Meie start oli seekord tagasihoidlik, ei mingeid lennukeid. Istusime rahulikult autosse ja sõit Kaunase poole võis alata.
Pärast pikka sõitu tulid meie esimesed peatused lätis hesburgeris ja peale rämpstoidu hommiku sööki läksime Munchhauseni Muuseumisse. Meie arvamused muuseumist: Natukene oli igav, kuid ka natukene põnev ka.
Peale muuseumist oli väike poes käik Pauska linnas , et ennast hommiku söögiga varustada. Hiljem olimegi Kaunases, saime maja võtmed ning seadsime ennast sisse. Natukese aja pärast läksime välja sööma jälle rämpstoitu Burger Kingis.
Homme alustame oma tööga kell 9:00 .
Esimene tööpäev !
Kell 9.00 olime kohal ja päev algas kooli tutvumisega, peale tutvumist alustasime pehme mööbli valmistamisega, tegime diivani patju, saime padjad valmis ning joonistasime poroloonile kuusnurga peale ja lõikasime poroloon saega välja, peale seda liimisime porolooni detailile.
Peale tööd tegime MEGA päeva. Jõudsime MEGA keskusesse , ning sealt edasi läksime Mingi Golfi mängima, peale Mini Golfi läksime Bowlingut. Enne mänge ka täiendasime toiduvarusid. Siis tulime tagasi koju et teha söök valmis. Õhtu lõppes Sandra valmistatud kartulivormiga maiustades. Loomulikult kadusid kausist ka päeval ostetud kilo komme 🙂 Ütleb ju vanasõnagi, et hea asi kaua ei püsi. Homme saab olema tõsisem tööpäev.
Täna saime ka tööriided selga.
Täna meie tööd oli: otsisime sobivas mõõdus plaatmaterjali, lõikasime sae ketta peal pikkuseks/mõõtu, järgmiseks läksime lahkamis sae peale, järgmine ülesanne oli höövel pingi juures peale seda läksime paksus masina juurde et õige paksus oleks, seejärel läksime tagasi sae ketta juurde ja lõikasime uue detaili mõõtu.
Väike näks Pead sai kokku pandudLõvid lossi ukse ees !
Täna oli meil plaanis külastada Mokslo salat ehk Eesti keeli Teadussaart. Pärast pikka ja väsitavat jalatuskäiku saime halva üllatuse osaliseks, nimelt on Leedu analoog meie Ahaa keskusele väga populaarne ja sinna oleks pidanud piletid nädal aega enne ette tellima. Olgu nii, ostsime siis kuuendaks maiks piletid ja mõtlesime mida edasi teha. Järgmiseks valikuks oli Laser lahing, kohale jõudes kordus sama asi, palun tellige ette piletid ja lisaks ei saa või ei tohi väidetavalt alla nelja inimese mängida ( miks ei saanudki aru ) olgu nii, jäi üle plaan c, mis oli minna peatänavale jalutama ja see oli täiesti tasuta. Kui 10 000 sammu täis sai oligi aeg sammud kodupoole seada. Peale õhtusööki viis Sandra meid taas jalutuskäigule ( tule taevas appi) ja järgmised 10 000 sammu oligi meie tänase päeva rekord. Ah jaa harjutasime natuke ka Bolti tõuksidega linna avastamist 🙂
30.04.2025
Tänased tegemised : Täna panime klambri püstoliga karkassi kokku mida eelmisel päeval mõõtu/pikkuseks lõikasime. Järgmiseks panime mõõdud suure papi tüki peale ja lõikasime kääridega välja. Panime välja lõigatud pappi klambri püstoliga kinni. Võtsime porolooni ning sinna panime ka mõõdud ja lõikasime välja. Liimisime porolooni karkassi ümber. Viimaseks ülesandeks oli kaks korda paksem poroloon peale liimida. Ning siis hakkas Armand meid kiusama ja küsima kuidas siiani välispraktika kulgenud on. Sandra ütles: siin on liiga palav. Tuju on alati hea, leedu on ilus. emotsioonid on naiss naiss. Aga toidud leedu kooli poolt pole kõige lemmikumad. Andre ütles: siin on mõnus ilm ja samas ka rahulik koht , töö pole nii rasked veel olnud aga pole ka kerge samuti
oneplus_0oneplus_4882
Õhtuseks meelelahutuseks oli makaronide keetmine ja Need for speed . Sandra arvamus: Oli mega lõbusad sõitmised, sai palju naerda. põnev ning mulle täiega meeldis. tore oli. Andre ütleb et see on põnev ja lõbus koht mis ma olen Leedus käinud.
Käes on esimene mai ja vaba päev. Päeva otsustasime veeta toredas väikelinnas nimega Anykščiai kus asus bobirada väikesel mäel nimega Kalita hill . Pärast korduvaid üles/alla sõite läksime puude otsa ronima. Lõpuks leidsime kuskilt metsavahelt puuskulptuuride raja mis oli väga muljetavaldav. Seal oli ka Guinessi rekordi vääriline kõige kõrgem puuskulptuur.
Meie reis algas Tallinna lennujaamast esmaspäeva keskpäeval. Läbisime turvakontrolli ning suundusime lennukiga Amsterdami poole. Reis sujus üldjoontes hästi ja jõudsime õnnelikult Amsterdami. Kuid siis seiklused algasid. Meie broneeritud auto eest ei õnnestunud tasuda, sest rendifirma tehnika ei ole kaasaegsete maksevahenditega ühilduv. Lõpuks saime siiski endale auto, mis küll oli ootamatult elektriauto ja aku oli laetud veerandi ulatuses. Kiire 30 minutiline laadimine bensiinijaamas siiski tagas, et jõudsime lõpuks oma sihtkohta ning saime pika päeva õhtusse saata.
2. päev
Meie hommik algas sõiduga Aventuse kutsekooli Deventeri osakonda. Alustasime päeva ITIL’i metoodikaga taastutvumisega. Meie õppijad said kiirelt kontakti oma Hollandi kaaslastega ning said tutvuda Topdeski tarkvaraga, mis on intsidentide haldamise tarkvara. Selle abil on võimalik hallata ja kirjeldada juhtunud intsidente ning neid lahendada. Päeva teises pooles tutvusime Aventuse õppijate projektiga kus nad proovivad lahendada õppijate väljalangevuse probleemi. Lisaks tutvusime ka projektidega, mis on interdistsiplinaarsed ja hõlmavad ka näiteks hotellinduse eriala õppijad. Lõuna aeg saime teha ka kiire külastuse ilusasse Deventeri linna. Päev oli tegus ning homsest ootame uusi teadmisi ja kogemusi.
3. päev
Kolmandal päeval liikusime taas Deventeri. Meie päev kujunes põnevaks, sest saime tutvuda tarkvaraga, mida kasutab politsei andmete otsimiseks erinevatest seadmetest. Saime lahendada ülesannet, mis baseerus reaalelulisel situatsioonil. Meie ülesanne oli tuvastada telefonist taastatud andmete põhjal kurjategija ning samuti leida tema pilt. Samuti tutvusime Deventeri vanalinnaga ning nägime ilusaid vaateid ja hooneid.
4. päev
Neljandal päeval saime tööd alustada juba Apeldoornes kus on tohutult suur kutsekool. Saime tuletada meelde taas arvutivõrkude aluseid. Osalesime tunnis kus lahendasime erinevaid IP aadresse puudutavaid ülesandeid. Näiteks kahendsüsteemist teisendamist ning samuti alamvõrkude arvutamist. Lisaks saime õppida veebiserveri jooksutamist mälupulgalt ning php ja sql keelte sidumist omavahel.
Peale lõunat liikusime kohalikku ettevõttesse, mis pakub pilveteenuseid erinevatele meditsiinivaldkonna ettevõtetele ning kuulsime nende töödest ja tegemistest Hollandi keeles 😉
5. päev
Viiendat päeva alustasime rehvitöödega. Sõiduga kooli tühjenes Rene ratastoolil rehv. Õnneks see juhtus täpselt õiges kohas ja riigis ja saime kiirelt abi koolis õppivatelt autotehnikutelt.
Peale rehvitöid toimetasime natukene Linuxiga. Mõnede osaliste jaoks oli tegemist pigem uue asjaga, kuid osad on juba Linuxiga rohkem kohanenud.
Peale lõunat saime tutvuda tarkvara Metasploit mis jookseb Kali Linuxi peal. Tegemist on tarkvaraga, mis suudab ära tuvastada erinevaid nõrkuseid ning neid ka ära kasutada erinevatel süsteemidel. Nädal on olnud pikk ja väsitav, kuid seiklusrohke.
6. päev
Peale pikka töönädalat oli aeg ka veidi tutvuda kohalike vaatamisväärsustega. Kõigest mõni kilomeeter meie hotellist on loomaaed kus on peamiselt ahvid. Tegemist on teistsuguse loomaiaga, sest mõned ahvid on vabalt pidamisel ning saavad külastajate vahel liikuda. Külastajaid on hoiatatud, et nad hoiaks oma esemed ja eriti toiduained lukuga suletud kotis. Sellest hoolimata oli aga ühel külastajal käes krõpsupakk, mis pakkus ahvidele suurt huvi. Õnneks reageeris sellele kiirelt töötaja kes võttis paki enda kätte ning palus kõik asjad panna ära kotti.
Õhtu lõpetasime restoranis Fong Sheng kus saime proovida erinevaid aasiapäraseid toite, mida oli väga palju. Restoran oli ilusa atmosfääriga ning teenindus oli väga kiire ja huvitav.
7. päev
Pühapäeval võtsime ette reisi Harderwijki linna. Sõit sinna oli umbes 40 minutit läbi metsa, mis pigem meenutas Eesti mõistes parki. Harderwijki linnas asub Dolfinaarium. Tegemist on loomaaiaga, kus elavad peamiselt erinevad mereelukad. Ilm oli küll tuuline ja pigem jahe, kuid saime tutvuda erinevate loomadega. Nägime delfiine, morskasid, merilõvisid, hülgeid, pringleid ja kääbus delfiine. Eriti põnev oli jälgida delfiini showd, mis oli tõeliselt huvitav.
Peale Dolfinaariumi võtsime ette otsingud tulpide järgi. Pikk ja vaevarikas otsing tasus ennast lõpuks ära ning nägime silmapiiril ilusaid õisi. Üks meie reisikaaslane külastas ka Zuptheni linna ja tutvus sealse vanalinnaga.
8. päev
Esmaspäeval saime tutvuda Aventusega lähemalt. Meile näidati Apeldoornes asuvat õppehoonet. Tegemist on tõeliselt suure hoonega kus saab õppida traktorite ja põllumajandustehnika remonti, juuksuri ametit, lennusaatjaks, IT spetsialistiks ning mitmeid muid teisi ameteid.
Peale seda saime ennast koolitada fiiberoptika alal. Saime õppida fiiberoptikale terminalide paigaldamist, kaablite ühendamist ning testimist. Lisaks saime kingiks ka kaks fiiberoptika ühendamise seadet, mis kuluvad kindlasti ära õppetöös.
9. päev
Teisipäeval saime värskendada enda turvalisuse alaseid teadmisi. Osalesime loengus, mis keskendus küberturvalisusele. Lisaks saime tutvuda FlipperZero ja Bash bunnyiga, mis on väga laialdaste võimalustega.
Õhtul saime kuulda lähemalt erinevatest projektidest, mis on Aventuse õppijatel ja kohalikel ettevõtetel omavahel. Projektid on väga laia haardega ning hõlmavad teemasid veebiarendusest kuni küberturvalisuseni. Aventuse õppetöös on projektid äärmiselt olulised ning suur osa õppeprotsessist.
10. päev
Kolmapäev möödus teadmisi ammutades ja uusi kogemusi kogudes. Valikuliste kursuste raames jagunes meie grupp kaheks: ühed süüvisid veebiarenduse põnevasse maailma, uurides nii tehnilisi lahendusi kui ka veebilehega seotud juriidilisi nüansse. Oli põnev näha, kuidas digimaailma nähtav osa kohtub seadustega – veebilehe loomine ei piirdu vaid disaini ja koodiga, vaid hõlmab ka vastutust ning reeglite järgimist.
Teine rühm asus samal ajal hoopis praktilisema ülesande kallale: õppisime, kuidas üles seada Linuxi veebiserverit. See tähendas süvenemist süsteemide hingeellu – terminalikäsud, konfiguratsioonifailid ja serveri tööpõhimõtted said meile lähedasemaks. Kuigi tehniline, oli see kogemus väga arendav ja andis aimu, kui palju toimub “kapoti all”, enne kui veebileht meie ekraanile jõuab.
Päeva lõpetasime mõnusa jalutuskäiguga Apeldoorni vanalinnas. Kitsad munakivitänavad, ajaloolised hooned ja kevadiselt elav linnamelu lõid hubase atmosfääri. Käisime ka kohalikes poodides – nii suveniiride ja maiustuste kui ka moe leidmiseks leidus midagi igale maitsele.
11. päev
Neljapäev algas taas koolikeskkonnas, kuid seekord viis meie tee tehnoloogia südamesse – tutvusime kooli serveriruumiga. See oli muljetavaldav ruum täis vilkuvaid tulesid ja jahutussüsteemide tasast undamist. Saime teada, et selle serveriruumi rajamine läks maksma umbes 650 000 eurot, ja selle aastane ülalpidamiskulu ulatub 50 000 euroni – tõeline investeering tulevikku! Serveriruumi külm ja korrastatud õhkkond jättis endast professionaalse ja veidi isegi aukartustäratava mulje.
Pärast seda saime põhjalikuma ülevaate TopDeski süsteemist – töövahendist, mis aitab IT-osakonnal hallata töövooge, probleeme ja seadmeid. Loengu käigus selgus, kui oluline on süsteemne lähenemine suurte organisatsioonide IT-halduses.
Veel enne koolipäeva lõppu salvestasime podcasti – kogemus, mis nõudis veidi esinemisjulgust, aga pakkus ka palju rõõmu. Head mikrid, hubane salvestuskeskkond ja meeskonnatöö lõid mõnusa atmosfääri, kus igaüks sai oma mõtteid jagada.
Peale koolipäeva suundusime Het Loo lossi juurde. See endine kuninglik residents oli nagu ajahüpe teise maailma – klassikaline arhitektuur, hoolitsetud aiad ja ajalooline rahu. Osa meist otsustas võtta põhjalikuma matka lossi ümbruses, suundudes lossi parki, mis osutus tõeliseks looduslikuks paradiisiks. Kolmetunnine jalutuskäik kulges mööda kauneid matkaradu, läbi tiheda metsa, mille alt voolas selge veega jõgi – vaatepilt, mis jääb kauaks meelde.
Kogu kompleksi jõudsime läbi käia põhjalikult – lahkusime alles siis, kui väravaid hakati sulgema. Oli päev täis kontraste: hommikul tehniline tippteadus ja pärastlõunal rahulik rännak looduses. Het Loo loss oli väga hästi ligipääsetav ja külastajate suhtes sõbralik, jättes meist kõigist väga hea mulje.
12. päev
Reede hommik algas veidi teistsuguse tundega – kerge elevus segunes pisikese nukrusega, sest ees ootas viimane päev Hollandis. Sõime veel viimast korda koos hommikusööki hotellis, nautides tuttavat atmosfääri ja head seltskonda, ning seejärel asusime teele lennujaama poole.
Teele jäi aga veel üks viimane peatus: akvedukt, ainulaadne ja inseneritehniliselt muljetavaldav rajatis, kus tee sõidab vee alt läbi. See oli kui väike kulminatsioon meie reisile – koht, mis pani veel kord imetlema Hollandi leidlikkust ja maastikukujundust.
Lennujaama jõudes tekkis hetkeks väike segadus, kui ei leidnud kohe rendiauto tagastuse ala. Õnneks suutsime olukorra kiiresti lahendada ja kõik sai sujuvalt tehtud. Ka turvakontrollis oli omajagu närvikõdi – selgus, et meie pagasisse olid jäänud tööriistad, sealhulgas kruvikeeraja. Õnneks ei võetud neid siiski ära, mis päästis meid lisastressist ja andis võimaluse reisi lõpetada kergendatult.
Tagasivaadates oli see nädal täis uusi teadmisi, avastusi ja toredaid hetki. Oleme tänulikud selle võimaluse eest – õppida, kogeda ja kasvada. Holland jättis meile sooja ja värvikireva mulje, eriti Apeldoorn ja selle ümbrus, kus jagus nii kultuuri, loodust kui ka sõbralikke inimesi. Lahkusime rõõmsate nägudega, seljakotis teadmised ja mälestused, mis jäävad veel kauaks meile südamesse.
Päev algas juba varakult, kogunesime kella 8-ks lennujaama, kuigi väljalend oli alles kell 10. See oli hea mõte nii varakult lennujaama tulla, selgus, et üks kohvri võti oli maha jäänud, aga oli just parasjagu aega, et see kodust ära tuua ning ikkagi õigeks ajaks lennukile jõuda. Kurb oli, et üks meie reisisell oli haigeks jäänud ning ei saanud seetõttu õpirändele tulla. Lennujaamas kohtusime Astangu abikoka ja pagari eriala õpilaste ja õpetajatega, kes läksid õpirändele Leetu.
Esimene lennureis viis meid Tallinnast Helsingisse, kust peale mõningat ootamist lendasime edasi Oulusse. Esimene lend kestis vaid 30 minutit ning vaevalt jõudsime õhku tõusta kui juba hakkasime maanduma. Helsingist Oulusse sai pisut kauem lennata, see võttis aega tunni ning tõusime ka pilvedest kõrgemale. Mõned meist on lennanud üsna sageli, kuid ühele õppijale oli see esimene kord lennukiga lennata. Väike ärevus oli sees ka neil, kes sageli lendavad, aga ilm oli ilus ja lennureisid möödusid rahulikult.
Oulus käisime söömas ning seejärel suundusime Muhosesse, eeloleva nädala jooksul elame me sealses Luovi Ametikooli õpilaskodus. Toad jagatud ning kotid lahti pakitud, läksime Muhose peale jalutama, käisime uudistamas Sampo skulptuuri ja Muhose puukirikut. Sampo tähendab Soome mütoloogias õnnetoovat eset ning Muhose puukirik on vanim Soomes aastaringselt kasutusel olev puukirik, mis ehitati juba 1634. aastal.
Väsitav ja iseenesest põnev oli reisida lennukiga.
Õhtul käisime jalutamas ja nägin huvitavat lindu, selgus et tegu oli faasaniga.
Hommikul oli väike elevus sees, aga muidu oli päev lahe.
Kõige toredam oli lennata lennukiga, see oli minu esimene kord.
Lennukireis oli huvitav, see oli eriti huvitav, et mulle tuldi VIP autoga järgi kuna olen ratastoolis.
Teadmatus tekitas pisut ärevust kuna me ei ole enne ratastoolis inimesega lennanud, aga lennujaama töötajad olid väga abivalmis.
Oulu tundus mõnus väike linn, tahaksin juba rohkem seal ringi vaadata ja Muhos on väike armas külake.
Kuna olen palju lennanud, siis minul lennujaamas ärevust ei tekkinud.
Seiklus juhtus lennujaama liftiga, kus vajasime lõpuks abi, et lennujaama lift tööle hakkas.
Äge elamus oli Oulus Pancho Villa’s süüa, see oli nagu Ameerika oleks Soomes.
See oli nauding, et saime sõitmiseks ikkagi automaatkäigukastiga auto.
Loodame, et Sampo kuju nägemine toob meile õnne ja edu sel reisil.
Rõõmu teeb, et reisiseltskond on sõbralik ja rõõmus.
Tänane hommik algas rahulikult, saime reisist välja puhata ning rahulikult hommikust süüa. Koolipäev algas meil alles kell 10. Ka Ametikooli õpilastel algab esmaspäeval õppetöö hiljem, kell 12, kuna paljud õppijad elavad kaugemal, siis esmaspäeva ennelõuna on mõeldud kooli tulemise jaoks. Nädalavahetusel on kõik õpilased kodus ning õpilaskodu on suletud. Meie alustasime kooli ja töötajatega tutvumisest, meiega liitusid ka kaks ametikooli õppijat oma õpetajatega, nemad õpivad enamiku aega hoopis interneti vahendusel ja nende tegelik õppekoht asub kaugemal. Nende jaoks oli samuti Muhose õppekohas kohal käia esmakordne kogemus.
Esmalt tutvusime õpetajatega, kordasime üle, millised meie käesoleva nädala plaanid on ning saime ülevaate koolist. Tegime ka ringkäigu töökodades. Muhose õppekohas on võimalik õppida keskonnahoidu, ehitustööd, loomade eest hoolitsemist, kinnisvarahooldust, laotööd ja palju muud. Lõunat sõime kooli sööklas, sarnaselt Astangu sööklale saab ka siin ise endale valida just seda, mida sel päeval soovid ning nii palju kui soovid. Valikus oli palju juurvilja ning salateid, kartul ja lihapallid, kala, köögivilja kotletid. Toit oli väga maitsev.
Peale lõunat valisime endale selleks nädalaks tööriided, vastavalt sellele, kes millises tunnis kaasa lüüa plaanib. Seejärel rääkisid oma koolist ja õppimisest ning tegid veel ühe ringkäigu meile 2. ja 3. aasta õpilased Ronja, Väinö ja Pyry. Väinöl oli rääkida palju vahvaid juhtumisi oma õpingutest. Luovi Ametikoolis saavad kõik uued õpilased endale mentori vanemate õppijate seast ning palju õppimist toimub just õpilaselt õpilasele. Kumb õpetab paremini, kas teine õpilane või õpetaja, arvas Väino, et õpetaja seletab rahulikumalt ning on kannatlikum. Ronjale meeldis kuidas tema mentor teda juhendab. Õppijad rõhutasid, et ei ole vahet, kes on vanem või noorem õppija, nad on üks meeskond ja hoiavad väga kokku ning toetavad üksteist. Koostöö on väga oluline. Seda oli ka näha, õppijad suhtlesid omavahel, naljatlesid ja olid väga toetavad.
Kui koolipäev lõppenud sõitsime Rokua Geoparki ning tegime väikese jalutuskäigu ümber järve. Õigupoolest asub Rokua Geopark väga suurel (1300 km2) alal ning sellel alal võib näha erinevatest ajastutest pärinevaid maastikke jääajast kuni tänase päevani. Meie väikesel matkal kõiki erinevaid maastikke me muidugi ei näinud, kuid mitut aastaaega nägime küll. Kui järve ühel kaldal oli lumi maas ning suusarajadki sees, siis teisel kaldal paistis päike, lumi oli sulanud ning tundus, et liikusime lühikese ajaga talvest kevadesse. Maa geoloogilise ajalooga saime tutvuda tagasiteel Utajärve kivipargis, kus olid näidised ja tutvustused erinevatest kivimitest alates planeedi maa tekkimisest kuni tänapäevani. See oli vahva rännak läbi maakera tekkeloo.
Peale väikest matka värskes õhus olid kõigil kõhud tühjad ning astusime sisse meie õpilaskodu lähistel asuvasse Muhos pizza ja kebabi restorani. Tellisime toidud ning kui oma toidud kätte saime oli imestamist ja ahhetamist palju. Normaalsuurusega pitsad tundusid hiiglasemõõtu ja ega teisedki toidud suuruselt alla ei jäänud. Saime naerda, kõhud täis ja toidu järgmiseks päevaks kaasagi.
Hea, et saab inglise keelt rääkida.
Rokua Geopargis oli ilus vaade metsast.
Külastasime Geoloogia ajarännakut.
Elevust tekitas kui rendiauto uks ei tulnud lahti, aga natuke üheskoos pusimist ja saime ukse lahti.
Meile tutvustasid Luovi kooli õpilased erinevaid erialasid: automehaanik, keskkonnahoid ja looma eriala.
Käisime metsas jalutamas ühel pool oli talv ja teisel pool kevad mis oli väga huvitav, ma õppisin metsas kõndima nii et soovitan kõigil soome metsa tulla!
Tore oli see Soome kool, sai teada kes õppivad mehaanikat, loomade talitamist, ehitamist ja puidu lõikamine.
Käisime väljas söömas.
Meid võeti Luovis väga soojalt vastu, saime hea ülevaate erialadest ning õppekorraldusest – erineva tasemega õpilased õpivad koos ja õpe on praktiline.
Käisime jalutamas Rokuas ümber järve, ühel pool kevad ning teisel pool lumised suusarajad. Põnev oli ka ürgsete kivide park.
Käisime õhtust söömas Muhose linnas ning restoranis olid portsud suuremad kui õpetajate pead. Toiduportsust oleks jätkunud kogu nädalaks.
Meeldejääv oli ka õpilaste ringkäik, kuna nad jagasid päris äpardusi ja vahvaid seiku õppetööst.
Kõik pidasid pika päeva vastu ning nautisid vahvat seltskonda ja toredaid elamusi.
08.04.2025 Õppetöö esimene päev
Täna algas meie õppetöö, osalesime tegevustes koos teiste TUVA õppijatega. TUVA on samasugune kursus kui meie koolis on KUVA, vahe on selles, et Soomes kestab see kolm aastat. Kristofer ja Rainer osalesid keskkonnahoiu tundides. Nad lõhkusid puid ja keskkonnahoiu õppijad oskasid kohe öelda, kes on maalt ja kes on linnast. Pärast sõime otse lõkkel valmistaud grillvorsti, mis maitses looduses olles imehästi. Panime ka metsa üles linnumaju. Linnumajad olid mõeldud ühe kindla linnuliigi haudumisperioodiks ning seetõttu mõõtsime ning arutlesime kaua linnumajade asukoha üle, linnumajad pidid olema kindlal kõrgusel ja keskpäevase päikese poole. Kristofer leidis viimase linnumaja jaoks parima puu, mille külge linnumaja kinnitati. Veel puistasime linnumajade sisse saepuru, et lindudel oleks mõnusam pesitseda.
Kaarel, Remi ja Ronald olid toiduvalmistamise tunnis. Alustuseks tuli valmistada võileivad ja kohv kohviku jaoks ning panna valmis joogid ja maiustused. Kaarli õpetajaks oli 2. aasta õpilane Ronja. Samal ajal valmistas Remi salatit ning Ronald tegi lõunaks kartuliputru. Ronaldit juhendas õpetaja, kes ei osanud inglise keelt, aga see ei takistanud tööd, mõne päevaga oli nii mõnigi soome keelne sõna tuttavaks saanud ja kuulates ning samal ajal vaadates sai üsna hästi aru, mida tegema peab ning toit sai väga maitsev. Remi puhastas ja hakkis salatit, tomatit, kurki ja arbuusi erinevatesse kaussidesse, nii sai iga sööja endale sobiva salati ise kokku panna. Toit maitses imehea. Kui söök söödud, oli aeg köök korrastada. Seejärel tegime õues väikese jalutuskäigu ning mängisime lauamängu Blokus ja lahendasime matemaatika ülesandeid.
Peale koolipäeva võtsime ette teekonna Oulusse, käisime Oulu kunstimuuseumis, mis oli täis üllatusi. Esimese korruse näitusesaalis jagus tegemist tükiks ajaks, sai ise helisid tekitada, kujunditest kunsti luua, oma puutemeeli testida ja palju muud. Käisime ka Ainola pargis OULU märgi juures pilti tegemas. Ja muidugi ei saanud me ka sel õhtul jätta käimata toredas toidukohas. Seekord osutus valituks Vietnami toidukoht Pho Dat Viet. Me ei pidanud pettuma, toidud olid imemaitsvad ja portsud suured.
Hommikut alustasime köögis. Pesime käed ja mina asusin kurke, tomateid ja arbuusi lõikama. Lõunaajal sõime koos teise gruppiga.
Kui olime ära söönud ja köögi ära koristanud oli meil vaba aeg kus mängisime kabet ja õppisime matemaatikat.
Kui Kristofer ja Rainer lõpetasid õues töö, sõitsime Ouluse ja külastasime kunstimuuseumi, mis oli huvitav.
Peale kunstimuuseumi läksime sööma ja taaskord olid kõigil väga suured kogused, nii mõnelgi jäi toitu järgi.
Hommikul läksime metsa ja raiumise puid. Sõitsime teise kohta. Puud oli kukkunud, puud olid murdnud ja lõigatud pooleks. Tõstsime puid ja ladusime puid riita.
Kristofer leidis viimase linnumaja jaoks parima puu, mille najale linnumaja kinnitati. Veel saime linnumajadele sisse puistata saepuru.
Lõkkelt saadud grillvorst maitses looduses olles imehästi.
Hommikul kui läksime metsa unustasin mütsi, kindad ja salli kappi, aga sain hakkama.
Õhtul läksime Vietnami toidu restorani sööma ja toit maitses mulle.
Kõige rohkem meeldi see et sai puid raiuda.
Õhtul käisime kunsti muuseumis Kõige rohkem meeldis köögis toimetada
Meeldis tänane toiduvalmistamine ja lauamängud ning õhtul Oulu kunstimuuseumi interaktiivne kunst, kus sai ka ise kunsti luua.
Mulle meeldis toitu valmistada.
Õpetaja ei osanud inglise keelt, aga ma sain mõned sõnad soome keeles aru ja vaatasin, mida ta teeb.
Kõige ägedam on, et meie õppijad on nii julged suhtlejad ning õpivad kiiresti.
09.04.2025 Teine päev õppetööd
Täna oli Ronaldi ja Kaarli kord keskkonnahoiu tundi minna. Sõideti ühele lähedal asuvale pargialale, kus oli vaja mõned puud maha võtta. Kaarel sai töökohale sõita traktori kabiinis, Ronald sai traktori kabiinis sõita tagasi kooli. Oli huvitav vaadata kuidas õpetaja Matti õpetas oma õpilasi puud õigesti langetama. Meile juba tuttavad Väinö ja Pyry saagisid puid ning meie ülesanne koos kohaliku õppija Eliasega oli oksad kokku koguda haohunnikusse. See oli tore töö ning hoolimata kargest ilmast hakkas tööd tehes soe. Samal ajal oli Remi abiks köögitoimkonnas ning aitas tänase kohviku ette valmistada. Peale kohviku sulgemist läks Remi keskkonnahoiu tundi, kus koos kohalike õpilastega valmistati linnumaju elektrifirma Fortum tellimuse jaoks. Peale lõunat ühinesid linnumajade valmistajate grupiga ka Kaarel ja Ronald.
Kristofer ja Rainer olid täna ehituse tundides, seekord ei olnud neil hommikupoolikul kaasas Astangu õpetajat. See aga ei takistanud osalemist kuidagi, vastupidi poisid said suurepäraselt hakkama ning Luovi ametikooli ehituse õpetaja kiitis poiste pealehakkamist ja töökust. Peale lõunat katsetati aga laserlõikurit ning kujundati ja lõigati vahvad võtmehoidjad.
Peale õppetööd viis tee taaskord Oulusse. Oulus on kultuurimaja Valve, kuhu on kogunenud erinevad kultuuriprojektid ja -organisatsioonid. Esimesel korrusel asub ka kolm galeriid, mida külastasime. Ühes oli fotonäitus, teises koomiksiteemaline näitus ja kolmandas Oulu kunstikooli õpilaste kursusetööde näitus. Viimane oli eriline selle poolest, et tööde juures olid ka autorite päevikud, kus olid kirjas tööde valmimise protsess alates idee leidmisest kuni töö valmimiseni. Kui näitus vaadatud oli aeg süüa. Seekord valisime restorani Pannu, kus toidud olid väga maitsvad. Oulu linnas oli näha palju värvilistes, embleemidega pükstes noori. Toimus Öllövelli, sündmus, millega kõik Oulu õpilasorganisatsioonid tähistasid kevade ja lihavõtete algust. Rõõmsaid noori jagus kogu linna, nägime ka kuidas üks neiu ronis suisa Toripoliisi kuju otsa, et seal pilti teha. Oli aeg seada suund Muhose suunas, et järgmiseks sündmusterohkeks päevaks välja puhata.
Üllatuseks graveerisid Kristofer ja Rainer laseriga võtmehoidjad kõigile kaasõpilastele, logo valisid nad vastavalt saaja huvidele.
Käisime õhtust söömas Soome restoranis, kus proovisin põhjapõdra lihaga pastat, mis oli väga väga hea!
Eile kaotasin oma toavõtme aga täna leidsin selle kaasõppija jalatsi seest :).
Graveerisin puitu, see oli huvitav protsess.
Sorteerisin kaseoksi.
Õhtul käisime kunsti muuseumis.
Sai õues töötada ja see meeldis.
Mulle meeldis, et sain inglise keelt rääkida.
Hommikul toimetasime Luovi kohvikus, mis oli väga põnev, kuna juhendaja ei osanud inglise keelt, siis suhtlesime eesti-soome keeles. P
Õhtul taaskord Oulusse – terve linn oli värvilistes tunkedes tudengeid täis.
Hommikut alustasin köögis, aitasin kohvikut ette valmistada ja pärast ära koristada.
Tegin linnumaja, see oli huvitav ning mind juhendas TUVA õpilane, kes sai hästi hakkama.
Õhtul läksime Ouluse sööma ja õnneks seekord ei olnud nii suuri koguseid.
Hommikul ehitasime konteinereid, lõikasime planku 105.5 cm ja panime äärtesse. Kasutasime naelapüstoleid.
Õpetaja Matti arvas, et sobiksin küll keskkonnahoiu erialale õppima.
Traktoriga sõit oli põnev ja esmakordne, aga raputas kõvasti.
10.04.2025 Viimane päev Muhoses
Ongi kätte jõudnud meie viimane päev Muhose õppeüksuses. Kristofer, Rainer ja Remi osalesid elektroonikaseadmete lammutamise tunnis. See oli küll väga põnev, näha mis on nende seadmete sees, mida me iga päev kasutame, hiired, arvutid, telefonid jne. Kogu Luovi üksuste elektroonikajäätmete osadeks lammutamine toimub Muhose üksuses, kust siis väärtuslikud osad edasi müüakse, et neid jälle kasutusse saaks võtta. Tund on väga populaarne ka Muhose õppijate hulgas, kõik soovijad ära ei mahu.
Kaarel ja Roland osalesid kaubanduse tunnis, nii nagu Astangul käime tööharjutusel Selveris, käivad Muhose õppijad kohalikus Halpa-Hallis. Töö sisu on samasugune, võtad laost tulnud kaubad ning paigutad need riiulile. Tuleb jälgida ka kuupäevi ja uuem kaup paigutada riiulis tahapoole. Töö oli tuttav ja sujus kenasti.
Peale lõunasööki sõitsime koos Luovi üksuse töötajate ja õppijatega Oulu Keilahalli Bowlingut mängima. Peale meeleolukat üritust oli aeg jätta hüvasti, loodame nii Muhose õppijaid kui õpetajaid näha kunagi ka Astangul. Reisi planeerides oli Rainer leidnud mõned kirbuturud, mida võiks olla põnev külastada. Üks asus kohe Keilahalli lähistel, seadsimegi bussi nina sinnapoole. See oli suur ja põnevat kaupa täis, nii mõnigi meist leidis siit endale vajalikku. Seejärel sõitsime teisele poole Oulut, botaanikaaeda. Kasvuhoonetes sai nautida põnevaid taimi, kuid õuealale ei olnud veel kevad jõudnud ning see oli üsna igav, tundub, et tuleb mõnel kevadel või suvel uuesti tulla. Seejärel oli kõigil vaba aeg Oulu linnas, käidi kommi ja kingitusi ostmas, söömas ja vaadati niisama ringi, igaüks vastavalt oma soovile. Õhtul tuli veel oma kohvrid pakkida, järgmisel päeval ootas ees koolipäev Oulus ja pikk sõit Rovaniemisse.
Täna hommikul panin kaupa riiulile poes.
Peale lõunasööki käisime bowlingus ja see oli huvitav.
Käisime kahes kirbukas, kus oli palju odavaid esemeid (ise leidsin midagi endale).
Õhtul läksime šoppama.
Hommikul alustasime elektroonika lammutamisega.
Külastasime Oulu botaanikaaeda.
Linnas ostsime video mänge ja sõime rämpstoitu.
Kirbuturult ostsin palju vanu muusikaplaate ja mänge. (Loodan et ma ei kulutanud liiga palju raha ära).
Täna oli tore näha, et ka ratastoolis saab bowlingut mängida
Eestis peaks samuti elektroonika lammutamine õppekavas olema, õpilastele väga meeldis ning see tund on ka Soome õpilaste seas populaarne.
Elektroonika lammutamise tund oli väga kaasahaarav, iga üks oli keskendunud oma tegevusse ning pause ei tahetud teha.
Vahva oli ka vaba aeg Oulus, kus igaüks sai linna uudistada ja einestada vastavalt oma soovile.
Nii hea meel oli näha kui iseseisvad meie noored on, kõik said iseseisvalt hakkama nii toidukoha leidmise kui tellimisega ning sisustasid oma vaba aja Oulus.
11.04.2025 tunnid Oulu üksuses
Täna hommikul panime oma asjad kokku ning andsime üle õpilaskodu tubade võtmed, oli aeg jätta Muhosega hüvasti. Sõitsime Luovi Ametikooli Oulu üksusesse, kus meid juba oodati. Karmen läks aga meie bussi ümber vahetama. Nimelt ei ole meie bussi küljeuks olnud selle reisi ajal ülemäära koostööaldis. Selleks, et uks kindlalt sulgeda oli vaja mitmeid kordi proovida ja erilist tunnetust. Sellise uksega me küll ei julgenud 220 km pikkust teekonda Rovaniemisse ette võtta. Pealegi on meil vaja järgmisel päeval õigeks ajaks Oulusse tagasi jõuda, et lennukiga kodu poole startida ja lennukist maha jäämisega me riskida ei soovinud. Väike koduigatsus hakkas juba nii mõnelgi tunda andma. Karmen sõitis bussi vahetama, meie aga ühinesime Oulu üksuse TUVA rühma kunstitunniga. Igaüks sai valida endale sobiva tegevuse, oli võimalus endale õnnetoov hobuseraud kaunistada, poekott maalida, väeloom meisterdada või pühademuna kaunistada. Põnev oli teha test ja saada teada oma väeloom, kelle väeloom oli koaala, kelle jääkaru, kelle kotkas, kelle vaal ning kelle oma hoopis kass. Ka hobuseraua kaunistamine oli vahva, pühademuna kaunistamine nõudis keskendumist ja oli täpne töö. Meile olid abiks TUVA rühma õppijad.
Lõunapausiks ühines meiega taas Karmen, kes oli saanud bussi ümber vahetatud. Uus buss oli pisut väiksem ning seetõttu saime kohvrite ja kottidega justkui legodega mängida, et kuidas kõik meie pagas ja ratastool ära mahutada, aga saime sellega hakkama ning korralikult sulguva uksega oli turvaline võtta ette pikk reis Lapimaale. Aga enne veel tegid Oulu õpetaja Anna ning õppija Minttu meile ekskursiooni Oulu vanalinnas. Saime häid nippe puhuks kui avaneb võimalus tulla mõnel suvel Oulusse puhkama, külastasime turuhoonet, Karmen ostis pisut kuivatatud põhjapõdra liha ning saime kõik seda maitsta ning tegime ühise foto ühe Oulu sümboli Toripoliisi ees.
Meil oli veel külastamata Oulu Automuuseum, kuhu nüüd suuna võtsime. Muuseum oli küll väike, aga autod oli uhked, kõik pärit eelmisest sajandist. Põnevust ja uudistamist meil jagus. Edasi ootas meid ees pikk reis Lapimaale, auto aknast avanesid imelised vaated, vahepeal oli võimalus ka tukkuda. Peatuse tegime Kemis, kus käisime söömas rannapargis asuvas Puistopaviljonkis, nagu juba reisi jooksul olime korduvalt kogenud, portsjonid olid suured ning toit oli maitsev. Kõht täis, otsustasime võtta ette väikese jalutuskäigu. Kemis asub kuulus elamuskeskus Kemin LumiLinna, kus kõik atraktsioonid on ehitatud jääst ja lumest. Kuigi kodulehe andmetel oli lumekindlus ajutiselt suletud, aga restorani töötaja sõnul siiski avatud, siis otsustasime võtta ette jalutuskäigu ja oma silmaga veenduda kuidas lood on. Kahjuks oli lumekindlus tõepoolest ajutiselt suletud, käimas oli vanade atraktsioonide sulatamine ja uute ülesehitamine. Liiga nördinud me siiski ei olnud, peale pikka bussis istumist ning suurt kõhutäit, kulus väike jalutuskäik ära. Ilm oli ju imeline ning mereäärne ilus.
Veel poolteist tundi sõitu ning jõudsime Rovaniemisse. Seadsime end hotelli sisse ning kuna kell oli üsna palju ning päev oli olnud pikk ja sündmusterohke sai igaüks valida, kas soovid puhata või omapäi linnas ringi vaadata. Kaarel ja Rainer leidsid Angry Birdsi teemalise mänguväljaku, mille soovisid oma silmaga üle vaadata. Kurje linde nad õnneks ei kohanud, küll aga kalpsasid seal ringi paar jänest.
Täna läksime teise Luovi kooli kus igaüks sai valida mida ta tegema hakkab, näiteks sai plastist muna kaunistada.
Pärast lõunat läksime automuuseumis oli põnev ja huvitav, seal olid ka mootorrattad.
Peale lõunat tegi õpilane meile Oulust tuuri, mis tekitas soovi tulla tagasi 2026 suvel, siis kui Oulu on kultuuripealinn.
Läksime Kemis sööma pitsa restorani.
Oulu Luovi ametikoolis võeti meid soojalt vastu. Õpilased said proovida kätt erinevates tegevustes. Palju põnevust pakkus väelooma välja selgitamine ja selle voolimine.
Saime bussituuri Oulu vaatamisväärsustest ja Toripolliisi ees tegime pilti ja käisime turuhoones uudistamas.
Sõit Rovaniemi kulges hästi ning vahepeatuse tegime sadamalinnas Kemi, kus einestasime ning läksime jalutama lootuses Lumekindlust näha, kuid kahjuks see oli suletud.
Käisime Luovi koolis, kus pooled õpilased kaunistasid papist muna ja pooled värvisid hobuserauda.
Luovi koolis osalesime ka töötoas, kus valmistasime nii savist asju kui ka värvisime mune.
Peale Luovi kooli sõitsime Rovaniemi, et valmistuda homseks jõuluvanaga kohtumiseks.
Koti tegemine ja muna kaunistamine olid täitsa head.
Sõit Rovaniemisse ning jalutuskäik õhtuses linnas olid väga ilusad.
12.04.2025 Viimane reisipäev ning jõuluime keset aprillkuud
Ees oli ootamas meie reisi viimane päev, ühtlasi kohtumine jõuluvanaga. Hommikul silmi avades nägime aga tõelist jõuluime, öösel oli maha sadanud paks lumi. Kui ei oleks kalendrisse vaadanud, võinuks arvata, et ongi jõulud. Hommikusöök hotellis oli maitsev ning laupäevale kohaselt oli meil aega seda nautida. Seejärel suundusime jõuluvana külla, mis asub Rovaniemi linnast mõned kilomeetrid eemal. Et asi kindel oleks, otsustasime minna kõigepealt vaatama, kas jõuluvana on kodus. Oli kodus ja tal oli aega meiega pisut juttu ajada ning pilt teha. Selgus, et jõulude ajal on tal väga kiire, siis on külastajaid väga palju, mõnikord tuleb suisa 4 tundi järjekorras oodata, et paar sõna saaks jõuluvanaga rääkida. Kirju saab jõuluvana miljoneid, ega ta ise ei jõua kõiki kirju läbi lugeda, aga tal on selleks abilised, päkapikud, kes kirjadest talle siis kokkuvõtte teevad. Habe on jõuluvanal umbes 1 meeter pikk ning selle kasvatamine on võtnud aega paarsada aastat. Jõuluvana lubas, et tuleb järgmiste jõulude ajal kindlasti ka Tallinnasse.
Kas teadsite, et igal interneti vahendusel on võimalik igal hetkel vaadata, mis jõuluvana külas toimub. Just selle koha peal, kust jookseb läbi põhjapolaarjoon. Saatsime oma lähedastele info, et neil on võimalik reaalajas vaadata kuidas me põhjapolaarjoone ületame ning elevust ja lehvitamist jagus kohe mõneks ajaks. Tahtsime näha ka jõuluvana abilisi, põhjapõtru, tegime lühikese saanisõidu põhjapõtradega. Kui aga mõelda kõigile neile kingikuhjadele, mida põhjapõdrad jõulude ajal laiali vedama peavad, siis loodame, et nad saavad suve jooksul ikka piisavalt puhata ka. Külas oli veel uudistamist küllaga, aga meil oli aeg võtta ette kodutee. Teel Oulu lennujaama tegime söömise peatuse seekord väikeses kohakeses nimega Ii. Kõhud täis suundusime lennujaama. Kõik sujus vahejuhtumiteta ning Oulu-Helsingi ja Helsingi-Tallinn lennud toimusid graafiku kohaselt. Pisut enne kümmet õhtul maandusime Tallinnas, kus ootasid meid juba meie lähedased.
Täna Külastasime jõuluvana küla ja see oli tore/lahe koht kus oli talv.
Peale seda läksime sööma linn nimega Ii.
Me lõpetasime tõelise pärliga, saime kohtuda jõuluvana ja tema päkapikkudest abilistega, opilased said soita jouluvana pohjapotradega.
Samuti ületasime põhjapolaarjoone ja lähedased said seda lives vaadata.
Kristofer ja Remi magasid üle kella 8 hommikul. Kuva II olid valmis nii kui nii ootasid meid.
Jõudsime jõuluvana koju ja tegime pildi ja vaatasime ringi väljas, see oli lahe.
Jõuluvana juures läksime põhjapõdraga sõitma.
Jõuluvanaga kohtumine oli hea ja ostsin kingitusi koju.
Täna külastasime Rovanemis jõuluvana ja sõitsime põhjapõdradega.
Peale seda sõitsime Ouluse tagasi et minna lennuki peale. Reis oli vägev sain palju elamusi ja uusi kogemusi. Tänan kõiki õpetajaid, kes meiega reisil kaasas olid!
Aitäh kõigile, kes andsid oma panuse.
Jõuluvanaga kohtumine oli vahva ja see, et lumi maha tuli.
Kokkuvõtteks
Oli ütlemata vahva reis ja reisiseltskond. Sai proovida erinevaid erialasid, näha kuidas õpitakse Soomes, tutvuda uute inimestega, harjutada inglise keelt ja õppida soome keelt, kohtuda jõuluvanaga, lennata lennukiga ja palju-palju uusi kogemusi. Kõik said pisut enesekindlamaks ja väga palju iseseisvamaks ning võivad olla kindlad, et saavad alati hakkama.
Kui reisi alguses soovitas Kristofer kõigil Soome tulla, siis reisi lõpetuseks soovitame kõigil õpirändele minna. Meie läheks iga kell uuesti!
Reisisime terve päeva: Astangu bussiga, 2 lennukiga, bussiga, kahekorruselise rongiga ja olimegi kohal.
Käisime läbi Riiast ja Vilniusest, nüüd oleme Kaunase linnas, Leedus.
Käisime lõunatamas Vilniuse bussijaama kohvikus, mõnusad kodused toidud olid. Valikut väga ei olnud sest kohe oli sulgemise aeg.
Esimesed emotsioonid:
Raske päev oli, pea hakkas valutama sest jube külm tuul oli. Palju passimist! Sain elus esimest korda lennata, algul kartsin. Kiiresti sai kohale. Rong oli väljast vana aga seest tundus uuem.
Palju passimist, igav oli. Kahekordne rong oli väga eriline. KÜLM! Põhja tuul oli.
Ärev. Vilniuses oli kole aga Kaunases raudteejaamast hotelli oli tore jalutada.
Lennata oli põnev ja ärev. Minu esimene kord. Tundsin kuidas lennuk mängis minu emotsioonidega.
Labor just seepärast, et nii öeldakse siin, mitte klass või köök.
Pidime olem kohal kell 9.00 Läksime ühistranspordiga- meil on nüüd Kaunase kuukaardid!
Bussist maha tulles oli ees kolm kooli. Valisime esimese hooga kunstikooli 🙂 Teisel katsel jõudsime õigele aadressile.
Maitseme kas suhkrukristalle on.Teeme kohupiima siidisemaks.Sõelume jahu läbi.
Tegime teiste õpilastega koostöös kooki “Sõprus” kohupiima ja õunamarmelaadiga.
Samal ajal kui meie tegime kooki tegid kondiitrid kõrval sefiirlilli.
Esimese päeva mulje on, et meie koolimaja Astangul on kaasaegsem ja meil on rohkem töövahendeid ning seadmeid. Õppimine on täiesti teistsugune- tehakse ühte toodet kogu grupiga, mitte igaüks eraldi. Õpetaja annab ülesandeid ühe kaupa, ise saab teha vähe, üksikuid asju.
Pealelõunal jalutasime vanalinnas. Oli küll jätkuvalt kohutavalt külm tuul aga päike soojendas. Nägime väga palju skulptuure- mehikesi 🙂 Lõpuks jõudsime jõe kaldale ja saime taas läbida tunnelit.
2 päev laboris.
Tee oli juba selge, jõudsime kohale lausa enne õpetajat. Ootasime koridoris ja tegime pilte:
Ja kui pakkusid, et abikoka õpetaja, on sul õigus 🙂
Tänane plaan oli teha küpsiseid nimega “Kodused” Taigna tegemine oli väga lihtne- muretaigen. Muretaigna tegemise viis on Eesti omast erinev. Vormimiseks kasutasime hakklihamasinat millele oli pandud lisa otsik.
Ohutus?!
Sellised need kodused küpsised siis said.
Kui taigen oli külmikus seismas saime külastada teisi laboreid.
Nägime lihunike töötamas väikeses lihatööstuses. Saime proovida turvavarustust, sest noad on seal väga teravad. Nägime kuidas segati vorstitäidist ja kuidas soolikad ootasid vorstitegu. Astusime sisse suitsuahju ja vinnutusruumi.
Kondiitri laboris töötas väga palju õpilasi 25+ Tehti 2 toodet, igaüks sai natukene midagi teha.
Pealelõunal oli plaan minna sellisesse kohta nagu Ahhaa keskus. Kohale jõudes tuli välja, et see oli mõeldud algkooli lastele ja meie jaoks tundus laste mänguväljakuna 🙁
Nägime aga Baltikumi suurimat akvaariumit: 10 m kõrge, 4 m lai ja 30 cm paksu klaasiga, kus oli 170000L vett! Poodlesime natuke ja tulimegi puhkama, mõned bussiga, mõned jala.
3 päev laboris.
Tänane päev algas seiklusrikkalt. See buss oli ära läinud millega me 2 päeva olime sõitnud. (Tuli välja, et buss nr 57 oli iga päev hilinenud ning ainult seetõttu olimegi saanud sellega minna.) Pidime minema teise bussiga aga valisime valesti (lausa valel pool tänavat!) ja pidime ümber istuma ja siis magasime maha oma peatuse ja pidime uuesti bussi vahetama….. Ühesõnaga jäime hiljaks 🙁
Tänane töö oli Leedu traditsiooniline küpsetis – puukook e. leedu keeles Šakotis. Selle tegemine oli väga aeganõudev, nahka põletavalt kuum ja silmi kuivatav. Küpsetamise ajal oli tunda vahvli lõhna ja taigna tõstmine meenutas pannkoogi tegu. Täna jäi see kook meist kuivama aga juba praegune tulemus oli uhke.
Tegime tööd ja tuldi vaatama.
Arvake ära mitu kihti kuusekesele tegime? ……… 24!!!! Igaüks sai 4 korda aukudega kulbiga vibutada ja pärast kuuma käes alusele kukkunud taigent tagasi kaussi kraapida.
Peale töökat päeva ja koleda ilma puhul lubasime endale vabakava- igaüks tegi mis tahtis:
Käisin Vana-Kreekas ära!Taevatrepp, vana ja uue vahel.Leedu kohviku päevaks valmis, asjad olemas.Suur Tibu ja….Karvane Kaisuloom.
Otsustasime, et homme väljume varem- et ikka oma bussi peale jõuda, ning pealelõunal läheme uuele katsele Ahhaa keskust avastama. (Meie tänane juhendaja Kristina suunas meid otsingutel õigele teele. Aitäh.) “Teaduse ja innovatsiooni levitamise keskus“- oota sa!
4 päev laboris.
Päev algas õppetundidega hotellielu osas:
Mida ma teen kui prügikast on täis?
Kust saan WC paberit juurde?
Kus ma pesu pesen?
VASTUS: panen sildi ukse külge ja musta pesu viin kotiga valvelauda.
Koolis tegime täna pelmeene. Ainult 2 õpilast olid seda varem teinud- seega uus kogemus. Tervisesõbraliku toidu tunni raames panime pelmeenitaigna sisse spinatit ja kurkumit, et saada rohelised ja natuke kollasemad pelmeenid. Täidises oli rohkelt aedvilju ja keedetud kana.
Leedu õpilastega.Mitu pelmeeni?
Päeva lõpus olid kõik õpilased veendunud, et oskavad nüüd Eestis pastamasina kasutamist ja pelmeenide vormimist õpetada.
Tänane vabaaja tegevus oli “Mokslo sala” ehk teaduse ja innovatsiooni muuseumi külastus. Esimene mulje õpetajatel oli, et justkui oleks sattunud James Bondi filmi. Unikaalse arhidektuurilise lahendusega, maastiku sulav, säravvalge ja ruumikas ehitis jättis uskumatu mulje.
Püsinäitusel saime teada, et meie arstideks ei kõlba: aju kukkus välja, maks ei mahtunud ära ja elustamisel ei olnud piisavalt kiired….
Külastus oli hariv ja väga tegus. Saime proovida palju erinevaid asju: saime teada kui kõrgele keegi meist hüppab, kui kiiresti teeme elektrit, tunda 5 pallilist maavärinat, kogu veri valgus pähe kui olin tagurpidi autos pea peal, karjuda teiste pead otsast, saime olla erinevad tuuletakistused….
Arvake ära, kellest puudub jäljend? ( Võrdle meie blogi esimese pildiga 😉 )
Tagasi jalutasime Nemunase jõe kaldal, mis lookleb läbi Kaunase linna.
5 päev laboris.
Täna läks transpordiga hästi, valisime bussi asemel trolli ja jõudsimegi kohale! Ilma viperusteta.
Jätkame tervislike toitude lainel. Menüüs on supp ja köögiviljatäidisega pannkoogid. Tänane tööde nimekiri:
viilutasin mandoliiniga kapsast
hakkisime sibulat kuubikuteks
hakkisin ribadeks porgandi ja pastinaagi
riivisin juustu
hakkisin varssellerit ja küüslauku
Taimed või liha? See on küsimus.Töö mandoliiniga. Ohutus?!Pannkoogi taigna tegemine.
Valmistasime supi ja tegime valmis pannkookide täidise. Peale supi maitsmist küpsetasime pannkoogid valmis ja panime täidise sisse. Õpetajad olid üllatunud, et siis küpsetati veel pannkooke aga õpilase ütlesid selle peale, et nii tulebki teha!!
Ära tõlgenda pilti valesti!! 😉
Päeva märksõnad:
uus maitseaine Chimichuri ja et kurkum läks igale poole ka pannkoogi taignasse;
üllatus oli, et lisaks pannkookidele tuleb ka suppi teha;
tänased pannkoogid olid kõige parem asi mida me oleme seni Leedus teinud;
tundsime puudust ohutusreeglitest ja -tehnikast.
Enne õhtust kokkulepitud kultuuriprogrammi astusid naised läbi Kaunase suurimalt turult URMAS. Arvake ära mille me seal üles pildistasime:
Vanalinnas kasutasime täna mäe otsa sõitmiseks kaabeltõstukit. Mäe otsas oli uhke kirik. Selle kiriku katuselt nägime kogu Kaunase linna. Väga ilus panoraam linnale oli. NB! Trepijooksu kiriku katusele võitis Alari!
Tagasi hotelli tulles avastasime, et peatänaval on laat. Leedu laat erineb Eesti omast. Esiteks oli see palju suurem kui me kunagi näinud oleme ja tooted olid teistsugused. Eesti laadal on rohkem söödavaid asju ja riideid, siin on väga palju ehteid.
Nädalavahetus algas. Sihtmärk Klaipeda.
Selleks, et nädalavahetuse plaane ellu viia tuli õpetajatel lennujaamast ära tuua renditud auto. Hommikul kell 7 lennujaama poole sõites kogesime piletikontrolli, uskuge või mitte. Laupäeva hommikul kell 7. 23!!!
Auto saime kenasti kätte ja asusimegi teele. Vahemaa oli pikk, sõita tuli 2 ja pool tundi. Mõne jaoks oli see lausa katsumus. Kõigile ka. õpetajad, tuli üllatusena, et teele jäi praamisõit. Elasime üle, ja jõudsime kohale. Klaipeda Delfinaariumi külastusele ei olnud õpilastel suuri ootusi. Emotsioon mille saime oli aga suurepärane. Delfiinide ja merelõvide etendus oli äge! Enim meeldisid hüpped, loomade oskus plaksutada, inimesega koos ujumine ja tema kaldale toomine.
Delfiinid.Merilõvid.
Siis otsisime külmast lõdisedes üles meremuuseumi. See andis ülevaate erinevates veekogudes elavatest mereelukatest: korallidest, karpidest, erinevate kaladest, kohal olid pingviinid ja hülged. Kõige enam meeldis tunnel suure akvaariumi all- beluugad ujusid meist üle! Paljudele meeldisid hülged, nii nunnud pehmed ja täpilised 🙂
Perepilt.Akvalangist.
Ülejäänud päevast jäi meelde söömine restoranis. Sõime ennast paksuks! Algul tundusid hinnad krõbedad aga pärast otsustati, et portsud olid summa eest parajad.
Õpetajad täpsustavad, et see paksuks söömine toimus Nida poolsaarel. Teel tagasi mandrile tegime peatuse ja käisime üle luidete mere ääres.
Võtame nädalavahetusest viimast.
Pühapäeva hommik algas üllatusega. Läksime sööma nii nagu tavaliselt ja järsku näeme- serveeritakse šampust ja apelsinimahla e. Mimosa kokteili! Marii kogenumana teadis rääkida, et 5 tärni hotellides pidi seda ikka pühapäeviti juhtuma. Arvasime seepeale, et ju meie 3 tärni hotell tahab samm sammu haaval kõrgemale tõusta…
Peale hommikusööki alustasime sõitu Druskininkai poole, et proovida ära kaabeltõstukid ja nautida vaadet orule. Hea oli, et rooli läks Marii, sest nii mõnelgi sai Mimosa ikka ära proovitud. Ja seekord oli operaator Kõps e. Tea valmis peale loa saamist ka pildistama- mitte nii agu piletikontrolliga, kus ta oli lihtsalt liiga üllatunud, et midagi teha.
Päeva muljed:
Tänane päev oli tavaline, ja ei tekitanud minus mingisuguseid positiivseid ega negatiivseid emotsioone. Nägin esimest korda sisesuusahalli, kus oli ka suusatõstuk. Nägin autoteel kahte looma, see ei olnud tore. Olin mures, et meie sõitsime üle.
Kaabeltõstukiga sõitmine polnud midagi erilist, aga on hea meel, et sai ära proovitud. Meeldis autos magada ja laulvad purskkaevud. Vaateplatvormile meeldis ronida.
Tänane päev tekitas paar korda hirmu. Kaabeltõstukiga sõitsin esimest korda, vahepeal oli hirmus. Eriti hirmutav oli vaateplatvormil kuna seal oli läbinähtav trepp ja põrand.
Mulle meeldis, et lõpuks paistis päike ja oli soe ning sai vaateplatvormi juurest jõeni jalutada. Vaatasin jõesaart ning nuputasin kuidas lehmade parvetamiseks mõeldud parv töötab….
Linn nagu Haapsalu, kaabeltõstuk, laulev purskkaev, kollane tagurpidi maja, ükssarviku vapp, soe päike, vaateplatvorm, imelised vaated, kollased liblikad, sinine lillemeri.
Ootasin rohkem põnevust, aga isegi olin veidi pettunud. Arvasin, et kaabeltõstukiga sõit on hirmsam, kui oleks ära arvanud, sest oli minu esimene kogemus, mis lõppes pettumisega. Sisesuusahalli seest oli hämmastav näha – tundus, nagu oleks taas talv. Vaateplatvormi tipp-punktis oli hirmus olla, sest platvorm kõikus ja tekitas ebamugavust. Tore oli jälle tunda sooja ilma ja lausa sõidu ajal magada.
Tänase päeva töö oli õhukesed vahvlid. Siin tunduvad õhukesed vahvlid olevat toidukultuuri osa- aasta tagasi külastades nägid õpetajad ka kuidas vahvleid tehti.
Taigna tegemine oli nii nagu vahvlite puhul ikka- vahusta või suhkruga ära, lisa munad ja vesi ning sega juurde jahu. Eriline oli see, et vahvlitaignale lisati sidrunikoort ja mahla. Vahvlimasin oli tööstuslik- taimeriga ja pika varrega. Vahvleid tuli keerata kähku, hakkasid kiiresti kivistuma. Siin tehakse enamasti vahvlitorusid. Meie jagasime seda, et Eestis tehakse vahukoore või jäätise lisamiseks vahel ka koonuse kujulisi.
Peale koolipäeva läksime Leedu loomaaeda. Loomaaed oli ilus ja kaasaegne. Kahjuks ei olnud paljusid loomi väljas. Troopika ja vihmametsa majas nägime rohkem kui väljas. Kõige ägedamad loomad keda nägime olid polaarhunt ja kaelkirjak. Tallinna loomaaiaga võrreldes on siinne väiksem ja kompaktsem. Samas oli siin teistsuguseid loomi näha kui Eestis.
Kõige ägedam- polaarhunt.Jälitaja! (Vöölane)
Reisiväsimus on peal, võõras keskkond mõjutab. Teeme peale kooli ka palju, magan halvasti. Koduigatsus on natuke peal.
7 päev laboris.
Üllatused on juba igapäevane elu osa. Mis veidi paisuvad suuremaks kui oled unustanud piiksutada enda kuukaarti või kontrolör ei usu eesti õpilaspileteid. Õnneks puine venekeel ja uniselt süütud naeratused panid ametniku käega lööma ja meid rahule jätma.
Täna on siis lõpuks SEE päev kus õpetajad saavad täita eesmärgiks seatud vaatlusülesannet, vaadelda 3 taseme kutsevõistlust, koolidevahelist mõõduvõtmist pannkookide tegemises. Näeme 10 õpilast väikeses klassis tihedalt koos ja žüriid nende tegemisi vaatlemas. Õnneks olid kõik õpilased oma juhendajate käe all piisavalt harjutanud ja keegi liimist lahti ei läinud, vaid toimetasid asjalikult, et 3 tunniga enda 2 portsionit valmis saada. Allpool on võidukolmik. Arva ära milline sai 1, milline 2 ja milline 3 koha:
Samal ajal tegid meie õpilased karamelliga täidetud croissante. Üllatusena tuli, et siin tehakse kihistamine kohe üksteise järel selmet iga kihistamise eel 10 min. külmikus hoida. Kolmnurkade välja lõikamisel oli ka teistmoodi asju. Munaga määriti enne kui kerkima pandi, see üllatas.
Peale croissante tegime õunamoosi täidisega saiakesi. Taigen oli hästi võine, läikis pealt. Kukeldasime, rullisime kuklid laiaks, pritsisime peale moositriibu ja murdsime kolmeks kokku.
Peale kooli läksime botaanikaaeda. Lõpuks said õpilased ennast vabalt tunda ja jooksid nagu vasikad kevadisel aasal.
Tulnuka munast väike ahvike välja tulemas, aga näeb välja nagu inimene.Muna sees.Õitsvad kirsid.Rohtunud rajal.Mis nimi SEE on?Stella magnooliaga stellatu.Talveaeda minek.Liblikamajas liblikajahil.
8 päev laboris.
Täna oli meie viimane päev laboris. Teadsime, et hakkame eelmisel kolmapäeval valmistatud kuusekest kaunistama. Aga oh üllatust, tegime uued kuused. Need näod olid vaatamist väärt, kui seda meile öeldi. Oh seda pettumust. Aga harjutamine teeb meistriks! Töö oli tuttav, läks kiiremini ja tundsime ennast kindlamalt. Ikkagi saime kõrvetada, oli palav ja palju ootamist, et uusi kihte peale panna. Päeva lõpus saime kingituseks ühe Šakotise ka endale.
Õhtuks oli meil plaan- kardirada. Aga hakkas tibutama ja helistasime, et kas saab sõita. Ilmnes, et õuerada ei töötagi veel. Siserada oli aga kinni. Lükkame plaani homse peale.
Viimane, 9 päev koolis.
Viimane päev ei olnudki laboris. Veetsime selle kooli teises, kesklinna majas. Tutvusime Leedu munadepühade traditsioonidega. Oli päris raske aru saada leedukeelsest jutust, pildid slaididel aitasid aga ikkagi ei saanud palju aru. Tehti viktoriin ja tuli tükkideks lõigatud suur muna kokku panna- nagu pusle. Saime teada, et üks viis mune kaunistada on salvrätiku tehnika. Proovisime selle koos teiste õpilastega ära.
Seejärel tutvustati kolmandat maja, kus ka selle kooli õpilased õpivad. Nägime kelnerite õppeklassi, baari ja hotelli tube, kus harjutavad toateenindajad. Teadsime, et iga tuba on erineva tärniga ja oli huvitav võrrelda meie hotelliga.
Eile ära jäänud kardisõit Kartlandis oli siis tänaseks, lõpuürituseks broneeritud. Tuli lõõskava päikese käes oodata bussi, elada üle järjekordne piletikontroll ja otsida kardirada- kaart juhatas jälle valesti! (Ega õpetajate kaardilugemisoskus ometi süüdi polnud 😉 ) Oli 25 kraadi, kuid tundus veelgi palavam ja me kõik sulasime. Olime kohale jõudes õnnelikud- koht oli niiiiii hea jahe ja kardid olid just sellised nagu tahtsime. Kõik kes soovisid said rajale- mõni esimest korda, mõni oli sõitmises lausa proff. Kõigile meeldis. Õpetaja Marii arvates oli rool väga raske, roolivõimu üldse ei olnud ja pärast sõitu olid käed nagu makaronid.
Umbse bussiga sõitsime Leedu restorani “Bernelių užeiga Šilainiuose” , et panna oma reisile traditsioonilise atmosfääri ja toiduga punkt. Leedu toitudes on väga palju kartulit: kartuli kotletid, kartuli pelmeenid, täidetud kartulipudru klimbid jne. Kõrvale pakuti palju peeti. Väga huvitav kombinatsioon mida olime juba varem kohanud oli heeringas marineeritud seentega, siiski meie maitsemeeltele tundus see mitte sobivat.
Ja nüüd kohvreid pakkima! Homme ootab ees pikk reisipäev.
Reisipäev, tagasi koju.
Asusime teele. Sõitsime rongiga Vilniusesse. Kõndisime vanalinnas ringi. Vanalinn oli teistsugune, nooremad majad. Bussijuhid kihutavad ka siin. Arvame, et üheks kriteeriumiks, et bussijuhina tööle saada on kindlasti oskus signaali lasta.
Vist presidendi maja.Tänavakunst kohvikul.Kiire amps, et mitte lennujaamas kalli raha eest süüa.
Ja lõpetuseks. Uskliku maana on lihavõtete kaunistusi kõikjal. Siin üks eriti uhke muna. Koksime ;-P
Lennujaamades, nii Vilniuses kui Riias, oli palju passimist. Tüdimus tuli peale aga Tallinn vähemalt lennujaama tablool juba paistab.
Ja mida me sellest Erasmus+ võimalusest õppisime?
Elu igapäeva õppetunnid mida meelde jätta:
Vaja on ka vaikseid hetki, kus midagi ei ole planeeritud ja saab lihtsalt olla, kõike läbi elatut seedida ja vaimselt uuteks tegevusteks valmistuda.
Erinevus rikastab.
Saada tunda kuidas Leedus õpetatakse, millised on nende ehte pärased toidud. Siiski aeg-aegadel oli kõikidel vaja rahu ja vaikust, et saada tagasi energia ning seetõttu oli väga hea, et olime kõik eraldi tubades.
Et igas kultuuris on oma erinevad tooted, mis eristuvad väga palju muudest kohtadest.
Et mujal on teistsugused tehnikad ja tooted ning nende täidised.
Üksteisega arvestamine ja tegevustes osa võtmine- vahel pidin sundima ennast, palju passimist.
Kultuurilised tähelepanekud, mis jäävad meelde:
Kaunases on nii ägedad mäed- palju treppe viib ühest kohast teise, majad ei ole veel sedasi korda tehtud nagu Tallinnas, bussijuhid sõidavad nagu maniakid
Imeline maastik mägede näol, palju erinevaid skulptuure rikastamas tänavapilti.
Mägesid on kõikjal näha ja tunda, mis ajasid silmad särama. Erilised puud, skulptuurid Leedus on tõesti kauneid. Bussid ei olnud kõige paremad nagu Tallinnas ja vahel trollidel tulid sarved otsast.
Loodus Kaunases on imeilus ja on värske vaatepilt võrreldes Tallinnaga, kus loodust on vähem.
Mägine maa, palju skulptuure, bussid panid mootori seisma kui nad ootasid foori või kõnnitee taga, kuuse kook mida süüakse igal tähtpäeval.
Erialane arengukoht mida kogesin:
Koolis õpitakse teistmoodi kui Eestis. Nägin erinevaid tehnikaid ja meetodid kuidas saab asju mida olime juba õppinud veel teha.
Teistsugused õpetamismeetodid, uued tehnikad.
Tööd tehakse meeskonnas, meeldis näha palju kauneid pagartooteid. Saime näha ja tunda kuidas Leedus on neil tehnikad ja meetodid erinevaid kui meil Eestis.
Kohe sai aru, et on teistsugune atmosfäär võrreldes Eestiga. Sai õppida uusi meetoiteid ja näha kultuuri.
Uusi kultuure, erinevat arhitektuuri ja tegemis meetodeid.
Kõik teevad koos mitte eraldi ühte toodet, vormitakse hakkliha masinaga küpsiseid.
Pühapäeva varahommikul startisid neli Astangu KRK õpilast (vasakult Kaisa, Rasmus, Mairo ja Mattias) välispraktikale Saksamaale, saatjaks kaks õpetajat: õnnelik Pärt ja fotograaf Sirli. Väljalend kell 6.05 hommikul Tallinna Lennujaamast ümberistumisega Zürich-Luksemburg. Lennujaamas ootas meid Punase Risti buss, mis kuulub Euro BBW Bitburg nimelisele keskusele. Hiljem selgus, et meile oli vastu tulnud 2000 aastal Euro BBW asutaja ja asedirektor Ronald Fröhling isiklikult. Väga piinlik, et kodutöö oli tegemata, seda fakti oleks võinud siiski teada. Luksemburgi lennujaamast sõit majutuskohta nimega Trier Petrisberg kestis umbes 40 min. Viisime oma pagasi majutuse korteritesse ära, võtsime tunnikese hingetõmbe aega kui viimaks julgesime veel paluda Ronald-il ennast kesklinna ära visata. Trier vanalinn on imeline oma kirikukellade mänguga Trier katedraalis ja teistes kirikutes. Otsisime kohta, kus lõunat süüa kui kõige sobivam tundus üks väike brasserie vaatega uhkele Porta Nigra väravale. Istusime, sõime ja ootasime kui Anne tööpäev lõppes ning ta sai meile linna järgi tulla, et rääkida järgmise nädala tunniplaanist. Meeldetuletus veel eelmisest blogist, et Trier on Saksamaa kõige vanem linn.
Porta Nigra
Saksamaal on rikas ja mitmepalgeline arhitektuuriajalugu, mis on naaberriikide ja ka üldiselt õhtumaade arhitektuuriajalooga tihedalt läbi põimunud. Saksa arhitektuuri aluseks võib pidada Rooma antiigi arhitektuuri, millest on säilinud üksikud näited, nagu värav Porta Nigra Trieris, mis ehitati umbes 2000 aastat tagasi. Porta Nigra (ladina keeles must värav), mida kohalikud nimetavad Portaks, on suur Rooma linnavärav. See on UNESCO maailmapärandi nimistus. Porta Nigra nimi tekkis keskajal selle kivi tumenenud värvi tõttu, algne rooma nimi pole säilinud. Allpool pilt Trier vanalinnast.
Pole ilusamat linna kui Trier …
Edasi kulgesime juba ülalmainitud siltide järgi …
Ööbimiskoht Petrisberg vajab eraldi mainimist
Ronald ei julgenud väga ilusatest väravatest sisse sõita, sest ta arvas, et siin te nüüd küll ei ela, aga tuli välja, et elame küll : )) Seda pole minul igal juhul varem ette tulnud, et tuppa sisse astudes tuleb üle huulte pikk ohe, et kas see on võimalik. Korteri rõdu pealt avanes selline panoraam vaade Trier linnale, justkui oleks terve linn ühe peopesa peal. Seda illustreerib järgnev video …
Home sweet home
Petrisberg
27.mai 2024 – Esmaspäev
Järgneval päeval andis Anne meile veidi armu ja palus Ronald’il järgi tulla alles kell 9.00 selleks, et pärast 45 min bussisõitu Bitburg’is Euro BBW koolis olla ja Erasmus+ programm võis alata. Anne võttis meid kenasti peaukse juures vastu ja juhatas konverentsiruumi, kus tegi meile ilusa ettekande Euro BBW keskusest ja selle ajaloost. Õpilaste jaoks oli huvitav kuulata, et kuhu nad täpsemalt tulid. Nad said teada, et keskuses õpib umbes 250 vaimse erivajadusega õpilast ümberkaudsetest riikidest nagu Luksemburg, Belgia ja Prantsusmaa. Euro BBW hoone on väga modernse kujundusega nii seest kui väljast. Kohe kooli kõrval on õpilaskodud, üks nendest on parasjagu ehitusjärgus ja valmib sügiseks. Uues õpilaskodus on eraldi korterid, kus õpilased saavad elada üksinda, sest paraku mitmekesi ühes toas elamine on erivajadusega õpilastele veidi keeruline ja tihtipeale tekivad konfliktid. Uue õpilaskodu esimesele korrusele tuleb teepood, kus müüakse nende enda kaupa – mitut erinevat pakendatud teesorti. Kindlasti ostame teepakke koju kaasa, et pärast kodus teed juues mõelda, nii tore koht see Euro BBW oli ikka. Peale lõunasööki hakkas pihta “päris töö”, kus õpilased komplekteerisid nullist endale töökohad ehk ühendasid igaüks eraldi arvuti, mille taga kaks nädalat töötada. Siin pilt sellest kui usinad on meie õpilased. Isegi õpetaja Dennis kiitis meie õpilasi ja ütles, et kohati on nad targemad kui tema ise. Õnnelik õpetaja Pärt oli veel õnnelikum, sest tundis uhkust oma õpilaste üle.
Pole paremat kohta välispraktikat teha kui Euro BBW Bitburg
Õpetaja dennis on tegelikult ise ka õpilane
28.mai 2024 – Teisipäev
Eilse kohta unustasin mainimata, et Anne ütles meile juba varem, et meil pole mõtet rendiautot võtta, sest nad annavad meile Punase Risti 8-kohalise bussi, et me saaksime iga päev Trier’ist Bitburg’i kooli sõita, sest vahemaa on ikkagi 30 km, mille läbimiseks kulub umbes 45 min. Uskumatu suhtumine ikka ja külalislahkus, mida minu arust tänapäeval väga ei kohta. Meile Pärt’iga tehti väike sõidueksam, et kas me oskame ikka bussiga sõita või kas me tunnetame uusi laiemaid gabariite. Juhilubadest pilt tehtud, võisime asuda ise bussi rooli ja maailm on meie ees valla, sõida kasvõi Prantsusmaale. Täna algas päev varem, sest majutusest oli start kell 7.00 hommikul ja koolis olime juba kell 8.00. Õnneks kõik klapib, sest kell 8.00 siin kohaliku aja järgi on kell 9.00 Eesti aja järgi. Järgnev pilt taaskord sellest kui usinad on meie õpilased:
29.mai 2024 – Kolmapäev
Tänane päev kulgeb meil väga hästi, kuna samal ajal startides jõudsime kooli õigel ajal ja isegi 10 min varem. Õpilased on IT-s nii tublid, et sooritasid kõik ette antud tööd õigeaegselt ja isegi varem. Nüüd murtakse pead, et mis Astangu õpilastele veel anda, et nad oleksid ikka tegevuses ja ei igavleks. Pärastlõunal külastame ühte väga metsikut kohta, mille eestikeelne nimetus on “Kuradi kuristik” (Teufelsschlucht). Selleks varustati meid veekindlate matkasaabastega ja anti veel selga veekindlad soojad joped, sest väljas sajab vihma ja temperatuur on kõigest +13 kraadi sooja, kui Eestis on hetkel 30 kraadi sooja. Küsisin, et miks teil on laos sellised valmisriided siis selgus, et neil on ka selline eriala nagu aiandus ja õpilased peavad töötama õues terve päev olenemata ilmast. Ladu on neil suur, seega leidus saapaid igale jalanumbrile ja jopesid igale suurusele. Siin on pildid sellest, mis meid ees ootab. Õhtul lubas Peer meiega veel “Vabaajamajas” (Freizeithaus) vahvleid küpsetama hakata.
“Teufelsschlucht” here we come
Pole halba ilma, vaid valesti valitud riided
Kärestikuline Pröm jõgi voolas nii kiiresti, et viis paar aastat tagasi rippsilla minema.
30.mai kuni 2.juuni 2024 – tegus aeg
Neljapäeval käisime vanade autode muuseumis Oldtimer Museum Zylinderhaus sellises linnas nagu Bernkastel-Kues. Seal olid esindatud kõik saksa autod: Opel, Audi, BMW jne. Esimesel korrusel olid kõik tehnika vidinad alates trükimasinatest kuni fotoaparaatideni välja. Isegi postkontor oli välja pandud sellisel kujul nagu ta oli kunagi Saksamaal olnud aegade algusest saadik, modellil olid seljas sama aja riided. Päris hea tagasivaade minevikku ja tutvuda sai isegi Saksamaa ajalooga. Teisel korrusel olid jalgrattad, rollerid ja mootorrattad. Kolmandal korrusel aga suur kollektsioon vanaaegsetest autodest, millest mõned veel isegi sõitsid. Üks teine muuseum lubas laenata ühte oma eksponaati vanast punasest Porsche’st.
“Oh Lord … won’t you buy me a Mercedes Benz”
Janis joplin
Burg Eltz asub mäekünka peal nagu muinasjutus
Kõhud täis söödud suundusime edasi 1,5 tunni kaugusel olevasse suurde lossi. Selline tunne nagu oleksime sattunud keskaega. Burg Eltz loss on ilus nii seest kui väljast ja sinna sai ronida mäest alla orgu umbes 1,3 km mööda munakividest jalgteed. Tagasi tulime väikese Shuttle bussiga, sest jalad olid kõmpimisest väsinud. Kõikides kohtades veetsime ca 2-3 tundi, sest vaatamist oli nii palju, et võttis silme eest kirjuks. Giid rääkis meile, kuidas inimesed sellel ajal elasid ja kuidas nad kivist lossi ruume kütsid. Kuidas süüa tegid ja koduloomade eest hoolitsesid. Kõige huvitavam oli muidugi tualettruum. Tänapäeval enam väga ette ei kujuta, kui peaks niimoodi elama ilma ühegi luksuseta, eriti kui võrrelda meie Petrisberg majutust ja Berg Eltz lossi omavahel. Loss oli seest väga ilus, maalitud olid nii seinad kui lagi.
Burg Eltz lossi seest avaneb selline vaade
Reede külastasime iseseisvalt juba järgmist lossi, mis asub Luksemburgis ja mille nimi on Vianden. Kui esimene oli koos inglise keelse giidiga siis teises lossis avastasime ise kõiki käike ja korruseid. Tavernis pidasime Mattias’e sünnipäeva (19) ja tegime talle pasta välja, pärast jalutasime pisikeses külas kitsastel tänavatel ja istusime ühte kohvikusse, kus jõime kohvi ja Coca-Cola’t. Kuna Luksemburgis keegi saksa keelt ei räägi siis paluti meil suhelda kas prantsuse või inglise keeles. Huvitav kas naabrid ei ole siis väga sõbralikus suhtes omavahel? Vianden loss oli sellepärast põnevam kui Burg Eltz, et seal olid inimesed riietatud keskaja rõivastesse ja tegid kõiki neid asju, mis 17.sajandil inimesed selles lossis tegid ja kõik tundus väga tõepärane, tehti kahuripauku ja lasti musketitest.
Keskaegses riietuses naine selgitab, kuidas vanasti soojendati ennast ja oma voodit kaminast võetud hõõguvate tukkidega
Vianden Loss oma hämmastavas ilus
Luksemburg
Laupäeval olime Trier linna peal ja Anne tegi meile ekskursiooni viies ilusatesse kohtadesse nagu Trier Dom, Porta Nigra ja Judengang. UNESCO maailmapärandi nimistus on Trier linnal 8 erinevat linnale kuuluvat vaatamisväärsust. Nende hulgas kuulus Porta Nigra. Pärast ekskursiooni läksime kõik koos sööma ühte Itaalia restorani ja meiega ühines ka Euro BBW inglise keele õpetaja Hedwig. Õhtu lõppes meil ühel festivalil, mis toimus Trier’i kõige vanema silla peal – Roman Bridge, mis on ehitatud üle Mosel’i jõe. Selleks festivaliks suletakse terve sild autodele ja silla peal käib suur pidu ja pillerkaar koos laulu ja tantsuga. Isegi Pärt tantsis seal sillal.
Üks maailma vanimaid sildu terves Euroopas
Roman bridge trier
Pühapäev kutsus Klaus meid Aachenisse, mis asub Belgia ja Hollandi piiri ääres, kus reaalselt saavad kokku 3 riiki. Selle tõestuseks rajati selline keskus nagu Dreiländereck Aachen ehk KolmeRiigiKolmnurk. Seal sai ronida vaatetorni tippu ja vaadata kõikidesse ilmakaartesse, meenutas natuke Tallinna Teletorni, aga oluliselt lühem on nende oma. Kohe selle vaatamisväärsuse kõrval oli labürint aed, kuhu sai minna ja ennast maailma eest ära peita, kahjuks maksis see mõttetult palju raha ja me sinna ei läinud. Ostsime selle asemel endale suveniire koju kaasa. Sealt tornist liikusime edasi Aachen’i kesklinna ja jalutasime ringi. Jällegi väga kaunis katedraal on Aachen Dom, kus vitraaž aknad olid nii suured ja pikad, et kiriku seina polnud nähagi, kõik oli vitraaž akent täis.
Kõvemad mehed ronisid torni tippu jala, lillekesed läksid liftiga.
Dreiländereck
Esmaspäev, 3.juuni
Gurmaanide kõhutäis
typical trier meal
Siiani on olnud äge, kohand-näinud mitut mäge
Kindluseid ja kirikuid, justkui siin me juba kuid
Aga pole meil vaid lõbu, seiklused ja pillerkaar
Proovitud küll siinset mõdu, aga mõistus ikka klaar
Teisipäev, 4.juuni
Kõik ilmad oleksid võinud olla sellised …
petrisberg mäe otsas oli tegelikult trier ülikool
Hommikutest õhtuni, teeme tööd me siiski siin
Igal päeval koolipingis, õpilased tööde ringis
Juhendajad tasemel, õnneks meie asemel
Aga meilgi jätkub tööd ning lihtsalt lulli me ei löö
Kolmapäev, 5.juuni
Pole lihtsamat asja kui see tekst tahvli peal ehk IT õpilaste ülesande püstitus
leia pildilt ühe kõrvaga panda
Minu jaoks on miski uus, võõras keel on veidi suus
Varem olin täita möku, suust ei tulnud kippu-kõppu
Nädal veel ja juba räägin, surnuks siinsed abilised
Praegu läheb veidi aega, võõrad laused kandilised
Neljapäev, 6.juuni
Õpetaja Klaus tahvli ees õpetamas meie õpilasi, akna taga maaliline maastik
Ich bin fleißig, Du bist faul
Neljapäeval külastasime Bitburg õlletehase muuseumi, kus meil oli kokku lepitud inglise keelne giidiga ekskursioon, mis kestis veidi üle tunni. Terve muuseum oli väga modernne uus ehitis, mis oli äärmiselt loominguliselt kujundatud. Meid viidi ühest ruumist teise, kus seletati lahti terve õlletehase tootmise protsess, alates humala kasvatamisest kuni pudelitesse villimiseni välja. Meile selgitati, milles seisneb Bitburger õlu kõrge kvaliteedi saladus – “armastuses oma töö vastu” – oli õige vastus. Ekskursiooni lõpus jagati kõigile talongid, mille alusel sai proovida mitut erinevat sorti Bitburger õlut.
Reede, 7.juuni
See värviline maja on tegelikult Euro BBW Bitburg õpilaskodu
taamalt paistab õlletehase linnake – bitburg
Sirlikesel tuhat tänu, et on nõnda näinud vaeva
Sebind meile uhke kodu, päiksegi ta toonud taeva
Kõiki aidanud ja tõlkind, võõraid keeli mitmeti
Kohalikega ta võidelnd, et meid nad ikka mõistaksid
Laupäev, 8.juuni – lend tagasi Tallinnasse
Mustad pilved kaunis taevas, rallivad kui kaubalaevad….
