8.juuni algas meie jaoks väga eriliselt, sest siis oli kolmapäev ja tunniplaani järgselt võtsime jälle ekskursioonitee jalge alla ja kimasime kahe autoga teise linna, mis asub Groningenist mere poole sõites 60 km kaugusel. Leeuwarden asub teises provintsis, mida tuntakse Friisimaa (hollandi ja inglise keeles Friesland) nime all ja seal oligi teine REA College, mida sellel päeval külastasime. Friisimaa on väga huvitav selle poolest, et seal räägitakse totaalselt teist keelt, millest isegi mõni hollandlane ise aru ei saa. Friisimaa on rannikuala piki Põhjamere kagunurka, s.o. Saksa lahte. Friisimaa on traditsiooniline kodumaa friislastele, germaani rahvale, kes räägib friisi keeli; see keelegrupp on tihedalt seotud inglise keelega. Friisimaa ulatub Loode-Hollandist üle Loode-Saksamaa Taani piirini.
REA College Leeuwarden võttis meid soojalt vastu, pakkudes kohe kohvi või teed. Peale esimest kohvipausi läksime linna peale jalutama, kus tutvusime Leeuwardeni vanalinnaga. Põikasime korraks sisse ka endisesse vanglasse, mis oli veel täiesti toimiv vangla 15 aastat tagasi. Saime näha vangikonge seestpoolt ja kujutasime ette, milline oli vangide elu aastal 2007. Ühes tiivas on lausa hotell, mis pakub majutust turistidele endistes vangikongides. Hetkel on vanglast tehtud muuseum, kus müüakse ka suveniire. Veidi tekkis klaustrofoobiline tunne, sest kongid olid seest väga tillukesed, aga sellest saime ruttu lahti.
Vangla territooriumil olid igasugused huvitavad firmad. Näiteks üks tegeles valgustite tootmisega ja teine 3D printeriga valmistatud keraamikaga, mida sai kohapeal vaadata ja katsuda.
Peale poolteist tundi kestnud ekskursiooni linnas suundusime tagasi REA College Leeuwarden kooli tutvuma sealsete õpilastega, kus nad tutvustasid meile oma projekte, mille kallal nad parasjagu töötasid. Kõik oli väga huvitav. Üks poiss parandas 3D printeriga ära päikeseprilli hoidja autos, mis oli läinud sangast katki, ehitades selle vahele tüki, mis ei vajanud isegi liimi. Huvitav küll, mida selle 3D printeriga teha ei saa : )
9.juuni jäi õpetaja Sirli haigeks, sest eelmisel päeval sadas paduvihma ja me saime kõik läbimärjaks. Aga selle eest oli meil lõbus paduvihma käes 2 km jalutada, sest käisime Korea restoranis söömas. Seal oli väga huvitav kogemus, kus sai ise spetsiaalse panni peal endale liha grillida. Seal oli selline paketimenüü (32,50 EUR), et 15 min jooksul said süüa nii palju kui jaksasid ja alles peale 15 min möödumist said juurde tellida, sest ennem ei toodud. Selleks anti meile tahvelarvuti moodi menüü kaart, kus olid pildid toitudest ja kus tiksus aeg, et näha millal ettekandja uuesti sai tulla. Samuti nägime robot ettekandjat, mis oli nagu mitme korruseline kandik serveerimise laud, kuhu toidud peale pandi ja robot sõitis ratastel sinu laua juurde toitu tooma. Meil oli väga lõbus, sest meil puudus igasugune ettekujutus, mis see meile kõik maksma läheb : )
Kaheteistkümnes päev ehk 9.juuni toimusid tunnid REA College Groningen koolis tunniplaani järgselt, kus kõik 4 lõpetasid oma projekte. Otger’il ja Ron’il õnnestus isegi oma projektid nö ette kanda ja rääkida sellest, mida nad tegid ja mis oli lõpptulemus. Kolmeteistkümnes päev ehk 10.juuni sõitsime autoga kooli 8.45 ja kõigile anti uus ülesanne midagi teha. Karl ja Reno pidid disainima CAD (Computer-Aided Design) programmis raadioteleskoobi, et see pärast 3D printerist välja lasta. Täna õhtul sõidame rongiga tagasi Amsterdami, sest peame olema kell 6.00 hommikul juba lennujaamas, kus pidid olema 8 tunnised järjekorrad, et oma pagas turvakontrollist läbi lasta. Õudne mõelda, mis see koroona meie eludega on ikka teinud ja kui palju kaost igale poole külvanud. Lennujaamas pole piisavalt töötajaid, kes seda kõike peaksid haldama.
Comments are closed.