Laupäeva hommikul lahkusime hotellist kella 6 ajal, et jõuda õigeks ajaks lennukile. Olime reisi vältel pikemat aega kartnud, et meil ei õnnestu lennukile pääseda, sest Amsterdami lennujaamas pidid pikad järjekorrad olema – koroonapandeemia kõrghetkel lasi lennujaam suure hulga töötajaid lahti, aga nüüd kus inimesed jälle rohkem reisivad, on lennujaamas sellest tulenevalt pikad-pikad järjekorrad. Seega otsustasime võtta rohkem aega, et kindlasti koju pääseda.

Jõudsime lennujaamas check-in’i väravasse 6.30 ning saime teada, et lennujaam ei ole võimalike järjekordade lahendamiseks eriti targalt tegutsenud – ise pagasit ära anda polnud AirBalticu reisijatel võimalik ning check-in’i laud avati alles 7.30. Pagasi saime ära antud, aga probleem tekkis ratastooliga. Tallinna lennujaamas aidati meid igatpidi lennukile, aga Amsterdami lennujaamas selgus, et AirBaltic ei olnud lennujaamale piisavalt vara ette teatanud, et meil on reisija, kes vajab abi. Sellest tulenevalt anti meile ratastool koos sõnaliste juhtnööridega kuhu minna ja pidime ise turvakontrollist läbi saama (tavaliselt aitab sellega turvatöötaja). Et lennukile pääsemiseni oli aega ainult tunnike, olime pehmelt öeldes mures.

Õnneks oli kogu grupp tubli, mõtles kaasa ja õpetajate skeemitamisega õnnestus tervel grupil ratastooli lükkamist ära kasutades turvakontrolli järjekorras ettepoole saada. See tähendas seda, et jõudsime oma lennuki väravasse 45 minutit enne lennukile pääsemist. Saime kergendunult hingata ning pääsesime lennukile ja jõudsime õnnelikult Tallinnasse. Lennujaamas said kõik enda pagasi kätte ning pärast 2 nädala möödumist olime kõik kodumaal tagasi. Kõige õnnelikematel reisijatel olid vanemad/pereliikmed/armsamad lennujaamas vastas ning grupp jättis vaikselt üksteisega hüvasti, et minna väsinutena, aga õnnelikena koju reisimuljeid jagama.

Tervikuna saab öelda, et reis osutus ülimalt õnnestunuks. Me saime kõik kogeda hollandlaste külalislahkust REA kolledži suurepärase töökollektiivi vahendusel ning eriti kiidaksin omalt poolt meie saatjaid, Hansu ja Martinit, kes aitasid iga mure korral ja toetasid meid kõiges meie õpirände vältel. Mulle kui õpetajale (Taurile siis) meeldis väga see, et ma sain tutvuda Hollandi haridussüsteemi ja REA kolledži toimimisega üldiselt ja õpetajad olid alati valmis kõike lahti selgitama. Usun, et see reis tuli ka õppijatele kasuks, sest lisaks silmaringi avardamisele oli neil võimalik kogeda õppetööd REA kolledžis ning selle kaudu said nad õppida uusi oskusi IT valdkonnas, avastada uusi huvialasid ja luua kontakte teise riigi õppijatega, et kutsuda neid tulevikus ehk Astangule. Ning mis seal salata, küllap tuli 2 nädalat ranget režiimi Tauri ja Sirliga koos elades samuti kasuks.