Edgari tiim külastas eelmisel nädalal Hollandis, ‘s-Hertogenboschis asuvat Kuningas William I kolledžit, et tutvuda, kuidas neil on korraldatud muukeelsete õppijate keeleõpe ja kutseõpe.

Suurema osa meie õpirändest veetsime linnas nimega ’s-Hertogenbosch, mis tähendab hertsogi mets. Linnal on ka teine nimi Den Bosch, ametlikult võibki kahte nime kasutada. Den Bosch on tuntud ka selle poolest, et seal elas kuulus kunstnik Hieronymus Bosch, kelle mälestussammas kaunistab keskplatsi:

Ühel pärastlõunal külastasime ka kunstnikule pühendatud kunstikeskust ja linnaruumis oli näha väga palju tema maalidelt tuntud tegelasi.

Den Bosch on väga ilus ja hubane, omanäolise arhitektuuriga. Kuna linnas on palju veekanaleid, siis on tavaline, et keset linna jalutavad haned. Nende pärast tihti liiklus seisis. Neile saab isegi väga ligi minna ja nad ei karda:

1. Päev OSS

Esimesel päeval sõitsime rongiga lähedal asuvasse linna Oss, kus asub üks Kuningas William I kolledži kampustest. Üldse on sellel kolledžil kokku 13 kampust neljas eri linnas  ja kokku õpib neis 19 000 õppijat.

Oss on tuntud ka selle poolest, et seal seal asub suur farmaatsiatehas Organon, kus leiutati esimesed antibeebipillid. Selle auks oli püstitatud isegi skulptuur, millest kahjuks unustasime pilti teha. 🙂

Ossis kohtusime oma võõrustaja Georgiaga, kes viis meid kohe ringkäigule koolimajas. Hoone arhitektuur järgib antroposoofilist lähenemist, mistõttu ei leia siin klassikalisi täisnurki — kõik ruumid, uksed, aknad ja isegi õppijate kapid on orgaanilise kujuga või paiknevad ebatavaliste nurkade all.

Kuningas Willem I kolledžis saab õppida kõiki Hollandis pakutavaid kutseõppe erialasid ja tasemeid. Ossi kampuses koolitatakse näiteks laboriassistente, kaubanduse abitöötajaid, koduabilisi, koristajaid, hooldajaid ning kokkasid. Koolil on ka oma õpperestoran, kuhu kutsutakse regulaarselt sööma kohalikke pensionäre. Lisaks söömisele mängitakse nendega erinevaid mänge ja vesteldakse — et nad ei peaks kodus üksi olema.

Samas kampuses asub ka keeleõppekeskus hiljuti Hollandisse saabunud sisserändajatele, kes hollandi keelt veel ei oska. Keeleõppega alustatakse nii kiiresti kui võimalik — mõned õppijad olid Hollandis olnud vaid paar kuud. Õppijate keeleõppeteekonnad on väga erinevad ja kujundatud vastavalt nende olemasolevale keeleoskusele ja õppimisvõimekusele.

Näiteks Z-teekond on mõeldud aeglasema õppetempoga õppijatele, samas kui O-teekonna õppijad on kiiremad ja suunduvad pärast keeleõpet edasi 2.–4. taseme kutseõppesse. Z- ja B1-teekonna õppijad alustavad õppimist enamasti kutseõppe 1. tasemelt. Eesmärgiks on, et kõik õppijad jõuaksid 2–3 aasta jooksul vähemalt A2–B1 keeleoskustasemeni. Samas on lähenemine väga individuaalne: kui kellelgi on vaja rohkem aega või lisaabi mõnes aines, siis seda ka võimaldatakse.

Osalesime ka kahes erinevas hollandi keele tunnis. Ühes neist õppisid Z teekonna õppijad kuidas hollandi keeles ilmast rääkida.

2. Päev Veghel

Teisel päeval sõitsime bussiga Vegheli linna, kus külastasime sealses kampuses erinevaid õppeüksusi. Silma paistis suur ja kaasaegne automehaanikute töökoda, aga lisaks tegutsevad kampuses ka puidutöö, tehnoloogia ning koduhoolduse ja õenduse osakonnad.

Koolikeskkond on väga tihedalt seotud kohaliku töömaailmaga — paljudes kampusehoonetes tegutsevad ka erinevate ettevõtete esindused, kes võtavad õppijaid otse praktikale või tööle. Praktikakoha leidmine ei ole seal üldiselt probleem — tööjõudu on pidevalt vaja. Õppija valib endale sobiva eriala ja sellele leitakse tavaliselt kohe ka sobiv praktikakoht. Soovi korral saab praktikakohta jooksvalt vahetada, kui esialgne valik ei osutu sobivaks.

Selles kampuses õppisid ka uusisserändajad, siin olid neil kombineeritud keeleõpe ja kutseõpe.

Osalesime ühes B1 teekonna kultuuri ja ühiskonna tunnis, kus õppijad olid erinevatelt erialadelt (kaubandus, õendus, metalli tehnoloogia). Tunnis õppijad arutlesid hollandi keeles selle üle, et millised on nende jaoks olulised väärtused, mille järgi nad valimistel valivad erakondi.

 Samuti osalesime z teekonna õppijate hollandi keele tunnis, kus õpilased õppisid õppemängu abil, kuidas moodustada lauseid hollandi keeles. Mäng oli nii kaasahaarav, et tõmbas ka meid endaga kaasa!

Vegheli kampuses tutvusime X-teekonna kursusega, mis on mõeldud noortele, kes on haridusteelt kõrvale jäänud või tunnevad, et valitud eriala ei sobi. Kursus kestab 5 nädalat ja selle jooksul koostatakse portfoolio, mis aitab õppijal paremini mõista oma huve, tugevusi ja arenguvajadusi. Pärast kursust suunatakse õppija praktikale kuni õppeaasta lõpuni.

Iga klassiruumi sissepääsu juures on taskupaneel mobiiltelefonide jaoks, kuhu õpilased jätavad oma telefonid tunni ajaks. Need asuvad kõikides kampustes.

3. päev `s-Hertogenbosch

Kolmandal päeval jäime ‘s-Hertogenboschi linna, kus külastasime kahte erinevat Kuningas William I kolledži kampust.

Esimese kampuse ruumides, mis asuvad suure staadioni kõrvalruumides, pakutakse ainult keelõpet uusisserändajate. Siin on eraldi ka O-suund, mis on Hollandi keele, matemaatika ja inglise keele õpetamine motiveeritud ja kiiretele õppijatele. Õppijaid valitakse sinna rühma kognitiivse võimekuse testide ja keeletestide alusel. Selle suuna õppijad ei käi praktikal, nad õpivad viis päeva nädalas täiskoormusega. Üldse testitakse seal õppijaid pidevalt. O-suuna õppijad liiguvad enamasti peale keeleõpet kohe 2-4 taseme kutseõppesse.

Osalesime O-suuna matemaatika tunnis, kus meid väga lahkelt vastu võeti ning kus õpilased olid väga uudishimulikud ja aktiivsed – esitasid meile rohkelt küsimusi. Mõned ei teadnud, kus asub Eesti, aga aitas see, kui mainisime, et oleme Soome ja Rootsi lähedal. Iga õpilane tutvustas ka ennast lühidalt, rääkis, kust ta tuleb ja mis on tema hobid. Paljud neist olid pärit Süüriast ja erinevatest Aafrika riikidest. Õpetaja selgitas, et see on nii-öelda kiirete õppijate grupp, kus suur osakaal on iseseisval tööl. Õpilastele antakse matemaatika sõnavara hollandi keeles, ülesandeid peavad nad lahendama ise, sh kasutades spetsiaalset arvutiprogrammi. Õppijad on erinevatel keeletasemetel ja uusi õppijaid lisandub igal ajal. Õpetajad teevad palju teste ja korraldavad õppimist väikestes gruppides vastavalt iga taseme tunniplaanile. Grupis töötab ka Türgist pärit abiõpetaja, kes on hariduselt ka matemaatikaõpetaja ja kes aitab vajadusel ülesandeid selgitada. Tema tunneb ka õppijate kultuuriruumi, et see toetab ka õppijaid.

Tunni lõpetasime toreda ühispildiga — jäädvustus sellest inspireerivast kohtumisest!


Teine tund — ühiskonnaõpetus — toimus juba järgmise grupiga. Õpilased jagati väiksematesse rühmadesse ning meid paluti igaüht ühe grupi juurde istuma. Iga rühma ülesanne oli rääkida meile inglise keeles Hollandi kultuurist, kommetest ja seadustest. Ka see oli nn „kiirete õppijate“ rühm.

Mõned õppijad olid kursusega liitunud alles neli kuud tagasi, kuid juba oskasid üllatavalt hästi hollandi keelt nii rääkida kui mõista. Samas tunnistasid nad, et õpe on väga intensiivne — paralleelselt õpitakse nii hollandi kui inglise keelt, lisaks ka matemaatikat. Nagu nad ise ütlesid: „Teist võimalust pole — kui tahad edasi õppida kutseõppe kõrgematel tasemetel, tuleb pingutada.“

Tiheda õppegraafiku tõttu saavad paljud töötada ainult nädalavahetustel, kui üldse. Inglise keeles suudavad vabalt vestelda vaid mõned õpilased. Omavahel suhtlevad nad enamasti hollandi keeles, kuna on pärit väga erinevatest riikidest ja neil pole sageli ühist emakeelt — hollandi keel on saanud nende ühiskeeleks.

Teine külastatud kampus oli muljetavaldavalt suur ja väärikas — kunagise kuningliku sõjaväelinnaku alale rajatud kompleks koosneb mitmest hoonest.

Meie külastuse auks oli heisatud eesti lipp.

Siin asuvad ka kooli enda õpperestoranid (kokku 4 tükki), kus saavad oma oskusi praktiseerida abikokad, kokad, ettekandjad, baristad ja restorani mänedžerid.

Kokkade väljaõppes kehtivad selged ja läbimõeldud reeglid: igas roas peab olema maksimaalselt 20% liha või kala ning vähemalt 80% peavad moodustama juurviljad. Lisaks võib toiduvalmistamiseks kasutada vaid kohalikku toorainet – näiteks ananassi menüüst ei leia. Õpitee alguses saadetakse tulevased kokad kohalikesse farmidesse, et nad õpiksid tundma ja hindama kohalikke tooraineid ja nende päritolu.

Neljanda taseme kokad peavad väljaõppe lõpuks olema võimelised iseseisvalt kogu restorani tööd korraldama: tooraine tellimine, töötajate graafikute koostamine, menüü loomine — kõik kuulub nende vastutusalasse. Nii saavad nad juba koolis reaalse kogemuse ja harjutavad teenindamist päris klientidega.

Ka meie sõime ühes nende õpperestoranis — õpilased valmistasid meile kohapeal maitsvaid wok-nuudleid, mitmekesiseid võileibu ja baristad tegid kohvi. Lisaks toiduvaldkonnale on selles kampuses esindatud mitmed loomingulised erialad, nagu disain ja näitlemine, samuti praktilised suunad nagu müügitöö, hambaravi assistendid, koduhooldus, medõed, apteekrid, juuksuritöö ja iluteenindus. Samuti oli eraldi osakond ettevõtluse ja kommunikatsiooni erialadele.

Kampuses on olemas ka oma aed, mille eest kannavad hoolt erivajadusega õppijad: 

Kuigi kampuse ala on suur, õppija orienteerub kohapeal hästi, sest tema õpib ainult ühes hoones, mis on tema eriala oma. Igas hoones on nii klassid kui ka ruumid praktilise töö jaoks. Näiteks, juuksurite eriala hoones on ka salong, kuhu saavad tulla ka kohalikud inimesed. Ühes hoones toimub ka kutsekooli õpetajate väljaõpe. See programm on mõeldud valdkonna spetsialistidele, kellel puuduvad pedagoogilised pädevused. Tegevõpetajad pakuvad neile metoodilisi koolitusi kohapeal kampuses. 

Õpilased, sh erivajadusega õppijad, hea meelega osalevad õpirändes nii Euroopas kui ka väljaspool Euroopa Liitu. Õpetajate mobiilsus on ka väga populaarne, aastas osaleb õpirändes vähemalt 50 õpetajat. Töötajate õpirännet kasutatakse ka meeskonnatöö tõhustamise jaoks, kuna reisidele tulevad spetsialistid, kes töötavad erinevates kampustes ning igapäevaselt koostööd ei tee.

Meelde jäi veel ka, et Hollandi kutsekoolid ei paku õpilastele õpilaskodu teenust. Mõni õpilane sõidab igal hommikul kooli 2.5 tundi ja sama palju tagasi koju peale tunde. Õppijal on oma sõidukaart. Kui ta õpib teises linnas, siis kaart annab talle tasuta sõiduõiguse nädalapäevadel. Need, kes elavad ja õpivad samas kohas, saavad tasuta ringi sõita nädalavahetusel. Õpetajatel ja töötajatel on ka nn business sõidukaart, millega nad saavad kasutada ühistransporti tasuta.

Samuti liigeldakse seal Hollandile omaselt palju jalgrattaga.

Saime tiimiga väga väärtusliku kogemuse ja palju inspireerivaid ideid! Oli huvitav näha, kuidas Hollandis on kutseõpe üles ehitatud nii paindlikult ja õppijakeskselt — olgu tegu keeleõppe, toevajadustega õppijate kaasamise või praktiliste oskuste õpetamisega. Eriliselt jäi meelde ka väga vaba ja avatud õhkkond, nii klassiruumides kui õpetajatega omavahel vesteldes.