Pitsa ja ummistus – neljapäev 03.05.18

Tänase päeva algus ei erine väga teistest. Hommikusöök ja siis marss praktikale.

Abikokad tegid jälle süüa. Hommik hakkas ahjuplaatidele šnitslite ladumisega, Snitslid on homse päeva söök. Abikokad teevad järgmise päeva toidu eelmisel päeval poolenisti valmis, sest sööta on vaja 1500 inimest. Köögis on igasugu huvitavaid tegelasi. Näiteks üks töötaja sorteerib eridieetidel olevatele õppijatele sööki. Lisaks kaaluti tohututes kogustes manti kartulisalatile. Kartulisalat ei ole nagu meil Eestis. See koosneb keedukartulist ja kastmeks puljong + veiniäädikas. Ettevalmistusi tuli teha veel õhtuseks pitsapeoks. Taigen, šampinjonid, tomatid, sibulad ja palju muud. 

Puidupoistel oli veidi teistsugune hommik, sest läksime ettevõttesse nimega Schwörer – https://www.schwoererhaus.de/haeuser/bungalows/ Seal toodeti moodulmaju ja palju muud. Kunagi oli tegemist väikese perefirmaga. Nüüdseks suudavad nad ühe nädala jooksul ehitada kuni 20 moodulmaja. Reklaamvideo vaadatud, ohutuseeskirjad kuulatud, kiivrid peas, vestid seljas ja külastus võis alata. Kahjuks ei võinud ettevõtte sees pilti teha. Nägime palju huvitavat näiteks höövleldamisliini, liimpuidu kui ka sõrmtappide tegemist. Edasi läksime „lendavate majade“ (flying houses) e konteinermajade juurde. Nägime palgisorteerimisliini (mega suur) ja edasi läksime saeveskisse. Saime kõndida saeveski ja sorteerimisliini kohal sillakesel. Huvitav on see, et ettevõte põletab kõik oma jäätmed sealses soojuselektrijaamas. Sisuliselt tähendab see seda, et nad ei osta endale elektrit vaid toodavad seda ise. Mitte keegi meist ei olnud varem käinud nii suures puiduettevõttes. Aitäh, Rudi! Kahju, et meie toredale giidile, kes eeskujulikult meile teksti oma kaardikestelt maha luges, ei võtnud tänutäheks kaasa eestimaist šokolaadi. Kella viie ajal käisid enamus ujumas. Kahju, et seal sauna pole.  

Õhtul olime kutsutud Barbara juurde koju pitsaõhtule. Sakslased pidavat harva endale kedagi nii võõrast koju külla kutsuma. See ei ole lihtsalt kombeks. Seega oli see meile suur au. Barbara aias on tema ja ta mehe poolt ehitatud pitsaahi. Igaüks tegi enda valikul kattega omale pitsa. Kõik sõid suure isuga. Saime jutustada ning niisama chillida.

Kui me tagasi jõudsime oli poiste toa kööginurgas üllatus – parajalt solgivett täis kraanikauss. Paar sekundit jäi puudu sellest, et oleks täielik uputus olnud. Tuleb välja, et kui pelleris vett tõmmata, siis kraanikauss hakkab üle ajama. Õnneks on meil siin hakkajad poisid, kes ilma ämbrit alla panemata keeravad torud lahti ja  ootavad lapid käes, et ujutust elimineerida. Eks siis homme hommikul esimese ajsana tuleb teatada avariist. Õnneks võtsid poisid seda kõike naljana ja said kihistada pisarateni.