Täna sai hommikul jällegi head kaerahelbeputru ja laualt ei puudunud seegi kord sai, sink/vorst ja tomat/kurk. Täiskõhu tunne lõunani garanteeritud.

Köögis tegid kokad meile kõigile õhtuseks kohvitamiseks rabarberikooki, toorjuustukooki ning rullbiskviiti. Reedeti on Mariabergi köögis pärast kokkamist suurem koristamine. Kogu nädala jooksul kogunenud sodi ja mustus tuleb ära kaotada.

Puidupoisid said masinate taha. Tellimustööna tuli teha mesitarude jaoks vajalikke puiduliiste. Pärast lõunat nägi meie päevaplaan ette Mariabergi farmi külastust.

Farmi juures võttis meid vastu Hans, kes on ihu ja hingega maamees. Kahjuks Mariabergi köök enam sealset toodangut ei kasuta, sest liiga hea toidukraam on Saksa riigile kinni maksmiseks liiga kallis. Kuid tasapisi püütakse mahetoodangut lõunamenüü toitudesse juurde lisada. Alates sellest maikuust saab sööklas süüa farmis kasvatatud kartuleid. Loomadest nägime lambaid, sigu ja Angus lihaveiseid. Kanad olid ka, aga Hans ei pidanud neist väga lugu. Anguse tõugu veised on hinnatud oma hea liha poolest. Nad kasvavad suureks ja tugevaks ning kõigest umbes 1,5 aastaselt süüakse nad ära. Restoranid tellivad erinevaid loomaliha osi ning kui kogu liha ära jaotatud, siis loomake hukatakse. Lisaks sellele tegeleb farm Anguse tõuaretusega. Eestissegi on sealt loomi viidud. Nägime veel erinevaid masinaid ja kuulasime Hansu elufilosoofiaid. 

Farmis käidud, suundusime koos meie küljes oleva kerge „maahõnguga“ kohvi ja koogilauda. Nautisime seltskonda ja maiustusi. Rääkisime maast ja ilmast. Mmm.. väga hea oli.

Õhtul saime kasutada bowling/keegli rada. Tegemist on üksiku rajaga, mille välja nägemine on nii nagu üks õppija ütles, suht retro. Bowlingu kurikad on nööriga kinnitatud ning aega ajalt lähevad omavahel risti ja sassi. Rada on kulunud puidust ja punkte loeb masin jumal teab kuidas. 

Õhtusöögiks sõime risotot. Kuuldavasti oli see vähemalt sama hea, kui Armandi eelmise aasta samas kohas valmistatud risotoroog.?