Isadepäev Saksa moodi – neljapäev 10.05.18

Tänane öö oli eriline, müristas, sähvis ja sadas vihma. Kohalikele on tänane vihm kindlast meeltmööda, sest maa on väga kuiv ja loodus lausa vajas väikest värskendust.

Nn isadepäev (Saksamaal vaba päev, riigipüha) algas meil täna 9.00 pudru söömisega. Kust edasi suundusime alpaka farmi. Külaliste majast lahkudes ei aimanud meist keegi, et ees ootab korralik vihmasadu. See ei sega, kui seiklus himu on suur. Esimesed pilgud alpakadele ja meie kõigi nunnmeeter oli laes. Saime alpakasid peost toita ja paitada. Farmis on 31 alpakat, kes annavad võimaluse elektritootmiseks lähi ümbruses olevatele 500 majapidamisele. Armsast alpakavillast valmistab talu talviste jalanõude sisetaldu, villast saadud gerantiinist tehakse maheseepi, jahedamaks perioodiks villasokke, pisipõnnidel on võimalus saada mini alpaka mudel kaisuloomaks. Muidugi ei jätnud meiegi võimalust kasutamata, et endale või oma pereliikmele midagi meelepärast osta. Ostud tehtud pöördusime tagasi külalistemajja, et märjad riided vahetada kuivade vastu. Kuna päev oli alles poisike, siis võtsime ette veel ühe lossi, kolm lossi külastust on ikka parem, kui kaks J.

Loss, mille seekord välja valisime, oli Sigmarin. Loss oli seni nähtust kõige muljet avaldavam. Meeldivaks tegi külastuse seegi, et ei pidanud kõndima pikka lõputud teed ülesse mäkke ja sai parkida bussi lausa lossi lähedusse. Lossi külastust viis läbi saksa keelne giid, õnneks oli neil lisaks paberil inglise keelne info kõigi tubade ja ruumide kohta ja nii me ei jäänud väga teadmatusse. Seekord susse ei antud, saime võimaluse käija mööda punast vaipa. Kulda, portselani, kristalllühtreid jagus igasse ruumi, mõnda lühtrit oli kohale toimetatud “lausa või sees”. See tähendab seda, et kallid lühtrid ja peeglid toimetati lossi kohale hobukaarikutes hästi ära pakitult võimalikul pehmetesse materjalidesse selleks, et tervena oma ilus, siis ülesse riputada. Loss oli omal ajal lipulaev ehk tegi silmad ette nii mõnelegi teisele kuninga lossile kuna seal oli oma kütte-, tulekustutus-, ja veesüsteem. Viimane oli liiga kaasaegne, mis ei sobitunud linna aegunud süsteemiga. Ja nii juhtuski, et viimast elektritööd lõpetades läks loss põlema, mida tuli kustutama tuua ümbruskonna elanikkond, kellest valmistati inimkett, kes siis käest-kätte ämbritega vett jagasid. Jahil käia neil hertsogitel küll meeldis, trofeesid jagus jahituppa ja mujalegi. Kahjuks ei tohtinud lossis sees pilti teha ja seega ei ole võimalik üles postitada fotosid siseruumidest.

Loss oma ilus ja luksuses üle vaadatud, siirdusime väiksele lõunapausile pitsaja kebabi punkti, sealne valik rahuldas kõigi näljased meeled. Teenindus oli meeldiv ja kiire ja siis koju tagasi.