9.märts 2026 – Esimene päev

Märts oli üks imeline kuu see aasta. Olles saabunud nädalaselt reisilt Itaaliast, sain olla ühe päeva kodus (8.märts on tõesti tore kodus olla) siis 9.märtsil istusin juba järgmise lennuki peale ja suundusin uuele reisile Tšehhi pealinna Prahasse. Ahjaa, Pärt oli ka kaasas : ) LOT lennuk läks meil täiesti normaalsel ajal ehk kell 14.05 päeval ja ümberistumisega Poola lennujaamas Warsaw Frederic Chopin jõudsime kell 17.15 Prague Vaclav Havel lennujaama. Sealt võtsime Bolt takso ja kimasime kohe hotelli nimega Hotel Duo – Moderní hotel v Praze. Kahjuks oli just alanud tipptund ja hotelli jõudmine võttis aega umbes 30-40 minutit. Kõhud olid juba väga tühjad, viskasime kotid hotellitubadesse ära, suundusime lähima restorani Restaurace a hotel Svatojánský Dvůr poole, milles kostitati meid hea ja paremaga. Kuna järgmisel päeval pidime vara tõusma siis lõppes see päev meil kell 22.00 kohaliku aja järgi ehk siis Eestis oli kell juba 23.00.

10. märts 2026 – Teine päev

Olles korralikud Eesti Vabariigi õpetajad siis olime kell 8.45 juba koolimaja ees ja ootasime kui meile vastu tuldi. Kogu suhtlus käis läbi WhatsApp mobiili rakenduse ja selle kaudu andsime teada ka oma kohalolust koolimaja ees. Meile tuli vastu väga meeldiva välimuse ja olemisega Kamila Korandova, kes on ühtlasi kooli välissuhete korraldaja ja inglise keele õpetaja ühes isikus. Koolil on loomulikult ka nimi, mis on tšehhi keeles väga raske hääldada, aga siin link Střední průmyslová škola na Proseku kooli kodulehele. Inglise keeles on selle kooli nime palju lihtsam hääldada “Secondary Technical School of Engineering”.

Siinkohal kooli tutvustav video, mis on küll tšehhi keeles, aga pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna …

Vasakult Kamila, raamatupidaja, meie, IT õpetaja ja kooli direktor

Meid võeti erakordselt hästi vastu. Alguses suundusime Kamila kabinetti, kus ootas terve hommikusöök koos kohviga, sest millegipärast arvati, et meile hotellis süüa ei pakuta. Ühesõnaga Kamila toas oli laud lookas kõik need päevad. Külalislahkusest me puudus ei tundnud nagu oleks oma koju läinud. Väga soe vastuvõtt. Kohe panime plaanid paika, et missuguseid tunde me soovime külastada ja mis meid täpsemalt huvitab. Mina käisin kõik võõrkeele tunnid läbi erinevate õpetajate juures, põhiliselt saksa keel ja inglise keel. IT spetsialist Pärt külastas kõiki oma valdkonna tunde. Kui valdkondadest rääkida siis selles koolis õpetatakse nii mõndagi, siin teile loetelu:

11. märts 2026 – Kolmas päev

Kuna tunnid olid selliselt ajal, et igale poole ei jõudnud, kuhu tahtsid minna siis teisel päeval tegi Kamila meile maja peal ekskursiooni ja tutvustas õpetajaid ja klassiruume, mis olid varustatud väga korraliku masinapargiga ehk arvuteid oli palju ja igas klassis loomulikult video projektor ja nutitahvel, mida kasutati usinasti kõikide õpetajate poolt. Silma torkasid ka mobiili hoidikud, mis koosnesid tekstiilist taskutest, millel olid peal numbrid. Igaüks jättis meelde numbri, millisesse taskusse oma mobiili jättis. Enne iga tunni algust poetasid õpilased oma mobiilid sellistesse taskutesse.

Mobiili taskud

12.märts 2026 – Neljas päev

Viimane päev oli meil lühike, sest siis me lendasime AirBaltic lennukiga läbi Riia Tallinnasse tagasi. Lennuk läks samuti normaalsel ajal kell 14.20, aga vahemaandumisega Riias saime koju alles kell 20.45. See reis oli väga meeleolukas, sest peale kooli külastust jõudsime ka Praha vanalinna. Kooli tunnid said kell 16.00 juba läbi ja ülejäänud oli meil vaba aeg. Selle veetsime enamuses ikka Praha vanalinnas jalutades ja Karlovi sillast käisime ikka mitu korda edasi-tagasi üle. Vaatasime, kuidas kunstnikud turiste joonistasid ja kaupmehed Tšehhile omaseid meeneid müüsid. Kui kõhud jälle tühjaks läksid siis suundusime vanalinnas asuvasse “Fat Cat” pubisse sööma. Praha on väga ilus linn. Soovitan soojalt kõigil kasvõi korra elus ära käia. Mina käisin viimati klassi ekskursioonil aastal 1992.

Karlovi sild