus. Kohalikus abikokkade õppeklassis tehti parasjagu mini burgereid. Õpetajatel jagus küsimusi tükiks ajaks.

Puiduklassis saime teha väikeseid karbikesi.

Siis sõitsime kiiresti kiiresti EUROPA PARKi.

Hiigelsuurde lõbustusparki sõit oli pikk, tagasi oli tee kuidagi kiirem.

Hiiglasuures lõbustuspargis meeldisid kõige rohkem Ameerika mäed ja veepark. Üldse ei meeldinud väga pikad järjekorrad. Iga atraktsiooni ees tuli oodata umbes 1h!!

Armand leidis oma sugulase.

Tagasi koju

Viimane päev Saksamaal algas külmkapi tühjaks söömisega- mis hästi ei õnnestunud. Loodame, et hotelli peremees leiab toidule tarvitust.

Järgnes pakkimise paanika ja tubade kontroll õpetajate poolt.

Puidupoiste tööd- tasakaalu lauad ei tahtnud ära mahtuda. Lõpuks kiletasime ühe kohvri välimise külje peale kõik lauad toidukilega kinni.

Tegime aja veetmiseks väikese peatuse Reutlingenis, vaatasime ringi turul ning Maarja kirikus.

Andsime enda truud rendiautod ära ja sealt algas häda ja viletsus.

Kes oli unustanud rahakoti, kes kõrvaklapid ära antud autosse… Siis pidime esimesest turvakontrollist tagasi minema kuna paljudel oli keelatud kaupa kaasas- joodavat. Esimesest terminalist saime uute aparaatide toel siiski kõigega läbi.

Seejärel võeti peaaegu kõigi kohvrid lindilt kõrvale. Kontrolliti vedelike ja narkootikume.

Saime aga alast väljuda, sest tõeliste eestlastena vastame eurolaulu nõuetele: me pole narkomaanid, me pole midagi teind…..

Oli ülimalt tegus reis.

Täname vastuvõtjaid ja oleme uhked, et planeeritud tegevused ning eesmärgid said täidetud 🙂

Saksamaa välispraktika: viimased päevad (05.05 – 06.05)

Viimane koolipäev Saksamaal!

Koolis võeti täna meid vastu väga soojalt, kohale tulid kõik IT kursused ning tellisime Aasia toitu. Heleri andis meile selged käsud tuua poest Coca-Colat ja sularaha. Sõime ka palju saiakesi ja jäätist, kõht sai päris täis. Me printisime viimase 3D idee, veel üks kaheksajalg, mis seekord oli punane ja kõige väikseim. Nüüd on meil kaheksajala perekond. Meile kingiti palju šokolaadi ja huvitavaid jooke nende kooli poolt. Loomulikult oli meil kinke oma koolist ja Eesti šokolaade, mis saime neile tänuks vastu kinkida. Meile väga meeldis käia nende koolis ja osa võtta tegevustes ja kahjuks peame juba lahkuma.

Homme stardime kell 11:00 Frankfurti poole, jalutame sealses linnas ringi ning siis juba lennujaama. Maandume Tallinnas 00:25 öösel (06.05), puhkame välja ja üritame kohaneda taaskord Eesti elu ja kohustustega.

Täiendame blogi piltidega hiljem.

Aitäh lugejatele!

Page 2 of 13