Täna saime lõpuks terve praktikapäeva tööd teha. Ühesõnaga päris haruldane päev. Hommik algas 7:45 hommikupudru ja võileibadega. Hommikusöögi kõrvalt ei puudu mulliga õunajook. Õunapuud on siin levinud, sest neid leidub iga künka otsas. Mõtlesime, et hommik jääbki nii igavaks, aga ei. Nägime avariid ja politseid. Ummikuid nägime ka. Pole ime, sest siin nii kitsad teed ja sinna vahele pressivad end suured bussid.
Köögis pidid abikokad ei tea kellele ja miks tegema eestipäraseid maiustusi. Vaatamata ootamatule tellimusele, ei kohkunud meie naised sellest. Tiivi ja Alina valmistasid Valeri küpsiseid, kamaellosid (nagu Raffaello, aga seal sees on veel kama) ja kartuliküpsiseid juustuga. Maiustused viidi autoga ära kuhugi ja siiani keegi ei tea kas need saksa härradele ja prouadele sobisid. Söögisaalis jagas toitu meie õppija Kristel ning Lennart tegi homseks spinatipalle. Toimus väike arutelu selle üle, milliseid toite Euroopa päeval 9. mai pakkuda.
Puidutöökojas lõpetasid poisid oma karbi ja said uue ülesande – pudelihoidja. Rudilt ei ole me veel tagasisidet saanud, sest tal on palju tegemist. Rudit me näeme pidevalt telefoni otsas.
Ega rohkem ei teinudki see päev väga midagi. Õhtul käisime veel kord Gammertingenis shoppamas, kes jala, kes autoga. Õhtusöögiks sai pastat kanaga. Ostsime õpetajatega Marit Metsa sünnipäeva puhul veidi näksimist (rämpsu) ja soovisime talle palju õnne Jkõhud täis ja tuttu.