Õppetöö arendamise tiim koosseisus õppejuht Külliki Tamm, õppevaldkondade juhid Tiivi Karus, Margus Koolme ja Minni Rahuoja ning õppedisainer Kadi Roosipuu kohtus Tallinna lennujaamas teisipäeval, 28. oktoobril, et lennata Hollandisse tutvuma Hollandi kutseharidussüsteemi ja kutsekoolidega. 

Lend Amsterdami kestis 2 ja pool tundi. Amsterdamis maandudes leidsime kiirelt rongipileti automaadi ja kohe ka õige perrooni ning jäime ootama oma rongi, et sõita Helmondi linna. Peale 1,5 tundi rongisõitu jõudsime kohale ja meid tervitas kuiv ilm, 13 soojakraadiga. Mis Eestiga võrreldes tundus eriti mõnus. Rongijaamast hotelli oli 20 minutiline jalutuskäik, kiire värskenduspaus ning läksime õhtusöögile. Söögikohaks valisime autentse Jaapani söögikoha, saime istuda lauda, kust avanes vaade otse kööki. Sushi ning mereannisupp olid kõigil väga maitsvad.

Kolmapäeval, 29. oktoobril võtsime peale hotelli hommikusööki ette jalutuskäigu  TER-AA kutsekooli, kus tervitasid meid ICT kolledži dotsent Benjamini Porobic ja õppenõustaja Rian van Scahleniga.

Kõigepealt tehti meile väike ülevaade Hollandi haridussüsteemist ning tutvustati  TER-AA kutsekooli. 

Hollandi haridussüsteemi korraldus:

  • 1.-8. klass põhikool, vanus 4 – 12 a.
  • Tase 1 (ettevalmistav õpe) – 4 aastat vanusele 12-16 a, 1 aasta 16+ vanusele (tasanduskursus)
  • Tase 2 (baas kutseõpe)  – liht/abitööline, 2 aastat
  • Tase 3 (kutseõpe) – spetsialist, tiimijuht oma erialalt 2 aastat 
  • Tase 4 (kutseõpe) – keskastmejuht oma erialal või õpingute jätkamine ülikoolis 

Juhul kui õppija alustab näiteks tase 2 õppest ja liigub sealt tase 3 õppesse, siis on tal võimalik sellel tasemel esimene õppeaasta vahele jätta ja liikuda kohe teisele õppeaastale (sama on ka tase 3 ja tase 4 puhul). Õppijad, kes on võimekad, võivad tase 2 õppest liikuda ka otse tase 4 õppesse.

Õppeaasta on kutseõppes jagatud 4 perioodiks, iga periood kestab 10 nädalat. Kutseõppesse sisenedes saab õppija valida, kas soovib koolipõhist või  töökohapõhist õpiteed. Töökohapõhises õppes õpib esimesel poolaastal õppija peamiselt koolis kohapeal, peale seda aga töötab 4 päeva nädalas ettevõttes ning koolis käib ühel päeval nädalas. Koolipõhises õppes toimub õpe kogu esimese aasta jooksul koolis, teise aasta poole pealt aga minnakse pikale ettevõtte praktikale (umbes 5 kuud). Selleks, et kooli ja rühmakaaslastega praktika ajal sidet hoida, käiakse ühel päeval nädalas koolis. 

Kutseõppes õppimine on alates 18. aastas kõigile tasuline, aastamaks on umbes 900 eurot, mille tasumist toetab riik vastavalt perekonna sissetulekule. Sülearvuti ja muud õppevahendid tuleb igaühel ise õpingute alguses soetada. Juhul kui õppija pere majanduslik seis seda ei võimalda, aitab arvuti ostuga kool.

TER-AAs on klassiruumid avatud planeeringuga ja õppijate õppekohad on paigutatud sarnaselt nagu ettevõtetes töökohad, igal õppijal on oma kindel koht. Ühes klassiruumis õpivad koos nii erinevate kursuste kui ka erinevate tasemete õppijad. 

Paljudel õppekavadel toimub õpe projektipõhiselt, kus õppijal on 10 nädalat aega, et teha oma projekt valmis. Esimesel õppeaastal teevad ühe kursuse õppijad üldjuhul kõik ühte ja sama projekti, kuid alates teisest aastast saab igaüks ise oma projekti valida. Hindamiskriteeriumid on kõikidele samad. Koolivaheajad ei ole seotud õppeperioodi pikkusega, see tähendab, et keset 10-nädalast õppeperioodi on näiteks 1 nädal vaheaega ja peale vaheaega jätkavad õppijad oma projekti. Praktilised tunnid, kus õppijad oma projektiga tegelevad, vahelduvad üldainetega. 9.  õppenädalal keskenduvad õppijad ainult enda projektile ning sellel perioodil üldaineid ei toimu, 10. nädal on projekti esitlus, kaitsmine ja muud hindamised. 

Peale kutseharidussüsteemi ja Ter-AA tutvustust läksime maja ringkäigule ja nägime ning kuulsime lähemalt IT, disaini, mehhatroonika ja äri õppevaldkondadest.

IT õppeklass

Oluline on peale õppeperioodi teha korda oma laud, vajadusel aitavad õpetajad seda meelde tuletada – see kipub vahel kiires õppetuhinas ununema.

Disaini õppes oli näha loomingulist protsessitööd gruppides. Suuremas klassiruumis olid koos erinevad kursused. Õppijad said valida millist loomingulist lähenemist nad kasutasid, et eesmärk saavutada. Kõikvõimalikud taaskasutust leidvad materjalid olid töösse võetud.

Ka õpetajad leiavad loomingulist väljundit – need pildid tehnoloogia visionääridest oli informaatikaõpetaja oli ise teinud.

Mehhatroonikat on Ter-AA kutsekoolis võimalik õppida tase 2 kuni tase 4 õppekavadel. Tase 2 õppijad alustavad metalli käsitööst, tehes lihtsamaid lõike-, puurimis- ja painutustöid. Sealt edasi minnakse juba keerulisemate tööde juurde. Tase 3 ja 4 õppijad kasutavad juba CNC laserlõikureid ja painutuspinke. Töö on taas projektipõhine, nii tegid tase 3 õpilased lihtsat jalgadega robotit, millega omavahel hiljem kiiruses mõõtu võeti. Tase 4 õppijad aga juba tegelesid liinide tootmisega. Töö käis gruppides, kus iga grupp valmistas ühte osa liinist. Lõpuks need osad ühendati.

Meie külastuse ajal tegeleti parasjagu hamburgeri valmistamise liiniga. Igal grupil oli kasutada eelmisest aastatest järgi jäänud liinide osad, aga ka väike eelarve uute osade ostuks. Palju osi sai ka valmistada metallitöökojas või siis 3D printeritega. Peale projekti lõppu liinid võeti taas osadeks lahti ja osad jäid järgmist aastat ootama. Lisaks mehaanika poolele tegelesid õpilased ka elektroonilise poole koostamisega. Õpe algas lihtsama olme elektri õppest, kus alguses skeemi järgi ühendati juhtmeid aga siis juba koostati ise skeeme. Lõpuks pidid õpilased olemasolevatel stendidel otsima rikke põhjust. Elektroonika osas õpiti nii automaatika polkkide ühendamist, kui ka loogika programmeerimist. Mehhatroonika õpe sisaldas ka tootmisrobotite programmeerimist.

Esimese koolina Hollandis avati oktoobris Ter AA-s puhas tuba (clean room) IT-elektroonika valmistamiseks ja remondiks. Õpe algab seal paari nädala pärast.

Päeva lõpus rääkis õppenõustaja Rian meile lähemalt õppijatele pakutava toe ja juhendamise põhimõtteid IT õppevaldkonnas. IT valdkonnas kuulub meeskonda koordinaator, õpitee juhendaja ning kaks õppenõustajat, sest selles valdkonnas on kõige rohkem toevajadusega õppijaid- peamiselt autistlike ning ATH joontega noori. Meeskond on alati kohal ja on valmis nõustama ning toetama õppijaid, õpetajaid, kui ka pereliikmeid, kes vajavad suuremat tuge õpingutes püsimiseks.

Neljapäevaks, 30. oktoobriks oli meile korraldatud kohtumine De Rooi Pannen Kutsekooliga, mis asub Eindhoveni linnas, 15 minutilise rongisõidu kaugusel Helmondist. Meid võtsid vastu Jaan Vorst ja Cathelijne Tooten.

Kohapeal selgus, et ühes majas tegutsevad koos nii eelkutsekool, mis on mõeldud 12-16 aastastele õppijatele ning kutsekooli osa 16-20 aastastele. Eel kutsekooli tunnid, mida nägime, olid väga praktilised ning seotud kokandusega ning tööõpetusega – õppijad valmistasid erinevates klassides kokandustundide raames juustuküpsiseid ja kirsipirukaid.

Eraldi oli loodud klassiruum õppijatele, kes ei suuda suures grupis õppida ning said õpetajalt individuaalselt juhendamist. Klassiruum mahutas kokku kuni 8 õppijat ning nad võisid olla erinevatest õpperühmadest. Lisaks oli eelkutsekoolis eraldi kompleks õppijatele, kes on tunnist välja saadetud või kes vajavad rahunemishetke. Kompleks koosnes rahunemisruumist ning kolmest spetsialisti ruumist ning alati on vähemalt üks töötaja alati olemas.

Tutvusime ka kooli sööklaga, kus õppijatele oli suur valik värskeid puuvilju tasuta võtmiseks. Lisaks on neil süsteem, et iga päev on kaks õppijat köögis abiks, et valmistada ette lõunasööki. Lõunasöögiks on neil tavaliselt võileivad, wrapid ja näha oli ka puuviljasalatit. Hinnad olid soodsad.

Meil oli võimalus näha ka kooli enda poodi, kus olid müügiks õppijate valmistatud tooted. Pood on avatud 5 päeva nädalas 1,5 tundi ning avatud kõigile inimestele, ka tänavalt. Jõulude ajal pidi pood olema väga populaarne.

Seejärel liikumise kutsekooli poolele, mis keskendub koka-, turismi- ja külalislahkuse õppekavadele. Alustasime oma ringkäiku õppehotelli vastuvõtust. Õppehotell töötab 5 päeva nädalas esmaspäevast reedeni, on suletud koolivaheaegadel. Õppehotell on avatud kõigile majutumiseks. Kogu personal vastuvõtus, hotelli restoranides ja toateeninduses on õppijad.

Meil avanes võimalus süüa kutsekooli sööklas sooja lõunasööki, mis ei ole Hollandi kultuuris väga tavapärane. Pestopasta salat ja pastinaagi püreesupp oli õppijate poolt valmistatud ning leti taga teenindasid meid samuti kooli õppijad.

Seejärel vahetasime kontakte Jaani ja Cathelijnega edasisiseks koostööks ning sõitsime rongiga tagasi Helmondi linna, et jätkata oma programmiga Ter-AA kutsekoolis.

Järgmine kohtumine Ter-AA’s oli meil STAP meeskonnaga ehk õppijate nõustamiskeskuse töötajatega. STAP meeskond toetab õppijaid ebakindluse teemadel, läbikukkumise hirmudega toimetulekul, elukeskkonnaga seotud probleemide lahendamisega (rahaline toimetulek, eluase). Lisaks toetab STAP meeskond õppijaid karjäärivalikutel, kui õpingute käigus on selgunud, et valitud eriala ei ole siiski õppijale meelepärane või sobiv. Ter-AA kutsekoolis oli loodud hea visuaalne juhend õppijatele, et nad teaksid milliste muredega millise osakonna või töötaja poole pöörduda.

Lõpetuseks saime ülevaate Ter-AA rahvusvahelisest koostööst. Nende eesmärgiks on pakkuda igale õppijale rahvusvahelist kogemust ning nende ootus on, et õppija ise saab avaldada soovi kuhu ta soovib minna praktikale või õpirändele. Kooli ülesanne on korralduslik pool. Lisaks teevad nad rahvusvahelist koostööd ka õpetajate tasandil – töövarjutamist ning õpetamist välisriigi kutsekoolis. Lähinädalatel on Maltale suundumas kolmeks nädalaks üks nende kooli õpetaja.

Päeva lõpus tänasime Benjamini ja Rianit sisukate ning huvitavate programmipäevade eest, vahetasime kingitusi ning kutsusime neid Eestisse külla. Saime kingituseks 3D printeriga tehtud A kujulise telefonihoidja, kus ühel pool oli Hollandi lipp ja teisel pool Eesti lipp. A sümboliseerimas nii Astangut kui ka Ter-AA’d.

Vaba aega kasutasime Helmondis jalutamiseks ning õhtusöögi tegime hotelli restoranis.

Reedel, kojusõidupäeval, plaanisime enne lennujaama minekut külastada Amsterdami. Kuid eelmisel õhtul toimunud rongiõnnetus trajektooril Helmond – Amsterdam Schipol lennujaam, muutis meie plaane, et me ei peaks Amsterdami jõudmiseks tegema nelja ümberistumist. Otsustasime hommikul sõita hoopis Rotterdami ning veeta seal 3,5 tundi. Jalutasime linnas, sõime suletud kohviku väliterrasil wrappe ning tutvusime kohaliku kaubandusvalikuga.

Rongijaamast lennujaama jõudsime ilma suuremate viperusteta, kuigi pidime taaskorda arvestama ärajäänud rongiga, mis oli põhjustatud eelmise õhtu õnnetusest.