…
Rubriik: Õppijate õpiränded Page 1 of 13
1. päev
17-20 novembril külastasid IT õpetaja Marko Nõlvak ja rühmajuhendaja-sotsiaaltöötaja Kairit Krumm Hollandit. Eesmärgiks oli tutvuda Rotterdamis asuva tehnikakolledziga.
Reis algas 17.11 varahommikul kell 5.30 Keilas, kus takso mõlemad reisijad peale haaras ja Tallinna lennujaama sõidutas. Lend oli rahulik, kestis 2,5h. Kuna meil on ka tunnine ajavahe, siis jõudsime juba enne kella üheksat Amsterdami. Lennu ajal pidasime plaani, mis teha esimese päevaga. Ajakava nägi ette, et esimene päev on meil reisimiseks ja 2-4 päev oleme Kolledzis. Kaalusime varianti, et tutvuks ka Amsterdamiga, aga otsustasime ühiselt, et sõidame otse lennujaamast Rotterdami, tutvume sealse linnaga.
Rongisõit Schipholi lennujaamast Rotterdami võttis 25 min. Ostsime küll piletid tavarongile (sõiduaeg 55 min), aga kogemata avastasime, et oleme astunud kiirrongile ning vurasime uhkelt esimese klassi vagunis kiirrongiga Rotterdami. Õnneks piletikontrolli ei tulnud 🙂
Kolasime mööda Rotterdami ringi, otsisime hotelli üles, käisime söömas, poodlemas, muuseumis jne. Mõned pildid Rotterdamist:
2. päev
Teisel päeval liikusime peale mõnusat hotelli hommikusööki Kolledzisse. Meid võttis vastu pikk ja alati rõõmsameelne struktuurklassi projektijuht Douwe Beunk.
Meile tutvustati koolisüsteemi, jalutasime ringi koolimajas, tutvusime IT õppijatega ning mõnede töötajatega.
Kolledz koosneb 9 eri asukohas asuvast koolimajast, meie külastasime neist vaid ühte. Kokku õpib Rotterdami tehnikakolledzis 6800 õppijat ja nad pakuvad 142 erinevat MBO ehk kutsekeskhariduse kursust. Lisaks veel täiendõppe kursused.
Kolledzi missioon on koolitada algajaid spetsialiste hea ettevalmistusega inimesteks, kellel on head tehnilised oskused, laialdased sotsiaalsed võimed ja võime töötada multidistsiplinaarselt.
Kool on meie mõistes tavapärane kutsekool, kus pakutakse ametiõpet enamasti tavalistele noortele (peamine vanus jääb vahemikku 16-25a). Lisaks on neil eraldi 2-aastane IT õpe autistlikele õppijatele. Nad ise nimetavad neid IT klasse struktuurklassideks, kus õppijad on terve aasta jooksul ühes ja samas klassiruumis, neil on paar õpetajat, tunnid 60-90 min vastavalt õpetajale. Koolitöö on esimesel aastal vaid koolipõhine – E,T,K,N koolis ja R,L,P puhkepäevad. Teisel ehk viimasel aastal näeb õppetöö välja nii, et 3 päeva nädalas ollakse praktikal ja 2 päeva koolis ning nii terve teise õppeaasta.
Tugisüsteemist pakutakse kooli kõigile õppijatele karjäärinõustamist, sotsiaaltöötaja tuge. Meie mõistes rühmajuhendaja tugi on loomulikult kah olemas. Vajadusel otsitakse väljastpoolt maja nõustajaid vms. Autistlikud IT õppijate rühmad saavad lisatuge – koolimajas käivad tunde andmas ja õppijaid nõustamas vaimse tervise keskus Yulius töötajad.
Meie jaoks väga teistmoodi oli nende söömiskultuur. Enamasti võetakse kooli kaasa omatehtud võileivad ja salatid. Lõuna ajal söövad õppijad klassis ja töötajad õpetajate toas kaasavõetut. Söökla oli koolimajas küll samuti olemas, aga see oli pigem kohvikulaadne, kus menüüs ikka peamiselt võileivad ja üks supp.
3. päev
Kolmas päev algas sellega, et Douwe võttis meid hotellist peale ja sõitsime koos külastama ettevõtet, kus hetkel oli oma praktikat tegemas üks tema IT õppija. Ettevõtte nimi oli Service Planet ja nad on Euroopa juhtiv tarbeelektroonika elutsükli halduse partner.
Kõigepealt tutvustas praktikajuhendaja meile ettevõtte tegevusala ja peale seda tegi praktikal olev noormees meile ringkäigu ettevõttes.
Päev jätkus ekskursiooniga Rotterdamis asuvasse Euromasti tippu ja lõunasöögiga sealses restoranis. Näha suurlinna nii kõrgelt, hoolimata vihmasest ja tuulisest ilmast, see oli vägev! Torni restoranis sõime ka lõuna.
Päeva kolmanda osa veetsime taas kolledžis, kus jälgisime IT õppijate tunde, suhtusime õppijate ja õpetajatega.
Omamoodi huvitav vahepala oli välkekskursioon arvutivõrkude klassi. Sealne, värskelt Cisco täiendkoolituselt naasnud ülienergiline ja rõõmsameelne õpetaja tutvustas mõne minuti jooksul oma õpetamise metoodikat ja näitas illustratiivseid lahendusi, mis aitavad õppijatel reaalselt mõista, misasi on internet, kuidas näeb välja alamvõrkude struktuur ning mis on pilveteenus.
Päeva lõpetuseks tegi Douwe meile mitmest harjutusest koosnevat ülesannet, mis andis meile teadlikkuse ja võimaluse tajuda, kuidas kogeb ümbritsevat maailma autistlik inimene. Selle harjutuste komplekti on koostanud Autisme Cenntraal ja siit võik ka meie kool midagi endale tellida ning kasutusele võtta.
4. päev
Viimasele päevale oli meile planeeritud õppekäik koos IT 1. ja 2. aasta õppijatega (umbes 20 õppijat+4 õpetajat) Amsterdami IDFA (International Documentary Film Festival Amsterdam) külastus ja ühe filmi ühine vaatamine koos filmi loojaga. Amsterdami sõitsime mitme rongiga, aga õnneks keegi ära ei kadunud. Õppijad vaatasid filmi vaikselt ja keskendunult ning esitasid filmi loojale üllatuslikult palju ja sisukaid küsimusi.
Peale seda viis Douwe meid lennujaama. Sõime kõhud täis, tegime viimased ostud, seisime ligi pool tundi turvajärjekorras ja jõudsimegi oma lennukisse. Kodutee oli turvaline ja kodumaa piirjooned lennukiaknast oli palsam hingele. Reisida on tore, koju jõuda veel parem 🙂
/Esimene päev
Enamike õpirändel osalejate jaoks algas päev 10.30 Astangul, kust suunduti lennujaama ja kohtuti teiste kaasatulijatega. Lend väljus oodatust veidi hiljem (15 minutit), jõudsime õnnelikult Frankfurti. Seejärel läksime oma rendiautode järele. Seal saime mõnusa üllatuse osaliseks, sest meie poolt broneeritud kahe väikse auto asemel pakuti meile 9-kohalist avarat bussi. Sõit Bitburgi kestis ca 2 tundi, mille käigus muutusid vaated üha imelisemaks – mäed ja orud vaheldusid ning avarus võttis sõnatuks. Saksamaal oli juba suur kevad – puud rohelised, kastanid õitsesid ning toomingad juba lõpetanud. Soojem kui Eestis ja poisid vahetasid jalanõud plätude vastu.
Jõudsime Euro BBW -sse, majutasime end ära. Uus kodu kaheks nädalaks on meil avar ja privaatne. Kõigil on oma tuba, lisaks avarad köögi-ja puhkeruumid.
Õhtu lõppes meil kohalikus kebabisöögi kohas, kus meid kostitati suurte ning maitsvate praadidega.
Märkamisi – metsad olid ilusad ja paksud; lennukisõit oli huvitav ja vahva.
/Teine päev
Hommik algas pudru söömisega ja siis läksime kooliga tutvuma. Seal toimus tutvustamine, mis toimub koolis ja mis toimub piirkonnas. Kõik olid väga külaslislahked ja sõbralikud. Seejärel suundusime puidutehasesse Notte, kus tutvusime praktikakohaga. Teel tagasi võtsime kaasa ka Saksamaal tavalise käitumise ehk tänavale jäetud tarbetute asjade hulgast väikse kodutu laua, mis leidis uue kodu meie vastuvõtja Anne juures. Siis käisime kooli puidutöökojas ja läksime lõunale. Toit oli suurepärane ja väga maitsev. Abikokad tutvusid oma praktikakohaga ehk suure köögiga. Meid viidi ka kohalikku teepoodi, kus oli äärmiselt rikkalik valik väga erinevaid teesorte. Seal veetsime üsna pikalt aega.
Seejärel suundusime tutvuma kohaliku marketiga. Õhtul oli meid kutsutud kohalike õppijatega tutvuma õppelinnakus olevasse noortekeskusesse vastuvõtupeole.Seal pakuti süüa ja ka meie pakkusime omalt poolt Eesti toitu – kiluvõileibu ja kamakreemi. Noortekeskuses saab mängida piljardit, videomänge, noolemänge, teha sporti jne. Homme ootab meid juba tõsine tööpäev.
/Kolmas päev
Hommikusöök oli kell 7, mille tegid Karl ja Raiti ning tööpäev algas juba 7.50. Abikokad valmistasid kana-juurvilja roa alustades juurviljade puhastamisest ja tükeldamisest kuni serveerimiseni. Lisaks tegid vahvleid ja kirsikompotti. Pärast lõunat toimus väga põhjalik köögi koristus. Puiduõpilased Euro BBW-s valmistasi tappe ja Nottes olevad alustasid koristamisega ja hiljem said freesida ja saagida.
Pärast tööpäeva istusime oma bussi ja startisme Trier’i linna poole, mis asub ca 30 km kaugusel ning kuulub maailma kultuuripärandi hulka olles lääne poolseim Rooma pealinn Euroopas. Seal saime imetleda Rooma aegseid linnaväravaid, milles ka sees ära käisime. Lisaks nägime hiigelsuurt Trieri Püha Peetri katedraali nii seest kui väljast. Jalutasime linna peal ning seejärel suundusime tagasi Bitburgi. Õhtu lõppes kohalikus pubis süües ning toidukauplust külastades.
/Neljas päev
Tänane tööpäev algas samuti vara. Igaüks läks oma tööpostile. Karl ja Raul puhastasid kõigepealt kalast luud välja, siis puhastasid nad baklažaani, sibula ja kartuli. Toit oli tänagi imemaitsev.
Mark ja Sten jätkasid käsitööga – valmisid ilusad tapid. Juba varsti algab uus töö. Lauri ja Raiti valmistasid ukseraame ja said sealhulgas vestelda pikemalt ettevõtte juhiga.
Peale tööpäeva tegime väikese pausi ja tõttasime vaatama Saatana kanjonit. Vaated olid nagu muinasjutumetsas, aga ronimist oli palju. Tegemist tundus olevat nõiametsaga, sest plaanisime olla seal 45 minutit, ent välja jõudsime 3 tundi hiljem. (Tõele au andes juhtus nii, et printsessid eksisid ära ja välja tõid neid 2 kohalikku, müriseva raudse ratsu seljas).
Õhtu lõppes ühise toidutegemisega ja me polnud tükk aega söönud nii maitsvaid makarone hakklihaga ning Raiti poolt valmistatud pannkooke.
/ Viies päev
Päev algas traditsioonilise hommikusöögi valmistamisega ning tööle suundumisega (ikka armutult liiga vara). Abikokkadele oli juba valmis pandud eesti keelde tõlgitud šokolaadi-pähklikoogi retsept, mida asusime usinalt tervele koolile valmistama. Muna asemel oli küll sõna “omanik”, kuid paraku sellist koostisosa me laost ei leidnud. Puidu õppijad hakkasid tegema puuhaamrit ja said lõpuks kasutada ka masinaid, mis erinevalt Astangu masinatest on elektriliselt seadistatavad ning kuigi oli uudne kogemus, siis saadi nende mugavusest kiiresti aru. Nottes tehti heakorra tööd – põletati kõnniteed gaasipõletiga umbrohu ja sambla eemaldamiseks.
Täna pakuti lõunasöögiks klassikalist bradwursti koos currykastmega, niiet saime süüa traditsioonilist saksa toitu.
Peale tööpäeva istusime kiiresti oma bussi, et jõuda Bernkastel-Kuesi Moseli jõe ääres, et külastada vanade saksa autode muuseumi ning väga armast vanalinna. Linn asub sügaval jõe orus, mida ümbritsevad kõrged mäed, mida katavad viinamarja istandused. Vaatepilt on lummav ja võimas. Nii automuuseum kui linnajalutuskäik olid täpselt paraja suurusega, et jõuda veidi varem oma praegusesse koju ning õhtu lõpetada taas ühise õhtusöögiga.
/Kuues päev
Päev algas ikka veel liiga vara 🙂 Kui toit söödud, liikusime töökohtadele.
Peale 3 päeva jahtimist, saime pagaritöökojast ka lõpuks brezeleid, mis on traditsioonilised Saksamaa soolakringlid.
Abikokad valmistasid täna cannelloone, mis teisisõnu on hakklihaga täidetud suured makaronid. Puidu töökojas valmisid puidust haamrid ja ettevõtte poisid eeltöötlesid põrandat alusvaibaga, et saaks varsti panema hakata parketti.
Peale tööpäeva sõitsime lossi – Burg Eltz. Selles lossis on elanud 60 generatsiooni ja kuulub tänini samale suguvõsale, kes peab seda lossikest oma suvekoduks.
Karmen valmistas meile jälle õhtusööki – seekord ristotot – aitäh, kõht sai täis.
Juba homme ootavad meid uued seiklused.
/Seitsmes päev
Päev algas tavapärasest pool tundi hiljem, kuid juba kell 8 oli väljasõit Luxembourgi poole. Esimesena suundusime Notrhe-Dami katedraali, seejärel jalutasime mööda hertsogilossist ning läksime külastama Casemates de Bocki, mis kujutas endast kunagist kindlusemüüri ja vanglat. Seal pidime ronima üsna kitsastes käikudes, kuid vaated olid kaunid. Jalutasime veel vanalinnas ning otsustasime ka minna vaatetorni, mis andis ülevaate tervele linnale.
Seejärel oligi aeg öelda hüvasti Luxembourgile ja võtta suund Prantsusmaale Metzi linna. Seal oli meil 2 eesmärki: moodsa kunsti muusem ehk Pompidue keskus ning Metzi katedraal. Katedraal oli äärmiselt võimas ja muljetavaldav. Moodsa kunsti muuseumis avaldas kõige rohkem muljet seina külge teibiga kinnitatud banaan, mille kunagine müügihind oli 6,2 miljonit dollarit. Tegu oli maailmakuulsa itaalia visuaalkunstniku Maurizio Cattelani näitusega.
Prantsusmaal käisime kohalikus passeries ja ostsime kaasa nii baguette, makroone kui ekleere. Oligi aeg tagasi suunduda Saksamaale, mida seekord läbisime läbi Schengeni asula, et uudistada kolme riigi piiripunkti.
/Kaheksas päev
Kaheksas päev algas nagu ikka hommikusöögi valmistamisega, pärast mida võtsime suuna Belgia poole, et külastada Tongereni linnas Euroopa suurimat igal pühapäeval toimuvat antiigiturgu. Tongeren on Belgia vanim linn. Külastasime seal ka kohalikku katedraali (selleks reisiks oleme neid näinud piisavalt).
Edasi suundusime Hollandi poole. Eesmärk oli külastada Maastichti linna, mis asub kohe Belgia piiril. Seal käisime omalaadses raamatupoes, mis oli üllatus-üllatus – kirikus. Lisaks külastasime Illusioonide muuseumi ning nautisime mõnusat söömaaega õues (28 kraadi).
Lisaks enne Bitburgi tagasi pöördumist sõitsime veel Aacheni lähedal asuvasse kolme riigi (Saksamaa, Hollandi ja Belgia) piiripunlkti, kus oli kõrge vaatetorn ning mitmed restoranid. Kahjuks oli suletud juba seal asuv põõsastest labürünt, kuid eks midagi võib jääda ka tulevikuks.
Kõik on oma reisiga rahul, kuigi oleme juba üsna väsinud intensiivsetest päevadest ning suundume täna varakult puhkama.
/Üheksas ja kümnes päev
Eile oli meil lühem tööpäev. Kohe lõunast startisime lõbustusparki nimega Phantasyland. Algus oli rahulik, teine sõit läks hullemaks, aga kolmas juba ületas taluvuse piiri. Õpetajad alustasid kolmandast. Õpetajad rahustasid end seejärel lastekarusselil ja saksa estraadi vaadates ning tegid hiirtejahti. Õppijad tegid veeprotseduure ja hirmutasid ennast hiina õuduste toas, mis päriselt oli hoopis naljaks. Pärast enda loksutamist suundusime tutvuma endise Lääne-Saksa pealinna Bonniga ning oligi aeg tagasipöörduda oma armsasse Bitburgi.
Tänane päev algas äärmiselt töökalt – abikokad puhastasid ja tükeldasid tohutud kogused porgandeid ja kartuleid ning tegid kahte erinevat juustukooki. Puidupoisid valmistasid koolis ette CNC – pingi jaoks materjalid ning hakkasid seal välja freesima karpe. CNC tundus põnevam kui tegelikult on. Nottes freesiti CNC peal pleksiklaasi ning aitasid transporttööl.
Pärast tööpäeva võtsime vastu otsuse käia omal soovil kauplustes ja Bittburgi linnaga tuvumas. Enne seda tegime oma selle reisi suurimad sisseostud kooli kohalikus teepoes.
/Üheteistkümnes päev
Päev algas töiselt: abikokad tükeldasid savoia kapsast, seejärel sibula ettevalmistus, kartuli tükeldamine, kartulipüree ja kaiserschmarrn’i valmistamine. Puidutöökojas toimus pliiatsikarpide valmistamine (kaante tegemine), Nottes pandi korteri põrandale parketti ning lõigati pleksiklaasi.
Peale tööpäeva sõitsime tagasi Luxembourgi, et külastada Viandeni lossi. Võrreldes eelmise lossiga, oli tegu modernsema lossiga. Sees oli vähe vaadata, sest ruumid olid küll avarad, kuid tühjad. Selle põhjustas ilmselt II Maailmasõda, mille käigus loss oli saanud kahjustada. Pärast jalutasime veel veidi mööda linna, kus tee lookles mäest alla ja üles. Sõime jäätist ja vaatasime jõge.
/Kahetistkümnes päev
Ühise hommikusöögi järel suundusime taas tööpostile. Abikokad aitasid lõunaks valmistada praetud tursafileed, valmistasid ette köögivilju ning lõikasid homseks guljašš-supiks loomaliha sisefileed. Lisaks said proovida köögiviljastruudlit. Puidupoisid lõpetasid koolis pliiatsikarpide valmistamise, alustasid kalasabatappide valmistamist. Nottes tehti heakorratööd, korteris lõpetati parketi paigaldus.
Pärast tööd oli meil kokkulepitud kohaliku kuulsa Bitburgi õlle muuseumi ekskursioon, mis lõppes degusteerimisega. Bitburgi linn on tugevalt seotud Bitburgi õllega. Alloleva pildiga tervitasime ühtlasi sünnipäeva puhul õpetaja Tarmot. Ekskursioon oli huvitav ja hariv, andis ülevaate ajaloost ning õllevalmistamise protsessist. Seejärel külastasime kohalikku parimat kebabi kohta.
/Kolmeteistkümnes päev
Viimane tööpäev Bitburgis oli tavapärasest lühem ja lõppes enne lõunat. Abikokad olid selleks ajaks aidanud ettevalmistada guljašš-supi jaoks köögiviljad (paprika, sibul ja kartul) ning teha capuccino-kreemi desserdiks. Hüvastijätt köögiga oli südamlik ning korduvate tagasikutsetega. Puidutöötajad lõpetasid oma tapid ning koristasid lauad. Neist jäi maha Eesti silt. Pärast lõunat toimus veel kohtumine Sonjaga, kes küsis meilt tagasisidet.
Seejärel otsustasime sõita veel kohalikku elamusparki nimega Eifelpark, kus olid nii lõbustusatraktsioonid kui sai vaadata ning isegi jalutada looduses loomade vahel. Õnneks siiski mitte karude ja ilvestega koos. Lisaks külastasime kohalikku sauna- ja veekeskust. Nüüd oleme kõik valmis kojusõiduks.
/Neljateistkümnes päev
Laupäeval ootas ees viimane hommikusöök, sõit Frankfurti lennujaama, meie bussi tagastamine ning lend tagasi armsasse Tallinna.
Esimene päev
Pärast pikka sõitu tulid meie esimesed peatused lätis hesburgeris ja peale rämpstoidu hommiku sööki läksime Munchhauseni Muuseumisse. Meie arvamused muuseumist: Natukene oli igav, kuid ka natukene põnev ka.
Peale muuseumist oli väike poes käik Pauska linnas , et ennast hommiku söögiga varustada. Hiljem olimegi Kaunases, saime maja võtmed ning seadsime ennast sisse. Natukese aja pärast läksime välja sööma jälle rämpstoitu Burger Kingis.
Homme alustame oma tööga kell 9:00 .
Esimene tööpäev !
Kell 9.00 olime kohal ja päev algas kooli tutvumisega, peale tutvumist alustasime pehme mööbli valmistamisega, tegime diivani patju, saime padjad valmis ning joonistasime poroloonile kuusnurga peale ja lõikasime poroloon saega välja, peale seda liimisime porolooni detailile.
Peale tööd tegime MEGA päeva. Jõudsime MEGA keskusesse , ning sealt edasi läksime Mini Golfi mängima, peale Mini Golfi läksime Bowlingut. Enne mänge ka täiendasime toiduvarusid. Siis tulime tagasi koju et teha söök valmis. Õhtu lõppes Sandra valmistatud kartulivormiga maiustades. Loomulikult kadusid kausist ka päeval ostetud kilo komme 🙂 Ütleb ju vanasõnagi, et hea asi kaua ei püsi. Homme saab olema tõsisem tööpäev.
Täna saime ka tööriided selga.
Täna meie tööd oli: otsisime sobivas mõõdus plaatmaterjali, lõikasime sae ketta peal pikkuseks/mõõtu, järgmiseks läksime lahkamis sae peale, järgmine ülesanne oli höövel pingi juures peale seda läksime paksus masina juurde et õige paksus oleks, seejärel läksime tagasi sae ketta juurde ja lõikasime uue detaili mõõtu.
Täna oli meil plaanis külastada Mokslo salat ehk Eesti keeli Teadussaart. Pärast pikka ja väsitavat jalatuskäiku saime halva üllatuse osaliseks, nimelt on Leedu analoog meie Ahaa keskusele väga populaarne ja sinna oleks pidanud piletid nädal aega enne ette tellima. Olgu nii, ostsime siis kuuendaks maiks piletid ja mõtlesime mida edasi teha. Järgmiseks valikuks oli Laser lahing, kohale jõudes kordus sama asi, palun tellige ette piletid ja lisaks ei saa või ei tohi väidetavalt alla nelja inimese mängida ( miks ei saanudki aru ) olgu nii, jäi üle plaan c, mis oli minna peatänavale jalutama ja see oli täiesti tasuta. Kui 10 000 sammu täis sai oligi aeg sammud kodupoole seada. Peale õhtusööki viis Sandra meid taas jalutuskäigule ( tule taevas appi) ja järgmised 10 000 sammu oligi meie tänase päeva rekord. Ah jaa harjutasime natuke ka Bolti tõuksidega linna avastamist 🙂
- 30.04.2025
Tänased tegemised : Täna panime klambri püstoliga karkassi kokku mida eelmisel päeval mõõtu/pikkuseks lõikasime. Järgmiseks panime mõõdud suure papi tüki peale ja lõikasime kääridega välja. Panime välja lõigatud pappi klambri püstoliga kinni. Võtsime porolooni ning sinna panime ka mõõdud ja lõikasime välja. Liimisime porolooni karkassi ümber. Viimaseks ülesandeks oli kaks korda paksem poroloon peale liimida. Ning siis hakkas Armand meid kiusama ja küsima kuidas siiani välispraktika kulgenud on. Sandra ütles: siin on liiga palav. Tuju on alati hea, leedu on ilus. emotsioonid on naiss naiss. Aga toidud leedu kooli poolt pole kõige lemmikumad. Andre ütles: siin on mõnus ilm ja samas ka rahulik koht , töö pole nii rasked veel olnud aga pole ka kerge samuti
- Õhtuseks meelelahutuseks oli makaronide keetmine ja Need for speed . Sandra arvamus: Oli mega lõbusad sõitmised, sai palju naerda. põnev ning mulle täiega meeldis. tore oli. Andre ütleb et see on põnev ja lõbus koht mis ma olen Leedus käinud.
Käes on esimene mai ja vaba päev. Päeva otsustasime veeta toredas väikelinnas nimega Anykščiai kus asus bobirada väikesel mäel nimega Kalita hill . Pärast korduvaid üles/alla sõite läksime puude otsa ronima. Lõpuks leidsime kuskilt metsavahelt puuskulptuuride raja mis oli väga muljetavaldav. Seal oli ka Guinessi rekordi vääriline kõige kõrgem puuskulptuur.
Märkamatult on kätte jõudnud 2 mai. Meie tänased tegemised: alustuseks joonistasime ning lõikasime papist ruudu kuju ümartatud nurkadega, siis valisime erinevaid kangaid Armand valis punase , Andre valis beezi Ja mina valisin hele pruuni. Peale valimist kopeerisin selle välja lõigatud kuju kangale( mina pidin lisama 1cm juurde kuna oli õhuke kangas) ja lõikasin välja, kuna Andre valis paksema kanga siis ta pidi 2cm rohkem juurde panema ja õmblema rohkem. Peale välja lõikatud detaili õmblesime kokku ja tuli tumba kott, ning sikutasime juhatajaga selle tumba peale, peale seda kui tumba kott oli paigas ,kinnitasime tumba koti tumba põhja alla klambri püstoliga kinni. Viimaseks klammerdasime mingi musta tugeva riide põhja alla.
Peale tööd oli sõitmine köisraudteel, trepijooks ja kaubanduse kammimine. Õhtul oli taas Sandra tubli perenaine ja valmistas kanakoiva riisiga. Armandi ja Andre unistused dieedist unistusteks ka jäävad. Homme plaanime minna ja avastada ka natuke Poola riiki. Põnevust tekitab, et seal ei olegi rahaks euro. Täna on meil meeleolu lõbus, huvitav, igatsus astangu toidu järgi, Soojad tervitused Alinale kogu Astangu köögipersonalile.
Laupäeval tegime kauaoodatud sõidu järgmisesse välisriiki, milleks oli Poola:) külastasime Augustowi linna kus vaatamata külmale tuulele käisime laevaga kanalil sõitmas, hiljem jalutasime kanali ääres ja nautisime kohalikke maitseid. Ööbima jäime Hotelli ABRO ! Kui keegi peaks tulevikus seal kandis öömaja vajame siis meie igatahes soovitame. Väga hea teenindus, väga head toidud ja ka hommikul lahkudes anti suur tops kohvi tasuta teele kaasa. 🙂
Ärkasime Abro hotellis, sõime hommikust siis pakkisime asjad ja hakkasime sõitma Klaipeda poole,et minna delfinaariumisse ja meremuuseumisse. Peale pikka sõitu jõudsime kohale. Ostsime pileteid praamile ning läksime praamiga Kurasäärele. Muuseumi juurde viis meid autorong. Jõudsime kohale ning läksime esimesena muuseumisse. Vaatasime ringi ja nägime palju erinevaid kalu, saime minna kuulide alla.
Delfinaariumis esinesid meile delfiinid ja merelõvid. Esitlus kestis 35minutid. Delfiinid ja merelõvid tegid igasugu trikke ja pritsisid inimesi veega. Delfiinid hüppasid läbi rõngaste, tõid rannapallid tagasi õpetajate juurde , ning ka hoidsid palli nina peal. Keerutasid vees nina veest väljas. Merelõvid püüdsid rõngaid ümber oma kaela, tegid muzi. Etendus haaras nii kaasa, et väga palju pildistada ei jõudnudki. Koju saabudes ootas meid kooli kohal kõrguv vikerkaar.
Pärast pikka ja väsitavat nädalavahetust saime tavarutiini tagasi ja asusime töötama endale tuttavatel puidutöö pinkidel. Õhtu on täna rahulik kodune, et leevendada kergelt tekkima hakkavat koduigatsust.
Ja töö jätkub. Täna valmistasime liimkilpi. Alustuseks võtsime materjali ja tassisime järkamis sae peale, siis järkasime materjali juppideks. Peale järkamist liikusime lahkamis sae peale , tegime seal töö ära ning liikusime höövel pingi juurde ja höövel pingi peal hööveldasime kaks külge tasaseks. Peale hööveldamist liikusime paksus masina juurde ja lasime materjali paksus masinast läbi, et saada sobiliku paksust. Kui paksus masina juures sai töö tehtud, siis viisime materjali liimimis lauale ja märkisime kolmnurgad peale ,ning keerasime selle külje kuhu liim minema peaks ,siis liimisimegi kokku ja paigaldasime pressi vahele. Lõunat käisime söömas uhkes restoranis Talutti. Portsud olid suured ja maitsvad.
Peale tööd käisime täna Teadussaarel. Nägime palju huvitavaid vidinaid, ning saime tunda mis tunne on olla purjus peaga roolis, hüppasime kõrgust, kontrollisime reageerimise kiirust, karjusime kuskile tünni, kõige kõvema häälega oli Sandra, Saime katsuda silikonis putukaid mida Armand ei julgenud puutuda. Proovisime maaärinat, mängisime liivaga kus Armand viskas pisikest jupikest Sandrale ja siis Armand põgenes aga kui hiljem tagasi tuli siis võtsin suure kuhja ja tegin tünga. Jäi uskuma ka. Krutisime erinevaid asju ja vajutasime kõike nuppe mis oli võimalik. Kahjuks ei saanud proovida auto avariid. Õhtu lõpetuseks käisime Kaunase kõige kõrgemas punktis.
Tänane töö jätkus sellega et võtsime eelmisel päeval liimitud kilbi pressi vahelt ära, ning hakkasime hööveldama ühe külje tasaseks , üks järkas ka otsad tasaseks aga see käis väga kähku. Peale hööveldamist lasime paksus masinast läbi, kuna paksus masin jättis mingid jäljed peale siis läksime lai liht lihv pingi juurde ja lasime need läbi. Järgmiseks võtsime materjali ja tassisime käsitöö klassi, sealt edasi toodi meile sabloonid, et peale joonistada, peale kopeerimist lõikasime kujud tiksaega välja, siis kasutasime lihv linti et saada kumerused ilusamaks ja kõik muud koledad kohad, need mida masinaga teha ei saanud tegime käsitsi. Tuli lõuna ja peale lõunat läksime Freda ettevõtet külastama, mis oli igav kuna ei saanud muhkagi aru mida räägiti. Saime vaid teada, et ettevõte toodab IKEA le mööblit.
Peale tööd natukene puhkasime ja siis rändasime korvpalli võistlust vaatama. Seda oli põnevam otse vaadata, kui telekast. Lõpp seisuks jäi Zalgiris 84 – 49 Neptunas. On teada, et Leedus on kaks usku Katoliiklus ja korvpall, täna võime öelda, et saime välispraktika ajal näha mõlema usu pühakodasi.
Täna Jätkasime jätkuvalt tööga. Läksime klassi ning võtsime oma tööd ja hakkasime lihvima. Lihvisime kuni õpetajatele sobis.
Peale tööd kasutasime viimast võimalust, et üle vaadata Vilniuse südalinn. Esimene koht kuhu läksime oli Vilniuse Cathedralis, Ja siis käisime Gediminase tornis kus Armand meiega ei roninud. Jõudsime üles ja nägime vaate pildi ära ja tatsasime tagasi alla ja liikusime sealt edasi Muusika purskkaevu juurde, kus muusikat ei tulnud. Peale muusika purskkaevu läksime sööma ja siis koju.
Käes on üheksas mai ja meie eelviimane päev toredas Leedu riigis. Hommikust kuni lõunani tegime koos kohalike õpetajatega kokkuvõtteid meie praktikast. Andsime tagasisidet ja saime Sandrale ja isegi Armandile tööpakkumise Leetu. Pärastlõunal surusime kätt, kallistasime ja, et mitte niisama aega surnuks lüüa, otsustasime sõita imekenasse Palanga linna. Teepeal avastasime et Dinosauruse park on avatud ja seal oli ka tagurpidi maja. Dinosauruse pargis nägime erinevaid dinosauruseid, paar jänest ja ka Alpakaid. Peale dinosauruse parki läksime oma ööbimis kohta vaatama ja kui vaatasime ära kus ööbime siis läksime linna peale, jalutasime ka pikka silla läbi ehk Palanga Pier-i. Peale jalutamist läksime sööma ja siis hotelli blogi kirjutama.
Sandra ja Andre välispraktika kokkuvõttvad emotsioonid
Sandra : Tuju on koguaeg hea olnud tänu Armandile, ei kahetse et kandideerisin ja osa võtsin. Kõik oli hea ja väga lõbus, aga mitte leedu kooli toit. Meeldis uutes kohtades käija ja oli põnevad. TÄIEGA meeldis igastahes.
Andre: enne ma arvasin et välispraktika ei hakka meeldima aga selgus et hakkas igapävased meeldima ja oli tore küll, oli ka põõneb
Viimasel päeval külastasime Leedu Ristimäge ja siis oli vaid pikk ja väsitav tagasisõit.
Sellega on läbi saanud meie kahe nädalane seiklus Leetu.
1. päev
Meie reis algas Tallinna lennujaamast esmaspäeva keskpäeval. Läbisime turvakontrolli ning suundusime lennukiga Amsterdami poole. Reis sujus üldjoontes hästi ja jõudsime õnnelikult Amsterdami. Kuid siis seiklused algasid. Meie broneeritud auto eest ei õnnestunud tasuda, sest rendifirma tehnika ei ole kaasaegsete maksevahenditega ühilduv. Lõpuks saime siiski endale auto, mis küll oli ootamatult elektriauto ja aku oli laetud veerandi ulatuses. Kiire 30 minutiline laadimine bensiinijaamas siiski tagas, et jõudsime lõpuks oma sihtkohta ning saime pika päeva õhtusse saata.
2. päev
Meie hommik algas sõiduga Aventuse kutsekooli Deventeri osakonda. Alustasime päeva ITIL’i metoodikaga taastutvumisega. Meie õppijad said kiirelt kontakti oma Hollandi kaaslastega ning said tutvuda Topdeski tarkvaraga, mis on intsidentide haldamise tarkvara. Selle abil on võimalik hallata ja kirjeldada juhtunud intsidente ning neid lahendada. Päeva teises pooles tutvusime Aventuse õppijate projektiga kus nad proovivad lahendada õppijate väljalangevuse probleemi. Lisaks tutvusime ka projektidega, mis on interdistsiplinaarsed ja hõlmavad ka näiteks hotellinduse eriala õppijad. Lõuna aeg saime teha ka kiire külastuse ilusasse Deventeri linna. Päev oli tegus ning homsest ootame uusi teadmisi ja kogemusi.
3. päev
Kolmandal päeval liikusime taas Deventeri. Meie päev kujunes põnevaks, sest saime tutvuda tarkvaraga, mida kasutab politsei andmete otsimiseks erinevatest seadmetest. Saime lahendada ülesannet, mis baseerus reaalelulisel situatsioonil. Meie ülesanne oli tuvastada telefonist taastatud andmete põhjal kurjategija ning samuti leida tema pilt. Samuti tutvusime Deventeri vanalinnaga ning nägime ilusaid vaateid ja hooneid.
4. päev
Neljandal päeval saime tööd alustada juba Apeldoornes kus on tohutult suur kutsekool. Saime tuletada meelde taas arvutivõrkude aluseid. Osalesime tunnis kus lahendasime erinevaid IP aadresse puudutavaid ülesandeid. Näiteks kahendsüsteemist teisendamist ning samuti alamvõrkude arvutamist. Lisaks saime õppida veebiserveri jooksutamist mälupulgalt ning php ja sql keelte sidumist omavahel.
Peale lõunat liikusime kohalikku ettevõttesse, mis pakub pilveteenuseid erinevatele meditsiinivaldkonna ettevõtetele ning kuulsime nende töödest ja tegemistest Hollandi keeles 😉
5. päev
Viiendat päeva alustasime rehvitöödega. Sõiduga kooli tühjenes Rene ratastoolil rehv. Õnneks see juhtus täpselt õiges kohas ja riigis ja saime kiirelt abi koolis õppivatelt autotehnikutelt.
Peale rehvitöid toimetasime natukene Linuxiga. Mõnede osaliste jaoks oli tegemist pigem uue asjaga, kuid osad on juba Linuxiga rohkem kohanenud.
Peale lõunat saime tutvuda tarkvara Metasploit mis jookseb Kali Linuxi peal. Tegemist on tarkvaraga, mis suudab ära tuvastada erinevaid nõrkuseid ning neid ka ära kasutada erinevatel süsteemidel. Nädal on olnud pikk ja väsitav, kuid seiklusrohke.
6. päev
Peale pikka töönädalat oli aeg ka veidi tutvuda kohalike vaatamisväärsustega. Kõigest mõni kilomeeter meie hotellist on loomaaed kus on peamiselt ahvid. Tegemist on teistsuguse loomaiaga, sest mõned ahvid on vabalt pidamisel ning saavad külastajate vahel liikuda. Külastajaid on hoiatatud, et nad hoiaks oma esemed ja eriti toiduained lukuga suletud kotis. Sellest hoolimata oli aga ühel külastajal käes krõpsupakk, mis pakkus ahvidele suurt huvi. Õnneks reageeris sellele kiirelt töötaja kes võttis paki enda kätte ning palus kõik asjad panna ära kotti.
Õhtu lõpetasime restoranis Fong Sheng kus saime proovida erinevaid aasiapäraseid toite, mida oli väga palju. Restoran oli ilusa atmosfääriga ning teenindus oli väga kiire ja huvitav.
7. päev
Pühapäeval võtsime ette reisi Harderwijki linna. Sõit sinna oli umbes 40 minutit läbi metsa, mis pigem meenutas Eesti mõistes parki. Harderwijki linnas asub Dolfinaarium. Tegemist on loomaaiaga, kus elavad peamiselt erinevad mereelukad. Ilm oli küll tuuline ja pigem jahe, kuid saime tutvuda erinevate loomadega. Nägime delfiine, morskasid, merilõvisid, hülgeid, pringleid ja kääbus delfiine. Eriti põnev oli jälgida delfiini showd, mis oli tõeliselt huvitav.
Peale Dolfinaariumi võtsime ette otsingud tulpide järgi. Pikk ja vaevarikas otsing tasus ennast lõpuks ära ning nägime silmapiiril ilusaid õisi. Üks meie reisikaaslane külastas ka Zuptheni linna ja tutvus sealse vanalinnaga.
8. päev
Esmaspäeval saime tutvuda Aventusega lähemalt. Meile näidati Apeldoornes asuvat õppehoonet. Tegemist on tõeliselt suure hoonega kus saab õppida traktorite ja põllumajandustehnika remonti, juuksuri ametit, lennusaatjaks, IT spetsialistiks ning mitmeid muid teisi ameteid.
Peale seda saime ennast koolitada fiiberoptika alal. Saime õppida fiiberoptikale terminalide paigaldamist, kaablite ühendamist ning testimist. Lisaks saime kingiks ka kaks fiiberoptika ühendamise seadet, mis kuluvad kindlasti ära õppetöös.
9. päev
Teisipäeval saime värskendada enda turvalisuse alaseid teadmisi. Osalesime loengus, mis keskendus küberturvalisusele. Lisaks saime tutvuda FlipperZero ja Bash bunnyiga, mis on väga laialdaste võimalustega.
Õhtul saime kuulda lähemalt erinevatest projektidest, mis on Aventuse õppijatel ja kohalikel ettevõtetel omavahel. Projektid on väga laia haardega ning hõlmavad teemasid veebiarendusest kuni küberturvalisuseni. Aventuse õppetöös on projektid äärmiselt olulised ning suur osa õppeprotsessist.
10. päev
Kolmapäev möödus teadmisi ammutades ja uusi kogemusi kogudes. Valikuliste kursuste raames jagunes meie grupp kaheks: ühed süüvisid veebiarenduse põnevasse maailma, uurides nii tehnilisi lahendusi kui ka veebilehega seotud juriidilisi nüansse. Oli põnev näha, kuidas digimaailma nähtav osa kohtub seadustega – veebilehe loomine ei piirdu vaid disaini ja koodiga, vaid hõlmab ka vastutust ning reeglite järgimist.
Teine rühm asus samal ajal hoopis praktilisema ülesande kallale: õppisime, kuidas üles seada Linuxi veebiserverit. See tähendas süvenemist süsteemide hingeellu – terminalikäsud, konfiguratsioonifailid ja serveri tööpõhimõtted said meile lähedasemaks. Kuigi tehniline, oli see kogemus väga arendav ja andis aimu, kui palju toimub “kapoti all”, enne kui veebileht meie ekraanile jõuab.
Päeva lõpetasime mõnusa jalutuskäiguga Apeldoorni vanalinnas. Kitsad munakivitänavad, ajaloolised hooned ja kevadiselt elav linnamelu lõid hubase atmosfääri. Käisime ka kohalikes poodides – nii suveniiride ja maiustuste kui ka moe leidmiseks leidus midagi igale maitsele.
11. päev
Neljapäev algas taas koolikeskkonnas, kuid seekord viis meie tee tehnoloogia südamesse – tutvusime kooli serveriruumiga. See oli muljetavaldav ruum täis vilkuvaid tulesid ja jahutussüsteemide tasast undamist. Saime teada, et selle serveriruumi rajamine läks maksma umbes 650 000 eurot, ja selle aastane ülalpidamiskulu ulatub 50 000 euroni – tõeline investeering tulevikku! Serveriruumi külm ja korrastatud õhkkond jättis endast professionaalse ja veidi isegi aukartustäratava mulje.
Pärast seda saime põhjalikuma ülevaate TopDeski süsteemist – töövahendist, mis aitab IT-osakonnal hallata töövooge, probleeme ja seadmeid. Loengu käigus selgus, kui oluline on süsteemne lähenemine suurte organisatsioonide IT-halduses.
12. päev
Reede hommiku alustamiseks salvestasime podcasti – kogemus, mis nõudis veidi esinemisjulgust, aga pakkus ka palju rõõmu. Head mikrid, hubane salvestuskeskkond ja meeskonnatöö lõid mõnusa atmosfääri, kus igaüks sai oma mõtteid jagada.
Peale koolipäeva suundusime Het Loo lossi juurde. See endine kuninglik residents oli nagu ajahüpe teise maailma – klassikaline arhitektuur, hoolitsetud aiad ja ajalooline rahu. Osa meist otsustas võtta põhjalikuma matka lossi ümbruses, suundudes lossi parki, mis osutus tõeliseks looduslikuks paradiisiks. Kolmetunnine jalutuskäik kulges mööda kauneid matkaradu, läbi tiheda metsa, mille alt voolas selge veega jõgi – vaatepilt, mis jääb kauaks meelde.
Kogu kompleksi jõudsime läbi käia põhjalikult – lahkusime alles siis, kui väravaid hakati sulgema. Oli päev täis kontraste: hommikul tehniline tippteadus ja pärastlõunal rahulik rännak looduses. Het Loo loss oli väga hästi ligipääsetav ja külastajate suhtes sõbralik, jättes meist kõigist väga hea mulje.
13. päev
Laupäeva hommik algas veidi teistsuguse tundega – kerge elevus segunes pisikese nukrusega, sest ees ootas viimane päev Hollandis. Sõime veel viimast korda koos hommikusööki hotellis, nautides tuttavat atmosfääri ja head seltskonda, ning seejärel asusime teele lennujaama poole.
Teele jäi aga veel üks viimane peatus: akvedukt, ainulaadne ja inseneritehniliselt muljetavaldav rajatis, kus tee sõidab vee alt läbi. See oli kui väike kulminatsioon meie reisile – koht, mis pani veel kord imetlema Hollandi leidlikkust ja maastikukujundust.
Lennujaama jõudes tekkis hetkeks väike segadus, kui ei leidnud kohe rendiauto tagastuse ala. Õnneks suutsime olukorra kiiresti lahendada ja kõik sai sujuvalt tehtud. Ka turvakontrollis oli omajagu närvikõdi – selgus, et meie pagasisse olid jäänud tööriistad, sealhulgas kruvikeeraja. Õnneks ei võetud neid siiski ära, mis päästis meid lisastressist ja andis võimaluse reisi lõpetada kergendatult.
Tagasivaadates oli see nädal täis uusi teadmisi, avastusi ja toredaid hetki. Oleme tänulikud selle võimaluse eest – õppida, kogeda ja kasvada. Holland jättis meile sooja ja värvikireva mulje, eriti Apeldoorn ja selle ümbrus, kus jagus nii kultuuri, loodust kui ka sõbralikke inimesi. Lahkusime rõõmsate nägudega, seljakotis teadmised ja mälestused, mis jäävad veel kauaks meile südamesse.
