Meie rühma reis Hollandisse algas 29.05 varahommikul, saabusime lennujaama varavalges kell 05.30. Meie varahommikust teekonda saatis õrn kevadvihm, tekkis tunne, et Eesti jääb meid pisut igatsema. Saab öelda, et kogu grupp oli ootusärevil, aga põnevil. Lennujaamas leidsid aset esimesed seiklused – Sirlil õnnestus hankida endale Karli õe tiitel ning nemad said sellest tulenevalt kõigist turvaväravatest tunduvalt kiiremini läbi ning Tauri ja Reno asjad tõmmati turvakontrollis kõrvale, et näha ega neil kotis kahtlast kraami pole. Mõlemad mehed jõudsid kenasti lennukile ehk siis kui ka kahtlast kraami oli, sai see seekord piisavalt hästi ära peidetud 🙂
Lennujaamas hüppasime rongi peale, mis asus kell 10.05 Groningeni poole vurama. Meie suureks meelehärmiks selgus, et Hollandi rongid pole ratastooliga reisijate suhtes sugugi nii sõbralikud kui Eesti oranžid porgandid – rongi pääsemiseks oli tarvis järsust trepist üles saada! Õnneks tulid meile siinkohal appi Tauri lihased ning Karl õnnestus edukalt rongi toimetada. Kui asusime lõpuks vagunis enda suurt saavutust omavahel arutama, paluti meil üsna järsult vaikida. Selgus, et olime võtnud istet nn. vaikses vagunis, kus tohtis rääkida ainult sosinal.
Groningeni saabudes meie seiklused jätkusid, Uber ei toiminud, taksoparkla oli täiesti tühi ning tagatipuks hakkas veel vihma ka sadama. Aga mis ikka tühja vinguda, asusime lahendust leidma! Otsisime Google Mapsi välja ja asusime kondimootori jõudu rakendades majutuspaiga poole teele. Saabudes ootas meid meie võõrustaja Johan ning pidime tunnistama, et meie grupi mõlemad majutuspaigad osutusid üle ootuste mugavateks. Võõrustaja oli samuti äärmiselt armas ning ostis meile tervitusena toidukapi head ja paremat täis 🙂 Esimene lõuna möödus meil siiski Domino pizzat nautides (allpool on ka mõned isuäratavad pildid). Ning kui rääkida Groningenist endast, siis on linn olnud äärmiselt kodune, roheline ja tervitav. Allpool on ka paar pildikest, mis natuke linnaruumi kirjeldavad.
Comments are closed.