Meie õpiränne algas taaskord öösel kell kolm. Esimene lend Tallinnast Frankfurti oli Carli ja Kerdi jaoks elu esimene. Carli lohutas tema kõrval istuv Birgit, aga Kert saatis palveid kõigevägevama poole. Väsitavaks tegi reisipäeva viie tunnine jätkulennu ootus, mis meie kiuste veel ka hilines tund aega. Aga lõpuks jõudsime õnnelikult ( koos kohvritega) Veronasse. Vaatasime netist pilte Eesti talveilmast ja samas nautisime Itaalia 28 kraadist sooja. Saime kiiresti auto kätte ja kell viis jõudsime Itaalia koju kus oli äärmiselt soe vastuvõtt majaperenaise ja tema poja poolt ( Teresa ja Marino) Viimaseks toimetuseks oli poe külastus, et varustada end toiduga ja nüüd on peaaegu öö käes, teeme ruttu blogi ja siis tuttu, et homme oleksime valmis olema töökad ja tegusad.
Leia pildilt armastus.
Teine õpirände päev ja esimene tööpäev
Hommikul ärkasime kell 7. Sõime kiiresti hommikusöögi ja läksime põnevusega praktikakohta. Engimi kutsekoolis ootas meid Roberto, kes tegi meile koolituuri. Saime teada, et selles koolis õpetatakse puutööd, metallitööd, iluteenindust ja arvutierialasid. Tutvusime puiduõpetajate Jordani ja Renatoga ning asusime esimese töö kallale. Me saime teha endale vineerist telefoni kõlari, mis lõigati välja laseriga. Tore oli see, et igaüks sai selle endale. Peale praktikapäeva tulime ruttu koju, sõime makarone hakklihaga ja läksime Itaaliat avastama. Me külastasime 2 linna. Jalutasime Thienes ja Vincenzas. Saime esimesed kultuurinautlemise kogemuse ka – nägime Basiilikat ja ühte uhket kirikut. Kuna ilm on endiselt väga palav ei saanud me ka mööda minna kohalikust jäätisepoest. Hilisõhtul kiire näks ja valmistuma homseks.
Kolmas päev
Teisipäeval oli ettevõtte külastus. Käisime ettevõttes Gruppo Zordan
Selle ettevõtte vanus on 63 aastat ja nende ettevõte on võtnud oma südameasjaks CO jalajälje vähendamine. Seetõttu on nad tootmises keskendunud vähem puidule ja rohkem MDF ja plaatmaterjalidele. Samas valmistavad nad luksusmööblit, erinevatele moebrändidele. Hiljuti ehitasid nad endale uue kontori, et pakkuda töölistele parimat keskkonda töötamiseks.
Peale tööd käisime Veneetsiat külastamas. Jalutasime linnavahel ja külastasime kõiki avatud kirikuid. Turiste oli väga palju ja kohati oli isegi raske liikuda. Kõndisime mööda ka väga kallitest poodidest, kus polosärk maksis 2000 eurot. Lõpuks jõudsime San Marco väljakule kus tahtsime minna kellatorni aga meil puudus kahjuks ligipääs mobiili maksetele. Kasutasime Veneetsias ka ainukordset võimalust sõita kondliga mööda Veneetsia kanaleid. Sõit oli tore kuid kohati ka hirmutav, kuna kondel kõikus väga palju.
Neljas päev
Täna olid kohalikud vastuvõtjad meie programmi kirjutanud spordipäeva. Kahjuks sporti me siiski teha ei saanud, kuna võistkonnad olid ette registreeritud ja meil puudus sellekohane info. Joonistasime mandaleid ja mängisime erinevaid lauamänge. Tore oli sest saime suhelda kohalike õppijatega.
Peale väsitavat tööpäeva sõitsime Garda järve äärde kus on kõrvuti kaks lõbustusparki. Üks on Muuviland ja teine on Gardaland, mida ka külastasime. Alustasime maagilisest puumajast kus oli pöörlev tuba. See oli heaks sissejuhatuseks, et minna ameerika mägedele sõitma. Seda võimalust kasutasid kõik ! Kõige suuremal mäel kohtus Kert oma sõnade järgi korraks ka jumalaga 🙂 . Peale pargi külastust oli Carlil nahk nii märg, et sõitsime randa ujuma.
Vahekokkuvõtteks lühike kommentaar:
Kert; Karjusin täna kõva häälega, kõige jubedam aeg minu elus. Tomi; Ehmatav ja adrenaliini rohke päev aga siiski tore. Ranet; Sõitsin kõik ameerika mäed läbi ja olen valmis minema veel suurematele mägedele. Karl: Oli lõbus ja oleks võinud hirmsam olla. Järvevesi oli jahe.
Viies päev:
Tänane päev algas teistmoodi, võrreldes tavalise puidutöö tundidega. Meid võttis vast kokk Davide ja andis meile riietuse , kilepõll ja marlimüts. Mr. Davide oli seitse aastat tagasi veel oma pere restoranis peakokana ametis. Tal polnud plaaniski oma restorani sulgeda, aga Engimi direktor kutsus ta üheks päevaks nädalas tunde andma, ja varsti oli Davide täiskohaga õpetaja Esimese ülesandena saime venitada pitsataigent, mis läka kerkekappi, et oodates aega mitte raisata hakkasime meie tegema Pastatainast. Saime teada, et pasta tainas on väga primitiivne. Kui meie valmistatud pasta kuivama läks alustasime koogi taina rullimist. Itaalia keeles oli see FROLLA PER CROSTATE. Järgnes pitsakatte paigaldamine. Ja 10 minuti pärast tuli päeva parim osa, pitsa söömine. Meie arvamus on, et nii head pitsat pole me enne saanud.
Peale tööd väike uni ja kuna olime emotsionaalselt pisut väsinud, siis ei hakanud täna väga kaugele sõitma. Oleme juba mitu päeva vaadanud eemal kõrguvaid mägesid ja täna läksime neid lõpuks lähemalt vaatama.
Kert: Ilus vaade. Kurve oli liiga palju, et hakkas halb.
Carl: Ei ole midagi öelda
Ranet: Tänane päev oli rahulik ja nägi ilusaid vaateid.
Tomi: Väga tore päev oli ja ilus vaade mäe otsast.
Elagu 1Mai
Tänase päeva veetsime puhkepäevale kohaselt, istudes. Istudes autos, õnneks liikuvas, kuid mitte alati. Saime teha tutvust Itaalia ummikutega kus kilomeetrite kaupa sai sõita vaid umbes 5 km tunnis. Seekord viis tee meid Pisa torni juurde. Tõepoolest see torn ongi viltu. Saime külastada katedraali ja mitut muuseumi, tahtsime väga ka torni ronida, aga sinna minna vaid teatud kellaajal. Esimene vaba aeg oli meie jaoks kahjuks liiga hilja. Seega ostsime koju kaasa suveniire ja tegime ka palju pilte torni foonil. Kahjuks oli võimatu pildistada ainult torni, kuna külastajaid oli niivõrd palju. Peale kuue tunnist autosõitu ja Pisa väljaku läbi käimist olid kõhud tühjad ja hellitasime ennast pitsa ja pastaga. Seejärel algas pikk ja väsitav kojusõit.
2mai.
Itaalias oleme juba palju näinud, seekord võtsime suuna uue riigi vallutamiseks. See riik oli San Marino. Riik millest enamus asub kõrgel mäe otsas ja on 44 korda väiksem kui Saaremaa. Tee sinna oli taas vaevaline, aga kohale jõudes saime aru, et see vaev tasus ennast ära. Linn oli mitmetasandiline ja ülesronimine oli vaevarikas. Vaated mis avanesid kõrgelt olid hingematvad. Külastasime mitmeid muuseume ja üht kindluslossi.
Tänavad olid täis väikeseid poode ja turiste. Kahjuks oli meie aeg limiteeritud ja palju huvitavat jäi tõenäoliselt nägemata.
Et jõuda koju normaalseks ajaks liikusime Rimini linna, kus külastasime miniatuurse Euroopa teemaparki. Pargis olid Itaalia linnade tähtsaimad ehitised – seega nägime ka seda, mis seekord päris suuruses nägemata jääb. Lisaks olid seal Euroopa kuulsaimad vaatamisväärsused – nt Eiffeli torn, Taani merineitsi, Hollandi tuulikud ja Kreeka Pantheon. Tegime ka ühe lõbusõidu veeatraktsiooni peal. Siis liikusime Rimini randa, sest olime kuulnud, et see on väga ilus. Hooaeg veel käes küll pole ja vesi oli väga jahe, aga Carl otsustas siiski teha Aadria meres väikese ujumise. Siis istusime väsinult autosse ja sõitsime koju.
3. mai 2026
Meil oli siiski sõitmisest vähe ja otsustasime minna ka veel Milanosse. See on ainukene tõeliselt suurlinn kuhu oli võimalik meil minna. Milaanos ootas meid katedraal mille sarnast polnud meist mitte keegi varem näinud. Seda katedraali ehitati 600 aastat ja see on suurim kooti ehitis kus külalised saavad jalutada ka katusel. Kasutasime seda võimalust ka meie. Eriti toredaks tegi külastuse meile osutatud VIP teenus.
Sellega on meie välispraktika pikad sõidud lõppenud.
4.mai
Täna olime taas puidutöökojas, kus võttis meid vastu Renato koos nelja kolmanda kursuse õppijaga, kes olid meile tööriistade sahtlid valmis komplekteerinud. Iga eestlane sai endale ühe juhendaja. Tekkisid paarid: Kert ja Fraj, Tomi ja Lavinia, Ranet ja Maguette, Carl ja Federico. Tööks oli itaallaste sõnul imelikunurga mõõtja valmistamine. Siinkohal tahaks tervitada õpetaja Tarmot, kes on meile õpetanud käsitööd. Tänu juba omandatud oskustele seisis kõigil peitel käes ja töö sai ilus. Puiduõpetaja Renato oskab väga hästi teha puidulõiget ja sellega seoses sai Armand võimaluse puidulõikega lähemalt tutvust teha. Renato on oma töös väga kirglik, talle meeldib koguda kuulsate disainerite tootenäidiseid, ta on töötanud Engimis juba 26 aastat. Inglise keelt ta väga hästi ei valda, aga Google translate aitas kõik vajalikud jutud rääkida. Kutsusime teda Astangut külastama. Kuna täna olid kõik vaatamisväärsused kinni siis tegime rahuliku poeskäigu ja puhkasime ennast veidi välja.
5.mai
Täna töötasime koos Andrea ja tema klientidega. Hommik algas ühisest tutvumisringist kus saime kõik tuttavaks. Seejärel hakkasime lakki maha lihvima vanadelt toolidelt ja kappidelt. Kohalikud panid suurest kõlarist mängima muusika ja loomulikult ei puudunud repertuaarist ka „ Mi amore „ Selle kohta rääkis Andrea, et see laul ajas itaallased algul segadusse, kuna sellist jooki nagu espresso macchiato pole Itaalias olemas, on kas üks või teine. Toolide projekti eesmärk on, et igas Thiene kodus oleks üks kaunistatud tool ja kui tuleb külla eriti auväärne inimene siis pakutakse sellel toolil talle istet. Täna lihvitud toole hakkame homme kaunistama. Peale pausi saime proovida ka lihttööd, mida kliendid teevad. Selleks oli kinkekottide kaunistamine ja päevalausete välja lõikamine ( igal päeval saavad kohviku külastajad kaasa ühe motiveeriva lause.
Tööpäeva lõpus külastasime Verona lähedal asuvat automuuseumi, mis on erakollektsioon. Jalgrattaid, võrre, mootorrattaid, kaameraid , autosid ja sõjatehnikat oli lugematult palju. Kesksel kohal oli Ayrton Senna kiivrid ja kindad.
6.mai
Hommik algas tihedas vihmasajus ja tühja rehviga. Õnneks oli telefoniulatuses hädaabi Roberto, kes oli kohe valmis meile appi tõttama. Meie tööhõivespetsialist Birgit osutus ka heaks automehaanikuks ja leidis rehvi pumpamiseks vajalikud vahendid bussist üles. Tänu sellele saime sõita rehviremonti. Seal töötas valgevenelane, kes oli rõõmus, et sai vene keeles suhelda ja remontis meie bussi rehvi tasuta.
Samal ajal kui Armand rehviparanduses oli tegime meie päriselt tööd. Tööks oli paberitükkide liimimine puidujääkidele. Carlil tuli töö nii hästi välja, et teda usaldati koheselt üksi töötama. Kell 10 šokeerisime Itaallasi jäätise söömisega pausi ajal. Kuna ilm oli kohalike mõistes külm (16 kraadi) siis nad ei mõistnud miks me jäätist sööme. Jätkasime tööd tööpäeva lõpuni ja siis tuli päeva raskeim osa ( mitte süüa) sest planeerisime õhtul restorani korralikku pitsat sööma minna. Ootasime viis tundi ja see ootus tasus end tõesti ära, pitsa oli erakordselt hea.
7.mai
Hommikut alustasime puidutöökojas, kus lõpetasime nurgikute valmistamise. Lihvisime, viimistlesime neid mesilasvahaga ja kõige lõpuks said nurgikud peale ka nime ehk nüüd on meil omanimelised nurgikud. Tänasime Renatot Astangu salli ja maiuspala šokolaadiga. Kutsusime teda ka meie kooli külla koos õppijatega.
Siis otsustasime, et närvikõdist on veel puudu ja seadsime „sammud“ Movielandi. Lisaks erinevatele atraktsioonidele nägime seal ka Hollywoodi erinevaid tegelaskujusid nt Batman, Supergirl, Cruella jt. Selles lõbustuspargis oli päris palju veeatraktsioone ja peab tunnistama, et ka meie lahkusime märgade pükstega 😀 Et päev oleks täiuslik, läksime veelkord Garda järve äärde, kus seekord oli omajagu inimesi. Loomulikult meist jõudis vette ainult Carl. Teised nautisid järvekaldal päikest.
8. mai 2026
Päev algas Carli 21. sünnipäevaga. Laual ootas tort ja laulsime ka sünnipäevalaulu.
Engimis oli täna meil teooria päev, kus esimene tund oli nagu karjääritund – meid pandi gruppidesse koos kohalike õpilastega. Pidime arutama oma tugevusi ja nõrkusi ning rääkisime praktikakogemustest. Teiseks tunniks oli matemaatika – vähemalt nii õppijad ütlesid. Selles tunnis me muidugi matemaatikat ei teinud, ent sealsed õppijad said esitada neile huvipakkuvaid küsimusi meie kohta. Näiteks oli meile uudis, et paljud ei tea, kus on Eesti. Peamised küsimused olid toidu, meie kooli ja usu kohta.
Peale koolipäeva viis Roberto meid restorani, kus sõime kohalikke hõrgutisi sh tiramisut. Siis tänasime Robertot väga sõbraliku ja meeldiva vastuvõtu eest ja jätsime hüvasti.Viimane sihtkoht oli Verona, kus me ka ööbime. Käisime linnapeal – külastasime Verona kolosseumit, mille viimastel ridadel oli imeline vaade. Piilusime ka Julia rõdu, kuid sisse kahjuks ei saanud, sest meil puudusid piletid. Siis tulime tagasi hotelli ja hakkasime valmistuma varahommikuseks ärkamiseks.
9.mai
Tere hommikut – kell on 04.00 ja meie oleme lennujaamas. Mõned tunnid veel ja olemegi kodumaal.
Sooja siin küll pole, aga kõik on tuttav ja armas. Ja mis peamine – kohe varsti ootab meid kohtumine oma peredega.