Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õpiränded

06.04.2025 Teekond Muhosesse

Päev algas juba varakult, kogunesime kella 8-ks lennujaama, kuigi väljalend oli alles kell 10. See oli hea mõte nii varakult lennujaama tulla, selgus, et üks kohvri võti oli maha jäänud, aga oli just parasjagu aega, et see kodust ära tuua ning ikkagi õigeks ajaks lennukile jõuda. Kurb oli, et üks meie reisisell oli haigeks jäänud ning ei saanud seetõttu õpirändele tulla. Lennujaamas kohtusime Astangu abikoka ja pagari eriala õpilaste ja õpetajatega, kes läksid õpirändele Leetu.

Esimene lennureis viis meid Tallinnast Helsingisse, kust peale mõningat ootamist lendasime edasi Oulusse. Esimene lend kestis vaid 30 minutit ning vaevalt jõudsime õhku tõusta kui juba hakkasime maanduma. Helsingist Oulusse sai pisut kauem lennata, see võttis aega tunni ning tõusime ka pilvedest kõrgemale. Mõned meist on lennanud üsna sageli, kuid ühele õppijale oli see esimene kord lennukiga lennata. Väike ärevus oli sees ka neil, kes sageli lendavad, aga ilm oli ilus ja lennureisid möödusid rahulikult.

Oulus käisime söömas ning seejärel suundusime Muhosesse, eeloleva nädala jooksul elame me sealses Luovi Ametikooli õpilaskodus. Toad jagatud ning kotid lahti pakitud, läksime Muhose peale jalutama, käisime uudistamas Sampo skulptuuri ja Muhose puukirikut. Sampo tähendab Soome mütoloogias õnnetoovat eset ning Muhose puukirik on vanim Soomes aastaringselt kasutusel olev puukirik, mis ehitati juba 1634. aastal.

• Väsitav ja iseenesest põnev oli reisida lennukiga.
• Õhtul käisime jalutamas ja nägin huvitavat lindu, selgus et tegu oli faasaniga.
• Hommikul oli väike elevus sees, aga muidu oli päev lahe.
• Kõige toredam oli lennata lennukiga, see oli minu esimene kord.
• Lennukireis oli huvitav, see oli eriti huvitav, et mulle tuldi VIP autoga järgi kuna olen ratastoolis.
• Teadmatus tekitas pisut ärevust kuna me ei ole enne ratastoolis inimesega lennanud, aga lennujaama töötajad olid väga abivalmis.
• Oulu tundus mõnus väike linn, tahaksin juba rohkem seal ringi vaadata ja Muhos on väike armas külake.
• Kuna olen palju lennanud, siis minul lennujaamas ärevust ei tekkinud.
• Seiklus juhtus lennujaama liftiga, kus vajasime lõpuks abi, et lennujaama lift tööle hakkas.
• Äge elamus oli Oulus Pancho Villa’s süüa, see oli nagu Ameerika oleks Soomes.
• See oli nauding, et saime sõitmiseks ikkagi automaatkäigukastiga auto.
• Loodame, et Sampo kuju nägemine toob meile õnne ja edu sel reisil.
• Rõõmu teeb, et reisiseltskond on sõbralik ja rõõmus.

Kristoferi soovitus: Tulge Soome!

07.04.2025 Tutvume Luovi Ametikooli Muhose üksusega

Tänane hommik algas rahulikult, saime reisist välja puhata ning rahulikult hommikust süüa. Koolipäev algas meil alles kell 10. Ka Ametikooli õpilastel algab esmaspäeval õppetöö hiljem, kell 12, kuna paljud õppijad elavad kaugemal, siis esmaspäeva ennelõuna on mõeldud kooli tulemise jaoks. Nädalavahetusel on kõik õpilased kodus ning õpilaskodu on suletud. Meie alustasime kooli ja töötajatega tutvumisest, meiega liitusid ka kaks ametikooli õppijat oma õpetajatega, nemad õpivad enamiku aega hoopis interneti vahendusel ja nende tegelik õppekoht asub kaugemal. Nende jaoks oli samuti Muhose õppekohas kohal käia esmakordne kogemus.

Esmalt tutvusime õpetajatega, kordasime üle, millised meie käesoleva nädala plaanid on ning saime ülevaate koolist. Tegime ka ringkäigu töökodades. Muhose õppekohas on võimalik õppida keskonnahoidu, ehitustööd, loomade eest hoolitsemist, kinnisvarahooldust, laotööd ja palju muud. Lõunat sõime kooli sööklas, sarnaselt Astangu sööklale saab ka siin ise endale valida just seda, mida sel päeval soovid ning nii palju kui soovid. Valikus oli palju juurvilja ning salateid, kartul ja lihapallid, kala, köögivilja kotletid. Toit oli väga maitsev.

Peale lõunat valisime endale selleks nädalaks tööriided, vastavalt sellele, kes millises tunnis kaasa lüüa plaanib. Seejärel rääkisid oma koolist ja õppimisest ning tegid veel ühe ringkäigu meile 2. ja 3. aasta õpilased Ronja, Väinö ja Pyry. Väinöl oli rääkida palju vahvaid juhtumisi oma õpingutest. Luovi Ametikoolis saavad kõik uued õpilased endale mentori vanemate õppijate seast ning palju õppimist toimub just õpilaselt õpilasele. Kumb õpetab paremini, kas teine õpilane või õpetaja, arvas Väino, et õpetaja seletab rahulikumalt ning on kannatlikum. Ronjale meeldis kuidas tema mentor teda juhendab. Õppijad rõhutasid, et ei ole vahet, kes on vanem või noorem õppija, nad on üks meeskond ja hoiavad väga kokku ning toetavad üksteist. Koostöö on väga oluline. Seda oli ka näha, õppijad suhtlesid omavahel, naljatlesid ja olid väga toetavad.

Kui koolipäev lõppenud sõitsime Rokua Geoparki ning tegime väikese jalutuskäigu ümber järve. Õigupoolest asub Rokua Geopark väga suurel (1300 km²) alal ning sellel alal võib näha erinevatest ajastutest pärinevaid maastikke jääajast kuni tänase päevani. Meie väikesel matkal kõiki erinevaid maastikke me muidugi ei näinud, kuid mitut aastaaega nägime küll. Kui järve ühel kaldal oli lumi maas ning suusarajadki sees, siis teisel kaldal paistis päike, lumi oli sulanud ning tundus, et liikusime lühikese ajaga talvest kevadesse. Maa geoloogilise ajalooga saime tutvuda tagasiteel Utajärve kivipargis, kus olid näidised ja tutvustused erinevatest kivimitest alates planeedi maa tekkimisest kuni tänapäevani. See oli vahva rännak läbi maakera tekkeloo.

Peale väikest matka värskes õhus olid kõigil kõhud tühjad ning astusime sisse meie õpilaskodu lähistel asuvasse Muhos pizza ja kebabi restorani. Tellisime toidud ning kui oma toidud kätte saime oli imestamist ja ahhetamist palju. Normaalsuurusega pitsad tundusid hiiglasemõõtu ja ega teisedki toidud suuruselt alla ei jäänud. Saime naerda, kõhud täis ja toidu järgmiseks päevaks kaasagi.

• Hea, et saab inglise keelt rääkida.
• Rokua Geopargis oli ilus vaade metsast.
• Külastasime Geoloogia ajarännakut.
• Elevust tekitas kui rendiauto uks ei tulnud lahti, aga natuke üheskoos pusimist ja saime ukse lahti.
• Meile tutvustasid Luovi kooli õpilased erinevaid erialasid: automehaanik, keskkonnahoid ja looma eriala.
• Käisime metsas jalutamas ühel pool oli talv ja teisel pool kevad mis oli väga huvitav, ma õppisin metsas kõndima nii et soovitan kõigil soome metsa tulla!
• Tore oli see Soome kool, sai teada kes õppivad mehaanikat, loomade talitamist, ehitamist ja puidu lõikamine.
• Käisime väljas söömas.
• Meid võeti Luovis väga soojalt vastu, saime hea ülevaate erialadest ning õppekorraldusest – erineva tasemega õpilased õpivad koos ja õpe on praktiline.
• Käisime jalutamas Rokuas ümber järve, ühel pool kevad ning teisel pool lumised suusarajad. Põnev oli ka ürgsete kivide park.
• Käisime õhtust söömas Muhose linnas ning restoranis olid portsud suuremad kui õpetajate pead. Toiduportsust oleks jätkunud kogu nädalaks.
• Meeldejääv oli ka õpilaste ringkäik, kuna nad jagasid päris äpardusi ja vahvaid seiku õppetööst.
• Kõik pidasid pika päeva vastu ning nautisid vahvat seltskonda ja toredaid elamusi.
  

08.04.2025 Õppetöö esimene päev

Täna algas meie õppetöö, osalesime tegevustes koos teiste TUVA õppijatega. TUVA on samasugune kursus kui meie koolis on KUVA, vahe on selles, et Soomes kestab see kolm aastat. Kristofer ja Rainer osalesid keskkonnahoiu tundides. Nad lõhkusid puid ja keskkonnahoiu õppijad oskasid kohe öelda, kes on maalt ja kes on linnast. Pärast sõime otse lõkkel valmistaud grillvorsti, mis maitses looduses olles imehästi. Panime ka metsa üles linnumaju. Linnumajad olid mõeldud ühe kindla linnuliigi haudumisperioodiks ning seetõttu mõõtsime ning arutlesime kaua linnumajade asukoha üle, linnumajad pidid olema kindlal kõrgusel ja keskpäevase päikese poole. Kristofer leidis viimase linnumaja jaoks parima puu, mille külge linnumaja kinnitati. Veel puistasime linnumajade sisse saepuru, et lindudel oleks mõnusam pesitseda.

Kaarel, Remi ja Ronald olid toiduvalmistamise tunnis. Alustuseks tuli valmistada võileivad ja kohv kohviku jaoks ning panna valmis joogid ja maiustused. Kaarli õpetajaks oli 2. aasta õpilane Ronja. Samal ajal valmistas Remi salatit ning Ronald tegi lõunaks kartuliputru. Ronaldit juhendas õpetaja, kes ei osanud inglise keelt, aga see ei takistanud tööd, mõne päevaga oli nii mõnigi soome keelne sõna tuttavaks saanud ja kuulates ning samal ajal vaadates sai üsna hästi aru, mida tegema peab ning toit sai väga maitsev. Remi puhastas ja hakkis salatit, tomatit, kurki ja arbuusi erinevatesse kaussidesse, nii sai iga sööja endale sobiva salati ise kokku panna. Toit maitses imehea. Kui söök söödud, oli aeg köök korrastada. Seejärel tegime õues väikese jalutuskäigu ning mängisime lauamängu Blokus ja lahendasime matemaatika ülesandeid.

Peale koolipäeva võtsime ette teekonna Oulusse, käisime Oulu kunstimuuseumis, mis oli täis üllatusi. Esimese korruse näitusesaalis jagus tegemist tükiks ajaks, sai ise helisid tekitada, kujunditest kunsti luua, oma puutemeeli testida ja palju muud. Käisime ka Ainola pargis OULU märgi juures pilti tegemas. Ja muidugi ei saanud me ka sel õhtul jätta käimata toredas toidukohas. Seekord osutus valituks Vietnami toidukoht Pho Dat Viet. Me ei pidanud pettuma, toidud olid imemaitsvad ja portsud suured.

• Hommikut alustasime köögis. Pesime käed ja mina asusin kurke, tomateid ja arbuusi lõikama. Lõunaajal sõime koos teise gruppiga.
• Kui olime ära söönud ja köögi ära koristanud oli meil vaba aeg kus mängisime kabet ja õppisime matemaatikat.
• Kui Kristofer ja Rainer lõpetasid õues töö, sõitsime Ouluse ja külastasime kunstimuuseumi, mis oli huvitav.
• Peale kunstimuuseumi läksime sööma ja taaskord olid kõigil väga suured kogused, nii mõnelgi jäi toitu järgi.
• Hommikul läksime metsa ja raiumise puid. Sõitsime teise kohta. Puud oli kukkunud, puud olid murdnud ja lõigatud pooleks. Tõstsime puid ja ladusime puid riita.
• Kristofer leidis viimase linnumaja jaoks parima puu, mille najale linnumaja kinnitati. Veel saime linnumajadele sisse puistata saepuru.
• Lõkkelt saadud grillvorst maitses looduses olles imehästi.
• Hommikul kui läksime metsa unustasin mütsi, kindad ja salli kappi, aga sain hakkama.
• Õhtul läksime Vietnami toidu restorani sööma ja toit maitses mulle.
• Kõige rohkem meeldi see et sai puid raiuda.
• Õhtul käisime kunsti muuseumis Kõige rohkem meeldis köögis toimetada
• Meeldis tänane toiduvalmistamine ja lauamängud ning õhtul Oulu kunstimuuseumi interaktiivne kunst, kus sai ka ise kunsti luua.
• Mulle meeldis toitu valmistada.
• Õpetaja ei osanud inglise keelt, aga ma sain mõned sõnad soome keeles aru ja vaatasin, mida ta teeb.
• Kõige ägedam on, et meie õppijad on nii julged suhtlejad ning õpivad kiiresti.

09.04.2025 Teine päev õppetööd

Täna oli Ronaldi ja Kaarli kord keskkonnahoiu tundi minna. Sõideti ühele lähedal asuvale pargialale, kus oli vaja mõned puud maha võtta. Kaarel sai töökohale sõita traktori kabiinis, Ronald sai traktori kabiinis sõita tagasi kooli. Oli huvitav vaadata kuidas õpetaja Matti õpetas oma õpilasi puud õigesti langetama. Meile juba tuttavad Väinö ja Pyry saagisid puid ning meie ülesanne koos kohaliku õppija Eliasega oli oksad kokku koguda haohunnikusse. See oli tore töö ning hoolimata kargest ilmast hakkas tööd tehes soe. Samal ajal oli Remi abiks köögitoimkonnas ning aitas tänase kohviku ette valmistada. Peale kohviku sulgemist läks Remi keskkonnahoiu tundi, kus koos kohalike õpilastega valmistati linnumaju elektrifirma Fortum tellimuse jaoks. Peale lõunat ühinesid linnumajade valmistajate grupiga ka Kaarel ja Ronald.

Kristofer ja Rainer olid täna ehituse tundides, seekord ei olnud neil hommikupoolikul kaasas Astangu õpetajat. See aga ei takistanud osalemist kuidagi, vastupidi poisid said suurepäraselt hakkama ning Luovi ametikooli ehituse õpetaja kiitis poiste pealehakkamist ja töökust. Peale lõunat katsetati aga laserlõikurit ning kujundati ja lõigati vahvad võtmehoidjad.

Peale õppetööd viis tee taaskord Oulusse. Oulus on kultuurimaja Valve, kuhu on kogunenud erinevad kultuuriprojektid ja -organisatsioonid. Esimesel korrusel asub ka kolm galeriid, mida külastasime. Ühes oli fotonäitus, teises koomiksiteemaline näitus ja kolmandas Oulu kunstikooli õpilaste kursusetööde näitus. Viimane oli eriline selle poolest, et tööde juures olid ka autorite päevikud, kus olid kirjas tööde valmimise protsess alates idee leidmisest kuni töö valmimiseni. Kui näitus vaadatud oli aeg süüa. Seekord valisime restorani Pannu, kus toidud olid väga maitsvad. Oulu linnas oli näha palju värvilistes, embleemidega pükstes noori. Toimus Öllövelli, sündmus, millega kõik Oulu õpilasorganisatsioonid tähistasid kevade ja lihavõtete algust. Rõõmsaid noori jagus kogu linna, nägime ka kuidas üks neiu ronis suisa Toripoliisi kuju otsa, et seal pilti teha. Oli aeg seada suund Muhose suunas, et järgmiseks sündmusterohkeks päevaks välja puhata.

• Üllatuseks graveerisid Kristofer ja Rainer laseriga võtmehoidjad kõigile kaasõpilastele, logo valisid nad vastavalt saaja huvidele.
• Käisime õhtust söömas Soome restoranis, kus proovisin põhjapõdra lihaga pastat, mis oli väga väga hea!
• Eile kaotasin oma toavõtme aga täna leidsin selle kaasõppija jalatsi seest :).
• Graveerisin puitu, see oli huvitav protsess.
• Sorteerisin kaseoksi.
• Õhtul käisime kunsti muuseumis.
• Sai õues töötada ja see meeldis.
• Mulle meeldis, et sain inglise keelt rääkida.
• Hommikul toimetasime Luovi kohvikus, mis oli väga põnev, kuna juhendaja ei osanud inglise keelt, siis suhtlesime eesti-soome keeles. P
• Õhtul taaskord Oulusse – terve linn oli värvilistes tunkedes tudengeid täis.
• Hommikut alustasin köögis, aitasin kohvikut ette valmistada ja pärast ära koristada.
• Tegin linnumaja, see oli huvitav ning mind juhendas TUVA õpilane, kes sai hästi hakkama.
• Õhtul läksime Ouluse sööma ja õnneks seekord ei olnud nii suuri koguseid.
• Hommikul ehitasime konteinereid, lõikasime planku 105.5 cm ja panime äärtesse. Kasutasime naelapüstoleid.
• Õpetaja Matti arvas, et sobiksin küll keskkonnahoiu erialale õppima.
• Traktoriga sõit oli põnev ja esmakordne, aga raputas kõvasti.

10.04.2025 Viimane päev Muhoses

Ongi kätte jõudnud meie viimane päev Muhose õppeüksuses. Kristofer, Rainer ja Remi osalesid elektroonikaseadmete lammutamise tunnis. See oli küll väga põnev, näha mis on nende seadmete sees, mida me iga päev kasutame, hiired, arvutid, telefonid jne. Kogu Luovi üksuste elektroonikajäätmete osadeks lammutamine toimub Muhose üksuses, kust siis väärtuslikud osad edasi müüakse, et neid jälle kasutusse saaks võtta. Tund on väga populaarne ka Muhose õppijate hulgas, kõik soovijad ära ei mahu.

Kaarel ja Roland osalesid kaubanduse tunnis, nii nagu Astangul käime tööharjutusel Selveris, käivad Muhose õppijad kohalikus Halpa-Hallis. Töö sisu on samasugune, võtad laost tulnud kaubad ning paigutad need riiulile. Tuleb jälgida ka kuupäevi ja uuem kaup paigutada riiulis tahapoole. Töö oli tuttav ja sujus kenasti.

Peale lõunasööki sõitsime koos Luovi üksuse töötajate ja õppijatega Oulu Keilahalli Bowlingut mängima. Peale meeleolukat üritust oli aeg jätta hüvasti, loodame nii Muhose õppijaid kui õpetajaid näha kunagi ka Astangul. Reisi planeerides oli Rainer leidnud mõned kirbuturud, mida võiks olla põnev külastada. Üks asus kohe Keilahalli lähistel, seadsimegi bussi nina sinnapoole. See oli suur ja põnevat kaupa täis, nii mõnigi meist leidis siit endale vajalikku. Seejärel sõitsime teisele poole Oulut, botaanikaaeda. Kasvuhoonetes sai nautida põnevaid taimi, kuid õuealale ei olnud veel kevad jõudnud ning see oli üsna igav, tundub, et tuleb mõnel kevadel või suvel uuesti tulla. Seejärel oli kõigil vaba aeg Oulu linnas, käidi kommi ja kingitusi ostmas, söömas ja vaadati niisama ringi, igaüks vastavalt oma soovile. Õhtul tuli veel oma kohvrid pakkida, järgmisel päeval ootas ees koolipäev Oulus ja pikk sõit Rovaniemisse.

• Täna hommikul panin kaupa riiulile poes.
• Peale lõunasööki käisime bowlingus ja see oli huvitav.
• Käisime kahes kirbukas, kus oli palju odavaid esemeid (ise leidsin midagi endale).
• Õhtul läksime šoppama.
• Hommikul alustasime elektroonika lammutamisega.
• Külastasime Oulu botaanikaaeda.
• Linnas ostsime video mänge ja sõime rämpstoitu.
• Kirbuturult ostsin palju vanu muusikaplaate ja mänge. (Loodan et ma ei kulutanud liiga palju raha ära).
• Täna oli tore näha, et ka ratastoolis saab bowlingut mängida
• Eestis peaks samuti elektroonika lammutamine õppekavas olema, õpilastele väga meeldis ning see tund on ka Soome õpilaste seas populaarne.
• Elektroonika lammutamise tund oli väga kaasahaarav, iga üks oli keskendunud oma tegevusse ning pause ei tahetud teha.
• Vahva oli ka vaba aeg Oulus, kus igaüks sai linna uudistada ja einestada vastavalt oma soovile.
• Nii hea meel oli näha kui iseseisvad meie noored on, kõik said iseseisvalt hakkama nii toidukoha leidmise kui tellimisega ning sisustasid oma vaba aja Oulus.

11.04.2025 tunnid Oulu üksuses

Täna hommikul panime oma asjad kokku ning andsime üle õpilaskodu tubade võtmed, oli aeg jätta Muhosega hüvasti. Sõitsime Luovi Ametikooli Oulu üksusesse, kus meid juba oodati. Karmen läks aga meie bussi ümber vahetama. Nimelt ei ole meie bussi küljeuks olnud selle reisi ajal ülemäära koostööaldis. Selleks, et uks kindlalt sulgeda oli vaja mitmeid kordi proovida ja erilist tunnetust. Sellise uksega me küll ei julgenud 220 km pikkust teekonda Rovaniemisse ette võtta. Pealegi on meil vaja järgmisel päeval õigeks ajaks Oulusse tagasi jõuda, et lennukiga kodu poole startida ja lennukist maha jäämisega me riskida ei soovinud. Väike koduigatsus hakkas juba nii mõnelgi tunda andma. Karmen sõitis bussi vahetama, meie aga ühinesime Oulu üksuse TUVA rühma kunstitunniga. Igaüks sai valida endale sobiva tegevuse, oli võimalus endale õnnetoov hobuseraud kaunistada, poekott maalida, väeloom meisterdada või pühademuna kaunistada. Põnev oli teha test ja saada teada oma väeloom, kelle väeloom oli koaala, kelle jääkaru, kelle kotkas, kelle vaal ning kelle oma hoopis kass. Ka hobuseraua kaunistamine oli vahva, pühademuna kaunistamine nõudis keskendumist ja oli täpne töö. Meile olid abiks TUVA rühma õppijad.

Lõunapausiks ühines meiega taas Karmen, kes oli saanud bussi ümber vahetatud. Uus buss oli pisut väiksem ning seetõttu saime kohvrite ja kottidega justkui legodega mängida, et kuidas kõik meie pagas ja ratastool ära mahutada, aga saime sellega hakkama ning korralikult sulguva uksega oli turvaline võtta ette pikk reis Lapimaale. Aga enne veel tegid Oulu õpetaja Anna ning õppija Minttu meile ekskursiooni Oulu vanalinnas. Saime häid nippe puhuks kui avaneb võimalus tulla mõnel suvel Oulusse puhkama, külastasime turuhoonet, Karmen ostis pisut kuivatatud põhjapõdra liha ning saime kõik seda maitsta ning tegime ühise foto ühe Oulu sümboli Toripoliisi ees.

Meil oli veel külastamata Oulu Automuuseum, kuhu nüüd suuna võtsime. Muuseum oli küll väike, aga autod oli uhked, kõik pärit eelmisest sajandist. Põnevust ja uudistamist meil jagus. Edasi ootas meid ees pikk reis Lapimaale, auto aknast avanesid imelised vaated, vahepeal oli võimalus ka tukkuda. Peatuse tegime Kemis, kus käisime söömas rannapargis asuvas Puistopaviljonkis, nagu juba reisi jooksul olime korduvalt kogenud, portsjonid olid suured ning toit oli maitsev. Kõht täis, otsustasime võtta ette väikese jalutuskäigu. Kemis asub kuulus elamuskeskus Kemin LumiLinna, kus kõik atraktsioonid on ehitatud jääst ja lumest. Kuigi kodulehe andmetel oli lumekindlus ajutiselt suletud, aga restorani töötaja sõnul siiski avatud, siis otsustasime võtta ette jalutuskäigu ja oma silmaga veenduda kuidas lood on. Kahjuks oli lumekindlus tõepoolest ajutiselt suletud, käimas oli vanade atraktsioonide sulatamine ja uute ülesehitamine. Liiga nördinud me siiski ei olnud, peale pikka bussis istumist ning suurt kõhutäit, kulus väike jalutuskäik ära. Ilm oli ju imeline ning mereäärne ilus.

Veel poolteist tundi sõitu ning jõudsime Rovaniemisse. Seadsime end hotelli sisse ning kuna kell oli üsna palju ning päev oli olnud pikk ja sündmusterohke sai igaüks valida, kas soovid puhata või omapäi linnas ringi vaadata. Kaarel ja Rainer leidsid Angry Birdsi teemalise mänguväljaku, mille soovisid oma silmaga üle vaadata. Kurje linde nad õnneks ei kohanud, küll aga kalpsasid seal ringi paar jänest.

• Täna läksime teise Luovi kooli kus igaüks sai valida mida ta tegema hakkab, näiteks sai plastist muna kaunistada.
• Pärast lõunat läksime automuuseumis oli põnev ja huvitav, seal olid ka mootorrattad.
• Peale lõunat tegi õpilane meile Oulust tuuri, mis tekitas soovi tulla tagasi 2026 suvel, siis kui Oulu on kultuuripealinn.
• Läksime Kemis sööma pitsa restorani.
• Oulu Luovi ametikoolis võeti meid soojalt vastu. Õpilased said proovida kätt erinevates tegevustes. Palju põnevust pakkus väelooma välja selgitamine ja selle voolimine.
• Saime bussituuri Oulu vaatamisväärsustest ja Toripolliisi ees tegime pilti ja käisime turuhoones uudistamas.
• Sõit Rovaniemi kulges hästi ning vahepeatuse tegime sadamalinnas Kemi, kus einestasime ning läksime jalutama lootuses Lumekindlust näha, kuid kahjuks see oli suletud.
• Käisime Luovi koolis, kus pooled õpilased kaunistasid papist muna ja pooled värvisid hobuserauda.
• Luovi koolis osalesime ka töötoas, kus valmistasime nii savist asju kui ka värvisime mune.
• Peale Luovi kooli sõitsime Rovaniemi, et valmistuda homseks jõuluvanaga kohtumiseks.
• Koti tegemine ja muna kaunistamine olid täitsa head.
• Sõit Rovaniemisse ning jalutuskäik õhtuses linnas olid väga ilusad.

12.04.2025 Viimane reisipäev ning jõuluime keset aprillkuud

Ees oli ootamas meie reisi viimane päev, ühtlasi kohtumine jõuluvanaga. Hommikul silmi avades nägime aga tõelist jõuluime, öösel oli maha sadanud paks lumi. Kui ei oleks kalendrisse vaadanud, võinuks arvata, et ongi jõulud. Hommikusöök hotellis oli maitsev ning laupäevale kohaselt oli meil aega seda nautida. Seejärel suundusime jõuluvana külla, mis asub Rovaniemi linnast mõned kilomeetrid eemal. Et asi kindel oleks, otsustasime minna kõigepealt vaatama, kas jõuluvana on kodus. Oli kodus ja tal oli aega meiega pisut juttu ajada ning pilt teha. Selgus, et jõulude ajal on tal väga kiire, siis on külastajaid väga palju, mõnikord tuleb suisa 4 tundi järjekorras oodata, et paar sõna saaks jõuluvanaga rääkida. Kirju saab jõuluvana miljoneid, ega ta ise ei jõua kõiki kirju läbi lugeda, aga tal on selleks abilised, päkapikud, kes kirjadest talle siis kokkuvõtte teevad. Habe on jõuluvanal umbes 1 meeter pikk ning selle kasvatamine on võtnud aega paarsada aastat. Jõuluvana lubas, et tuleb järgmiste jõulude ajal kindlasti ka Tallinnasse.

Kas teadsite, et igal interneti vahendusel on võimalik igal hetkel vaadata, mis jõuluvana külas toimub. Just selle koha peal, kust jookseb läbi põhjapolaarjoon. Saatsime oma lähedastele info, et neil on võimalik reaalajas vaadata kuidas me põhjapolaarjoone ületame ning elevust ja lehvitamist jagus kohe mõneks ajaks. Tahtsime näha ka jõuluvana abilisi, põhjapõtru, tegime lühikese saanisõidu põhjapõtradega. Kui aga mõelda kõigile neile kingikuhjadele, mida põhjapõdrad jõulude ajal laiali vedama peavad, siis loodame, et nad saavad suve jooksul ikka piisavalt puhata ka. Külas oli veel uudistamist küllaga, aga meil oli aeg võtta ette kodutee. Teel Oulu lennujaama tegime söömise peatuse seekord väikeses kohakeses nimega Ii. Kõhud täis suundusime lennujaama. Kõik sujus vahejuhtumiteta ning Oulu-Helsingi ja Helsingi-Tallinn lennud toimusid graafiku kohaselt. Pisut enne kümmet õhtul maandusime Tallinnas, kus ootasid meid juba meie lähedased.

• Täna Külastasime jõuluvana küla ja see oli tore/lahe koht kus oli talv.
• Peale seda läksime sööma linn nimega Ii.
• Me lõpetasime tõelise pärliga, saime kohtuda jõuluvana ja tema päkapikkudest abilistega, opilased said soita jouluvana pohjapotradega.
• Samuti ületasime põhjapolaarjoone ja lähedased said seda lives vaadata.
• Kristofer ja Remi magasid üle kella 8 hommikul. Kuva II olid valmis nii kui nii ootasid meid.
• Jõudsime jõuluvana koju ja tegime pildi ja vaatasime ringi väljas, see oli lahe.
• Jõuluvana juures läksime põhjapõdraga sõitma.
• Jõuluvanaga kohtumine oli hea ja ostsin kingitusi koju.
• Täna külastasime Rovanemis jõuluvana ja sõitsime põhjapõdradega.
• Peale seda sõitsime Ouluse tagasi et minna lennuki peale. Reis oli vägev sain palju elamusi ja uusi kogemusi. Tänan kõiki õpetajaid, kes meiega reisil kaasas olid!
• Aitäh kõigile, kes andsid oma panuse.
• Jõuluvanaga kohtumine oli vahva ja see, et lumi maha tuli.

Kokkuvõtteks

Oli ütlemata vahva reis ja reisiseltskond. Sai proovida erinevaid erialasid, näha kuidas õpitakse Soomes, tutvuda uute inimestega, harjutada inglise keelt ja õppida soome keelt, kohtuda jõuluvanaga, lennata lennukiga ja palju-palju uusi kogemusi. Kõik said pisut enesekindlamaks ja väga palju iseseisvamaks ning võivad olla kindlad, et saavad alati hakkama.

Kui reisi alguses soovitas Kristofer kõigil Soome tulla, siis reisi lõpetuseks soovitame kõigil õpirändele minna. Meie läheks iga kell uuesti!