Kuna lennuk startis 5.55, siis pidime juba kell kaks üles
tõusma ja lõpuks jõudsime lennujaamas oma lennuki väravani ikkagi ainult
väikese ajavaruga. Kuigi reiskohvrid me olime jube eelmisel õhtul kokku pakkinud,
siis ülejäänud tegevused lihtsalt võtsid kaua aega: taksoga lennujaama sõit,
lennukile registreerimine, invaabi ootamine, turvakontroll ja õige väravani
liikumine.
Sõidul Dublinist Amsterdami pakuti (pileti hinna sees) võileiba ja jooki.
Kogu lennusõidu vältel olid aknast näha imeilusad pilved,
väikesed majad ja laevad.
Amsterdamis oli hea võimalus vaadata meid sõidutanud pilootide kabiini ja ka mõni sõna kapteniga juttu rääkida.
Lõpuks Tallinna saabudes selgus, et meie kohvrid ei olegi siia jõudnud.
Järgmisel päeval saime need siiski kätte.
Kokkuvõtteks: kohtusime paljude toredate inimestega,
külastasime huvitavaid kohti, saime palju targemaks ja lõpuks tahtsime väga koju
tulla. Aitäh:
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse välissuhete korraldaja Minna
lennupiletite hankimisel abistanud AS Baltic Toursi vanemreisikonsultant Leili
Roslyn Park College töötajad Linda, Lyndsey, John, Thomas, Alan, Robert jt.
Aitäh ka kõikidele maksumaksjatele erinevatest riikidest, kelle rahalisel toel Erasmus+ programmi rahastatakse ja SA Innovele, kes seda programmi Eestis koordineerib.
Heiki käis linnas kohaliku kultuuriga tutvumas. Ringkäik
algas Iirimaa Rahvusraamatukogust. See oli väga vana ja suursugune hoone.
Vaatasin veelkord raamatupoodides ringi. Täiesti uskumatu,
aga sekretäritööst, dokumendihaldusest, arhiivindusest ja koduloouurimisest ei
leidnud ma mitte ühtegi raamatut (ja seda ka poemüüjate abil).
Muide raudteeümbrus tundus sarnaselt Eestiga siingi natuke segamini
olevat ja palju oli ka selliseid ehitisi, mida arvatavasti enam ei kasutata.
Siin on üks näide kunagisest (minu arvamus) veduri ümberpööramise seadeldisest
ühes põhiraudteejaamas.
Linnast väljas asuva Malahide lossi territooriumil on (õigemini oli)
sõitvate mudelrongide muuseum. Kohapeal selgus, et muuseum on juba
aastaid suletud,
kuigi lossi administraatori sõnul pidi info mudelimuuseumist ka uutes
infoteatmikes
veel endiselt sees olema ja seega küsijaid on iga päev mitmeid.
Lossi tutvustatavates teatmikes on selline hirmus fakt: kõik
need 14 Inglise kuningale ustavat aadlikest lossielanikku, kes siin
hommikusööki sõid, nendest mitte keegi ei jõudnud õhtusöögile, sest vahepeal
toimunud lahingus olid nad hukkunud.
Mulle tundub, et siin on väga palju igasugu silte õpetuste
ja hoiatustega. Kas meil on prügikasti peale kirjutatud, et palun panna siia konid ja nätsud?
Enamik silte on muidugi inglise keeles. Näiteks soovitatud vaatesuund on
sõiduteele kirjutatud arvatavasti mandrilt tulnud inimestele mõeldes.
Kui keegi peaks
arvama, et iiri keel on midagi sarnast inglise keelega (nagu võrdluses soome ja
eesti keeled), siis tema vist küll eksib.
See silt raudteejaamas ütleb
tegelikult nii: „Keep behind the yellow line. Danger: trains may pass at speed“.
Google tõlge: Hoidke taga
kollane joon. Oht: rongid võivad läbida kiirusega.
Tartu ülikooli teadlaste tehtud www.neurotolge.ee tõlge: Kollase
valli taha tuleb hoida. Oht, et rongid läbivad oda.
Kui kaks tõlget kokku panna, siis on teksti mõte arusaadav.
Ma arvan, et nende päevade jooksul ma otsisin üles ja tegin
pilte vähemalt 40-50 monumendist, skulptuurist, mälestuskivist ja –tahvlist.
Eks siingi on monumendid
paljuski samad, mis meilgi (näiteks kuulsatele inimestele, sõdades hukkunutele,
mis siin majas asus jne). Vähemalt on üks erand: siin on ka monumendid terroriohvritele.
Siinsetel piltidel on kaks last keksumängus oma hüppekorda
ootamas (nähtavasti hoovispordi mälestuseks) ja kaks naist populaarses ostupiirkonnas peale
shopingut juttu ajamas.
Kui tähelepanelikult majade seinu vaadata, siis leiab
sealtki igasugu n-ö silte, mis ei ole otseselt teated ja mida ei saa ka
mälestusmärkidena käsitleda.
Kodune tunne tekkis, kui ukse peale oli kirjutatud “PULL” ja seejuures ukse taga ongi pulli pronksist kuju.
Viimaseks ülesandeks oli Piretil ja Jaanusel
palgaarvestusprogrammis töötajatele palkade arvutamine. See oli jätkuks
eelmisel korral alustatud ülesandele. Kui õpetaja John selgitusi jagas, siis
said nii mõnedki numbrid aruannetel arusaadavaks.
Heiki tegeles praktikaaruannete vormistamisega.
Kell 11 alustasime Astangu keskuse ja Eesti tutvustamist. Lisaks
oli John meile mõni päev tagasi teinud ülesandeks tutvustada ühte Eesti firmat.
Tegime powerpointi Kalevist ja pakkusime ka siin olijatele kaks kilo Kalevi
komme. Enamik ca kahekümnest pealtvaatajast olid meile juba tuttavad inimesed:
õpetajad, kelle tundides me olime osalenud ja õpilased, kellega me samuti
igapäevaselt olime kohtunud. Lisaks olid vaatamas ka Linda (pildil vasakul) ja ärivaldkonna
õppejuht. Tänase vestluse käigus selgus, et siinsetel töötajatel on mitmeid
tuttavaid, kes on kruiisilaevaga Põhjamaade ringreisil olles peatunud ka Eestis.
Sööklasõbranna tõi meile praktika lõpetamise puhul tordi ja
mitu pudelit limonaadi. Tordile oli kirjutatud sõna „edu“. Selle sõna oli ta
Google tõlkega leidnud.
Koolist lahkumine oli väga südamlik. Kõik soovisid meile
turvalist koduteed ja kutsusid meid Iirimaale tagasi. Meie omakorda
arvasime, et nemad võiksid sügisel meile külla tulla. Lõunat süües tuli
meie
juurde peakokk, kes küsis meie muljeid siin viibitud kahe nädala kohta.
Ka tema
soovis meile kõike head. Piret ja Jaanus kiitsid koolisöökla toitu. See
oligi
tõesti maitsev. Õpetaja John kinkis meile kohaliku väiketootja
kvaliteetšokolaadid.
Koolist meie majutuskohta jõudes hakkas äikesetorm koos
rahesajuga. Kõik lõppes siiski päikesepaiste ja vikerkaarega.
Me oleme võlgu meie majutuskoha info. Meie maadress siin
Dublinis on 218 Galloping Green. See on kinnine mitme majaga territoorium,
kesklinnast ca 12 kilomeetri kaugusel. Linnaliinibuss sõidab kesklinna 30
minutit ja maksab 3,30 eurot. Katusekorter (penthouse, pildil keskel ülemine korrus) on väga luksuslikult möbleeritud
ja ka kõik vajalik kodutehnika ja muud elamiseks vajalikud asjad olemas.
Hommikul kogunesime koos paljude teiste Roslyn Parki
kolledži õpilaste, nende saatjate ja töötajatega linna populaarsemasse
kohtumispaika – the Spire (121,2 meetrine terav tipuga torn).
Varsti tuligi
meie kahekorruseline roheline „Hop on. Hop off“ buss.
Kahetunnise ringsõidu
käigus nägime paljusid Dublini vaatamisväärsusi: peapostkontor, loss, vana
sadam, mitmed pargid, tähtsamad monumendid, presidendiloss, loomaaed, vangla,
Guinessi õlletehase kvartal, Old Jamesson viskitehas, palju kirikuid, vanu maju,
muuseume, sildu jne.
Peale lõunasööki käisime Dublini kõige külastatavamas
muuseumis – Little Museum of Dublin. Siin on eksponeeritud Dublini linna
ajalugu ja muusik Bono/U2 tegevus.
Päev möödus kiirelt, aga väikeseks õlleks on ikka aega.
Jaanus ja Piret külastasid meie majutuskohale lähimat pubi Gallopin Green.
Kohalik, kuid ka maailmas väga tuntud õlu Guiness (mille tehast me eelnevalt
bussiekskursioonil nägime), maitses igatahes väga hea.
Heiki tegi see aeg linnas mõnest monumendist fotod.
Koolipäev algas õpetaja Alani juures, kes valmistus
õpilastega eksamiks. Saime siiski temaga mõnest asjast rääkida. Heiki näitas
Alanile oma Exceli õppematerjale. Alan on ise kirjutanud mitu arvutiraamatut.
Vestluse käigus ta selgitas meile oma aastate jooksul müüdud raamatute koguseid.
Eesti mõistes on tegemist bestselleritega.
Järgmiseks saime õpetaja Johni käest ülesande teha
powerpoint ühest Eesti firmast. Powerpointi tutvustus toimub neljapäeval.
Osalesime Phtoshopi algõpetuse tunnis. Ülesandeks oli
merefotol taevast heledamaks ja merd sinisemaks teha.
Heiki mängis siinsete õppijatega tandemmalet. See on üks
erandlik maleliik, mida mängib korraga kaks paari. Kuna vastased olid väga
algajad, siis võit 2-0 saavutati lihtsalt.
Kahekorruselistest linnaliinibussidest on siin eelnevalt
pilte juba olnud. Bussiliiklus on siin tihe. Kooli ja tagasi me sõidame siiski
taksoga, mis rahaliselt on enam-vähem sama kallis, kui kolmekesi kahe bussiga
sõites. Taksosõiduga on ka kõik hästi, näiteks õhtul järgmiseks hommikuks
tellides on takso alati õigeaegselt kohal olnud. Meile suureks imestuseks ei
tea taksojuhid kilomeetri hinda. Taksos on küll infot igasugu lisatasude kohta,
aga see kõige tähtsam hind on puudu. Õnneks taksomeeter teab õiget hinda.
Siin on samuti kasutusel suur hulk takso tellimise äppe, näiteks meie
kasutame mytaxit (alguse saanud Saksmaal, 10 miljonit allalaadimist
päevas, 40 linna, 45000 taksot).
