Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õpiränded

Roberti arvutiehituse tunnis panid õpilased Conor ja Alan eelmise nädala neljapäeval laiali lammutatud arvuti uuesti kokku. Mäletate me lubasime neile tahvli šokolaadi, kui kokku pandud arvuti läheb esimesest nupuvajutusest tööle. Kõik oligi korras ja poisid maiustuse üle rõõmsad.

Jaanus lammutas samuti arvuti laiali ja pani siis uuesti kokku. Temal hakkas samuti arvuti tööle.  

• 

Johni tunnis tegime harjutusi palgaarvestusprogrammis Sage Quikpay. Siinne maksusüsteem jättis väga keeruka mulje, aga kuna suurema osa arvutustest saab jätta programmi hooleks, siis piisab, kui ise algandmed õiged sisestad.  

Tunni lõpus vaatasime ka Eestis kasutatavaid maksumäärasid (http://palk.crew.ee/) ja meie süsteemi lihtsus meeldis iirlastele. Võtsime aluseks 1000 eurose brutopalga ja püüdsime siit arvutada netopalga. Kõrvalseisjad küsisid, kas see on meie nädalapalk.
Söökla kassatädi tänas meid mitu korda reedese sünnipäevašokolaadi eest ja kiitis selle head maitset.
Lyndseyga leppisime kokku, et neljapäeval tutvustame Astangu keskust ja Eestit siinsetele õpilastele ja õpetajatele. 

Heiki sõitis peale kooli Glasnevini kalmistule. Siia on maetud palju kuulsaid inimesi (näiteks presidendid, kirjanikud, teadlased). Kõik hauakivid olid kui monumendid. Neil kahel fotol on eriti tähtsate vabadusvõitlejate hauad: peaminister Michael Collins hukkus 1922 atentaadi tagajärjel ja Eamon de Valera oli kauaaegne president.   

• 

• 

Heiki ja Jaanus käisid loomaaias. Eks siin oli ka vaatamist, aga kui võrrelda Tallinna loomaiaga, siis oli Dublini oma liigivaesem. Samas oli siin ka selliseid loomi, mida me Tallinna loomaaias ei ole märganud.

• 

• 

• 

Ka vabas looduses on Eestis vähemalt üks loomaliik selline, mida Iirimaal enam ei esine.  

Heiki külastas mitut raamatupoodi ja saatis mõned postkaardid. 

• 

• 

Kui meil on postmargid paljudes kohtades müügil, siis siin peab markide ostmiseks postkontorisse minema.

• 

• 

Piret ja Heiki sõitsid tutvuma rannikualadega.  

Dun Laoghare on Dublini lõunapoolseim suurem jahisadam. Pikk kai viib kaugele merre. Kai lõpus on majakas. 

• 

• 

Põhjapoolsem sadam on Howth. Sinna saime rongiga. 

Ka siin oli kai lõpus majakas. 

• 

• 

• 

Nüüd hakkas esimest korda meie siinoleku ajal vihma sadama ja ilm läks ka külmaks. Läksime vihma eest esimesse pubisse varjule. Toitudest me ei olegi varem midagi kirjutanud. Üldiselt toiudud on siin täiesti maitsestamata. Ka siin olid burger, friikad ja hiljem ühest teisest söögikohast ostetud tavaline iiri tänavatoit „Fish and Ships“ magedad ja kuivad.   

Külastasime kohalikku väikest turgu.  

Transpordimuuseum oli juba suletud, aga väljas oli näha igasugu vanu sõidukeid.  

Tänane koolipäev algas ootamatu tuletõrjeõppusega. Ühel hetkel hakkasid majas tuletõrjesireenid üürgama ja teadlike inimestena liikusid kõik kiiresti majast välja.

Tänasest on ilmad vihmased. Õnneks me ei pidanud õues kaua olema. Ka „värske-õhu-pausi“ saime kasulikuks infovahetuseks pöörata. Siin täpsustasime õpetajate Lyndsey ja Thomasega nädalavahetuseks kavandatud liikumiste detaile.

Meie õppetöö jätkus, tõenäoliselt siinkandis küll tavalise, kuid meie arvates tänaseks juba aegunud tegevusega. Õpilane Sylvia tegi hindelise ülesande, mis seisnes tšekkide kontrollimises ja registreerimises, neist 25% suurendatud koopiate tegemises, Wordis uuesti registreerimises, millegi mingitesse sahtlitesse jagamises ja kõige lõpuks köideti kammköitega kõik paberid kokku. Esialgsest kolmest paberist oli saanud nüüdseks juba vähemalt kümme. Kusjuures igast olulisemast momendist tegi õpetaja John foto. Meiegi proovisime köitemasinat kasutada.

• 

• 

• 

John andis häid nõuandeid, kuidas leida linnast üles head raamatupoed, kust saaks vajalikku õppekirjandust osta. Üks pood pidi selline olema, kust saab kasutatud raamatuid üsna odavalt osta – tudengid toovad oma raamatud müüki, mida neil enam vaja ei lähe.

Täna kohtusime meie siiatulekut ettevalmistanud Lindaga. Ta esitas meile palju küsimusi koolis veedetud nädala kohta ja uuris ka meie puhkepäevade ja järgmise nädala plaane. Ta andis paar head mõtet sisuka nädalavahetuse veetmiseks.    
Siinkohal edastame Linda tervitused Minnale!
Lõunapausi ajal hakkas köögipersonal ootamatult laulma sünnipäevalaulu, millega kõik ühinesid. Ilmnes, et söökla kassatädil on täna sünnipäev. Ta sai kingiks tüki rullbiskviiti ja meie poolt šokolaadi. Meie kingi üle oli ta eriti õnnelik, sest see oli nii ootamatu ja eksootiline.

Tänane päev algas internetis kohalike ajalehtede lugemisega, näiteks www.thesun.ie ja www.irishtimes.com.

Kui lehed loetud, siis hakkasid õpilased Conor ja Alan meile tutvustama arvuti riistvara. Ühe arvuti lammutasid nad koos Jaanusega päris tükkideks. Heiki ja Piret vestlesid see aeg õpetaja Robertiga. Jutuks tuli ka õppijate tööle saamise võimalused. Piretil tuli hea mõte, et miks mitte mõelda ise oma äri alustamist ja võtta eeskujuks meie kollased IT-bussid, mida kindlasti olete näinud kaubanduskeskuste parklates. Õpetaja oli ideest vaimustuses. Jätsime poistele tahvli „Eesti 100“ juubelišokolaadi, mille nad võivad ära süüa tingimusel, kui nad panevad laiali lammutatud arvuti uuesti kokku ja see läheb esimesest nupuvajutusest tööle.  

Enne lõunapausi osalesime veel Lyndsey raamatupidamise tunnis. Piret ja Jaanus alustasid koos kahe teise õpilasega raamatupidamisprogrammis SAGE mahukama ülesande tegemist. Heiki tutvus samal ajal teemakohase kirjandusega.

• 

• 

• 

Nelja päevaga on meie kohalolek kõigile loomulikuks saanud. Me suhtleme õpilastega, õpetajatega ja kooli töötajatega nii sööklas, koridoris, klassis jne. Sagedased küsimused: mis keeles räägite, kas meie keel sarnaneb rohkem vene või soome keelega. Enam-vähem ollakse kursis, kus kandis Eesti asub. 
Selline on meie tunniplaan, kuigi vahel on väikeseid muudatusi.