Õpiränne Lätis mai 2026

Esimene päev (04.05)

Teine päev (05.05)

– riigikaitse, uued kogemused ja üks sõbralik kass 🐾

SIVA kolledž tõi meie jaoks täiesti uue kogemuse – sukeldusime Läti riigikaitse õppe maailma.

See ei olnud lihtsalt loeng, vaid palju enamat. Päev algas loenguga, mille sisu tundus paljuski tuttav, kuid samas avas see huvitavaid nüansse Läti süsteemist. Saime teada, et nende riigikaitse õpe on oluliselt põhjalikum ja pikem kui meil ja kohustuslik keskkooli õpilastele – see on süsteemne ja järjepidev osa õppetööst. Aga ainult kuulamisest ei piisanud 👀👉 Saime vaadata ja katsuda airsoft relvi, meie pettumuseks ei saanud me päriselt sellega lasta kuna meil puudus eelnev treening.

Eriti huvitav oli teada, et nende süsteemis on väga selged reeglid – näiteks on lausa seaduses kirjas kohustus teisi aidata. Kui seda ei tee, võib järgneda karistus. Riigikaitse tundi viis läbi naisterahvast kaitseväelane. Lätis on kaitseväes 16% naised (vabatahtlikud, abilised ja riigikaitsjad).

Päeva jooksul jõudsime ka vaatetorni, kust avanes ilus vaade ümbrusele.Ja muidugi kohtusime ühe väga sõbraliku oranži kassiga, kes varastas hetkega kõigi südamed. Kogu päeva tegi eriti meeldivaks see, kui abivalmid ja toetavad olid nii korraldajad kui ka kohalikud õppijad. Tundsime end tõesti oodatuna.

Kolmas päev (06.05)

Täna oli üks neist päevadest, kuhu mahtus nii õppimist, avastamist kui ka lihtsalt mõnusaid väikeseid hetki 😊
Päev algas eriti varakult ühe meie õppija jaoks – juba kell 6:30 käidi hommikujooksul. Mereäärne Jūrmala on selleks ideaalne koht ja andis päevale energilise alguse.

Enne koolipäeva jõudsime muidugi ka meie kohaliku valge kassiga aega veeta 🐱

💻 Koolipäev – teooriast praktikasse
Tänases tunnis õppisime, kuidas valmistada kondensaatorit ning rääkisime sellest, kuidas see salvestab energiat. Oli põnev näha, kuidas teooria muutub päris praktiliseks tegevuseks.

Samuti kordasime juba koolis õpitud teemasid: VirtualBoxi kasutamist ja
andmete varundamist.
Eriti hea oli see, et saime varukoopiate tegemist ka praktiliselt läbi proovida.

Väike magus õhtu – šokolaadi fondant.
Õhtul käisime Jurmala linna muuseumis. Kõige rohkem jäid meelde klaasskulptuurid ja erinevad kaasaegsed kunstiteosed. Üks teos pealkirjaga “Conversation” pani meid omavahel arutlema ja mõtteid vahetama. Oli huvitav näha, kuidas kunst võib inimesi omavahel suhtlema panna isegi siis, kui alguses ei oska midagi öelda.

Neljas päev (07.05)

Tänane päev tõi taas kokku nii tehnoloogiaõppe kui ka kohaliku kultuuri kogemise.

IT tundides õppisime täna DHCP serveri seadistamist. Töötasime CISCO simulatsiooniprogrammis, kus saime samm-sammult läbi proovida, kuidas võrgus seadmetele automaatselt IP-aadresse jagatakse.

Kuigi osa teemast oli juba varasemast tuttav, aitas simulatsioonikeskkond palju paremini aru saada, kuidas süsteem päriselt töötab.

Täna saime osa ka Läti iseseisvuse taastamise tähistamisest SIVA kolledžis. Tegelik tähtpäev on küll 4. mail, kuid tähistamine toimus täna koolis ühisüritusena kus lauldi ja tantsiti.
Ja jah… 😄

mingil hetkel tõmmati ka meid tantsima.
Täna avastasime, et peame veel natuke harjutama bussigraafikute lugemist 😄
Tahtsime kindlasti õigeks ajaks bussile jõuda… ja jõudsimegi — umbes 30 minutit liiga vara bussijaama.
Aga vähemalt bussist maha ei jäänud 🙂

Viies päev (08.05)

Hommik algas meie grupi jaoks väga erinevate tunnetega 😄Mõne jaoks lõbusalt, mõne jaoks veidi kurvalt — nimelt toimus tund läti keeles ja üsna kiiresti saime aru, et… me ei saa peaaegu mitte midagi aru. Vahepeal vaatasime üksteisele lihtsalt otsa ja lootsime, et vähemalt kehakeel aitab olukorda päästa 😅

Õnneks muutis päeva palju põnevamaks meie võõrustaja Katarina, kes tegi meile põhjaliku ekskursiooni SIVA koolimajas.🏫 Huvitavad faktid SIVA kohta. Ekskursiooni käigus saime teada mitu põnevat asja: SIVA sisseastumine kestab lausa 5 päeva,selle aja jooksul kohtuvad õppijaga erinevad erialaspetsialistid, ning kui õppija on vastu võetud, võib ta alustada õpinguid kuni 3 aasta jooksul. Kui selle aja jooksul õppima ei asuta, tuleb kogu sisseastumisprotsess uuesti läbida.Meie õppijatele jäi eriti meelde kooli ühiselamu — väike, hubane ja väga hea vaatega 🙂

Samuti nägime: pakkimisõppe klassi, õmblusklassi ning eriti palju muljet avaldas tikkimismasin, mis suutis väga täpselt keerulisi mustreid teha.

Õhtul sõitsime Riiga ja külastasime The Corner House ehk KGB muuseumi. Muuseumikülastus oli meie grupi jaoks eriti oluline, sest üks meie õppijatest on suur ajaloohuviline ning tegi oma viimase aasta praktika Eestis Vabamu Museum of Occupations and Freedom muuseumis. Meid juhendas väga humoorikas ja sõbralik giid, kes suutis isegi raskete teemade juures hoida grupi tähelepanu ja tuju üleval.Kõige rohkem jäid meelde: kitsas jalutusruum, väikesed kongid ja teadmine, et ühte kongi võidi paigutada kuni 40 inimest. See pani päriselt mõtlema, kui rasked tingimused seal olid.

Pärast muuseumit külastasime Riias kohvikut, kus kohtasime eriti erilist tegelast — erinevat värvi silmadega koera 🐾Koeral oli: oma Instagrami konto,väga rahulik olek,ning ta sõi täiesti professionaalselt vahukoort 😄Väga kiiresti sai temast kogu meie päeva lemmik ja ilmselt ka kõige rohkem pildistatud tegelane Riias.

Kuues päev, laupäev (09.05)

Päeva alustasime külastusega Riga Zoo loomaaeda. Juba üsna kiiresti sai selgeks, et meie õppijatel on loomade kohta üllatavalt laialdased teadmised. Päeva jooksul jagati üksteisega hulgaliselt huvitavaid fakte ning arutelud loomade teemal käisid pea iga eksponaadi juures 🙂 Kõige rohkem jäid meelde: pisike rebane, mutirotid,
ning loomaaia skelettide ruum.
Selles ruumis nägime hiiglaslikku elevandi pealuud ja vaala luid, mis tekitasid päris aukartust. Mõne jaoks oli see isegi põnevam kui elus loomad 😄

Pärast loomaaeda otsustasime minna sööma… Tallinnasse 🤣
Õnneks ei pidanud me selleks Eestisse tagasi sõitma, sest tegelikult asub Riias loominguline piirkond nimega Tallinas Street Quarter. See koht oli veidi peidetud ja ilma teadmiseta poleks võib-olla sinna sattunudki, kuid just see muutiski selle nii mõnusaks avastuseks. Seal oli väga hubane atmosfäär ja ülihea toit.

Kõige naljakam osa õhtust saabus aga siis, kui toit valmis sai 😄
Igaühele anti väike aparaat, mis hakkas valjusti piiksuma, kui tellimus valmis oli. Nii juhtuski, et ühel hetkel hakkasid seadmed järjest piiksuma ja me jooksime kordamööda leti juurde.

Õhtuks olid kõik juba üsna väsinud. Palju kõndimist, uusi muljeid ja avastamist. Nii mindigi seekord üsna vara magama, et järgmiseks päevaks jälle energiat koguda.

Seitsmes päev (10.05 pühapäev)

Hommikul otsustasime endale natuke rohkem puhkust lubada ning magasime mõne tunni kauem kui tavaliselt. Pärast rahulikku hommikut istusime autosse ja alustasime oma väikest Läti roadtrippi. Esimeseks sihtkohaks oli Cinevilla Studio – Läti kuulus filmilinnak.

See oli tõeliselt äge koht ja meenutas kohati täiesti mahajäetud linna. Suur osa majadest oli ehitatud kipsist ja penoplastist, mis tekitas päris huvitava tunde – eemalt nägid hooned välja täiesti päris, lähemalt aga selgus, et tegemist on filmimaailma “maagiaga”. Seal on filmitud ka Eesti film Apteeker Melchior, mis tegi koha meie jaoks veel põnevamaks. Kõige rohkem jäid meelde: mitte väga realistlik laava, suured ämblikud ning kogu selle paiga omapärane ja natuke sürreaalne atmosfäär.

Pärast Cinevillat sõitsime edasi Kuldiga linna. Seal külastasime kuulsat juga ja märkasime midagi väga huvitavat – forelillid hüppasid veest välja vups ja vups, proovides astangust üles saada.

Ühel hetkel arvasime, et joa ääres asub armas väike kohvik. Lähemale jõudes selgus aga, et tegemist oli hoopis kellegi erahooviga. Õnneks oli sealne sõbralik tädi ilmselt turistidega juba harjunud ning tundus, et selliseid “eksimisi” juhtub seal päris tihti 🤣 Kuldiga jättis meile väga mõnusa mulje. See väike vana linn meenutas paljudele meist isegi natuke Haapsalu hubased tänavad, koos oma ajalooliste majade ja rahuliku atmosfääriga. Seal leidsime ka väga mõnusa söögikoha, kus pärast pikka päeva keha kinnitasime.

Kaheksas päev (11.05)

Päev algas meil Word programmis teksti kujundamisega. Saime tunnis ülesande, mille pidime iseseisvalt ära tegema. Üllatuseks said eestlased töö valmis üsna kiiresti 😄 See ei jäänud õpetajal märkamata ning ta viskas selle üle nalja.

Et meil liiga lihtne ei oleks, mõtles ta kiiresti välja uue ja palju loomingulisema ülesande, nii et igav meil kindlasti ei hakanud. Merlin lahendas järgmise ülesande selliselt:

Pärast lõunat õppisime tegema backup’e ehk varukoopiaid. Salvestasime faile ning ühel hetkel “kustutasime kogemata” ära peaaegu kõik failid 😅 Õnneks oligi see osa harjutusest ja tänu backup’idele saime vajalikud failid taastada. Seda selleks, et mõista, kui oluline on teha varukoopiaid ning hoida olulisi andmeid turvaliselt, neid salvestada mitmesse kohta.

Õhtul kutsuti meid teeõhtule, mida viis läbi karjäärinõustaja. Seal tegime erinevaid ülesandeid, mille eesmärk oli õppida ennast paremini analüüsima, et mõista oma tugevusi ning arendada grupitööoskusi. Meie õppijad arvasid, et just see osa päevast oli kõige raskem. Tehniliste ülesannete tegemine tundus paljude jaoks lihtsam kui iseenda ja oma käitumise analüüsimine 🙂

Üheksas päev (12.05)

Hommik möödus riigikaitse tunnis, kus õppisime tundma mürgiseid taimi ja loomi. Õpetaja oli vaeva näinud ja taimede nimed ka eesti keeles kirjutanud. Lisaks saime palju põnevat ajaloolist taustainfot Lätist. Näiteks kuidas on mürgiseid taimi enda kaitseks ära kasutatud. Samuti õppisime rohkem taktikalise liikumise kohta rindejoonel.

Pärast tunde jalutasime rongijaama, et minna sööma meie lemmik kohta Tallinnasse.

Pärast sööki kiirustasime edasi paadisõidule. Laevale jõudes tellisime karastusjoogid, mis nägid välja nagu väikesed kunstiteosed — värvilised ja uhked.

Kõige naljakam hetk saabus siis, kui avastasime, et kogu laev oli praktiliselt ainult meie päralt . Meiega koos oli veel vaid kaks reisijat. Nii oligi meil lõpuks peaaegu privaatne laevasõit mööda Daugava jõge. See muutis kogu elamuse kuidagi eriti luksuslikuks ja meeldejäävaks.

Tagasi tulles selgus aga, et rongitee oli remondis ja pidime osa teest bussiga ümber istuma. Nagu meie grupile kombeks, läks ka seekord tee peal arutlemiseks väga huvitavatel teemadel 😄 Jõudsime täiesti tõsise arvutuseni: kui Riia Teletorn kukuks jõkke, siis kas see ulataks teisele kaldale? Pärast põhjalikku matemaatikat jõudsime järeldusele, et umbes 5 meetrit jääks siiski puudu 🤣

Tagasi tulemine venis seekord pikale. Raudtee remondi pärast pidime sõitma kõigepealt rongiga, siis bussiga ja siis jälle rongiga. Lõõõõõpuksss jõudsime hotelli.

Kümnes päev (13.05)

Taaskord jõudis kätte kolmapäev ning päev algas tavapärasest veidi teistmoodi. Üks meie grupi õppijatest, Rinat, alustas oma päeva juba väga varahommikul, kui ülejäänud alles magasid 😄 Nimelt sõitis ta Leetu, Vilniusesse, et osaleda Balti kurtide kergejõustikuvõistlustel. Võistlusel osales ta 400 meetri jooksus ning saavutas suurepärase tulemuse 🥈 II koht! Oleme kõik tema saavutuse üle väga uhked.

Samal ajal jätkus meie päev SIVA koolis praktiliste ülesannetega. Jätkasime kondensaatorite valmistamisega printeripaberist ja fooliumist, kuid nüüd läks ülesanne juba tõsisemaks, sest mõõdeti ka tulemusi. Parima tulemuse saavutas meie grupi õpilane tulemusega ⚡ 1,2 volti. See tekitas klassis päris palju elevust ja võistlushimu.

Päeva üks meeldejäävamaid hetki tuli aga täiesti ootamatult. Meie grupi ainus tütarlaps märkas, et mõõtmistulemused võiksid olla paremad, kui kondensaator oleks tugevamalt kokku surutud. Selle asemel, et lihtsalt proovimist jätkata, leidis ta kiiresti klassiruumist rasked mapid ja asetas need kondensaatori peale. Kohalik õpetaja oli selle kiitis tema nutikust.

Hiljem käisime ka läti keele tunnis, mis kujunes seekord väga teistsuguseks. Kuulasime läti folkrock-muusikat ning saime teada huvitavaid fakte selle muusikastiili ja ajaloo kohta.

Õhtusöök… Mmm

Üheteistkümnes päev (14.05)

Kohtusime SIVA kooli IT-tehnikuga, kelle jutt haaras meie õppijad kohe kaasa mõtlema. Ta tõi palju näiteid päris elust ning rääkis erinevatest olukordadest, millega IT-valdkonnas igapäevaselt kokku puututakse.

Meeleolu muutis eriti toredaks see, et ta oskas ka paar eestikeelset fraasi 😄
Kuulsime: “tere” ja “tule siia”. Praktilist tööd saime teha klassiruumis, kus eelmise päeva elektrikatkestuse tõttu oli lausa 7 arvutit rivist väljas.
Nii sai iga õppija päriselt kaasa aidata:
arvuteid lahti võtta, komponente kontrollida, patareisid vahetada
ning seadmeid uuesti kokku panna.
Meile väga meeldis, et saime kõike ise praktiliselt teha, mitte ainult pealt vaadata.

Taaskord tõi meie grupi ainuke tütarlaps nö kastanid tulest välja 😄
Kuna IT- tehnik rääkis vene keeles, siis tütarlaps aitas neid tõlkida. Tänu sellele saime palju rohkem infot ja töö sujus kõigi jaoks paremini.

Meie grupi üks poistest otsustasid selle eest tänutäheks kinkida talle uhke kommikarbi 🍫🙂

Hiljem inglise keele tunnis saime palju paremini tuttavaks ka SIVA kooli õppijatega. Tegime paaristööd, üks lätlane ja üks eestlane. Ülesannete käigus leiti kiiresti ühiseid huvisid, hobisid ja jututeemasid.

Jälle see maitsev burger…

Kaheteistkümnes päev (15.05)

Reede oli meie jaoks väga eriline päev, sest kätte jõudis meie viimane päev SIVA koolis. Sel päeval toimus koolis pidulik üritus, kus tänati tööandjaid ja koostööpartnereid. Üritus oli väga südamlik ning andis hea võimaluse näha, kuidas ka Lätis väärtustatakse koostööd õppijate, kooli ja tööandjate vahel. Üritusel toimusid ka väga põnevad paneelarutelud. Arutleti näiteks kas tehisintellekt on oht või hoopis kaasava töökeskkonna liitlane või sellest kuidas tööandja ja töötaja saavad luua usalduslikku koostööd. Kuulates neid arutelusid tekkis tunne, et ka lätlastel on sarnased rõõmud, mured ja küsimused nagu meil Eestis.

Päeva lõpus istusime koos Katarinaga maha, jagasime muljeid ja rääkisime kogu kahe nädala jooksul kogetust. Koos meie Astangu õppija teha valmistasime postri, kuhu kirjutasime oma mõtteid ja mälestusi meie ajast välispraktikal.

Lahkumine SIVA-st kujunes väga emotsionaalseks ja südamlikuks. Nende kahe nädala jooksul tekkis palju häid hetki, ühiseid nalju ja uusi tutvusi ning seetõttu oli äraminek päriselt kurb. Oleme oma võõrustajatele ääretult tänulikud toetuse, sõbralikkuse, kannatlikkuse ja kõigi nende kogemuste eest, mida saime kaasa võtta 💙

Õhtul otsustasime üles otsida ka kuulsa Bronze Turtle Sculpture kilpkonna. See pronksist kilpkonnakuju sümboliseerib pikaealisust ning on Jūrmala randa oma kõrgelt positsioonilt “valvanud” juba alates 1995. aastast. Nii kujunes meie viimasest õhtust väga rahulik ja meeldejääv jalutuskäik rannas. Ilm oli soe ja suvine ning kõigil oli korraga nii hea meel kogetu üle kui ka väike koduigatsus.

Boonus postitus

Ülesandeks oli koguda “Jurmala värve”. Merlin sai kollase, Mari-Liis punase, Veiko musta, Rinat sinise, Arina rohelise ja Ralf lilla. Võib-olla pilte veel lisandub. Tulemused on siin: